Rajasid tõenäoliselt Skandinaaviast pärit, ilmseltrusside hõimu kuulunud varjaagidest (viikingitest) ülikud ja nende kaaskond Esimesteks alamateks soomeugrilased Proto-Novgorod Riigi oletatav keskus 862882 Asus soomeugrilaste asualal Rjuriku ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga 882 Uus valitseja Oleg vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna Kiievi Sellest sai riigi keskus Valitsejad ümber slaavi aladele Viikingid säilitasid aastakümneid ülemkihis ülekaalu Asuti ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased Vallutused & valitsemine 862 normannide-viikingite poollegendaarse valitseja Truvori moodustatudNovgorodi vürstiriik , mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi
KREEKA RAHVUSLIK ÄRKAMINE! Kreeka oli pikalt kuulunud Türgi võimu alla: Mandri-Kreeka elanikud kannatasid kõrgete maksude all ning hiljem Osmanite riigiajal sisuliselt pärisorjuses. 18. sajandil kerkis Kreekas esile laevastikuga jõukaks saanud kaupmeeskond, kes domineerisid Türgi sisekaubanduses, lõid sidemeid Vahemere, Balkani ja Lääne Euroopaga. Kaupmeestelt jõudsid kreeklasteni ka reformatsiooni-ja valgustuse ideed + Prantsuse revolutsiooni ideaalid. 18. sajandi lõpus avaldas Kreeka riigimees Rigas Feraios Viinis: 1. Kreeka iseseisvust käsitlevad dokumendid 2. Rahvushümni 3. Detailse maakaardi Nii andis ta sealsetele mõista, et Kreeka on liikumas iseseisva riigi poole. Kreeka iseseisvussõda(1821-1828): 1814. aastal asutati salaorganisatsioon Filiki Eteria ehk Sõprade Ühing, mille eesmärgiks oli Kreeka vabastamine. Plaaniks seati revolutsioon Peloponnesosel,
bulgaarlased. Ida suunda (Dnepri jõe keskjooksu) liikusid andid, kellest kujunesid välja tänapäeva idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased). Aja jooksul hakkasid nad liikuma piki Dneprit põhja poole, hõivama järjest põhjapoolsemaid alasid. Nende hõivamise käigus jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Paljud soomeugrilased võtsid üle nii slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide (viikingite) juurest kreeklasteni. Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva). Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi (viikingite ehk normannide) vürsti, kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi, millest saigi alguse Vana-Vene riik
Ridaküla talud paiknesid üksteise kõrval (nt Ida-Eesti voortel) 3. Hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel n-ö oma künkal (Lõuna-Eesti kuppelmaastikel) 7. Muinasmaakonnad. Osata kanda kaardile. 8. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile naaberrahvaste paiknemisalasid. Aastatel 800-1050 liikusid viikingite laevad Läänemerelt mööda Venemaa suurjõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seda teed nimetati idateeks ehk tee variaagide juurest kreeklasteni. Eestlaste naabrid olid: 1) Idaslaavlased: a) 9.-10.sajandil olid venelaste suhted eestlastega sõbralikud. Eestlased aitasid näiteks Oleg'il Kiievit vallutada. Venelased nimetasid eestlasi tsuudideks. b) 11.sajandil soovisid vene vürstid oma valdusi laiendada, 1030.aastal korraldan J.Tark sõjakäigu Eestisse ja rajas lühikeseks ajaks sinna oma tugipunkti Jurjevi. c) 12
