Kodulehe värvid ja lahendus on hea ja lihtne. Kodulehelt leiab kõik vajaliku üles väga lihtsate liigutustega. Samuti on ka koduleht kaunistatud ilusa tumerohelisega, mis on nende tunnusvärv. Reklaam Prisma peremarketile, on ka alati tehtud rohelisega. See on täiesti normaalne, nad ei peakski kasutama rohelise asemel näiteks sinist. Rohelise värviga tunnevad kõik ära juba eemalt, et tegu on Prisma reklaamiga. Roheline on minu arvates ka silmale väga hea, ta ei kriiska liiga silma ja samas ei jäta ka kedagi tuimaks. Prisma peremarketi sisutus on väga rahulik ja hästi meelestatud. Kasutatud on valget ja rohelist enamjaolt
Linnades hakati tegelema käsitööga ning samuti võeti kasutusele ka erinevaid materjale nagu näiteks vask ja hiljem ka pronks. Pronksi kasutuselevõtuga hakkas arenema ka sepakunst. Linnriikide arengu üheks oluliseks osaks oli ka dünastiate tekkimine ning samuti kuningavõimu tulek. Mõjukamad linnriigid asusid Mesopotaamia lõunapoolses osas, olenevalt linnriigist elas seal tuhat kuni mõnikümmend tuhat inimest ning linnad võisid keskusest ulatuda paarikümne kilomeetri kaugusele. (Kriiska & Kõiv, 2015: 34-35) (Sazonov et al 2015: 99-100) Sumeri linnriikides said olulisteks ehitisteks templid ning kuningate paleed. Templid (enamasti tsikuraadid ehk astmikpüramiidid) olid pühendatud jumalatele, kelle ülesandeks oli linna kaitsta. Selleks, et jumal linna kaitseks pidid inimesed jumalate heaks tööd tegema. Sumerite seas leviski uskumus, et jumal lõi inimese selleks, et inimene teeniks jumalat. Igal linnriigil oli oma peajumal
vähenemisega. Samal ajal muutus meri soolasemaks ning seega tootlikumaks sinna ilmus rohkesti hülgeid. Eesti vanimad hülgeluud on leitud Sindi-Lodja II asulast ja dateeruvad ca 7000 ema. Hilismesoliitikumis lisandus inimesi, reviirid muutusid väiksemaks, inimesed aga arvatavasti paiksemaks Aivar Kriiska arvates hakkasid kujunema aastaringsed külad. Senimaani pole taolisi külasid küll veel leitud, mistõttu oletus põhineb ilmselt eeskätt paralleelidel muude maadega. Sellistes külades elas paikselt osa inimestest, Eesti saarte asustamine (Aivar Kriiska joonis)
mattunud kaitsvate luiteliivade alla. Ilmselt on siin mängus inimkäsi: liigne põlluharimine, mis metsade kaitseta põllud ja külad tuiskliivade meelevalda jättis nii et need ajapikku liivaluidete alla mattusid. «Teadsime juba varem, et linnuse hoov oli niimoodi liiva alla mattunud, ent sel aastal saime kinnituse, et see katastroof polnud lokaalne, vaid sama moodi on luidestunud ka ümbruskonna iidsed põllud ja külad,» ütleb arheoloog Aivar Kriiska. Lisateadmisi saadi ka piirkonna kiviaegsest asustusest. 1920. aastatel kruusa kaevandamisel juhuslikult välja tulnud põdrakolju jälgi ajades leiti linnuse juurest umbes 8 meetri sügavusel kruusast mingist vete poolt laiali uhutud asulakohast pärit kiviaegseid leide: tulekivist ja kvartsist esemeid, mis geoloogiliste kihistuste loogikat arvestades peaksid olema vanemad kui 7000 aastat eKr. Päästekaevamistega avati aga ulatuslikult asulakohta, milles rannasiirdekronoloogia järgi on
SÜRREALISM KAROLIN KRIISKA SÜRREALISM •20. sajandi vool •Sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis •Eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton •Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid •Ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse •Mittmeid erinevaid stiile, kuid võib eristada kahte peamist 1. Laste ja vaimuhaigete joonistustetst tuletatud kujundid või mingi mustri vaatamisest hallutsinatsioonided paberile panek. Esindaja: Joan Miro 2. Tõelised, kuid samas ebareaalne. Tulenes unenägudest ja hallutsinatsioonidest. Esindaja: Rene Magritte •.Sürrealismi kõige kuulsam/tähtsam esindaja oli Salvador Dali- „Sulanud kellad“ „Uni“ „Leda atomica“ Joan Miro „Naine,linnud,täht“ „Poetess“ Rene Magritte „Igavene otsus“ „Mälestuste rada“
Liivimaa inimesed Jekaterina Puh, Valeria Kussova 10. A klass Rahvaarv · 16. sajandil elas Eestis oletavasti 250 000 300 000 inimest. · Rahvaarvu kasvamist soodustasid sisseränne ja loomulik iive. · Perioodiliselt toimusid epideemiad (1347- 1352 katkuepideemia Euroopas, 1351. Liivimal) ja nälg, mis vähendasid Eesti rahvaarvu. Etnilised rühmad · Liivimaa elanikud jagunesid keeleliselt ja kultuuriliselt mitmeks rühmaks. · Etnilised eestlased elasid Ruhja ja Härgmäe ning lõunapoolsemates piirkondades. · Etnilisi sakslasi oli umbes kümnendik kogu rahvaarvust ning Liivimaale tulid peamiselt kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud ja aadlikud. Etnilised rühmad · Liivimaa oli majanduslikult ja kultuurselt integreeritud ala, mispärast seal oli väga aktiivne inimeste liikumine. · Lääne- ja põhjarannikul elasid ka rannarootslased. Tallinnas oli palju soomlasi ja karjalasi, kuna ...
,,Oscar ja Roosamamma" Karolin Kriiska Eric-Emmanuel Schmitt · Sündis: 28. märts 1960 · Prantsuse kirjanik ja lavastaja · On läbinud sõjaväeteenistuse. Õpetades ühe aasta filosoofiat sõjakoolis · On tõlkinud mitmeid oopereid · 2008. aastal võttis Belgi kodakondsuse · 9. juunil 2012 valis Belgia Kuninglik Prantsuse Keele ja Kirjanduse Akadeemia Schmitti eelneval aastal surnud Hubert Nysseni asemel akadeemikuks. ,,Oscar ja Roosamamma" · Ilmus aastal 2002 · ,,Oscar ja Roosamamma" on ühe jutsustuse osa ning käsitleb kristlust · Tõlkija: Indrek Kof · Kujundus: Ülo Pikkov Oscar on kümneaastane poiss, kes põeb ravile allumatut leukeemiat. Teda ümbritsevad täiskasvanud püüavad halva mängu juures head nägu teha. Ainus, kes julgeb öelda välja tõde, mida Oscar niigi aimab, on haiglas vabatahtlikuna töötav vanem proua, keda kutsutakse Roosamammaks. Ta pakub poisile välja omamoodi mängu, milles nad lepivad kokku, et iga Oscari päev l...
Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 5) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna ,,arheoloogia", aasta ,,2001", kataloog ,,TLÜ Akadeemiline Raamatukogu", keel ,,eesti". Kriiska, A. (2001). Stone Age settlement and economic processes in the Estonian coastal area and islands. Helsinki : Helsingin yliopisto, kulttuurien tutkimuksen laitos. 6) Leidke, millistes rollides on Andrus Kivirähk autorina ESTERis. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, autor ,,Kivirähk, Andrus". Sõnade autor, tekstiautor, stsenarist, lavastaja, eessõna autor, koostaja ja järelsõna autor. 7) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite
3 Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk Eesti ajalugu II Eesti keskaeg Koostanud ja toimetanud Anti Selart 4 SISSEJUHATUS Projektijuht Aivar Kriiska Retsensent Jüri Kivimäe Keeletoimetaja Siiri Rebane Kujundaja ja küljendaja Kristel Külljastinen Raamatu valmimist on toetanud Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeerium ning teadus- programmid SF0130019s08, SF0130038s09, ETF 7129, ETF 7744, ETF JD 134 ja Euroopa Teadusfondi EuroCORECODE programmi grant „Cuius Regio“. Autoriõigus: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja autorid Autoriõigus (sarja üldkujundus): kirjastus Ilmamaa
1562. aasta järel, kui ka Liivimaa ordu sekulariseeriti, jäigi ordust alles vaid selle Saksa haru. 1809. aastaks sekulariseeriti ordu valdused Napoleon I käsul ka Saksamaal, ainult Austrias jäid nad püsima. Austria Saksamaa koosseisu kuulumise ajal (1938–1945) peatati ordu tegevus, kuid pärast Kasutatud allikad Kirjandus: Klaus Militzer. Saksa Ordu ajalugu. Tallinn: Atlex, 2013. Eric Christiansen, "Põhjala ristisõjad", Kirjastus: Tänapäev 2014 Aivar Kriiska, Ain Mäesalu. Eesti ajalugu I, Avita kirjastus, 2014 Internet: https://ajaluguorel.wordpress.com/category/uncategorized/ http://www.taskutark.ee/m/saksa-ordu/?auth=dGFza3V0YXJr http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/liivi_soda.htm Täname kuulamast!
nime järele märgitakse lühend (koost), toimetaja nime järele lühend (toim), nt: Kuusk, R. 1998. (koost) Eesti luule antoloogia II. Tallinn: Avita. Viikberg, J. 2001. (toim) Noored filoloogid. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Kahe ja enama autoriga teose autorite perekonnanimede ja eesnimetähe vahel on koma, nt: Liiv, H., Pikver, A. Praktiline inglise keele grammatika. 1995. Tallinn: Koolibri. Rohkem kui kahe autori, koostaja või toimetajaga teose puhul (tekstiviites nt (Kriiska jt 2006)) esitatakse kõigi autorite, koostajate või toimetajate nimed, nt: Kriiska jt .2006. (koost) Kriiska, A., Tvauri, A., Selart, A., Kibal, B., Andresen , A., Pajur, A. Eesti ajaloo atlas. Tallinn: AS BIT. Teose pealkiri esitatakse täielikult tiitellehe muu andmestikuga: pealkiri koos tiitellehel oleva alapealkirjaga, kordustrüki trükk märgenditega täiendatud, parandatud; toimetaja nimega jne, nt (tekstiviide (ÕS 1999)): ÕS 1999. Eesti keele sõnaraamat
seotud. Oli ka kividega kinni kaetud kehi. Haudadesse oli kaasa pandud nipsasjakesi ja tööriistu. Tõenäoliselt arvasid tolleaja inimesed, et surnul läheb elu peale surma edasi ja tal on omi riisu vaja. Kuid arvatakse, et inimesed kartsid surnute hauast tõusmist millele viitavad kehade kinnisidumine ja kividega katmine. 1. http://et.metapedia.org/wiki/Kunda_kultuur , külastatud 27.12.11 2. Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002 3. http://www.histrodamus.ee/index.php?id=rahvastik_8000ema , külastatud 27.12.11 4. http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=3527&layer=220&lang=est#3527 ,külastatud 27.12.11 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Kunda_kultuur , külastatud 27.12 .2011 6. http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=3527&layer=220&lang=est#3528 , külastatud 27.12.11
Selline oli näiteks Eesti lõunapiiri lähedal Viljandimaal paiknev Valgjärve järveasula, mis on Eesti alal seni erandlik. Hulga levinumad on sedalaadi asulad Lätis, kus need pärinevad küll alles viikingiajast. Tänapäeva loodusrahvastel (hõimud, kes elavad näiteks Lõuna-Ameerika dzunglites) on muinasajaga palju ühist. Seepärast on teadlased väga huvitatud nende eluolu uurimisest, et rohkem teada saada sellest kaugest ja omapärasest maailmast. Kasutatud kirjandus Kriiska, A., Tvauri, A. (2002). Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita. Tilk, M. (2003). Kasvatus eri kultuurides I. Tallinn: Pärnutrükk. Kõiv, M., Raudkivi, P. (2004). Keskaeg II osa. Tallinn: Avita. Põllundus ja karjandus rauaajal. http://www.vana.miksike.ee/lisa/5klass/5eestim/10pollundusjakarjandus.htm (25.04.2007 19.30) kool nimi EESTLASTE MUINASAEG Referaat Juhendaja: Koht ja aasta
2007. Eesti rahvakultuuri leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Piirimäe, H; Vahtre, S. 1983. Meie kaugem minevik. Tallinn: Valgus URL= http://agrt.emu.ee/pdf/1999_4_kuum.pdf, 01. märts 2014. Mandel, M. 1984. Minevikult tänapäevale. Tallinn: Eesti Raamat Loorits, O. 1990. Eesti rahvausundi maailmavaade. Tallinn: Perioodika Selirand, J; Tõnisson, E. 1974. Läbi aastatuhandete. Tallinn: Valgus Selirand, J. 1967. Esivanemate kalmeküngastel. Tallinn: Eesti Raamat Kriiska, A; Tvauri, A. 2002. Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita
avastatud juhuslikult ja seega juba pooleldi lõhutult või on nöörkeraamika aegsed kihid teiste kihtidega juba maa sees segunenud. Nöörkeraamika asulate kultuurkiht on enamasti õhuke ja leiuvaene - savinõukillud; vähesel hulgal kivist tööriistu, mille hulgas võõramaisest tulekivist nooleotsad. Nöörkeraamika kultuuri muistised. 1 - asulakoht/keraamika leiukoht; 2 - kaks või enam asulakohta/keraamika leiukohta; 3 - matmispaik; 4 - merepiir u. 2500 aastat e.Kr. A. Kriiska 1999 3.3.Nöörkeraamika kultuuri päritolu Nöörkeraamika kultuuride päritolu on veel segane. Tavaliselt seostatakse neid indoeurooplaste esivanemate sisserände või ka suurte mõjudega. Tähele on pandud, et kogu levikualal on nöörkeraamika kultuurid üksteisele sarnased, ent neil aladel varem olnud kultuuridest üsna erinevad. Seega on oletatud, et nöörkeraamika kultuuridel on olnud mingi ühine algkodu. Pakutud on Musta mere põhjaranniku steppe aga ka Visla ja Reini vahelist ala
Etnogenees Etnogenees - kust ollakse pärit, päritolu kujunemine Tehakse kindlaks: 1) keeleteaduse abil 2) antropoloogia e. luude põhjal välimuse konstrueerimine 3) geneetika ja dna (eestlaste lähim sugulane - lätlane) 4) arheoloogia e. kultuuride sarnasus ja võrdlus Eestlane on sarnane lääne inimesega, keele poolest ida inimesega. Eestlaste etnogeneesi kohta pole 100 protsendilist tõest teooriat, kuid on kaks konkureerivat: XX saj. keskpaik ja XX saj. lõpp ( K. Wiik, A. Künnap, A. Kriiska) XX saj. keskpaik: 1) 3 suurt rahvastikurännet. 1. kundakultuur on pärit lõuna poolt. 2. kammkeraamika kultuur seotud Siberi, Uuralitega - assimileerusid, saime keele. 3. nöörkeraamika kultuur tulnud lõunast, tõid kaasa ka karjakasvatuse ja põlluharimise, seostatakse lätlaste , leedukatega, Saime välimuse. XX saj lõpp: Rahvastikuränne, oleme pärit lõunast, juba seal kõneldi soome-ugri keeli. Oskused võivad levida ka laenuna, ei pea olema sisserännet. Pronksiaeg 1800 500 e
merehospidal, park ja loss Kadriorus). Kõik need objektid pakkusid uusi töökohti, mis on eriti aktuaalne tänasel päeval. Peeter Esimene muretses mitte ainult oma sõdurite ja eesti rahva füüsilise tervise pärast, ta võimaldas inimestele nautida ka ilu ja loodust.. Nagu Jüri Kuuskemaa raamatustselgub, oli vene valitseja suur romantik: ta rajas parke, istutas taimi, ehitas losse ja saatis naisele oma kirjas piparmündi õisi!!! A.Pajur, A. Kriiska, A. Selart, B. Kibal, A. Andersen "Eesti Ajaloo Atlas" Avita 2006. Heiki Haljasorg "Loss sajandiste tagant Kadriorg", Äripäev Visioon, 31.03.2006; Jüri Kuuskemaa "Peeter I ja Katariina I Tallinnas" "Valgus", 2004 Heimar Lenki Bloog , 23. detsember 2011 Heiki Haljasorg "Talvine Mustpeade maja" "", Äripäev Visioon" 30.11.2007 Robert Nerman, ,,Vallutusplaanid ajendasid Peeter I rajama Tallinna sõjasadamat", Tallinna Postimees, 8.12.2006 Tallinna sadam,ajalugu,Vikipeedia
Millised on maa-asustuse kujunemise põhjused Eestis peale II Maailmasõda kuni 1990ndate aastateni? Kõrg- ja Madal-Eesti erinevused Loodusolude kõrval on maa-asustuse kujunemist mõjutanud poliitilised ja majanduslikud protsessid maa- ja omandireformide näol Abiks on mõned raamatud: 1. Põllumajandusmaastik Eestis. 1980. Koost. L. Aasalo. Tallinn sealt nn ajaloo peatükk, lk 50-84. 2. Eesti mõisad. [Koost. Rosenberg, T.] 1994. 3. Kriiska, A., Tvauri, A. 2002. Eesti muinasaeg. Tallinn 4. Volkov, L. 1980. Eestimaa asustus. Tallinn. (Nõukogude ajal kirjutatud raamat, suhtuda teatava ettevaatlikkusega ;) ) Eksami töö küsimused 2011 (igas töös 5 küsimust, rühmi pole, on vaid erinevad küsimused) 1. Pronksiaja jäljed maastikul. 2. Vene keisririigi aegsed jäljed. 3. Külade areng tänapäevani. 4. Taluhooned ja -õued. 5. Mõisate varajane ajalugu (esimestest mõisatest)
aasta sügisel Kuramaa tagasivõtmisel ning pärast seda edukalt lahingutes Berliini, Hamburgi ja Breemeni all. Vabatahtlike sõjakäik lõppes 1814. aastal Pariisi lähistel, kust mehed pöördusid tagasi koju. 12 Kasutatud kirjandus 1. Allikad: http://topper10.files.wordpress.com/2008/11/horatio_nelson1.jpg 2. Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Ilmamaa. 2003 3. A.Pajur, A. Kriiska, A. Tvauri, A. Selart, B. Kibal, A. Andersen "Eesti Ajaloo Atlas" Avita 2006 13 14
(2003). Eesti ajalugu IV: allikates Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Ilmamaa. Kolm autorit Viide tekstis 1. (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2010: 213) 2. (Hirsijärvi et al: 305) või (Hirsijärvi jt: 305) Kasutatud Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja allikates kirjuta. Tallinn: Medicina. Neli või rohkem Viide tekstis (Kriiska et al 2006: 124) autorit Kasutatud Kriiska, A., Tvauri, A., Selart, A., Kibal, B., Andresen, A., allikates Pajur, A.. (2006). Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita. Toimetaja, Viide tekstis (Safire & Safir 2008: 29) koostaja autori Kasutatud Safire, W. & Safir, L. (koost.). (2008). Tarkade mõtete asemel raamat. Tallinn: Ersen. allikates
Seda ei tohi iial unustada. 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Adamson, A., Karjahärm, T. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn, 2004. 296 lk. 2. Ainsaar, M., Müristaja, H. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu, 2003. 184 lk. 3. Eisen, M. J. Eesti mütoloogia. Teine trükk. Tallinn, 1995. 176 lk. 4. Kriiska, A., Tvauri, A. Eesti muinasaeg. Tallinn, 2002. 259 lk. 5. Laur, M., Mäesalu, A. Eesti ajalugu I muinasajast 19. sajandi lõpuni. Tallinn, 2005. 164 lk. 6. Mäesalu, A., Lukas, T. Eesti ajalugu I. Kolmas trükk. Tallinn, 1997. 167 lk. 7. Persits, A., Mongait, A. Ürgühiskanna ajalugu. Tallinn, 1980. 240 lk. 8. Õispuu, S. Eesti ajalugu 1. osa muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni. Tallinn, 1989. 144lk.
