Õppejõud: Uno Traat Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Mitte ainult Eestis ei karistata alaealisi, vaid ka teistes riikides, kaasa arvatud ka venemaal. Kus kahjuks on asi olnud päris karm. Venemaa on USA järel teisel kohal, sest venemaa vanglates (kolooniates) viibib 15 000 alaealist. Umbes seitse tuhat ootab kohtuotsust. Esimest korda on Venemaa seadustes 1996. aastast kehtivas kriminaalkoodeksis pühendatud terve 5. jaotis, millesse kuulub 14 peatükk, mis on pühendatud alaealiste kriminaalvastustuse iseärasustele. Venemaal on 1300 internaatkooli, millest 320 asub külades. Seal elavad ja õpivad 211 000 orbu. Igas sellises asutuses peaks viibima 60-120 inimest. Kahjuks on 20- 40% lastest jooksus, sest olmetingimused ja ka suhtumine neisse on halb. Seal ei tahetagi hinnata inimlikust, või hoopis ei tunta. Näiteks internaatkool nr.2 on asutatud aastast 1961
Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk Karistuse eesmärk ei ole füüsiliste kannatuste tekitamine ja inimväärikuse alandamine. Karistuse kohaldamisega avaldatakse riiklikku hukkamõistu süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest ning mõjutatakse teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest. Karistus Eestis Enne 2002. aastat oli Eestis kasutusel Kriminaalkoodeks, mis oli tulnud meie seadusandlusesse Nõukogude Liidu Seadusandlusest
töötüli lahendamise seadus, Kollektiivlepingu seadus, Töötajate usaldusisiku seadus. Kriminaalõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele kuritegevuse vastu. Karistuse rakendamisega kuriteo toimepanija suhtes. Kriminaalõiguse normid ja instituudi määravad ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalkaristuse ähvardusel. Kriminaalõiguse kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad ka põhiseaduses. Kriminaalõiguse konkreetsed normid aga on fikseeritud kriminaalkoodeksis. Meie kriminaalkoodeks on kehtestatud 1. juunil. 1992. Kujutab endast ENSV kriminaalkoodeksi parandatud redaktsiooni. Kuna õigus on käitumisnormide kogum ja käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele, siis tuleb neist kinni pidada.
............. 6 1.2.2. Altkäemaksu teke ja areng ……………………………................ 7 1.2.3. Altkäemaksu taunimise areng seadustes, Moosese Raamatud ……... 7 1.2.4. Keskaeg, religioon vastuvõtja rollis ……………………………… 8 1.2.5. Altkäemaks Code Penal´tis ……………………………................ 8 1.2.6. Altkäemaks Saksa Riigi Kriminaalkoodeksis ……………………… 9 1.2.7. Tänane olemus ja asukoht eriosas ……………………………… 10 2. ALTKÄEMAKSU SÕNASTUSE TÄNASE REDAKTSIOONI TEKE …….. 11 2.1. Altkäemaksu sõnastus Kriminaalkoodeksis ………………………………. 11 2.2. Euroopa Nõukogu Korruptsiooni Kriminaalõigusliku Reguleerimise Konventsiooni
Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik täendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. KINNISTUSRAAMATUID  peetakse kinnisasjade ja nendega seotud õiguste reguleerimiseks. [ Kinnistusraamatust on võimalus saada väljavõtteid omanike kohta ( kui on kahtlusi, kas müüb ikka omanik  kulud katab pettuse korral see, kes ostis, kuna tal oli võimalus kinnistusraamatust järele vaadata)] KURITEGU on kriminaalkoodeksis ettenähtud tegu ja ei mingi muu tegu. Kuriteol on kolm raskusastet: I aste. Esimese astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatult toimepandud tegu, mille eest kriminaalkoodeksis raskeima kaotusena nähakse ette vabaduskaotus üle 8 aasta või surmanuhtlus. II aste. Teise astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu tehtud tegu, mille eest kriminaalkoodeksis nähakse ette raskeima karistusena vabaduskaotust mitte üle 8 aasta. III aste
abi kutsuda, mitte esmajoones ise tegutsema asuda. 2. Mida tähendab süüdimatus Süüdimatus tähendab seda, et isikut ei ole võimalik tema tegude eest vastutusele võtta. Talle on määratud ravi/järelvalve. 3. Süüteo mõiste. Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 4. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest Kriminaalkoodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu. Vangla, rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö. 5. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest Karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks Liiklusseaduses).
