Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kreeka jumalad - sarnased materjalid

isand, apollon, surmajumal, zeus, ateena, nais, maap, athena, taevajumalanna, aasia, mirt, puhtuse, kull, varaste, itluses, isandaks, merede, hestia, vihmajumal, lehm, kinkis, metsloomad, artemis
thumbnail
2
doc

Kreeka jumalad

KREEKA JUMALAD Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna. See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised: 1. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, (tormi-), vihma- ja äikesejumal 2. Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 3. Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal 4. Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal 5. Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna 6. Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Kreeka Jumalad

loomadel ja inimestel oleks piisavalt toitu. Dementer armastas inimesi ning õpetas neid maad harima. DIONYSOS (ZAGREUS) Ta oli algselt viljakus-, hiljem peamiselt veinijumal. Dionysost austati kõikjal, sest ta oli hea tuju, lõbutsemise ja veini jumal ning tema auks korraldatud pidustused tegid inimeste elu mõnusamaks. Ta oli Zeusi ja Teeba rajaja Kadmose tütre Semele poeg. Diomysos ei elanud Olümposel, vaid rändas maapeal ringi. ZAGREUS - SUUR JAHIMEES  Heraga Zeus normaalseid lapsi ei saanud. Sündisid muudkui igasugused monstrumid. . Herale käis muidugi Dionysos-laps kergelt närvidele ja ta palus titaanidel maimukesele lõpp peale teha. Nood siis meelitasidki Dionysose uhkete leludega lõksu ning lõikasid tal kõri läbi ja pistsid ta rituaali käigus nahka. Zeus oli väga vihane ning põletas titaanid oma välgunooltega tuhaks. Dionysos-laps sündis aga uuesti keerukate protseduuride tulemusel. Just sellest jumaliku lapse nahka pistnud titaanide

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vanakreeka Jumalad

nimekirjad 12st kõige olulisemast jumalast veidi erinevad. Vanakreeka jumalad elasid Olümpose mäel ja moodustasid omamoodi taevase perekonna. Need jumalad, keda kreeklased uskusid, kaldusid meelt muutma, kuid jumalate viha oli kardetav ning ka nende armastus oli inimesele ohtlik. Lisaks jumalatele on Kreeka mütoloogia täis koletisi, sõdu, intriige ning jumalate sekkumisi. Zeus Kõige olulisemaks jumalaks ehk peajumalaks on Kreeka mütoloogias Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Vanemaks saades otsustas ta oma isa kukutada, valmistades võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
66
pptx

Vana-Kreeka jumalad

Andrei Ivanov http://www.mythweb.com/gods/media/OlymNav.jpg Mida tähendab antropomorfsus? Antropomorfsus:  Inimesetaoline  Inimesekujuline  Inimesena kujutletav või kujutletud Vana-Kreeka jumalad olid antropomorfsed, sest neil olid:  Inimeste tunded  Inimeste kehakuju  Sarnane mõtteviis inimestega Vana-Kreeka peamised jumalad:  Zeus  Hera  Aphrodite  Apollon  Hermes  Demeter  Artemis  Hephaistos  Ares  Pallas Athena  Poseidon  Hestia http://1.bp.blogspot.com/-qDddocbckr0/TyBDl- qEnbI/AAAAAAAABDs/NsROfaQMsos/s1600/6+other+mythology.jpg Zeus – peajumal,naistemees  Zeusil oli palju armukesi. Näiteks:  Zeus ja Io  Zeus ja Leto  Zeus ja Semele  jne. http://images.fanpop.com/images/image_uploads/Zeus--greek-mythology-687267_1024_768.jpg

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Vana-Kreeka jumalad

Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune.

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Vana-Kreeka Jumalad

Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse. Titaanid olid näiteks Gaia ja Uranos(Uranos oli Gaia poeg)

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka jumalad

Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna.

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kreeka meesjumalad

Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
36
pptx

Kreeka jumalad, jumalannad

Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Vana-Kreeka jumalannad Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks.

