1918. a. võeti kasutusele oma rahvuslik vääring, Eesti mark (1928 asendati Eesti krooniga). Kiiresti edenesid ka kaubandus ja tööstus. Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine. Nõukogude Liitu peeti suurimaks ohuks Eesti iseseisvusele ja tema välispoliitilisi samme jälgiti pingsalt. Suure Kriisi aastad 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse aasta hiljem. Kriisiaastail vähenes toodangu koguväärtus põllumajanduses 45% ja tööstuses 20%. Kiiresti langes elukvaliteet, vähenesid sissetulekud, plahvatuslikult kasvas tööpuudus. Osad poliitikud süüdistasid selles põhiseadust ning selle muutmist hakkas propageerima Konstantin Päts. 1933. aastal võitis parlamentaarne valitsemisviis, mis lõi võimaluse autoritaarse reziimi kehtestamiseks. Autoritaarse reziimi aastad Tänu krooni devalveerimisele 1933.a Eesti
Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid tegevuse. Nüüd kaotasid töö ja jäid ilma sissetulekust miljonid inimesed. Majanduskriis levis ka Euroopa riikidesse. Selgus et uued tootmisviisid töid kaasa selle et toodeti rohkem kui inimesed osta jõudsid. Majanduskriis põhjustas ka inimeste suure tööpuuduse millega kaasnes nälg, mässude oht ning muud sotsiaalsed probleemid. Inimesed pidid seisma supiköökide järjekordades et mitte nälga surra. Majanduskriis andis järgi. Kriisiaastail kadus paljude inimeste usaldus kehtiva valitsemiskorra vastu. Nad soovisid karmikäelisemat valitsemist. Nii asendus demokraatia diktatuuriga. SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS USA majandus õitses kuid neljapäev, 24 oktoober 1929. A oli New Yorgi börsil must päev. Inimesed soovisid oma aktsiaid maha müüa. Hinnad langesid väga madalale. Taas kaotasid väga paljud inimesed oma töökoha. Seda aega nimetati ka suureks depressiooniks. Kriisist väljumiseks koostati Roosevelti Reformikava
aasta majanduskriisi ilmingud: 1929 lõpul USAs alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid Eestisse järgmisel aastal, kulmineerusid 1933 suvel. Alates 1930 aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult, samas tollimaksud tõusid kiiresti. Talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda. Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast oli ostujõuetu. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu. Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahekümnendate aastate keskel kritiseerima Eesti põhiseadust, väites, nagu oleks Riigikogu haaranud enda kätte liisalt suure võimu. Väljapääsu nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis.
ebapolulaarsed meetmed: tõsteti makse, postitariife ja aktsiise, koondati riigiteenistujaid. Sellele anti toetus. Itaalia kahe maailmasõja vahel Itaalias oli majanduskriisi tulemuseks fasistliku riigi lõplik väljakuulutamine. Fasistid eesotsas Mussolingiga olid võimul olnud juba 1922. aastast. 1926. aatal keelustati kõik poliitilised erakonnad. Streigid keelustati. Endise poliitilise korra julges Mussolini hävitada alles kriisiaastail. Ta andis fasistlikule parteiel võimu. Kriisi alguseks oli Itaalias diktatuur juba nii tugev, et ettevõtete juhid said streike kartmata poole võrra alandada töötasu ning vähendada nõnda tööpuudust.
Uus kurss oli majanduslike ja sotsiaalsete abinõude süsteem, mis võimaldas riigil otsustavalt sekkuda majandusprobleemide lahendamisse. Teiste sõnadega see on majanduse riiklik reguleerimine. Eesmärgiks oli ületada käesolev majanduskriis ja vältida neid edaspidi. USA valitsus võttis uue kursi elluviimiseks 100 päevaga vastu tervelt 70 seadust! Näiteid uuest kursist: · riik seadis sisse kontrolli panganduse üle Enne Roosevelti oli USAs u. 23 000 panka, kriisiaastail läksid pooled pankrotti, pangasüsteem oli kokkukukkumise äärel. Kui Roosevelt sai presidendiks, peatas ta kõigi pankade tegevuse. Loa tegutsemist jätkata said vaid need, kes olid elujõulised (otsusele eelnes kontrollimine). Seega osa panku suleti, kuid jätkasid need, kes olid tugevad. Neile anti ka riigi toetust. · põllumajanduses soodustas riik farmerite poolt tootmise vähendamist - kes kärpis
NB! Uus kurss oli majanduslike ja sotsiaalsete abinõude süsteem, mis võimaldas riigil otsustavalt sekkuda majandusprobleemide lahendamisse. Teiste sõnadega see on majanduse riiklik reguleerimine. Eesmärgiks oli ületada käesolev majanduskriis ja vältida neid edaspidi. USA Kongress (=parlament) võttis uue kursi elluviimiseks 100 päevaga vastu tervelt 70 seadust! Näiteid uuest kursist: riik seadis sisse kontrolli panganduse üle Enne Roosevelti oli USAs u. 23 000 panka, kriisiaastail läksid pooled pankrotti, pangasüsteem oli kokkukukkumise äärel. Kui Roosevelt sai presidendiks, peatas ta kõigi pankade tegevuse. Loa tegutsemist jätkata said vaid need, kes olid elujõulised (otsusele eelnes kontrollimine). Seega osa panku suleti, kuid jätkasid need, kes olid tugevad. Neile anti ka riigi toetust. põllumajanduses soodustas riik farmerite poolt tootmise vähendamist - kes kärpis toodangut, sai riigilt toetust (kes mitte, riskis võimalusega, et saak jääb müümata)
riigil otsustavalt sekkuda majandusprobleemide lahendamisse. Teiste sõnadega see on majanduse riiklik reguleerimine. Eesmärgiks oli ületada käesolev majanduskriis ja vältida neid edaspidi. USA Kongress (=parlament) võttis uue kursi elluviimiseks 100 päevaga vastu tervelt 70 seadust! 5 Näiteid uuest kursist: Riik seadis sisse kontrolli panganduse üle. Enne Roosevelti oli USAs u. 23 000 panka, kriisiaastail läksid pooled pankrotti, pangasüsteem oli kokkukukkumise äärel. Kui Roosevelt sai presidendiks, peatas ta kõigi pankade tegevuse. Loa tegutsemist jätkata said vaid need, kes olid elujõulised (otsusele eelnes kontrollimine). Seega osa panku suleti, kuid jätkasid need, kes olid tugevad. Neile anti ka riigi toetust. Põllumajanduses soodustas riik farmerite poolt tootmise vähendamist - kes kärpis
politsei ja ajakirjanduse üle. Kõik ajalehed range tsensuuri all. Keelustatikõik poliitilised erakonnad. Ametiühingute asemele loodi ettevõtjaid ja töölisi ning teenistujaid ühendavaid korporatsioonid. Streigid keelustati. Kehtestati fasistliku parteri täielik monopol massiteabevahendite, kasvatuse, hariduse ja kultuuri valdkonnas. Endise poliitilise korra julges Mussolini lõplikult hävitada alles kriisiaastail. Ta andis fasistliku partei keskorganile seadusandliku võimu, lõi üheparteilise riigi. 4. Fasismi iseloomulikud jooned- *Taotles ülemvõimu Vahemere piirkonnas ja koloniaalvalduste laiendamist Aafrikas. 5. Fasistide välispoliitika- 6. Itaalia ja Saksamaa suhted, lepingud- Saksamaa ja Itaalia koostöö tihendes 1930.a teisel poolel. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning Itaalia toetas teda. 1938-Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa vahel
maj. ellu, ületootmine- ei reguleeritud ega kontrollitud, kapitalismi nähud Majanduskriis jõudis Eestisse 1933. A suvel. Kriis tabas enam põllumajandust, toiduainete hinnad langesid, tollimaksed aga tõusid. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud piirama tootmist, sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel talud läksid pankrotti. 45 % vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail. Samalaadsed protsessid kordusid teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss muutus neg. ( sissevedu ületas väljaveo) pankrotid, koondamised, lühendatud tööpäevad, pangad pankrotistusid. Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra ja Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid, tööpuudus. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati
suunatud ettevõtted suleti ning 1932 aastaks oli kogu industriaalsektoris töötute arv tõusnud 30 miljoni inimeseni. Smoot-Hawely seadus ei aidanud ka USAd, kus 1930. aasta jaanuaris oli 3 miljonit töötut, 1932. aastaks oli aga juba rohkem kui 13 miljonit tööta inimest. 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse aasta hiljem. Hinnalangus, sisseveopiirangud ja keelutollid maailmaturul ning siseturu kokkukuivamine tabasid valusalt nii põllumajandust kui tööstust. Kriisiaastail vähenes toodangu koguväärtus põllumajanduses 45% ja tööstuses 20%. Ekspordi järsk pidurdumine mõjutas negatiivselt Eesti väliskaubandust ning üleilmsed finantsvapustused tabasid raskelt ka riigi rahandust. Eriti rängalt mõjus inglise naelsterlingi ja paljude teiste välisvaluutade devalveerimine. Riigikogus puhkesid ägedad 7 vaidlused krooni kursi üle, kuid selle langetamist ekspordivõimekuse tõstmise huvides ei
Esimesed ilmingud jõudsid eestisse 1930. Mõjutas peamiselt põllumehi, kuna peamiseks majandusharuks oli põllumajandus. Toiduainete hinnad langesid järsult ja tollimaksud tõusid kiiresti. Põllumajandussaaduste välisturg kuivas kokku, seetõttu langesid hinnad ka riigi sees. talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Põllumajandustoodangu koguväärtus langes kriisiaastail ligikaudu 45% võrra. Samalaadsed protsessid toimusid ka teistes majandusharudes. Suleti ettevõtteid, mis tõi kaasa tööpuuduse kasvu. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, korraldati hädaabitöid, kuid see kõik aitas vaid kriisi leevendada. Kriisi ületamiseks oleks tulnud devalveerida Eesti kroon. Seda õnnestus teha alles 27,juuni 1933 aastal, Jaan Tõnissoni algatusel.