hoovusena. Billingeni katastroof (8213 või 9700 eKr) ja Joldia mere kujunemine Jää taandus järjest põhja poole. Rootsis Billingeni mäestiku lähedal tekkisid paisjärved, kust hakkas välja voolama ning tekkis ühendus Atlandi ookeaniga. Katastroofiks nim seda selleks, et tollal elas inimesi mererannikul, meri aga kadus ära. Läänemere saavutab mere tasapinna. Tekib Joldia meri. Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000 - 9500 e Kr (A. Kriiska järgi): Ahrensburg, Swidry, Hamburg, Madeleine. Neil on mõju hilisemas Põhja-Euroopa asustusloos. Swidry kultuuri nooleotsad – põhjapõdra küttimiseks. Elasid ka Põhja- Euroopas palju põhjapõtru ja ka viimased mammutid. Eestis on leitud mammutiluid. Mammuti hambad on leitud kruusaaukudest. Võisid siia sattuda viimasel jääajal jää tegevuse tulemusena. Jää võis neid kanda siia küllaltki kaugelt. 2007. aastal leiti Siberist mammutibeebi (20 000 a).
N 22.10.09 Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid JÄÄAEG - Antarktika jääkihtide puurimisel saadi pilt 740 000 a taguse aja kohta. See näitab, et meil on jääaja vaheaja lõpp ehk et praegu peaks põhimõtteliselt algama uus jääaeg. On võimalus, et toimub 400 000 a eest töödanud muster ehk jäävaheaeg on 28 000 a · Lääne-Soome Susiluola koobas (120-125 000 a tagasi) - ehk Soomes elasid neandertaallased, sellest võib järeldada, et ka Eestis. (vt Aivar Kriiska artikkel ,,Horisondis" 3 v 4) · Balti jääpaisjärv -> Yoldia meri -> Billingeni katastroof. ,,Katastroof", kuna oli juba üpris palju elanikke. Paisjärv voolas ookeani tühjaks, kuna Lõuna-Rootsi oli madal ja järv sai ühenduse ookeaniga. Langetas veepinda 25 m. HILISPALEOLIITILISED KULTUURID - Põhja Euroopas (19 000 9500 eKr) · Madeleine kliima soojenedes liikusid uutele aladele. Veel ka Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry
saabusid jääaja lõpul siia, olla soomeugrilased. Ago Künnap nimetab seda keelepõõsa teooriaks. Keelepuu 3 rände teooria Keelepõõsas 1 rände teooria Ka Põhja Saksamaa, Inglismaa, Taani kui Põhja Venemaa aladel algsoomeugrilased Kalvi Wiigi järgi. Ibeeria ja Hispaania aladel neist järgi baskid jää taanduminse ajal Soomeugri hõimud Ukrainast? Indoeurooplased Balkanilt? Magdalen ---> Svidri ---> Kunda? ( Kriiska versioon) Maaharimine oli nii prestiizikas tegevus, et nad võtsid üle ka indoeurooplaste keele. Toimus järj järguline keelevahetus, nt keskaegses linnas räägiti prestiizi pärast Eestis saksa keelt. Euroopse rassi hulga pikapealisem ja ümaram kolju. Juba Kunda kultuuri kalmistutes on eristatavad kaks kolju tüüpi. Nt tänapäeva soomlastel on euroopne välimus + kõrged põsesarnad. Ent keelevahetus jäi pooles Lätis pidama, Väina jõgi balti ja soomeugri hõimude vaheliseks piiriks