Kunsti ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Vana-Kreeka Jumalad

aga vähese aruga. Ta oli Aphrodite kallim. Kreeklased eriti teda ei armastanud. Hephaistos oli sepp ja lonkur. Ta kaitses sepatööd. Ta oli Aphrodite abikaasa. Ta oli ainuke inetu jumal, aga ta oli väga heasüdamlik. Talle eriti ei meeldinud Olümposel viibida. Ta veetis aega oma sepikojas. Athena Athena oli Zeusi tütar . Ta oli sõjajumalanna. Ta kaitses sõdureid ja mehi. Ta oli Zeusi peast sündinud täiskasvanuna ja täies varustuses. Ta oli teine Olümpose kolmest neitsist. Ta oli Ateena linna kaitsja. Mõnikord hoidis ta käes võidujumalannat Niket. Ema õieti tal ei olnudki.

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Vana- Kreeka jumalad

Vana- Kreeka jumalad Zeus Aphrodite Poseidon Apollon Hera Ateena Hestia Hephaistos Hades Dionysos Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2008.a Zeus (Vanaroomas Jupiter) Peajumal, taeva- ja äikesejumal. -Sümbolid: Valitsuskepp, piksenool ja kotkas. -Päritolu: Titaanide Kronose ja Rhea poeg.

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kreeka Rooma jumalad

Tegevusala Kreeka jumal Rooma jumal Peajumal, taeva-, pikse- ja Zeus Jupiter tormijumal Abielude kaitsja Hera Juno Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta Võidujumalanna Nike Victoria

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Antiik-Kreeka jumalad

1. Zeus ­ peajumal, taeva ja tuulte valitseja, kujutati piksenoolte ja tamepärjaga. Sümboliks oli tamm. 2. Hera ­ Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja, tohutult armukade 3. Poseidon ­ Zeusi vend, vete valitseja, habetunud, sümboliks oli kolmikhark, sümbolloomaks oli hobune. 4. Hades ­ Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja, sümboliks oli granaatõun 5. Demeter ­ maa- ja viljakusjumalanna, kujutati koos viljapeadega 6. Apollon ­ kunstide ja muusade kaitsja, Zeusi poeg, Artemise kaksikvend 7. Artemis ­ jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar, parim kütt kogu maailmas, kujutati lühikeses kitoonis koos jahikoer, vibu ja noolega. 8. Athena ­ tarkuse jumalanna, sündis Zeusi peast, kujutati kiivri ja odaga, sümboliks oli öökull. Oli üks Olümpose kolmest neitsist. 9. Aphrodite ­ ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust, kujutati koos peegli, lillede ning poja Erosega. 10

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kõik Kreeka jumalad

1.Kreeka jumalad Zeus-taeva,tormi ja äikesejumal.Kõigist võimsam ja teised jumalad pidid talle kuuletuma.Teda kujutati sageli jumalate valitsejana.Zeusil oli lugematu hulk lapsi,seetõttu nim. Kreeklased teda tihti isaks.Kõik inimeste seadused kuulusid Zeusi kaitse alla.Zeusi abikaasa oli tema õde Hera,abielu kaitsja.Zeusil oli ka kaks venda,arvati et nad olid omavahel maailmad ära jaganud: Poseidon ­merejumal,Zeusi vend. Hades ­ allmaailma ja surnute valitseja,Zeusi vend. Demeter ­ musta mulla,selle sigivue ja võrsuva vilja jumalanna.Põllutööd olid tema erilise kaitse all.Müüdis esines eelkõige armastava emana.Zeusi teine õde. Ares-sõjajumal ja jumalate sepp,Hera poeg ing Lonkus tulejumal Hephaistos Ei kuulnud kumbki kreeklaste lemmikute hulka. Athena ­ sõjajumalanna,oli sündinud täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast.Temas peeti väga lugu.Tema kaitse all oli kindlused ja linnad ja nendega seoses ka kogu tsivilisatsioon nin teda austati ka kui tarkusejumalan

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kreeka jumalad ja jumalannad