polevat põhjapoolsed rahvad, sealhulgas idaslaavlased, oma maa valitsemisega ise hakkama saanud. Hõim sõdis hõimuga ja vürst vürstiga. Niisiis lepiti kokku, et kutsutakse valitsejad võõtsilt. 862. aastal saabunudki kohale viikingipealik Rjurik koos vendade ja kaaskonnaga. Ta asus elama Novgorodi. Kui Rjurik suri, sai Novgorodis vürstiks ta lähikondlane Oleg. 882. aastal vallutas Oleg Kiievi, kuna ta soovis valitseda kogu teed ,,varjaagide juurest kreeklasteni''. Vallutanud tähtsa kaubalinna, kuulutas ta end suurvürstiks. 882. aastat peetaksegi VanaVene ehk KiieviVene riigi asustamisaastaks (lk 53) 9. Venemaa ristiusustamine Venemaa üks tähtsamaid ajalooallikaid räägib, et 988. aastal lõi Kiievi kohal särama ,,Kristluse usu valgus''. Kiievi suurvürst Vladimir võttis vastu bütsantsi õigeusu. Vürst Vladimir pööras usuküsimustele suurt tähelepanu. Kõigepealt üritas ta reformida muinasusku
Naabrite sõjakus mõjutas Eestit. *Sündmused lõunakaares- Idaslaavlased tulid mööda Dnepri jõge, vallutasid soome-ugri keeli kõnelevaid rahvaid. Lätlased surusid liivlased rohkem rannikualadele. *Sündmused läänes- (Viikingid). Skandinaavia hõimude erinevad retked. Eesti aladelt toimus ka vasturetki. Noorem rauaaeg 1) viikingiaeg u. 800-1050 2) muinasaja lõpusaj. 1050-1200 1. Skandinaaviast pärit hõimude retked ( tee varjaagide juurest kreeklasteni) 2. Idaslaavlased üritasid meid vallutada 1030 (linnus Tartu kohal). Jurjevi tugipunkt. 1061 löödi idaslaavlased välja. Rahvaarv: u. 150 000 inimest Adramaa- põllumajanduse ühik (üks adramaa toidab ära u. 7 inimest) Asustamata alad: läänerannik (pinnas ebasoodne), sooalad( Pärnu jõest allapoole jäävad alad) ja Peipsi äär. Kõige väiksemaks haldusüksuseks on küla ( erinevad küla tüübid) 1. sumbküla (kõik talud paiknesid keset põldu, koos) 2
Läänekristlaskond katolikud, ida kreekakatoliku ehk ortodoksi. Konstantinoopoli õppeasutuses õpetati antiikeeskujude järgi grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Linnades levis ka kirjaoskus alamkihtides. Õppetekstid peamiselt antiikautoritelt. 10. Ülevaade Vana-Vene riigi ajaloost ja ristiusu vastuvõtmisest. Asulad rajati kahe suure jõe äärde. Idaslaavlased liikusid üha enam põhjapoole soomeugrilaste aladele. Tee varjaagide juurest kreeklasteni läks mööda suuri jõgesi, eriti kasutasid seda viikingid. Varjaagide pealik Rjurik asus valitsema vene riiki nende endi soovil, Oleg pani aluse Vana-Vene riigile vallutades Kiievi. Jagoslav Targa ajal oli hiilgeaeg. Valdused Mustast merest Läänemereni. Lasi koostada Vene õiguse. Vürstid jagasid poegade vahel valdused, mis tingis tihedad kodusõjad. Soodustas ka Ülikkonna tõus ja soovimatus mitte alluda Kiievi vürstile. Tegelik võim kuulus nn osastisvürstile
3) Puudusid kindlustatud asulad ja linnused, mis tõestab, et sõdu ei olnud 4) Pole leitud ühtegi tavaliselt sõdadega kaasas käivaid peiteleide 9. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile. 1) SUHTED SKANDINAAVLASTEGA Viikingite laevad liikusid mööda Läänemerd Venemaa suurte jõgedeni, mida mööda jõuti Mustale merele ja Kaspia merele (idamaadesse). Seda teed nimetati teeks varjaagide juurest kreeklasteni ehk idatee. Eesti jäi uute kaubateede ristumispunkti ja lülitus ida-lääne vahelisse kaubavahetusse. Hea tee tegi Eesti kättesaadavaks ka vaenlaste sõjakäikudele. NÄITEKS olevat 900. aastal Norra kuninga pojad Halfdan Valge ja Halfdan Must teinud sõjakäigu Eestisse ning lahingu käigus tapsid eestlased Halfdan Valge. Rootsis on 11. sajandil püstitatud mitmeid ruunikive (lk 28) Eestimaal langenud viikingite mäletuseks. Viikingite eeskujul hakkasid ka eestlased röövretki korraldama