olnud küllaltki püsiv, muutused on toimunud juba nende valdkondade sees. Olulisemad sektorid Eesti majanduses on töötlev tööstus (14,5% toodangust), transport, laomajandus ja side (10%), kaubandus (13,5%) ning kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus (21%). Põllumajandus koos metsandusega annab 2,2% kogutoodangust, ehitus ligi 7% ning riigivalitsemine, haridus ja tervishoid enam kui 17%. Viimaste osakaal on kriisiaastail tõusnud, kuna vaatamata kriisile tuli säilitada nende sektorite töö. Eesti väiksuse tõttu pole võimalik siin valmistada kõiki tooteid ja pakkuda kõiki teenuseid, mida siinsed inimesed ja ettevõtted vajavad, näiteks mootorikütuseid, kodutehnikat või metalle. Nende importimiseks on aga vaja ka midagi eksportida. Just seetõttu on eksport Eesti majanduse jaoks väga oluline. Kaupade ja teenuste ekspordi maht ulatub 73%-ni Eesti SKP-
Eesti jaoks enneolematult ränk ja kõikehõlmav kriis. Peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, seega tabas kriis esmajoones põllumehi. Alates 1930. aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult. Tollimaksud tõusid samas kiirelt. Toiduainete hinnad hakkasid langema ka riigis sees. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud tootmist piirama. Sagenesid oksjonid, paljud talud läksid pankrotti. Kriisiaastail vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Kuna suur osa rahvast muutus ostujõuetuks, toimus siseturu kiire kokkukuivamine. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks (sissevedu ületas väljaveo). Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti. Riigi rahanduslik olukord keerustus. Suurbritannia otsustas naelsterlingi devalveerida, Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra. Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid.
Võõrandatud maal rajati 56000 uut talu ja 1939. aastal ulatus talundite arv 140000-ni. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Baltisakslased protesteerisid ägedalt, 1926. aastal hakkas Eesti neile tagasihoidlikku kompensatsiooni maksma. Maareformiga muutus Eesti väiketalude maaks. PÕLLUMAJANDUSE ÜLDPILT 1930. AASTAIL Põllumajanduse areng oli stabiilne, külvipind ja loomade arv kasvasid isegi kriisiaastail. Suurenes põldude saagikus, Eesti maaviljelus jõudis Euroopa keskmise taseme lähedale rukki ja kartuli osas. Üha rohkem kasutati traktoreid, kombaine, kuid hobune jäi ikkagi asendamatuks. Juhtiv haru oli endiselt loomakasvatus, eriti piimakarjakasvatus, mis andis suure osa ekspordist. Toodeti kaugelt enam kui siseturg jõudis tarbida. Riik toetas põllumajandust laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus, monopoliseeris või, liha
aasta suvel, sedavõrd ränka ja kõikehõlmavat langust polnud iseseisva Eesti majandus varem kogenud *Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus ning seepärast tabas kriis esmajoones põllumehi *Hinnad maailmaturul langesid, samas tollimaksud tõusid *Talurahva sissetulekud vähenesid, palju põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti *Kokku vähenes põllumajandusoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda *Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kiire kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast muutus ostujõuetuks *Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti, mitmed tehased sulgesid ajutiselt uksed või piirasid tootmist *Riigi rahanduslik olukord keerustus *Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid *Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu.