kõrvaldamiseks, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. Hädaseisundis toimepandud teo õiguspärasuseks on vaja, et kahju oleks väiksem kui ärahoitud kahju, kusjuures ei saa nõuda, et kahju oleks minimaalne. 3) Kurjategija kinnipidamine  tegevus, millel on küll kriminaalkoodeksis ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija kinnipidamisele, ei ole kuritegu. (Igal isikul on selleks õigus, politseinikul aga kohustus.) 4) Kuritegude matkimine - millel on küll kriminaalkoodeksis ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ning toimepandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitus kuritegu matkida, ei ole kuritegu. Kuriteo matkimise õigus on
õigusrikkumine. See seondub sageli hädakaitse seisundiga. Õigus kurjategijat kinni pidada on igal kodanikul, sõltumata sellest, kas tal on võimalus pöörduda riigiorganite poole. Tähtis pole see, kes kurjategija kinni pidas, kas kannatanu või mõni muu isik. Politseinikel on kohustus kurjategija kinni pidada. Kurjategija kinnipidamisel tuleb kinni pidada teatud hinnangulistest ajalikkuse piiridest. Kuriteo matkimine Kuriteo matkimine on tegevus, mis on kriminaalkoodeksis kirjas õigusrikkumisena, kuid mis ei ole kriminaalkuritegu ja ei too kaasa vastutust. Kuritegusid võivad matkida ndx uurimisorganid kuriteo uurimise käigus. Tsiviilõigus. Tsiviilõigussuhte subjektid (isikud). Tsiviilõigussuhte subjektideks on kas füüsilised või juriidilised isikud (seaduse alusel loodud õigussubjektid). 5 By Matti `98 Juriidilist isikut võib liigitada: 1
võimalus on piiratud, tarbimine on tihedalt seotud suhtlemissfääriga ning on eetiliste normidega piiritlemata, hälbib isiksuse kujunemine, järglased pärivad narkomaaniast tulenevad eelsoodumused arenguhäireks. Tavaliselt tehakse esimesed pakkumiseed noortele väga soodsatel tingimustel näiteks pakutakse neile esimesed kolm korda tasuta, väiksed laenud kuni üheks kuuks 1% päevas, mõne varastava eseme eest. (Wahl,Eik 1998: 44). 12.UIMASTITEGA SEONDUVAD KRIMINAALVASTUTUS Eesti kriminaalkoodeksis on mitmeid paragrahve, mis otseselt või kaudselt puudutavad narkootilisi aineid, alkoholi, nende tarvitamisest, hoidmist jne. Kui inimene paneb purjuspäi või narkouimas toime kuriteo, ei vabane ta kriminaalvastutusest, vastupidi, joobeseisundit loetakse raskendavaks asjaoluks ning karistus määratakse karmim. (KrK §12, 38). 12 Seaduse järgi võib karistada narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseadusliku
kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandile kohaldatakse kaasoamndi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühine omand - kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand, kas kaasomand või ühisomand. Kaasomand - kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. 76. Kuriteo mõiste Kriminaalkoodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu 77. Kuriteo subjekt süüdiv, teatud vanusepiiri ületanud füüsiline isik, kes pani kuriteo toime 78. Kuriteo koosseis vastavat kuritegu moodustavate tunnuste kogum. 4 põhitunnust: 1) kuriteo objekt 2) kuriteo objektiivne külg 3) kuriteo subjekt 4) kuriteo subjektiivne külg 79. Haldusõiguse mõiste avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite
7) Kannatanu nõusolek 8) Teenistus- või kutsealaste koustuste täitmisel toime pandud tegu 9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10) Alluva poolt temalte antud kohustusliku kästu täitmine 44. Õigusrikkumise objekt. On õigusega kaitstud (reguleeritud) ühiskondlikud suhted. Erinevates õigusharudes on see suhete ring erinev. Ühiskonna jaoks kõige tähtsamaid suhteid kaitstakse kriminaalõiguse normidega, ja siin õigusrikkumise objekt on kriminaalkoodeksis liigendatud vastavalt erinevate õigusrikkumise objektiline külg. Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis õigusrikkumised kujutavad endast tegu, mitte mõtteid. Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised (aktiivne ja ka tegevusetus). Reeglina on õigusrikkumine aktiivne tegu, kui teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama
Pärast eutanaasia teostamist esitab raviarst selle teatise kohalikule koronerile, kes kontrollib vorminõuete täitmist, ei vii läbi omapoolset surmapõhjuse uurimist, edastab teatise prokurörile ning annab matmisloa. Kui ka prokurör ei tuvasta kõrvalekaldumisi ettenähtud korrast, ei algata ta kriminaalasja ning raviarsti tegevus on seega loetud õiguspäraseks. Kui arst rikub eutanaasia jaoks ettenähtud korda, vastutab ta kriminaalseaduse järgi üldises korras. Seega ei ole kriminaalkoodeksis ega ka üheski teises seaduses otseselt öeldud, et tapmine on lubatud. Ülalnimetatud kord sisaldub matmisseaduses, s.t. vähemalt väliselt puudutab ainult matmisega seotud korralduslikke küsimusi. Teo karistatavuse küsimus on jäetud puudutamata sel teel, et kriminaalasja algatamise otsustab prokurör - s.t. vastutus tapmise eest on letud mitte materiaal- , vaid protsessiõiguslikuks küsimuseks nn. oportuniteedipõhimõtte alusel.