sõjakäigule Bütsantsi vastu. Nad laskusid mööda Dneprit Kiievini, poljaanide hõimu keskuseni. Sõjapealikud said teada, et poljaanid maksavad andamit kasaaridele. Selle peale tegid Dir ja Askold ettepaneku, et poljaanid maksaksid andmit hoopis neile. Kiievlased olid sellega nõus. Askold ja Dir hakkasid seal valitsema vürstidena. Kui Rjurik suri, otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõik olulisemad maad "Varjaagidest kuni kreeklasteni viiva tee ääres". Oleg asus teele Kiievi poole. Tee peal vallutas ta krivitside tähtsaima linna - Smolenski. 882. aastal jõudiski Oleg Kiievi alla. Ta meelitas Askoldi ja Diri linnast välja ja näitas neile Rjuriku poega Igorit. Oleg ütles vürstidele: "Teie ei ole vürstid ega vürsti sugu. Siin on teie vürst." Järgmiseks andis ta käsu Askoldi ja Diri tappa. Olegile meeldis rikas ja ilus linn nii väga, et ta tegi sellest oma pealinna.
Põhjast ründasid Euroopat viikingid. Põhjus põllumaa vähesus, seda oli raske harida, võimuvõitluses allajäänud olid need, kes retkedele läksid. 800.-1050. oli viikingiaeg. Viikingite retkede puhul saab rääkide nn lääneteest ja idateest. Läänetee piki Lääne-Eroopa rannikut, Island, Gröönimaa. Nende retkedega tegelesid peamiselt Norra ja Taani aladelt pärit viikingid, need toimusid peamiselt mööda merd. Idatee tee variaagide jurest kreeklasteni, tee Skandinaaviast Bütsantsi läbi idaslaavi alade, seda kasutasid peamiselt Rootsi päritolu viikingid, kulges rohkem mööda jõgesid. Viiking = normann = varjaag = valged/mustad võõrad = taanlased = erinevad nimed skandinaavlaste kohta ikkagi. Idatee variaage peetakse Vana-Vene riigi rajajaks. Läänes tekkis Normandia, sealne Prantsuse valitseja andis Normandia valitsemiseks ühele viikingupealikule, kellest sai Normandia hertsog; veel normannide riike läänes: Inglismaa,
Frangi riik oli väga raskes olukorras. Normannide rüüsteretki peeti katkuga sarnaseks, sest lisaks röövimisele ja põletamisele ahistasid nad ka kohalikke inimesi. Idateed kasutasid peamiselt rootslased ja neid kutsuti variaagideks. Nemad oli rahumeelsemad viikingid. Põhitegevuseks oli kauplemine ja sõjaliste teenste osutamine, mitte rüüstamine. Sõdalastena olid nad palgatud ka Venemaa teenistusse. Ühte tuntumat kaubateed tuntakse kui teed variaagide juurest kreeklasteni. 10 saj hakkavad viikingretked juba lõppema, sest viikingid võtavad vastu ristiusu. Skandinaaviasse tekib teine on Norra riik, kõige esimesena tekib Taani riik ja ka Rootsi riik. 11 saj on nad kõik maha rahunenud, aga siis muutuvad aktiivseks teine osa Ida-viikingitest ja 11 saj tungivad nad Rootsi Sigtunasse ja põletavad maatasa. Nad röövivad Läänemerel. Eestlased, liivlased ja leedulased on viimased paganarahvad ja need ristiusustatakse 13 saj alguses ristisõdadega.
