vahel. Glükolüütilist võimekust nõudvatel distantsidel võidavad reeglina need, kes suudavad distantsi lõpul toota enam laktaati ehk teiste sõnadega suudavad paremini säilitada distantsikiirust. Seega on laktaadi kõrge kontsentratsioon ja hea happelisuse talumine neil distantsidel edukuse aluseks. Teisest küljest on aga füsioloogiast hästi tuntud fakt, et laktaadi kõrge kontsentratsioon hakkab inhibeerima (pidurdama) glükolüüsi ja kreatiinfosfaadi kasutamist, rääkimata aeroobsetest ensuumidest. Järelikult on küllaltki oluline anaeroobne kasutegur, mis peegeldab laktaadi teket ja muutusi distantsikiiruses. Jooksukiiruse säilitamine distantsi lõpus on seda parem, mida aeglasem on olnud happeliste produktide kuhjumine distantsi varasemates staadiumits (anaeroobne kasutegur kõrgem). Treeningu mõttes on oluline teada, mis mõjutab glukoluutilist võimsust ja mahutavust ning mis glükoluutilist efektiivsust
substraatide (triglütseriidid, ATP, fosfokreatiin, glükogeen) sisalduse ja ensüümide (müosiini ATPaas, kreatiini kinaas, aeroobse oksüdatsiooni ensüümid, glükolüüsiraja ensüümid) aktiivsuse alusel. 13. ATP kui universaalne energiakandja. ATP kontsentratsioon lihasrakus puhkeseisundis ja aktiivse talitluse tingimustes. ATP resünteesi olemus ja regulatsiooni pôhiprintsiip. ATP resünteesi mehhanismid lihases: anaeroobsed - ATP resüntees kreatiinfosfaadi arvel, glükolüütiline fosforüülimine, müokinaasne reaktsioon; aeroobne - oksüdatiivne fosforüülimine. Kreatiini kinaasi funktsioon, tema aktiivsust môjutavad tegurid: pH, Ca2+ kontsentratsioon, kreatiini ja fosfokreatiini kontsentratsioon, kreatiini kinaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni sisselülitumise kiirus ja efektiivse toimimise kestus. Kreatiinfosfaadi hulk lihases kui limiteeriv tegur.
2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiini vajadus suurem, umbes 3-6g. Toidus on peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. Biokeemia Kreatiin on energiarikka ühendi kreatiinfosfaadi koostisosa.Kreatiin muudetakse ensüüm kreatiinkinaasi abil kreatiinfostaadiks.Lühiaegsetel pingutustel on kratiinfosfaat peamine limiteeriv energiatootmise faktor. Peale ATP varu kasutamist 1-2sek jooksul sünteesitaksse ATP kreatiinfosfaadist, mille varudest jätkub 30 -45sek. Toidulisandina tõstab kreatiinisisaldust lihastes 20-30% ja kreatiinfosfaadi sisaldust ligi 10%.Kuna ATP varud lihastes on väikesed, siis tuleb teda kehalise töö ajal pidevalt resünteesida. Teiseks,
ning lisaraskusega tehtavad plahvatuslikud hüppeharjutused. Sellised harjutused peavad olema suhteliselt lühiaegse kestusega (näiteks kiirjooksjatel 5–6 sek). Oluline on treeningu sooritamine taastunud seisundis, säiluma peab lõdvestus. Harjutused seisnevad kiiruse, sammupikkuse, sammusageduse varieerimises. See aitab kaasa pingutuse doseerimise oskusele, paremale lihastunnetusele ning “kiiruse barjääri” vältimisele. Põhineb kreatiinfosfaadi mehhanismil. 3. Maksimaalse kiiruse arendamise harjutused- intensiivsus on 95–100% maksimaalsest, lõikude pikkus kuni 80 m. Oluline on treeningu sooritamine taastunud seisundis. Ärritajate vaheldus seisneb kiiruse, sammupikkuse, sammusageduse varieerimises. See aitab kaasa pingutuse doseerimise oskusele, paremale lihastunnetusele ning “kiiruse barjääri” vältimisele. Maksimaalse kiiruse harjutuste toime hindamisel ei ole pulsisagedus