The spirit of place of West Estonian resorts. Norweigian Journal of Geography. London: Routledge, 2010, 64: 3, pp. 162171. 49. Kiili, Jaanus, Sarv Aat, Loit, Silver, Kikas, Tavo, Susi, Tiiu, Kiviste, Ülle. Rapla maakonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 20062013. Rapla, 2005, 23 lk. [http://www.raplamv.ee/kl/uploads/arendus/turism.pdf] 03.05.2011 50. King, Oliver. Service Design. New Design. London: Engine, 2009, pp. 25. 51. Kivimäe, Jüri, Kriiska, Aivar, Põltsam, Inna, Vunk Aldur. Merelinn Pärnu. Pärnu: AS Trükk, 1998, 174 lk. 52. Klinge, Matti. Läänemere maailm. Tallinn: Ilo, 2008, 175 lk. 66 53. Kotchka, Claudia. Designing for Success at P&G. Rotman Management, Winter, 2004, London: University of Toronto, 2004. 54. Kotler, Philip, Rein, Irving, Haider, Donald, Asplund Christer 1999. Marketing Places Europe. Harlow: Prentice Hall, 1999, 302 p. 55
http://www.eki.ee/). Foiniiklased asutasid esimestena kolooniaid. Korilus on loodussaaduste korjamine toiduks, näiteks: kiviajal korjati taimi, juurikaid, seeni, marju, seemneid, pähkleid. Muinasaja inimese põhiline tegevus. Ainsaks tunnistuseks korilusest on meil keskmisest kiviajast mitmetest mesoliitilistest asulakohtades leitud sarapuupähkli koored. Söödavate juurikate kaevamiseks kasutati põdrasarvest tehtud varretusauguga tööriistu, mis meenutasid kõblast ja kirkat. (Kriiska, A. Tvauri A. 2002). Kõrgkultuur ehk tsivilisatsioon – ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, kus on välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid. Maailma esimesed kõrgkultuurid tekkisid Idamaades suurte jõgede ääres ja põhinesid niisutuspõllundusel. Sõna kõrgkultuur tuleb ladinakeelsest sõnast cultura, mis tähendab harimist ja hoolitsemist. (Kõiv, 1994, 183)
alguses kaasa või lööb rütmi olenevalt laste oskusest. Distsipliini saavutamine seda on kohe vaja kätte saada esimesest klassist. Tundi alustatakse püsti. Istuda saavad siis, kui kõigil on kõik asjad väljas mida tunnis vaja, kõik on rahunenud ja keegi enam tsirkust ei tee. See võib võtta aega ka pool tundi aga kui seda vaikust ei saavuta, siis istudes jätkub see sagimine. Rohkem kuulatakse õpetajat, kes ei karju ja ei kriiska. Mida rohkem sa karjud, seda enam sulle karjutakse vastu. Karjumine peab olema ehmatava mõjuga, seega seda vaid nii kord aastas. Häält tõsta võib ikka. Samuti aitab distsipliinile aitab kaasa kui hakkad rääkima sosinal või jääd üldse vait. Klass taltub ja siis jätkad oma tööd. Eelkursuse raames tuleb hakata kasutama ka esimesi matemaatilisi mõisteid. Esimesed nädalad õpperaamatut ei võta ja ei anna lastelegi kätte
annaabi.ee 