selliseid käske kirjalikult ei vormistata. Mõnikord ei avaldata neid isegi sõnalisel kujul, nad tehakse teatavaks märkide ja liigutustega. ( nt sõjaväes, autotranspordis) Suure tähtsusega on tõlgendamisel juriidiliste terminite tundmine. Väga sageli kasutatakse juriidilises kirjanduses ja normatiivaktides termineid, mis esinevad ka muude elualade nähtuste tähistamisel, kuid teataval määral erinevas tähenduses. Nt sõnal kuritegu on tavalises keelepruugis palju laiem tähendus kui kriminaalkoodeksis. Termin üleastumine ei tähenda juriidilises kirjanduses ja kriminaalkoodeksis mitte mingist esemest või takistuses yle astumistm vaid õigusnormi rikkumist, mida ei loeta kuriteoks. Seega tuleb piiritleda keele üldmõisted ja juriidilised erimõisted. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine- tähendab õigustloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles sseoses teksti muu osaga. SL tõlgendamise abil selgb üldnormi
valdavalt on tegemist õigustkaitsvate suhetega. Üksnes seadusega määratletud teod saavad olla kuriteod ehk kriminaalkorras karistatavad teod - muud teod ei ole kriminaalkuriteod. Üksnes nende juhul näeb seadus ette karistused ning muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud isikute suhtes. Kriminaalvastutusele ja karistamisele kuulub ainult see isik, kes süüliselt - tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu - on pannud toime seaduses (kriminaalkoodeksis ehk kriminaalseadustikus) ettenähtud teo. Seejuures mitte kedagi ei tohi tunnistada süüdi ega karistada kriminaalkorras teisiti kui kohtuotsuse järgi ja vastavalt seadusele. Teo (tegevus või tegevusetus) kriminaalkorras karistatavus määratakse selle teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega. Seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud - selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toime pandud enne selle seaduse vastuvõtmist.
mida võib kohaldada neid tegusid toime pandud isikute suhtes. Karistuse konkreetsed normid on sätestatud karistuse seaduses ning seadustikes. Üksnes seadusega määratletud teod saavad olla kuriteod ehk kriminaalkorras karistavad teod, muud teod ei ole kriminaalkuriteod. Kriminaalvastutusele ja karistamisele kuulub ainult see isik, kes süüliselt  tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu  on pannud toime seaduses (kriminaalkoodeksis ehk kriminaalseadustikus) ettenähtud teo. Seejuures ei tohi mitte kedagi tunnistada süüdi ega karistada kriminaalkorras teisiti kui kohtuotsuse järgi ja vastavalt seadusele. Teo kriminaalkorras karistatavus määratakse selle teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega. Seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud: selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toime pandud enne selle seaduse vastuvõtmist. Seadusel, mis
edasikaebamise korda ja tähtaegu. 29 FINANTSÕIGUS Âselle haru reguleerimise objektideks on õigussuhted, mis on seotud riigikassaga. KRIMINAALÕIGUS  kriminaalõigusnormi tagamine on seotud riikliku sunniga, reguleerimise objektiks on ühiskonna vastu suunatud teod, need on keelatud ja nende toimepanemise eest järgneb sanktsioon. Säärased kriminaliseeritud teod on ammendavalt üles loetletud kriminaalkoodeksis  see tähendab - kui mingit tegevust või tegevusetust kriminaalkoodeks ei sätesta, siis see ei ole ka kuritegu. Kriminaalkoodeks sätestab karistused teatud tegude toimepanemise ees..Karistused võivad olla ära toodud kas absoluutsetena (karistus on ära toodud nii, et kohtul pole selle mõistmisel üldse valikut või on see valik samahästi kui piiritu), relatiivsetena (on ära toodud karistuse liik Â