jagunemine lõpeb, DNA kahjustub keskkonnatingimuste mõjul, vabade radikaalida ühinemine hapnikuga. Tunnused: luustiku kulumine, kuulmise nõrgenemine, nägemise halvenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine 2. Selgitage 3-km jooksja energeetilisi kulutusi. Millised on vajalikud ATP allikad, ja nende kasutamise järjekord ja kestvus ning selle alusel selgitage, mis on energeetiline pidevus. Organismi esimese energiavaru moodustavad ATP ja kreatiinfosfaadi varud, millel on väga kõrge energiatootmise võimsus, kuid need varud on organismis väga väikesed. Teisena aeroobne treening, ehk hapniku juuresolul, lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadud rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooniprotsessidest, mille käigus vabaneb energia. Jooksutempo kiirendamine nõuab energiatootmist, mida aeroobsed protsessid ei suuda kindlustada, hakkab anaeroobne energiatootmine, anaeroobselt lagunevad energiarikkad
31% (23 kg) kehamassist. Muutuse põhjustab lihasrakkude arvu ja lihaskiudude mahu vähenemine, kusjuures väheneb nii kontraktiilsete elementide müofibrillide arv lihaskius kui ka sarkoplsma sisaldus. Lihaskiududesse koguneb polümeersetest oksüdeerunud lipiidimolekulidest moodustunud lipofustsiini. Lipofustsiini musta värvuse tõttu on vana lihaskude tume. Eriti oluliselt atrofeeruvad kiired lihaskiud. Vananemisel väheneb lihasesisese energiavaru ATP, kreatiinfosfaadi ja glükogeeni hulk. Lihasjõud sõltub lihase suurusest ja innervatsiooni efektiivsusest. Treenimata inimesel on lihasjõud kõige suurem 20-30 aasta vanuses ja püsib peaaegu muutumatuna 50. eluaastani. Seejärel lihaste jõud hakkab kahanema umbes 1% aastas ja vähenemise kiirus pärast 65. eluaastat 1,5-2%-ti aastas. Hormonaalsete muutuste tõttu hakkab naistel menopausi ajal lihaste jõud kiiremini langema. Alajäsemete ja
1000 m väga tugevat kiiruslikku treeningut. Distantsid kiiruisutamises on väga erineva pikkusega, sellepärast peavad ka treeningud varieeruma, kuna igal distantsil kasutatakse erinevat energiatootmissüsteemi. Sellest tulenevalt on iga uisutaja keskendunud oma distantsile ja treeningud on muutunud väga spetsiifiliseks. Et inimesel oleks piisavalt energiat tööd teha, peab toimuma kehas pidev ATP taastootmine. Töö iseloomust lähtuvalt jaotatakse ATP taastootmine kolmeks: 1) kreatiinfosfaadi anaeroobne lõhustamine; 2) glükolüüsi anaeroobne lõhustamine; 3) ATP aeroobne taastootmine. Kiiruisutaja asend ja tehnika Kiiruisutamine on väga tehniline spordiala, seetõttu on tähtis omandada hea tehnika juba nooruseas ning seda pidevalt täiustada. Paljud uuringud on võrrelnud nais- ja meeskiiruisutajate erinevusi. Kõige kindlam argument, miks mehed on naistest kiiremad, on see, et neil on parem tehnika, kuigi võimsus kehamassi kohta on suurem just naistel. Parimad
Kuidas muutub võistluse käigus lihaste glükogeeni kasutamine ? Mida suuremaks läheb tempo seda rohkem hakatakse kasutama lihaste glükogeeni, alguses on rohkem rasvade pealt. Rasvade kasutamine nõuab suurt hapniku juurdepääsu, mida intensiivse töö korral on raske saada, sellepärast kasutatakse glükogeeni, et energiat toota. 10.Kuidas varustatakse rakke energiaga? Rakud saavad oma energia ATP molekulidest. ATP tootmiseks on erinevaid võimalusi 1) ATP toodetakse kreatiinfosfaadi teel, mis ei nõua protsessi toimumiseks midagi ega tekita kahjulikke laguprodukte, kuid millest piisab 10 sekundiks. 2) Anaeroobne glükolüüs, mille käigus saadud energiast piisab kuni minutiks. Kasutab suurel hulgal süsivesikuid ning tekitab piimhapet. 3) Oksüdatiivsed protsessid, mille käigus toodetakse energiat süsivesikutest ja rasvadest hapniku abil. 11.Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast ?