Kreeka jumalad Zeus ­ Taevajumal. Kõikidest kõige võimsam. Ta kogus pilvi, saatis vihma ja tormi. Relvadeks aga piksenooled. Kotkas oli tema sümbol. Hera ­ Abielu kaitsja. Oli Zeusi õde ja abikaasa. Ta oli väga armukade nende jumalannade peale keda Zeus lisaks temale veel armastas aga ta kaitses abielus naisi. Tema sümboliteks olid siis granaatõun ja paabulind. Poseidon ­ Merede valitseja. Kui tal oli hea tuju, hoidis ta veed vaiksed aga kui vastupidi, siis võis ta uputada laevu ja võis esile kutsuda ka maavärinaid. Tema oli Zeusi vend. Sümboliks oli kolmikhark. Hades ­ Surnuteriigi valitseja. Oli karm kuid õiglane. Zeusi teine vend. Hestia ­ Kolde ja ohvritule jumalanna. Athena ­ Sõjajumalanna

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kreeka ajalugu

üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamänge 3. Kreeka-Pärsia sõjad * 6 saj ekr kujunes Lähis-Idas suur Pärsia riik, mis alistas oma võimule ka Väike-Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad. * Maratoni lahing 460eKr - Pärsia kuningas Dareios oma laevastikuga sai rängalt lüüa ja pidi Kreekast lahkuma. * 480eKr Tema järglane Kuningas Xerxes saavutas edu ja vallutas Põhja- ja Kesk-Kreeka. * Kuid nad suutsid hiljem nad Salamise merelahingus maalt välja saata.

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Kreeka ajalugu

olmpiamngud, kolonisatsioon, linnriiklik korraldus (nt Sparta, Ateena) d) Klassikaline periood (500-338 eKr) - Kreeka-Prsia sjad, Kreeka hiilgeaeg (Ateenas demokraatlik riigikorraldus), Sparta lemvim, tihti sjad. e) Hellenismi periood (338-30 eKr) - Aleksander Suur, Makedoonia kuningas, vallutas Prsia, Ees-Aasia, Egiptuse ja Iraani. Egiptuse pealinn Aleksandria, prast tema surma lagunes Aleksandri suurriik, kujunesid mitu hellenistliku kuningriiki. 3.Vrdle Ateena ja Sparta riigikorraldust. Esita kolm sarnasust ja kolm Ateena ning Sparta riigikorralduse eripra. v: Sarnasused: Mlemas polises olid orjad, suudeti silitada leldine kord, kik kodanikud olid maksudest vabad. Erinevused: Sparta - riiki valitsesid kaks kuningat, kes said riigivimu primise teel. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid, kelle vimu all olid lejnud elanikkond. Spartiaatitel tekkisid suured varanduslikud erinevused. Ateena - puudus valitseja, otsused tehti lbi rahvakoosolekute

Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kreeka ajalugu

· varajasel ajal austasid loodusjõude ja vaime · igal asjal looduses on oma nuumen ­ hing · tähtsaimad kaitsevaimud ­ laarid ­ kehastasid esivanemate hingi · maokujuline vaim ­ geenius ­ kaitses abielu ja edendas soojätkmaist Kreeka Rooma piiride ja lõpu ,alguse jumal Janus Zeus taeva-, pikse-, tormijumal Jupiter Hera taevajumalanna Juno Athena tarkusejumalanna Minetva Poseidon merejumal Neptunus Hephaistos tule-, sepatöö jumal Vulcanus Hermes sõnumitooja Mercurius

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kreeka jumalatest lühidalt

OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD. DIANA: JAHI- JA LOODUSEJUMALANNA , APOLLONI KAKSIKÕDE JA ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAKS JA AMATSOONIDE JUMALANNAKS , MILLE TÕTTU TA KAITSES NII NEID KUI KA NÜMFE. ARTEMIS VIHASTAS KERGESTI JA VIHAS OLI TA OHTLIK . ATHENA EHK PALLAS ATHENA EHK ATHENA PARTHENOS LAD. MINERVA: TARKUSE JA KUDUMISE JUMALANNA. ZEUSI PEAST SÜNDINUD TÜTAR , ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSIST . TA OLI KA HARIDUSE , KUNSTI JA TEADUSE PATROON DEMETER LAD. CERES: MAA- JA VILJAKUSJUMALANNA. PÕLD JA REHEALUNE OLID DEMETERI TEMPLID. TEMA TÄHTSAIM PIDUSTUS OLI VILJALÕIKUSE AJAL SEPTEMBRIS , KORD IGA VIIE AASTA TAGANT NING KESTIS ÜHEKSA PÄEVA. EROS LAD. AMOR: ARMASTUSE JUMAL, APHRODIE JA ARESE POEG. TEDA KUJUTATI

