Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED
Südame-vereringe-, hingamis- ja Parasümpaatilised seedesüsteem Nende süsteemide kontrollimine Uitnärvi selgmine motoorne tuum XI 11. paar n.accessorius, lisanärv Motoorsed Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas, trapetslihas Pea ja õlgede liigutused Kaksipidine tuum, kraniaalnärvi tuum XII 12. paar n.hypoglossus, keelealune närv Motoorsed Keelesisesed ja keelevälised lihased Keele liigutused Keelealuse närvi tuum
Aastate möödumisel, pärast tuulerõugete viiruse vastase spetsiifilise immuunsuse taseme langust, taastab viirus oma aktiivsuse. Kliiniliselt avaldub see vöötohatise haigusnähtude tekkes eeskätt närvivalu ja tavaliselt ühe kuni kolme nahavööndi ulatuses lööbe ilmumises keha erinevates piirkondades. Sagedamini tekib vöötohatise lööve siiski rindkerel ja kolmiknärvi silmanärviharu innervatsioonialal. Latentse viirusenakkuse reaktiveerumine VIII kraniaalnärvi ganglionides ja näonärvi genikulaar-ganglionis võib esile kutsuda nn. Ramsay-Hunt'i sündroomi ehk Herpes zoster oticus'e, mida iseloomustavad intensiivne kõrvavalu, püsiv 1 või mööduv näonärvi halvatus, päevi või nädalaid püsiv peapööritus, püsiv või osaliselt taastuv kuulmisekaotus, villilise lööbe esinemine väliskuulmekäigus piki näonärvi tundlikkuseharu
tuumades c) läbiminek capsula interna’st, ristumine (kas? kus?) - kulgeb läbi capsula interna tagumise sääre, piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum) d) põimik, perifeerne närv – spinaalnärv (n.spinalis) ! ! Motoorne juhtetee mälumislihaste innervatsiooniks a) Trakti nimetus - Tractus corticonuclearis b) 1 ja 2 neuronikeha nimetused Tsentraalne – asub motoorse cortex’ipeamiselt gyrus precentralis’es, Perifeerne – asub kraniaalnärvi motoorsetes tuumades c) Capsula interna läbimiskoht Capsula interna genu osa d) Perifeerne närv Bilateraalselt – nucl.motorius n trigemini (n.trigeminus) Motoorne juhtetee kõri lihastele ! a) trakti nimetus - tractus corticonuclearis b) tsentraalse, perifeerse neuronikeha asukoht tsentraalne - gyrus precentralis, perifeerne - nucl. ambiguus c) millise capsula interna osa läbivad tsentraalse neuroni jätked - capsula interna genu osa d) perifeerne närv - n. vagus
1. Kuidas jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem. 2. Millest koosneb närvikude? Närvirakkudest e. neuronitest, gliiarakkudest, rakuvaheainest. 3. Nimeta peaaju osad suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju 4. Millises peaaju osas paiknevad kraniaalnärvi tuumad? Keskajus. 5. Millised aju osad moodustavad ajutüve? - Keskaju, sild ja piklikaju. 6. Kuidas on jaotunud suurajus valgeaine ja hallaine? Hallaine on ajukoor, moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud? Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel
Möbiuse sündroom Möbiuse (ka Moebius) sündroom on kaasasündinud harvaesinev neuroloogiline häire, mis avaldub peale sündi. Esinemissagedus meestel ja naistel on võrdne. See mõjutab peamiselt VI (eemaldajanärv) ja VII (näonärv) kraniaalnärvi (peaajunärvid), mis tähendab, et selle sündroomiga inimesel on võimatu oma näolihaseid liigutada (nad ei saa naeratada, nina krimpsutada, imeda, grimasse teha ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused,
Iseloomustus Möbiuse sündroomi kirjeldas esmakordselt 1888. aastal Saksa neuroloog Paul Julius Möbius. Selle esinemissagedus on riigiti erinev, varieerudes 2 kuni 20 juhtumit miljoni vastsündinu kohta. Möbius Syndrome Foundationi andmetel oli aastal 2007 maailmas teada umbes 2000 diagnoositud inimest. Möbiuse (ka Moebius) sündroom on kaasasündinud haruldane nauroloogiline häire, mis avaldub peale sündi. See mõjutab peamiselt VI (eemaldajanärv) ja VII (näonärv) kraniaalnärvi, mis tähendab, et selle sündroomiga inimesel on võimatu oma näolihaseid liigutada (nad ei saa naeratada, nina krimpsutada, imeda, grimasse teha ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Ka teised kraniaalnärvid võivad olla mõjutatud, eriti III, IV, V, IX, X ja XII. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks
poolringjuhades asuvad karvarakud, mille ümber on sültjas vedelik ja selles lubjakristallikesed. Kui pea asend muutub, liiguvad kristallid ühtede rakkude pealt teiste peale ja ärritavad seega karvarakke. Esik (vestibulum): laiem, mitmeosaline õõs sisekõrvas, ühenduses nii teo kui poolringkanalitega; esikust väljuvad närvikiud, mis moodustavad esikunärvi (juhib tasakaaluimpulsse, on VIII kraniaalnärvi osa) Vestibulaaraparaat: poolringkanalite retseptorid + esikunär + esikunärvi tuumad ajusillas + väikeaju mõned keskused. Kompimiselund (organum tactus): Retseptoreid palju tüüpe (kerge- ja tugeva surve-, kõrge- ja madala temperatuuri-; venitus-; valu- jne.); paiknevad hajutatult nahas ja osalt limaskestades (keelel jne.). Nahk (cutis): - peal epidermis; selle all pärisnahk; selle all nahaaluskude e. subkuutis; - naha paksus eri
· Temperatuur- temp tõusmine 10 kraadi võrra, kiirendab ainevahetust 2x Spetsiifilised meeled Maitsmismeel- maitsmispungad sisaldavad maitsmisretseptoreid (kemoretseptorid). Sensoorne transduktsioon maitsmisrakkudes- ioonkanalite läbimine, seostumine G-valk retseptoriga, viib Ca-kanali avanemisele. 5 erinevat primaarset maitset- hapu, soolane, magus, mõru, umami. Maitsmisimpulsid edastatakse kesknärvisüsteemi VII ja IX kraniaalnärvi kaudu. Haistmine- G-valk seotud (kemo)retseptorid ülemise ninakäigu haistmisepiteelis. Aksonid moodustavad I kraniaalnärvi. Kuulmine ja tasakaal- mehanoretseptorid Helilaine ülekanne kõrvas- kk võnkuminetrummikile vibratsioon (kuulmetõri ühtlustab rõhu keskkõrva ja väliskk vahel)kuulmeluukeste(keskkõrvas) kaudu helilaine sisekõrva perilümfile (toimub rõhulaine amplifitseerumine)teokanalis paikneval basilaarmembraanil
maitse: keele retseptorid kraniaalnärvid maitsemeele närvitee jaguneb üksiktrakti tuumas kaheks üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt edasi kaheks: I taalamusse, kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse) ja primaarsesse somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel). Mõlemad saadavad edasi signaale veel sekundaarsesse maitsekoorde, mis asub haistmiskorteksi juures. II tee üksiktuuma traktist hüpotaalamusse ja amügdalasse Lõhnameele värviteed:
pikkus m On õe jaoks ebaolulise tähtsusega näitaja x Aitab prognoosida rasvumise astet tulevikus Arvutatakse järgmise valemi abil kaal jagatud pikkus ruudus, kusjuures kaal on kg ja pikkus cm Soopori ja stuupori korral: valige üks või mitu lk 17 x Patsient sfinktereid ei kontrolli x Patsient neelab reflektoorselt Esineb patsiendil koordineeritud vastus valule x Patsient on lühiajaliselt äratatav väga tugeva valuärritusega I kraniaalnärvi kahjustuse korral tekib... valige üks või mitu lk 20 Eksoftalm Hemianopsia x Anosmia Endoftaim Füüsikalistest uurimisviisidest on kõige objektiivsem saadud info... valige üks või mitu Haistmise kaudu Koputluse kaudu X Nägemise kaudu Komplemise kaudu Kuulmise kaudu 7
sulgumine • Ülemise söögitoru sfinkteri avatuse või avatuse kestvuse vähenemine • Sensoorika: “märg hääl”, köha pärast neelamist või köharefleksi hindamine, olemasolevate jääkide tunnetamine ja nende spontaanne eemaldamine • Tundlikkuse vähenemine hingetoru ja kõri piirkonnas • Tundlikkuse vähenemine neelus distaalselt IX ja X närvi põimik (lad.k. plexus pharyngeus nervi vagi) • Motoorika: vt IX ja X kraniaalnärvi uurimine • Vähenenud supraglotilised kokkutõmbed • Vähenenud neelu kokkutõmbed • Sensoorika: vaata IX ja X kraniaalnärvi uurimine • Neelu distaalse osa tundlikkuse vähenemine XII Keelealune närv (lad.k. nervus hypoglossus) • Motoorika: keele liikuvus üles, külgedele, keele väljasirutamine ja tagasitõmbamine • Booluse ettevalmistuse, moodustamise ja manipulatsiooni vähenemine • Keelepära aktiivse