omadustest tuleneva ohuga tekitada kahju ka edaspidi. *14 Kui raske on niisuguses olukorras kohtunikul otsust vastu võtta, võib ainult oletada. Juriidiline vigurdamine sellega, et kasutatatakse väljendeid ,,mittekaristuslikud mõjutusvahendid" ja ,,meetmed", ei ole siinjuures üldse veenev. Kas tegemist on karistuse ehk repressiooniga või mitte, määrab ära sanktsiooni tegelik sisu, mitte see, kuidas tekstide koostajad mingeid termineid kasutavad. See, et Vene NFSV 1926. aasta kriminaalkoodeksis puudus üldse kriminaalkaristuse mõiste ning selles räägiti üksnes sotsiaalse kaitse vahenditest*15 , ei vähendanud karvavõrdki tol ajal inimeste suhtes kasutatud meetodite ülimat repressiivsust. Siinkohal meenub omal ajal Eesti NSV Ülemkohtust küüditatule saadetud ametlik 21
võeti 2003.aaastal Queenslandis vastu Dangerous Prisoners (Sexual Offenders) Act ning 2006.aastal võeti sarnased aktid vastu ka Lääne-Austraalias (Dangerous Sexual Offenders Act-2006) ja Uus-Lõuna-Wales´i osariigis.86 Nii ajalugu kui statistika tänapäevast näitab, et piisavalt karmide karistuste kehtestamine ning mõistmine aitavad paremini saavutada karistusõiguse eripreventiivset eesmärki. Nn üleminekuperioodil (1988-1992), mil toimus Eesti karistusõiguse reform, kaotati seni kriminaalkoodeksis sisaldunud igasugused ohtlike kurjategijaid kuidagi teisiti kohtlevad normid. Samas on sellele ajale iseloomulik nii kuritegude registratsiooni kui ka süüdimõistetute arvu järsk kasv. Kui näiteks 1987. aastal registreeriti ca 11 000 kuritegu, siis 1992. aastaks ulatus see arv 41 000-ni ja 2001 aastaks juba 57 000-ni. 1960-ndatel ja 70- ndatel aga kõikus see arv 5000 ja 7000 vahel. Eelnevat võib seletada sellega, et keskmine
põhjuslik seos tema õigusvastase teo ja kahjuliku tagajärje vahel (kui selline tagajärg on nõutav). 47. Õigusrikkumise objekt Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. On õigusega kaitstud (reguleeritud) ühiskondlikud suhted. Erinevates õigusharudes on see suhete ring erinev. Ühiskonna jaoks kõige tähtsamaid suhteid kaitstakse kriminaalõiguse normidega, ja siin õigusrikkumise objekt on kriminaalkoodeksis liigendatud vastavalt erinevate õigusrikkumise objektiline külg. Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis õigusrikkumised kujutavad endast tegu, mitte mõtteid. Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised (aktiivne ja ka tegevusetus). Reeglina on õigusrikkumine aktiivne tegu, kui teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama
1 1940. aastal, seoses nõukogude võimu kehtestamisega, hakkas Eestis kehtima 1926. aastal vastu võetud ning 01.01.1927.a. kehtima hakanud Nõukogude Vene Kriminaalkoodeks. Nimetatud koodeks kehtestas ranged sanktsioonid üksnes poliitiliste ja sõjaväeliste kuritegude eest. Ometi tuleb täheldada eripärast viisi koodeksi täiendamises. Parandusi ja täiendusi ei kodifitseeritud kriminaalkoodeksis, vaid võeti vastu eraldi õigusaktidega, mis muutsid teatud liiki kuritegude sanktsioone rangemaks. Niisuguseid muudatusi tehti kahel korral 07.08.1932 ja 04.06.1947. Näiteks NSVL KTK ja RKN 07.08.1932.a. määruse alusel võidi riikliku või kolhoosi vara riisumise eest mõista põhikaristusena mahalaskmine ning sama teo eest kergendavatel asjaoludel oli ette nähtud vabadusekaotus mitte alla 10 aasta (30:123-124). Koodeks ei tundnud üldse
intensiivne, et oleks välistatud tema võime oma teost aru saada või seda juhtida. P.Itkoneni arvates tuleks piiratult süüdivaks lugeda kerge nõrgamõistuslikkusega isikud, kergelt nõdrameelsed isikud, samuti skisofreenikud, kellel ei ole teo toimepanemise ajal ilmekaid psühhoosi sümptomeid, samuti sügavate isiksusehäiretega (nt piiripealsed seisundid) isikud. Piiratud süüdivus on vaieldav probleem ning ühtset arvamust selles osas pole. Sveitsi 1937.a kriminaalkoodeksis on piiratud süüdivus kõige täpsemalt reguleeritud. Nimelt on piiratult süüdiv isik siis, kui psüühilise tegevuse teadvusrikke või puuduliku vaimse arengu tõttu ei olnud kurjategija teo sooritamise ajal võimeline täielikult hindama oma teo õigusvastasust ega juhtima oma tegevust. Analoogselt süüdimatusseisundi kriteeriumidega peaksid osalise süüdivuse juriidilised kriteeriumid lähtuma eelkõige sellest,
annaabi.ee 