(vallutati Süüria ja V-Aasia jagati Egiptusega. · 1200 eKr langes Hetiidi riik tundmatute rändhõimude kallaletungide tõttu. e. Kultuur: · Sulam Ees-Aasia rahvaste kultuuridest. · Kiilkiri, savitahvlitest raamatukogud losside juures. · Kultuurivahendajad hetiidid levitasid Mesopotaamias kultuuri foiniiklastele, juutide ja kreeklasteni. 4. Pärsia suurriik (559-330 eKr) a. Riigi kujunemine ja langus: · Riigi tuumikala oli Iraani kiltmaal, mille asutasid indoeurooplased. · Suurriigi rajas Kypros II (559-529) vallutades Iraani, Väike- Aasia, Mesopotaamia ja tema järglane ka Egiptuse. · Dareios II proovis alistada Kreekat. · 330 eKr langes Pärsia impeerium Makedoonia Aleksandri
kogenud meresõitjad. Nad kandsid hoolt meresõidu ohutuse eest ja neid ei ahvatlenud tundmatute mereteede otsimine, kuid ammu tuntud marsruute kasutasid nad oskuslikult, seega mitte alusetult ei nimetanud nad vahemerd ''Meie mereks''. Sadamate juurde ehitati kõrgeid tuletorne, mille tipus põletati öösiti kuivi, päeval aga niiskeid puid. Bütsantsi kaupmeestele oli väga hästi tuntud mööda Ida-Euroopa meresid, jõgesid ja järvi kulgev suur vetetee ''varjaagide juurest kreeklasteni'' ehk siis Skandinaaviast Konstantinoopolisse. Selle tee üks haru viis mööda Eesti põhjarannikust, niiet meie esivanematel võis olla kontakte romealastega. Sellele leiab kinnitust ka Eestist leitud Bütsantsis vermitud mündid. Maismaal kasutati tükk aega Rooma riigi aegadel rajatud maanteid. Nende ääres olid riiklikud postijaamad, et käskjalad saaksid lausa jooksujalu kiireid sõnumeid edasi toimetada. Vaenlase sissetungist teatati kas tule või suitsuga. Veeloomaks olid
Idapoolsed andid püsisid Ukraina aladel. Nende laialdane asuala laiendamine oli võimalik, kuna asusid elama germaanlastest tühjaks jäänud asualadele. VANA-VENE RIIGI TEKE o Pika aja jooksul rändasid idaslaavlased soomeugrilaste aladele, kus elati peamiselt jõgedeäärseil mail. Viikingiajal huvitusid skandinaavlased Ida-Euroopa veeteedest, eriti veeteest, mida nimetatakse teeks varjaagide juurest kreeklasteni. Varjaagid ehk viikingid asutasid tee peale oma asulaid, või asusid elama juba olemasolevatesse. o Korratusest väsinud rahvad kutsusid varjaake endid valitsema. Kutse võttis vastu pealik Rjurik, kes sai võimule 862 Novgorodi linnas. Tema kaaskondlane Oleg vallutas 882 Kiievi, võttis üle võimu ja pani aluse Vana-Vene riigile, kus elasid slaavlased ja soomeugrilased. Pealikud hakkasid tasapikki slaavistuma, ning sidemed Skandinaaviaga
Islami pühakoda on mosee, mille juurde kuulub ka kindlasti mitu minaretti. Islami kultuuris oli islam ja araabia keel,euroopas sai tuntuks india arvsüsteem, arv 0 ja malemäng, haridus põhines Koraanil. Moseede juures koolid medresed. Kirjanduse tuntuim teos Tuhat üks ööd Ibn Sina arst, filosoof, oli ihuarst ja kirjutas entsüklopeediaid, arstiteaduse käsiraamatuid Vana-Vene riik Vana-vene asulad asusid jõgede ümbruses, need olid teedeks ka varjaagidele, teeks kreeklasteni. Väsinud rahvas kutsus ka varjaagide pealiku Rjuriku endale valitsema 862. tema kaaskondlane oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana Vene riigile. Riigi kujunemisjärgus hakkas slaavistumine ja nimed hakkasid samuti mugavduma. Skandinaavlased olid riigi tekke ajal paganad, esile tõusis piksejumal Perun. Tihenesid suhted Bütsantiga, kauplemise eesmärgil. 988 aastal lasi vürst Vladimir end ja kaaskonda ristiusustada. Sellega langes ta ka Bütsantsi võimu alla