saadused, metallid ja metallikaubad, jõu-, tööstus- ja põllumajandusmasinad, keemiakaubad, toor- ja poolvalmissaaduses, nagu tubakas, toornahad, puuvill, kivisüsi, nafta- ja naftasaadused; sisse veeti ka mitmesuguseid toidu- ja maitseaineid ning jooke. 4.8. Transport Transpordis pandi 1929. Aastail suurt rõhku raudteede ehitamisele. Mootorsõidukite, autode ja ka veoautode arv kasvas pidevalt kõikidel aastatel, välja arvatud kriisiaastail. 1931. aastaks kujunes ulatuslik bussiliinide võrk. 1936. aastal jõudis Eesti laevandus 139 brutoregistertonniga iga tuhande elaniku kohta Norra, Inglismaa, Hollandi, Taani, Kreeka ja Rootsi järel seitsmendale kohale maailmas. Esimesi samme tehti ka tsiviillennunduses. 11 12 5. KULTUURIPOLIITIKA Rahvuskultuuri arenguks kujunesid käsitleval etapil tunduvalt paremad tingimused kui varem
maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. Võõrandatud maal rajati 56 000 uut talu. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Maareformiga muutus Eesti väiketalude maaks. Maata talurahvast kujunes aegapidi agraarne keskklass. PÕLLUMAJANDUSE ÜLDPILT 1930.AASTAIL Põllumajanduse areng oli stabiilne, külvipind ja loomade arv kasvasid isegi kriisiaastail. Suurenes põldude saagikus ja Eesti maaviljelus jõudis Euroopa keskmise taseme lähedale rukki ja kartuli osas. Rohkem hakati kasutama masinaid, kuid hobune jäi ikka asendamatuks. Põllumajanduse juhtiv haru oli endiselt loomakasvatus ja piimakarjakasvtaus, mis andis ka suurema osa ekspordist. Eesti põllumajandus tootis kaugelt enam kui siseturg suutis tarbida. Maal kerkisid moodsas piimatalituste hooned. Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme
aasta majanduskriisi ilmingud: 1929 lõpul USAs alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid Eestisse järgmisel aastal, kulmineerusid 1933 suvel. Alates 1930 aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult, samas tollimaksud tõusid kiiresti. Talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda. Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast oli ostujõuetu. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu. Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahekümnendate aastate keskel kritiseerima Eesti põhiseadust, väites, nagu oleks Riigikogu haaranud enda kätte liisalt suure võimu. Väljapääsu nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis.
ei lubatud, säilis valitsuse kontroll elualade üle. Majandus arenes tõusujoones. Majandusliku tõusu üheks komponendiks oli riigi senisest suurem sekkumine majandusellu. See avaldus mitmete, enamasti kõige moodsamate riiklike ettevõtete rajamises. Hoogsalt arenesid põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus ja teised tööstusharud. Tööliste arv kasvas ja tööpuudus likvideeriti peaaegu täielikult. Mõningat pahameelt sünnitas vaid asjaolu, et kriisiaastail kärbitud palgad tõusid väga aeglaselt, kõrgele tõstetud maksud jäid aga püsima. Eesti elanike materiaalne olukord oli hea. Majanduslik heaolu lubas kapselduda rahulolusse ja pigistada silmad kinni demokraatia piirangute ees, mis inimeste isiklikku elu otseselt ei häirinud. Riik toetas jõuliselt põllumajanduse aregut, mille puhul puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja kariloomade arvu suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine
· Julgeoleku seisukohalt peeti eriti olulisteks Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928) ja 1932.aastal alanud desarmeerimiskonverentsi. Suur kriis. (ptk.31) · Suure kriisi aastatel (1930-1934) kasvas järsult rahulolematus senise liberaaldemokraatliku riigikorraga ning kujunesid eeldused üleminekusks autoritaarsele reziimile. Majanduskriis · Kriis tabas esmasjoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda (45% võrra) · Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti, mitmed tehased sulgesid ajutiselt uksed või piirasid tootmist, lühendades tööpäeva ja kärpides tööliste arvu. · Suurbritannia naelsterlingi devalveerimine selle tulemusena vähenes Eesti krooni kattevara 1/3 võrra ning Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul langes.
Nõukogude invasiooniohu tõrjumiseks kümnendi alguses kavandatud sõjalis- poliitiline kaitseliit (Balti Liit) kõigi Balti riikide vahel Soomest kuni Poolani ebaõnnestus ning Eestil tuli loota ennekõike maailma üldsusele ja Rahvasteliidule. Suure Kriisi aastad 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse aasta hiljem. Hinnalangus, sisseveopiirangud ja keelutollid maailmaturul ning siseturu kokkukuivamine tabasid valusalt nii põllumajandust kui ka tööstust. Kriisiaastail vähenes toodangu koguväärtus põllumajanduses 45% ja tööstuses 20%. Ekspordi järsk pidurdumine mõjutas negatiivselt Eesti väliskaubandust ning üleilmsed finantsvapustused tabasid raskelt ka riigi rahandust. Eriti rängalt mõjus inglise naelsterlingi ja paljude teiste välisvaluutade devalveerimine. Riigikogus puhkesid ägedad vaidlused krooni kursi üle, kuid selle langetamist ekspordivõimekuse tõstmise huvides ei mõistetud pikka aega
Selle romaanitüübi viljelejad taotlesid tegelaste psüühika, hingeseisundite ja mõtiskluste ülitäpset jälgimist.Psühholoogilise romaani tuntuim näide on J. Semperi "Armukadedus" (1934). · Majanduskriisi kõrgajal 1930-ndate aastate algul teravnesid mõnegi kirjaniku sotsiaalne aktiivsus ja kriitiline seisukohavõtt ajajärgu hädade suhtes. Realismi ühiskonnakriitiline suunitlus muutus kriisiaastail järjest selgemaks. · Teravaist ühiskondlikest probleemidest eemalejääv O. Lutski oli jutustustes "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934) varasemast tunduvalt kriitilisem. P. Vallaku ja A. Jakobsoni novellilooming kajastas töötava rahva kriisiaegset rasket olukorda. · Läbi 1930-ndate aastate püsis eesti romaanikunsti tipus A. H. Tammsaare, kelle "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) on elukujutuse sügavuselt kriitilis-realistliku kujutamislaadi sedööver isegi
Selle romaanitüübi viljelejad taotlesid tegelaste psüühika, hingeseisundite ja mõtiskluste ülitäpset jälgimist.Psühholoogilise romaani tuntuim näide on J. Semperi "Armukadedus" (1934). · Majanduskriisi kõrgajal 1930-ndate aastate algul teravnesid mõnegi kirjaniku sotsiaalne aktiivsus ja kriitiline seisukohavõtt ajajärgu hädade suhtes. Realismi ühiskonnakriitiline suunitlus muutus kriisiaastail järjest selgemaks. · Teravaist ühiskondlikest probleemidest eemalejääv O. Lutski oli jutustustes "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934) varasemast tunduvalt kriitilisem. P. Vallaku ja A. Jakobsoni novellilooming kajastas töötava rahva kriisiaegset rasket olukorda. · Läbi 1930-ndate aastate püsis eesti romaanikunsti tipus A. H. Tammsaare, kelle "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) on elukujutuse sügavuselt kriitilis-realistliku kujutamislaadi
hakkas kasvama omatoodangu osakaal, mis ulatus 1991 5,2 tunnini saatepäevas. Eelarve kärpimine andis tagasilöögi nii omatoodangule kui teletöötajate arvule. 1990. a-tel võttis ETV suuna rahvatelevisioonile (demokraatia, rahvuskultuuri ja keele kaitsemehhanism). Meelelahutusprogrammid kaaluvad üles info, kultuuri ja hariduse. Kui 1980. a-tel oli olemas korralik stuudio- ja ülekandetehnika, siis 1990. a-te keskpaigaks oli lõviosa amortiseerunud. Kriisiaastail (1990. a-te algus) arutleti lubamaksu taaskehtestamise üle (nii R kui TV maksud kaotati jaanuaris 1962), otsiti finantsallikaid. 1990. a-te keskel tekkisid kohalikud erakanalid (1993 EVTV, mis 1996. a-st kannab nime TV 3; 1993 Kanal 2; 1994-96 Tipp-TV; 1996-2001 TV 1), kus on valdavaks muutunud väliskapitali osa. Telekanalite koduleheküljed internetis ilmusid 1990. a-te teisel poolel. ETVd on juhtinud L. Piip (1955-71), R. Penu (1971-74), E. Anupõld (1974-87), R. Elvak (1987-89), M
annaabi.ee 