Tropoelastiin on ebakorrapäraselt keerdunud struktuur, mis võimaldab venimist. Tropoelastiini rakust tekitab Lys oksüdaas lüsiinijääkidest tsüklilisi desmosiinseid ristsidemeid. Võrkjas desmosiin tagab elastiinide suure elastsuse ning venitavuse. Elastiini struktuuri tekkes võtavad osa samad faktorid, nagu kollageeni kohta. 5. Lihaskontraktsiooni valgud · Lihased 40...50% inimese kehamassist. · Lihased muundavad ATP ja kreatiinfosfaadi keemilise energia mehhaaniliseks energiaks (tööks) ja soojuseks. · Selles tegevuses on kesksed lihaste põhivalgud aktiin ja müosiin. · See tähendab, et kontraktiilsed valgud tagavad skeletilihaste, silelihaste ning südamelihaste töö. 5.1 Aktiin · peened heterogeensed · globulaarsed SU polümeriseeruvad kaksikhelikaalseks F-aktiiniks ( Mg, ATP)
anaeroobselt Madal koormus: piimhape hakkab töös on osa tõusma peamiselt punaseid, "tüüp I" lihaskiude. O2 jätkub kõigile Hapnikuvõlg · Pärast intensiivset tööd inimene hingeldab · Ta vajab rohkem hapnikku kuigi töö on juba lõppenud · Suur osa sissehingatavast hapnikust kasutatakse töö ajal hapniku vaeguses ehk anaeroobselt tehtud kulutuste "tasaarveldamiseks" - taastumiseks · Taastatakse ärakulutatud kreatiinfosfaadi varud ning kõrvaldatakse organismist piimhape · Mõõdukas aeroobne tegevus on hea taastumisviis
Luude haigused · kasvajad (+) 3+ (+) · luumurrud (+) 2+ Akuutne pankreatiin 3+ 3+ Pensoolemulgustus 3+ 3+ Kreatiini kinaas (CK) Roll on energiarikka kreatiinfosfaadi sõntees ja kasutamine lihastööks. On suures hulgas skeleti- ja südamelihastes. Koerakkude kahjustusel tõuseb CK sisaldus veres on lihaskoekahjustuste markerensüüm. · On koespetsiifilised isovormid. Koosneb kahest subphikust, B (brain) ja M (muscle). On heteropolümeerne isoensüüm erinevate sübühikute kombinatsioonidest kujunevad kolm isoensüümi: CK-BB (esineb ajukoes, CK1) CK-MB (müokardis 20%, CK2)
Liigitus: põhi- ehk baasvastupidavus - vastupidavus aeroobse läve tasemel tempovastupidavus - vastupidavus anaeroobse läve tasemel maksimaalne vastupidavus - vastupidavus maksimaalse O 2 tarbimise tasemel laktaalne kiiruslik vastupidavus - laktaadi maksimaalse tootmise ja laktaadi talumise võimekuse tõstmiseks suunatud vastupidavustreening alaktaalne kiiruslik vastupidavus - kreatiinfosfaadi mehhanismil põhinev lühiajaline kiiruslik vastupidavus 2) Millised jõuliigid on jõuvõimete arendamise baasiks? Kestusjõud (lihasvastupidavus, jõuvastupidavus), maksimaalne jõud (põhijõud, maksimaalne jõud), kiiruslik jõud (kiire jõud, plahvatuslik jõud). 3) Püüdke põhjendada kõige üldisemaid nõudeid maksimaalse kiiruse arendamisel. intensiivsus 95-100% maksimaalsest kestus kuni 10 sek
laguproduktideta (aeroobse läve tasemel tehtav treening). Maksimaalne vastupidavus- võime töötada maksimaalsel intensiivsusel, kasutades ATP taastootmiseks valdavalt aeroobseid energiatootmismehhanisme. Laktaatne kiiruslik vastupidavus- võime kasutada maksimaalselt energiat anaeroobsest laktaatsetest protsessidest. Alaktaatne kiiruslik vastupidavus- võime toota energiat kreatiinfosfaadi mehhanismist. Vastupidavuslikku töövõimet mõjutavad parameetrid Maksimaalne hapnikutarbimine ja maksimaalne aeroobne võimsus aeroobne töövõime näitab organismi võimet kindlustada töötavad lihased võimalikult rohke hapnikuga. aeroobse töövõime eest vastutavad o respiratoorne süsteem (kopsude võime ventileerida) o südameveresoonkond (hapniku transport Aeroobne lävi
on just ATP resünteesimehhanismide võimsus, mis määrab ära ATP kontsentratsiooni stabiilsena hoidmise, kui kontsentratsioon langeb pika intensiivse kehalise töö tulemusena süveneb väsimus ja intensiivsus langeb. ATP+VESI->ADP+P (7,3 kcal/mol energia vabaneb) HÜDROLÜÜS ATP+VESI<-ADP+P+7,3 kcal/mol RESÜNTEES 3. ATP resünteesi mehhanismid lihases: anaeroobsed - ATP resüntees kreatiinfosfaadi arvel, glükolüütiline fosforüülimine, müokinaasne reaktsioon; aeroobne - oksüdatiivne fosforüülimine: Kreatiinfosfaadi anaeroobne lõustamine – Kreatiinfosfaat loovutab oma energiarikka fosfaadi, mis liidetakse ADP-le. Saadud energia abil toodetakse ADP + P = ATP. Reaktsiooni tulemusel vabaneb kreatiini molekul. Taastumise ajal taastatakse ammendunud kreatiinfosfaad varud, liites fosfaadi kreatiini külge. Selleks kulutatakse energiat, st energiat paigutatakse CP-molekuli
Vahel kasutatakse standardtingimust ∆G˚″ p =0,2 atm, p=0,005 atm, CH+=10‾7 mol/l, CH2O=55,56 mol/l, C=10ˉ² mol/l. ∆G väärtus ei sõltu sellest, millist standardiseerimise tingimust kasutatakse. ATP hüdrolüüs ATP hüdrolüüsil esimesel kahel astmel ∆G˚’=–30 kJ/mol, viimasel astmel veidi vähem. ATP4‾ + H2O ⇄ ADP3‾ + HPO4²ˉ + H+ ∆G˚’=–30 kJ/mol Kuid miks on organism valinud just ATP, kui näiteks kreatiinfosfaadi ∆G˚’=–43 kJ/mol? Sest ATP hüdrolüüsil vabaneb optimaalne hulk energiat — piisav hulk energiat, et viia läbi organismile vajalikke, aga energeetiliselt mittekasulikke reaktsioone, kus ∆G>0. Teisalt aga ei ole tema sünteesireaktsiooni ∆G liiga suur, et tekiks raskusi. (∆G˚’=+30 kJ/mol). Kreatiinfosfaat täiendab energiareservuaari, selle varud on lihasrakkudes. Tema energia vabaneb, kui on vaja teha järsku tugevat pingutust
Lihaste kontraktsioonivormid: Üksikkontraktsioon ehk tõmmak(kestab ms) tavaliselt pole see veel lõppenud, kui algab juba uus. Tetaaniline kontraktsiooni jaoks on vaja 10-200 impulssi sekundis, peaaegu kõik meie liigutused on tetaanilised. Isomeetriline kontraktsioon-lihase pikkus jääb samaks, kuid lihase pinge muutub. Isotooniline-lihase pinge jääb samaks, kuid lihasepikkus lüheneb. 23.Millised on lihastöö energiaallikad? ADP otsesel fosforüülumisel on kreatiinfosfaadi lagundamine energiaallikaks. Anaeroobne(glükolüüs) on energiaallikaks glükoos. Aeroobne(rakuhingamine) on energiallikas glükoos, püruvaat jne. 24.Millest tekib hapnikuvõlg? Lühiajalise pingutuse korral kulub lisahapnik organismi hapnikusisalduse jaoks(hemoglobiin) ja lihaste energiamahukate fosfaatide (ATP, kreatiinfosfaat) taastamiseks. Pikemaajalise pingutuse korral kulub lisahapnik glükoneogeneesiks ja piimhappe eemaldamiseks organismis. 25
AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist · O2 ei kasutata · O2 ei kasutata · O2 kasutatakse
AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist · O2 ei kasutata · O2 ei kasutata · O2 kasutatakse
Toitumine Õigesti koostatud toiduvalik ja enne füüsilist pingutust tarbitud toiduenergia parandab sooritusvõimet ja aitab paremini koormust taluda. Enne liikumissooritust peaks toit olema kerge ja hästi seeditav, kuid energiarohke ja toiteväärtuselt täiuslik. Magneesium Magneesiumil on spordis suur tähtsus. Seda eelkõige organismi ainevahetuses ja lihassüsteemis. Esineb närviimpulsside ülekandes, lihaste ja luude ainevahetuses, kreatiinfosfaadi tekkes, lihaskontraktsioonil, glükolüüsis, süsivesikute lagunemises. 50- 60% kogu organismi magneesiumist asub luudes, ülejäänud pehmetes kudedes, sealhulgas lihastes. Kehaline koormus põhjustab organismis suurenenud magneesiumikadu, lühikesed puhkepausid magneesiumivarude taastumist ei taga. See taastub aeglaselt, seetõttu langevad nii sportlik vorm kui ka treenitus. Magneesiumivaegusel esinevad lihaskrambid (alla 0,75mmooli/l) ja lihasvärin peamiselt jalgades.
Aeroobne Oksüdatiivne 28,0-35,0 140-160 1,5-2,0x Üle 40 min fosforüleerimine Aeroobne- Oksüdatiivne anaeroobne fosforüleerimine 35,0-42,0 160-180 2,0-6,0x 5-40 min + glükolüütiline fosforüülimine Anaeroobne- Glükolüütiline 42,0 180-200 >6x 30s- 5 min laktaatne fosforüülimine Laktaatne Kreatiinfosfaadi - 150-170 2-3x Kuni 10 s mehhanism Kõigepealt vaatleme hästi lihtsustatult, kuidas toimib aeroobne energiatootmismehhanism. Kolm süsteemi on rakendatud selleks, et hapnik jõuaks õhust lihaskiududesse. Esimene on respiratoorne süsteem. Kõigepealt hingatakse hapnikku sisaldav õhk kopsudesse. Ligikaudu 21% õhust moodustub hapnik. Pärast õhu kopsudesse ehk tsirkulatoorne süsteem kannab
Anaeroobne ATP, KP Koheselt 37 sek 1520 sek kontsentratsioon alaktaatne veres Kindlasti peaks meeles pidama, et konkreetsete sportlike pingutuste ajal toimivad kõik energiatootmise protsessid, erinev on vaid nende osakaal. Nii on näiteks 100 m jooksudistantsi maksimaalse kiirusega läbimisel energiatootmises ülekaalus kreatiinfosfaadi (KP) mehhanism ja anaeroobne glükogenolüüs, maratonijooksus on domineeriv rasvaainevahetus ja glükogeeni aeroobne lagundamine. Lähtudes energeetilistest kriteeriumidest ja nende arendamiseks kasutatavatest treeninguvahenditest, on otstarbekas kasutada alljärgnevat vastupidavuse liigitust: 1) põhi- ehk baasvastupidavus vastupidavus aeroobse läve tasemel, 2) tempovastupidavus vastupidavus anaeroobse läve tasemel,
poolsel membraanil ·AP liigubT-torukesi mööda lihasraku sisemusse Motoorsed üksused ·Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse ·Silmaliigutajateslihastes sisaldab motoorne üksus alla10 lihaskiu, õlavarre kakskpea- lihasesaga ca 750. Lisatöö energiaallikad ADP otsene fosforüülumine. Anaeroobne (glükolüüs) Aeroobne (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi (CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest, aminohapped valkude katabolismist. O ei kasutata O ei kasutata O kasutatakse
annaabi.ee 