· Andid idaslaavlaste esivanemad asusid Dnepri keskjooksul ja Ukraina alal · Slaavi aladel tegi missionid nii Rooma kui Konstantinoopol- · Kyrillos ja Methodios- töörtasid välja kaks slaavi alfabeeti glagoolitsa ja kirillitsa · Lõuna-slaavlased võtsid ristiusu Bütsantsist, lääne- slaavlased Roomast · Variaagide veeteed: Soome laht, Neeva jõgi, Volkovi jõgi, Nestri jõgi, Must meri, Bütsants- tee variaagide juurest kreeklasteni · 862. Kutsuti Novgorodi valitsema Rjuurik · 882. Valluts vürst Oleg Kiievi= pandi alus Vana-Vene riigile · Venemaa ristiusustamine 988. Lasi vürst Vladimir Venema ristida · 1030. Tartu rajamine Jaroslav Targa poolt · Jaroslavi ajal kodifitseeriti vene õigus slaavi tava õigus+ Rooma õigus · Kiievi vürst oli suurvürst talle allusid osastisvürstid, kes teatud hetkel tahtsid muutuda iseseisvaks- nii kujuneb killustatus
kauneim ehitis Uspenski katedraal. Ehitavad kiriku looduskaunisse kohta, valge kirik, pole eriti suured, väiksed kirikud, pilkupüüdvad, tekib valguse-varjumäng. Selles vürstiriigis on skulptuur (Bütsantsis, Kiievis pole). Novgorod sai 11. sajandiks iseseisvaks, enne oli Kiievi koosseisus. Palju varem oli üks tähtsamaid kaubandus-ja käsitöölinnu. Ühendus veetee kaudu nii Bütsantsiga kui viikingitega. Teed kutsuti ,,variaagidest kreeklasteni". Vahendasid kaupu idast läände. Ka seal on Sofia katedraal, esimene kirik. Oli 13-kupliline, puuhoone, põles maha. Hiljem ehitatakse samasse paika kivist katedraal. Novgorodis on omapärane kirikutüüp uulitsakirik. Need olid kaitsefunktsiooniga, paksude seintega, ühekupliline. Siin skulptuuri ei esine, seinamaalid freskodena. Kuna niivõrd täis maalinud, võimatu taastada. 14. sajandil tuleb Bütsantsist Theophanes Kreeklaneüks kuulsamaid ikoonimaalijaid, alustab oma koolkonna
varjaagid minema ja asusid ise valitsema. Puhkes aga omavaheline vaen ja otsustati kutsuda omale valitseja varjaagide juurest. Tulid kolm venda Rjurik kellest sai Novgorodi vürst, Sineus ja Truvor. Peagi kaks viimast(nooremad vennad) surid ja Rjurikust sai põhjaalade ainuvalitseja. Peagi asusid kaks Rjuriku sõjapealiku sõjakäigule Bütsantsi vastu ning ühendasid alad Kiievini kuhu ise vürstideks asusid. Pärast Rjuriku surma otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõika alad kreeklasteni viiva tee ääres. 882 jõudis ta Kiievi alla ja sai kavalust kasutades sealsetest sõjapealikest võitu(Askold ja dir) ja tegi Kiievist oma pealinna. Antinormannistliku teooria tuntumaid toetajaid oli vene teadlane M Lomonossov ja selle järgi oli riigi teke slaavalaste eneste ajalooline looming ja skandinaavlased mängisid selles heal juhul vaid kõrvalist osa. 8. Arheoloogiliste ja kirjalike allikate andmed viikingite osast Vene riigi loomisel.