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kreeka mütoloogia

ZEUS(Jupiter) Kronse ja Rhea poeg; ülemvalitseja vihmajumal käsutas piksenooli. HERA (Juno): Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm ­ linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kreeka ajaloo ülevaade

1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. Linnriikide suhted olid tihtipeale vaenulikud. Klassikaline periood (u 500-338 a. eKr) · toimusid Kreeka-Pärsia sõjad. · Kreeka hiilgaeg · Peloponnesose sõda · Sparta ülevõim · Makedoonia tõus Hellenismiperiood (u 338-30 a e.Kr) Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Pärast Aleksander Suure surma algasid aastakümnete pikkused sõjad Makedoonia väepealike vahel ja riik lagunes.

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka ajalugu

Võeti uuesti kasutusele kiri. Hakati iga nelja aasta tagant olümpiamänge tähitsama. Olulisemad saavutused ja nähtused Hakati raha müntima, hakkas kujunema linnriiklik korraldus, kirjutai seadused, Sparta tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas ja Ateenas kehtestati demokraatlik riigikord. 4.Klassikaline ajajärk Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3.Peloponnesose sõda 431-404 a eKr Vastuolud Sparta ja Ateena vahel. Hulk aega püsis jõudude tasakaal, kui lõppes spartalaste täieliku võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. 4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Rooma jumalused

uue saeculum 'i ehk ajajärgu algust. Idee järgi peeti neid siis, kui suri viimane inimene, kes oli näinud eelmisi sekulaarmänge. See traditsioon taaselustati Augustuse poolt etendusena. 8 Kreeka kirjanduse ja kunsti mõju Kreeka kirjanduse ja kunsti mäju roomale oli nii võimas, et vana-rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik jäid siiski rooma nimedega. Jumalateks olid: Jupiter ­ Zeus oli Vana-Rooma mütoloogias peajumal. Juno ­ Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Neptunus ­ Poseidon oli merejumal. Vesta ­ Hestia oli kodukoldejumalanna. Mars ­ Ares oli sõjajumal. Minerva ­ Athena oli tarkusejumalanna. Venus ­ Aphrodite oli armastus- ja ilujumalanna. Mercurius ­ Hermes oli teekäoijate a kaupmeeste jumal. Diana ­ Artemis oli jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna. Vulcanus või Mulciber - Hephaistos oli tule- ja sepatööjumal.

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Kreeka jumalad

Kreeka jumalad Jumalate põlvnemine Uranos Gaia Titaanid Kronos Rhea Demeter Hader Hestia Poseidon Zeus Hera Zeusi lapsed Zeus Hermes Aphrodite pojad Ares Athena tütred Apollon Artemis Hephaiston Kronos ja Rhea Maa ja taeva valitsejad Kuue olümpose jumala vanemad Et säilitada oma võimu jumalate üle, neelas Kranos oma lapsed alla niipea, kui need olid sündinud. Rhea päästis Zeusi, kes võttiski Kronoselt võimu ja pagendas ta Tartarosse. Zeus Kõrgeim Kreeka jumal, jumalate ja inimeste isa. Ilmajumal, pilvede koguja, kes lasi sadadavihmalja käsutas välku ning kõue. Õigluse jagaja.

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kreeka jumalad

Ennustamise ja kaunite kunstide jumal. Talle allusid muusad, oli üks tähtsamaid jumalusi. Tema õde oli jahijumalanna Artemis. HERMES Leiutas lüüra ja tähestiku, ning tule. Tugevusteks kavalus, sportlikkus, julgus. Tuntud oma võime poolest lennata allmaailma ja maailma vahel. APHRODITE Üks 12-st olümposlasest, ilu ja viljakusejumalanna. Oli väga ilus. Aphrodite sünni kohta on 2 legendi (Uranose peenis + merevaht / Zeus + Dion). Ei olnud truu, sai lapsi mitmete jumalate ja surelikega. Sümbolid tuvi ja mürt, lõhnaõlid, lõhnavad salvid, palsamid. Üks lastest oli Eros (tekitas pahameelt oma armunooltega, saatis Aphroditet kõikjal). POSEIDON Kreeka merejumal, üks kuuest Kronose ja Rhea lastest. Kujutati välimuselt Zeusi sarnasena (habemega, lokkis juustega). Välimuselt veidi metsikum, tal oli kolmhark. Talle ohverdati hobuseid ja härgi, esialgu oli ta hobuste jumal

Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Kreeka jumalad

Sellest ajast ongi punane roos armastuse sümboliks. Aga kui vanaroomlane sõbra intiimsele lõunale kutsunud, riputanud ta laua kohale valgetest roosidest punutud vaniku. See tähendanud, et kõik külalisega räägitud jutud jäävad sinnasamasse nelja seina vahele, saladuseks. Tekkis kõnekäänd: sub rosa distum - (ladina k.) rooside all öeldu, s.o. vaikimiseks ehk saladuskatte all räägitu. PILT- ZEUS NIMI- Zeus ehk Jupiter. MILLE JUMAL- Peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. KEDA KAITSEB- Inimlikke seadusi PÄRITOLU/SÜND- Titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos ( Zeusi isa ) tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ema Rhea

Kirjandus
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kreeka jumalaid

Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus v�

Kirjandus
119 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kreeka jumalad

Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olümpose jumalad patustajaid vaatama, aga nood ainult naersid Hephaistose üle. Merejumal Poseidon veenis Hephaistost, et see Arese ja Aphrodite lahti laseks. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone. Nende riiule Adonise pärast tegi lõpu peajumal Zeus, kes otsustas, et kolmandiku aastast veedab Adonis omaette, kolmandiku koos Persephonega ning kolmandiku koos Aphroditega. Aphrodite, Eros ja Pan Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose naine Helena

Kirjandus
74 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Vana kreeka jumalad

Kreeka jumalad 12. Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti 1. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna. hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid 13. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. muusad

Kirjandus
74 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Kreeka jumalad

· Ta armastas sõda, surma ja hävingut, oli verejanuline ja rumal. · Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga Hephaistos (Vukanus) · Hera poeg · Aphrodite abikaasa · Tule- ja sepakunstijumal · Inetu ja lonkur, käis ringi kepiga · Kujutatud sepavasara ja tangidega Athena (Minerva) · Zeusi kõige armastatum tütar · Tarkuse-, kaunite kunstide, tööosavuse ja rahujumalanna. · Kandis täisvarustust ­ oda ja kiivrit, sageli käes Nike · Ateena tema järgi Apollon (Apollo) · Zeusi ja Leto poeg · Valguse-, ennustamis-, muusikajumal · Kandis endaga kaasas Lüürat. Artemis (Diana) · Zeusi ja Leto tütar · Apolloni kaksikõde · Jahi- viljakuse-, kuu-, abiellumis-, ja metsade jumalanna · Julge, vooruslik ja uhke · Tunnused: vibu, nooled, jahikoer Demeter (Ceres) · Põllunduse jumalanna · Lahke, nukrameelne, laup pärjatud kuldsete viljapeadega · Hoolitses, et maa vilju kannaks

10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-kreeka jumalad

Zeus-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Jupiter)Vana-Kreeka mütoloogias oli zeus peajumal ning taeva-ja äikesejumal. Oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma lapsed alla neelata, et nad tema asemel võimule ei saa tulla,kuid Zeusil õnnestus põgeneda. Kui ta vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada ja keetis kokku võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja vahel isegi kuldse vihmana. Hera-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Juno)Vana-Kreeka mütoloogias oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja, Kronose ja Rhea tütar ja Zeusi naine

Kirjandus
282 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka/Rooma jumalad

kentaurid Poseidon Neptunus Kronose ja Rea poeg, Zeusi ja Kolmhark, härg, Otsustab meresõitjate Hadese vend. Hobuste, ilma, hobune saatuse üle. Trooja merejumal. sõjast on tuntud Posei doni ja Ateena tüli. Demeter Ceres Kronose ja Rea tütar, Zeusi Kuldsete Õpetab inimestele õde. Põllutööjumalanna viljapeadega pärg põllumajandust; otsib oma tütart Perse phone't (muudab end

Kirjandus
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun