Nagu mujal, nii tuleb ka eesti vanasõnades sageli ette nn. vormielementide, on-verbi, mitmesuguste korduvate osade jms väljajätteid, nt. Igal linnul [on] oma laul. Samas varieerub vanasõnazanri enda piires vanasõnas olevate sõnade arv tublisti on nii kahe- kui ka viiekümnesõnalisi ütlusi. Kõige sagedamini esineb aga 6-sõnalisi vanasõnu (20% kõikidest juhtudest). Üldse domineerivad eesti repertuaaris vanasõnad, milles on 4-8 sõna (umbes 80%). (A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" lk 5) 2 Vanasõnad on tervikuna praktitsistlik tarkus ja üldine filosofeerimine maailma asjust ei kuulu nende esmaülesannete hulka. Siiski on vanasõnade seas ka päris kõrgel astmel tehtud üldistusi, nt põhjuslikkuse, asjade sarnasuse ja erinevuse, aja toime jm kohta. Teisalt on perifeersemadki osad vanasõnafondist omal moel inimkesksed. Peale rahvaeetika ja filosoofiliste algmete on vanasõnadesse kätketud rohkesti ka
keskendudes usundile, eepostele ja eesti ning soome materjali võrdlemisele. 1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile ja uuritud on kaasaja folkloori. Paljud inimesed on uurinud Eesti rahvaluulet, näiteks Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk mütoloogiat, Risto Järv rahvajutte, Tiiu Jaago regilaulu poeetikat ja rahvaluule üldteooriat.1993 taastati Tartu ülikoolis ajaloolise nime all iseseisev eesti ja võrdleva rahvaluule õpetool. 1995 sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Eesti Rahvaluule Arhiivi õigusjärglasena tagasi oma ajaloolise nime. Mõlemad
Hiljem lisandusid Udo Kolk, kelle uurimisalaks oli regilaul ja rahvamuusika, ning Paul Hagu, kelle tööd kekendusid setu folkloorile. Uurimismeetodis jäi valdavaks võrdlev-ajalooline meetod; mujal maailmas toimunud paradigmade mitmekesistumine Nõukogude perioodil Eestisse praktiliselt ei jõudnud. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile; uuritud on kaasaja folkloori. Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk mütoloogiat, Risto Järv rahvajutte, Tiiu Jaago regilaulu poeetikat ja rahvaluule üldteooriat. 1993 taastati Tartu ülikoolis ajaloolise nime all iseseisev eesti ja võrdleva rahvaluule õpetool. 1995 sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Eesti Rahvaluule Arhiivi õigusjärglasena tagasi oma ajaloolise nime
Õpetajate Leht, 8.09) · Artikkel Internetis P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Lehekülje omanik, alalehekülje pealkiri ja allika muud täpsemad andmed (kui on) (S t i p a, Tapani 2002. Süvaveekerke füüsika. - Läänemereportaal: http://www.fimr.fi/et/itamerikanta/bsds/2019.html (20.02.2008)) · Kogumik P e a l k i r i . Aasta. Koost./Toim. Eesnimed Perekonnanimed. Linn: kirjastuse nimi (Vanasõnaraamat. 1984. Koost. A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat) · Artikkel kogumikus P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost./Toim. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk ...-... (V e e r e, Kairi 2001. Eestlaste ja soomlaste stereotüüpide muutused 1990. aastatel. - Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis. Kultuuridevahelisi uurimusi 20. sajandi lõpust. Koost. A. Valk. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, lk 112-124) · Internetiallikas
vangipõlvest naasmisest. Küllap on selliseid paröömiaid vanasõnades teisigi. Minu jaoks oli põnev teada saada, kui palju mõtteid on Piiblist vanasõnadesse rännanud seda kindlasti mitte ainult Eestis, vaid ka mujal (kristlikus) maailmas. Piibli sõnum on kahtlemata alati sirgjooneline ja otsene, mida minu arvates vanasõnade kohta öelda ei saa, kuid õppust tasub võtta ikka mõlemast. Kasutatud kirjandus Eesti Piibliselts, väljaandja. Piibel. 1997. Hussar, A., Krikmann, A., Sarv, I., koostajad. Vanasõnaraamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1984.
Norvik 1998). TPÜ ja EKI lähedasi kontakte näitab seegi, et TPÜ lõpetajaid on läinud murdeuurijatena tööle EKIsse. EKI teadur Mari Kendla on praegu murrete alal TPÜ doktorant. Setu verbimorfoloogiat on uurinud TPÜ õppejõud Helle Sõrmus (1998). Kaja Toikka magistritöö (2000) käsitleb kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontakte. Kirjandusmuuseumis on eesti murrete sõnavara dialektomeetrilise uurimisega tegelnud akadeemik Arvo Krikmann. Ta on ,,Väikese murdesõnastiku" Interneti-versiooni põhjal uurinud statistiliselt kõigi eesti murrete sõnavarasuhteid ja teinud uurimistulemused kättesaadavaks Internetis (vt ka Krikmann, Pajusalu 2000). Võru Instituut (asut. 1995. a) on lisandunud uue eesti dialektoloogia uurimiskeskusena. Instituudi töökavades on tähtsal kohal ajaloolise Võrumaa keele- ja kohanimeuuringud, ka murdesotsioloogia. Uurimisprojekte on läbi viidud koostöös TÜ dialektoloogide ja sotsioloogidega
vormide väljakujunemist ja murdelist tausta. (nt. kaudne kõneviis) 1960ndatel uuriti ka üldkeeleteadust, uusi suundi maailma keeleteaduses ja strukturalismi. Huno Rätsep pidas 1960. aastal strukturaallingvistika loenguid, matemaatikutel tekkis huvi masintõlke vastu. 1965. aastal loodi GGG (generatiivse grammatika grupp), kus olid tegevad Mati Hint, Haldur Õim, Ellen Uuspõld, Mati Erelt, Reet Kasik, Ülle Viks, Tiit-Rein Viitso, Arvo Krikmann, Mart Remmel, Helle Metslang jt. Ilmusid kogumikud ,,Keel ja struktuur", ,,Keele modelleerimise probleeme". Tekkisid kontaktid vene ja välismaa lingvistidega ning toimus Kääriku konverents. 1978. aastal ilmus H. Rätsepa ,,Eesti keele lihtlausete tüübid", milles olid verbikesksed lausemallid ja süstemaatiline süntaksikäsitlus. Sõnavara ajalugu uuris Huno Rätsep, kellelt on ilmunud ka kogumik ,,Sõnasõel". Hetkel on Tartu Ülikooli
mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on üldjuhul orienteeritud tolle objekti füüsilistele (esmajoones visuaalselt või auditiivselt tajutavaile) omadustele (nt Üks hani, neli nina? - Padi). Täiuslikem kogu Eesti mõistatusi on leitav akadeemilisest väljaandest “Eesti mõistatused” I-II (2001-2002, kogujate register 2012, paralleelide register 2013). Koostajad: A. Hussar, A. Krikmann, R. Saukas, P. Voolaid. A. Krikmanni koostatud andmebaasist “Eesti mõistatused” http://www.folklore.ee/moistatused/ (2012) Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid (otse)küsimused või ülesanded Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid küsimused või ülesanded Piltmõistatused e. reebused – Harjumuspärase suulise rahvaluule asemel on tegemist kirjalikuga. Küsimuspoole
Kus häda näed laita, seal tule ja aita – Kus häda näed laita, seal tule ja laida maha. 41. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide. Uuema mõistatusainese puhul on oluline naljaja koomikaelement. Juku küsib isalt: “Isa, mida tähendab optimist?” Isa vastab: “Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaaži ehitama. 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost. Arvo Krikmann "Sai hea obaduse vastu obadust": Löömist ja peksmist märkivad väljendid eesti keeles „Eesti vanasõnad“ „Liivi vanasõnad“ 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? Eristatavad on 1) kommunikatiivne kui teadlikult suhtluse ja ümbristeva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti ja 2) mittekommunikatiivne eesmärgipäratu grafiti. 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja
kontekstis. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub Kes teisele auku kaevab, selle käes on labidas. 41. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide. Uuema mõistatusainese puhul on oluline naljaja koomikaelement. Juku küsib isalt: "Isa, mida tähendab optimist?" Isa vastab: "Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaazi ehitama. 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost. Arvo Krikmann "Sai hea obaduse vastu obadust": Löömist ja peksmist märkivad väljendid eesti keeles ,,Eesti vanasõnad" ,,Liivi vanasõnad" 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? Eristatavad on 1) kommunikatiivne kui teadlikult suhtluse ja ümbristeva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti ja 2) mittekommunikatiivne eesmärgipäratu grafiti. 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja
Tsentri alale jäävad nn tavalised mõistatused, mis annavad mingist objektist küll peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse, enamjaolt objekti füüsilised omadused nt üks hani, neli nina – padi. Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid, mis on kas (otse)küsimused või ülesanded, aga mitte enam kirjeldused nt keerdküsimused, liitsõnamängud, lühendid, valemid SAA 1×5A2. 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. A. Krikmann „Fraseoloogiline aines eesti vanimais grammatikates ja sõnastikes“ 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Kommunikatiivne ehk teadlikult suhtluse ja ümbritseva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti ja mittekommunikatiivne ehk eesmärgipäratu. Piiri tõmmata väga keeruline. Vaataja tähelepanu püüdmine humoorika sõnumi, anekdoodiga vms. 39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi
36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Tsentris asuvad nö tavalised mõistatused, mis annavad lahendist peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse, keskendudes enamasti füüsilistele omadustele, oluline on ka metafoorus. Perifeersel alal on aga uuemad mõistatused, mis on konkreetsemad kuid ei pruugi alati teenida mõistatamise vaid vahel ka nalja viskamise eesmärki. 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Arvo Krikmann „Sissevaateid folkloori lühivormidesse“ (Tartu, 1997) Piret Voolaid „Kotisuu ei räägi. Liitsõnamänge.“ 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Kommunikatiivne on avatud suhtlusele, soovib panna inimesi kaasa mõtlema või kajastab mingit ühiskonnas toimunud sündmust, on teadlikult loodud dialoogi eesmärgil. Mittekommunikatiivne on aga konkreetne, deklaratiivne, öeldakse oma
kuulamise peale (see kõrvaldab jutustaja mälust tingitud vead). Samas kuuleb ta seda lugu mitmelt erinevalt jutustajalt (see väldib iga jutustaja individuaalsusest tulenevad vead). Andersoni seaduse kriitika seisneb selles, et rahvaluule leviku niisuguse käsitluse puhul pole arvestatud loomulikku pärimuse levimise keskkonda (asustusajalugu, looduslikke piire, kultuuripiire jms). (Vt lähemalt: Eduard Laugaste. Eesti rahvaluule. Tallinn 1986, lk. 61-62; Arvo Krikmann. Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Tartu 1997, lk. 149; 168-171; Mall Hiiemäe. Kodavere pajatused. Tallinn 1978, lk. 51-62.) Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.7. Sünkretism Sünkretism rahvaluuleteaduses tähendab: kunstiliikide põimumist (näiteks: regilaul on nii luule, muusika kui ka esitus koos ja mitte ainult luule või ainult interpreteerimine või muusika; kalendrikombestikus on nii luulet, muusikat, tantsu kui ka teatrit)
M.Veske uuris regilaulude päritolu murrete järgi, kuna regilaulu keel on murrete keel. Kui regilaul liigub ühelt alalt teisele, siis võtab ta murdeaspektid endaga kaasa. J.Peegel vaatles regilaulu tekstides olevaid nähtuseid ja kommenteeris neid keeleajaloo kontekstis. Ago Künnap. Vormeli ja kujundiuurimised: Liina Saarlo: sõnavarauuringud regilaulude baasil, kujundikooslused. Arvo Krikmann. Sõnavarauurimised 1990ndatel: Urmas Sutrop: võttis aluseks selle, et kõikides keeltes kujunevad värvinimetused välja kindlas järjekorras: valge, must, punane, sinine, roheline(oli vanasti haljas)... pruun, oranz. Viipekeel: Liina Paales käsitleb viipekeelseid Eesti kohanimesid. esimesed regilaulutekstid 17. sajandist · etnoloogia(elulood kogemuse baasil), antropoloogia(kultuuriline) ja sotsioloogia(kaasaja
Mitme autoriga teos Erelt, T., Leemets, T., Mäearu, S., Raadik, M. 2006. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Viide tekstis: (Erelt, Leemets , Mäearu, Raadik 2006: 4). Kui uurimistöö autor kasutab mitme autoriga teost ja näidises toodud varianti, siis tuleb bibliokirjes kasutada kõigi autorite puhul eesnimetähte ja lisada punkt. Kogumik, millel on koostaja või koostajad, mitte autor Vanasõnaraamat. 1984. Koostanud A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat. Teos või kogumik, millel ei ole märgitud autorit ega toimetajat College bound seniors. 1979. London: University Press. Õppimine ja õpetamine õpiühiskonnas. Ettekannete ja sõnavõttude kogumik. 2001. Tallinn: Eesti Haridusfoorum. Üleriigilised tasemetööd 2004. 2004. Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print. Viide tekstis: (College bound seniors 1979: 4).
Kärdla Ühisgümnaasium Silvia Teras 10.a klass HIIUMAAGA SEOTUD RAHVALAULUD Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Timo Lige Kärdla 2010 SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 1. Peatükk Eesti rahvalaulud lk 5 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul lk 6 1.2 Uuem rahvalaul lk 7 1.3 Lastelaulud lk 8 1.3.1 Onnimanni-laulud lk 9-10 1.3.2 Mängituslaulud lk 11 1.3.3 Hällilaulud lk 12 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega lk 13 1.5 Rahvalaulik lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad rahvalaulikud lk 16 2. Peatükk Hiiumaa rahvalauludest lk 16-17 2.1 Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad lk 18 Kokkuvõte lk 19 Kasutatud allikad lk 20 LISA 1 Virve Köster - ,,Mere pidu" lk 21-26 LISA 2 Hiiu...
Arhiveerimise ülesanne on konserveerida ja säilitada lühivorme. Vanasõnakartoteek 160 000 kirjet; Tüpoloogiline vanasõnakartoteek Temaatiliste indekste kartoteek Eesti-soome paralleelide kartoteek Eesti-vene paralleelide kartoteek Vanasõnauurijad Vladimid Dal Friedrich Seiler Archer Taylor Juri Sokolov Matti Kuus Grigori Permjakov Wolfgang Mieder Arvo Krikmann ,,Eesti mõistatused II" Mõistatused Enigmaatika tegeleb mõistatustega. www.folklore.ee/reebus Mis on Kaur Kenderil ja V. Putinil ühist? mõlemal on vene naised, mõlemad armastavad vene keelt ja kumbki ei oska eesti keeles kirjutada. Viimane loeng, kordamine Põhimõisted Järjepidevuse ja varieerumise paradoks elujõulised on need väljendusvormid, mida inimesed vajavad ja mida nad saavad vastavalt vajadusele kohendada. Rahvaluule pole ainult
objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on üldjuhul orienteeritud tolle objekti füüsilistele (esmajoones visuaalselt või auditiivselt tajutavaile) omadustele (nt Üks hani, neli nina? - Padi). Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid (otse)küsimused või ülesanded. NT lühend ETA – Eesti Teadete Agentuur. Valemid – SAA 1x5a2 jne 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Arvo Krikmann „Sissevaateid folkloori lühivormidesse I: Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme“ (Tartu, 1997) 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Ka grafitit kui kirjalikku kultuuriilmingut saab käsitleda rahvaluule olulisemate omaduste alusel – folkloor püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis, olles ühtlasi ise sotsiokultuuriline protsess, millele on omane pidev muutumine.
Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? – Sukavardad Tsentraalsel alal 130 000 "tavalist e. klassikalist e. traditsioonilist e. pärismõistatust, mis annavad mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on üldjuhul orienteeritud tolle objekti füüsilistele (esmajoones visuaalselt või auditiivselt tajutavaile) omadustele (nt Üks hani, neli nina? - Padi). 45. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Arvo Krikmann – „Netinalju Stalinist“ 46. Mis on parömioloogiline grafiti? Missuguseid rühmi saab (nt P. Voolaiu artikli järgi) eristada parömioloogilises grafitis? Parömioloogiline grafiti omab lausena esitatud (sententsiaalsete) tekstide seoseid vanasõnade (nii klassikaliste kui ka vanasõnavormi rakendatud uute modifikatsioonide) ja fraseologismidega (mille hulka kuuluvad ka killud, käibefraasid, loosungid jne) A
Sotsiaalne murdeahel Heteronoomia ja autonoomia Diakrooniline e ajalooline murdeuurimine Lähtub murrete arengust; Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega: tärn ksi – eP ks (üks, läks); EL ts (üts, läts); Dialektomeetria Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus; Statistilised analüüsid. Eelkõige sõnavarasuhted. Prantslane Jean Séguy 1970ndatel. Eestis Sirje Ainsaar 1980ndatel, Karl Pajusalu, Arvo Krikmann; Materjali kogumine Nõuded keelejuhtidele: vanad, taust, et on sealt pärit; o sotsiolingvistika: lindistatakse kõiki ja vaadatakse nt ühe piirkonna keelekasutust. Vanusest ei lähtuta Murdepäevikud: koha kohta, keelejuhtide andmed: nimed, vanus, sugu, päritolu, haridus; keelenäited: lindistused foneetilises transkriptsioonis; Lindistused; Tõlkemeetod (tekst antakse ette ja palutakse tõlkida vastavasse murdesse
algul. Kõige raskem oli humani taar ja Aristel. Arheoloogide ühistööna valmis rahvusteaduste esindajail, suhteliselt kergemini kapitaalne koguteos Eesti esiajast. Folkloristide pääsesid matemaatikud, keemikud ja füüsikud. tippsaavutusteks on uurimuslik väljaanne eesti Eesti teadus jäi kodumaal siiski alles ja vanasõnadest (Arvo Krikmann jt.) ja arenes kõigele vaatamata edasi. Nimetamist rahvalaulude antoloogia (Ülo Tedre). väärivad matemaatik Jaan Sarv, keemik Paul Ideoloogilise surutise eest Venemaalt Tartu Kogerman, arstiteadlane Mihkel Kask, botaanik suhteliselt vabameelsematesse oludesse Hans Trass, majandusteadlane Uno Mereste. pagenud Juri Lotman rajas ülikooli juures nn.
· Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Diakrooniline ehk ajalooline murdeuurimine: Lähtub murrete arengust. Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega. Dilektomeetria: Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. · Statistilised analüüsid. · Eelkõige sõnavarasuhted. · Prantslane Jean Séguy 1970ndad. · Eestis Sirje Ainsaar 1980ndad ning Karl Pajusalu ja Arvo Krikmann. Sotsiolingvistika: uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonis. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne meetod, aga ka näiva aja ja reaalaja analüüs, suhtlusvõrgustike analüüs. Klassikaline sotsiolingvistika: inimese keelekasutus sõltub tema vanusest, soost, päritolust, sotsiaalmajanduslikust staatusest.
Tallinn: Huma 2005 Alunurm, A. Minu Eestimaa. Tallinn: Avita 1999 Aul, J., Ling, H. Selgroogsete zooloogia. Tallinn: Valgus 1969 Baltvilks, J. Vestlusi lindudest. Tallinn: Eesti Raamat 1986 Edula, E. Koduümbruse linnud. Tallinn: Valgus 2003 Elphick, J., Woodward, J. Linnud. Tallinn: Tänapäev 2006 Elts, J. Vaatleme linde. Tallinn: Valgus 2001 Gladkov, N. A. jt. Loomade elu, 6. kd. Tallinn: Valgus 1980 Hayman, P., Hume, R. Linnusõbra taskuraamat. Tallinn: Varrak 2004 Hussar, A., Krikmann, A., Sarv, I. Vanasõnaraamat. Tallinn: Eesti Raamat 1984 Ivask, M., Lilleleht, V. Kalakajaka (Larus canus) vanemlindude ja poegade vahelistest suhetest. Lin- dude käitumine. Tallinn: Valgus 1978 Jakobson, C. R. Lugemisraamat loodusest. Tallinn: Eesti Raamat 1981 Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004 Jüssi, F. Eesti linde ja loomi. Tallinn: Kunst 1977 Kaidla, J. Valgete liblikate aeg. Tallinn: Eesti Raamat 1968 Kontkanen, H., Lõhmus, A., Nevalainen, T
annaabi.ee 