(läksid põhjapoole vaikselt edasi) venelased ukrainalased valgevenelase hakkas soomeugrilaste slaavistumine Kaubateede sõlmpunktides tekkisid kaubakeskused ~ linnad Laadoga, Smolensk, Novgorod, Kiiev ( jõgede ääres) Kaubatee Skandinaaviast Bütsantsi ( läbi idaslaavlaste) : varjaagid ja kreeklased TEE VARJAAGIDE JUUREST KREEKLASTENI 6-8 sajandil idaslaavlaste varanduslik ebavõrdsus · hõimujuhid ~vürstid - kerkisid esile · kaaskond ~ülikkond -kerkisid esile · ANTINORMANNISTLIK TEOORIA Vana-Vene riik tekkis sisemiste arengute tulemusena, loojateks idaslaavlased ise · NORMANNISTLIK TEOORIA ( leidnud rohkem tunnustsut ) Vana-Vene riigi loojateks olid varjaagid( skandinaaviast pärit) Vana-Vene riigi alguseks peetakse 882 aastat. Vürst Oleg vallutas Kiievi , millest sai Vana-Vene riigi keskus.
Tänapäeva lõunaslaavlased on horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, osaliselt ka bulgaarlased. Ida suunda (Dnepri jõe keskjooksu) liikusid andid, kellest kujunesid välja tänapäeva idaslaavlased. Aja jooksul hakkasid liikuma piki Dneprit põhja poole, hõivama järjest põhjapoolsemaid alasid. Nende hõivamise käigus jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Võtsid üle slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide juurest kreeklasteni - . Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva. Tänapäeval kuuluvad nende hulka venelased, ukrainlased ja valgevenelased. Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi vürsti, kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks eelkõige Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg
Retkede põhjused: 1. Maapuudus, mis oli tingitud sellest, et oli ülerahvastatus inimesi sündis juurde, aga neid ei jõutud ära toita. Teiseks oli maapuudus tingitud veel sellest, et uute maade juurdeharimine oli väga raske ning see motiveeris neid merereisidele minema. 2. Uudishimu, seiklushimu, kuulsusejanu 3. Rahulolematus poliitiliste oludega need koonungid, kes olid võimuvõitluses alla jäänud. Idatee ehk tee varjaagide juurest kreeklasteni Viikingite kaubatee Skandinaaviast mööda jõgesid Bütsantsi (Musta merre (mööda Dnepri jõge) või Kaspia merre (mööda Volga jõge)). Sellega olid seotud pigem praeguse Rootsi alalt pärit viikingid. Läänetee Viikingite kauba- ja rüüsteretkede tee piki Lääne-Euroopa rannikut Vahemereni. Lääneteega olid pigem seotud Norrast ja Taanist pärit viikingid. Kui vastase jõud oli nendest tugevam, tegutsesid nad nagu kaupmehed. Kui vastaste jõud oli nendest
loomakasvatus (sead, lehmad) ei olnud nii oluline, edasi tulid küttimine ja kalapüük (selle osa oli vähenenud), tekkis metsmesindus, oma osa oli käsitööl (omaette käsitööalaks oli eraldunud sepatöö), ehteid tehti põhiliselt hõbedast ja pronksist; kaupmeeste kihti ei olnud kujunenud, kõik vabad mehed kauplesid, Eesti jäi muinasaja ühe olulise kaubatee juurde, so "tee varjaagide juurest kreeklasteni"; toimus vahenduskaubandus, hakkasid kujunema varalinnalised asulad kauplemiskohtadel ja eraomand just põllumaa suhtes, karjamaa ja heinamaa olid ühiskasutuses haldusjaotus kõige tähtsam haldusjaotusüksus oli kihelkond (45), need hakkasid koonduma maakondadesse; kolm peamist külatüüpi: sumbküla (Põhja, LääneEesti), ridaküla (Peipsi ääres), hajaküla (LõunaEesti); külad moodustasid kihelkonna; iga üksuse eesotsas olid vastavad valitavad
annaabi.ee 