subarahnoidaalruumi, oimuluu püramiidi, keskkõrva, mastoidrakustikku, kõrvasüljenääet või ka n. facialis´t ennast. Näonärvi perifeerne halvatus võib olla teistest haigustest sõltumatu, kuid tal on olemas mitmeid ravitavaid põhjuseid. Kõiki harusid haarava ägeda algusega halvatuse puhul piisab uurimisest tervisekeskuses (Juva jt 1999:949). 2.1 Belli halvatus Aastal 1821 eristas Sir Charles Bell V sensoorse kraniaalnärvi motoorsest VII näonärvist ning Belli halvatus on saanud oma nime tema järgi. Kõige tavalisem näonärvi halvatuse põhjustajaks ongi idiopaatiline Belli halvatus. Tegemist on näonärvi perifeerset tüüpi kahjustusega. Belli halvatuse järsk puhkemine on patsiendi jaoks ärevust tekitav kogemus. Mõnedel juhtumitel on äge perifeerne näonärvi halvatus põhjustatud traumast, infektsioonidest või kasvajatest. Kuid ligi 70%-l juhtudest on põhjus teadmata ning sel juhul viidatakse
eri vaatesuundades. Nüstagme on võimalik registreerida (s.o. silmaliigutusi mõõta ja nii eri nüstagmivorme täpselt määratleda) elektronüstagmograafika (ENG) abil. ENG printsiip seisneb selles, et silmaliigutustel tekivad silmamunade elektrilises väljas muutused, millede positiivsed ja negatiivsed laengud kahe elektroodi kaudu ära juhitakse ja registreeritakse. Põhjus: häired tasakaalu ja lihaste koordinatsiooni reguleerivas närvisüsteemi osas (poolringkanalites, VIII kraniaalnärvi tuumades, väikeajus, suuraju otsmikusagaras). Nüstagmid esinevad kõige sagedamini väikeajukasvajate, Meniere`i sündroomi ja sclerosis multiplex`i korral. V - Kolmiknärvi kahjustus Kolmiknärvi kahjustuse sündroomid võivad olla motoorsed, sensoorsed või segaüüpi, s.o. samaaegselt esinevad nii motoorika- kui ka tundlikkushäred. Mälumislihaste ühepoolne lõtv halvatus Mälumislihaste kahepoolne lõtv halvatus Mälumilihaste lõtv halvatus
16. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega. Oimuluu püramiidi osas paiknev tasakaaluelund, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist, mis on täidetud endolümfiga (vedelik), esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud (karvarakud). Retseptorid- Karvarakud (karvakesed - stereotsiilid ja 1 pikk kinotsiil) Stiimuli tüüp- Mehhaaniline. Endolümfi liikumine. Raskusjõud. Juhteteed- Retseptorrakk VIII kraniaalnärvi vestibulaarnärvi neuroni perifeerne jätke neuroni keha (ganglionis) - sama neuroni tsentraalne jätke (aksonite kogumid) - lähevad edasi piklikaju tuuma ja väikeajju Infot vastuvõtvad ajupiirkonnad- piklikaju vestibulaartuumad ja väikeaju Tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar-okulaar-refleks kujutise stabiilsuse hoidmiseks pea liikumisel (silmad liiguvad vastupidises suunas pea liikumisega). Kujutise automaatne
nucleus olivaris accessorius medialis (C19) + nucleus olivaris accessorius dorsalis (C20) TAGAAJU – METENCEPHALON SILD – PONS - tagaaju ventraalosa - 2.5 cm pikkune ventraalsuunas esile võlvuv ristimõigas - ventraalpinna keskel kulgeb alt üles lai madal vagu – sulcus basilaris (A1) - dorsaalpind (C2) võtab osa koos piklikajuga IV vatsakese põhja moodustamisest - pedunculus cerebellaris medius – V kraniaalnärvi väljumiskohast lateraalsemalt läheb sild üle keskseks väikeajujalakeseks (AB3) SISEEHTIUS: DORSAAL- JA VENTRAALOSA (PIKLIKAJU SAMANIMELISTE OSADE JÄTKED) DORSAALOSA - fülogeneetiliselt vanem – aksiaalosa - sisaldab alaar- ja basaalplaadi materjali Tuumad Trapetskeha hallaine - corpus trapezoideum (C4) – paikneb vahetult ventraalosa taga - koosneb kuulmisimpulsse juhtivatest närvikiududest
maitsemeele närvitee jaguneb üksiktrakti tuumas kaheks – üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul – külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu → peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt → edasi kaheks: I Punasega taalamusse, kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse) ja primaarsesse somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel). Mõlemad saadavad edasi signaale veel sekundaarsesse maitsekoorde, mis asub haistmiskorteksi juures. II Sinisega → üksiktuuma traktist hüpotaalamusse ja amügdalasse Lõhnameele värviteed:
Sümpaatilise NS efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased, süda ja osa näärmetest. Lisaks innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasvarakke ja maksarakke. Parasümpaatiline närvisüsteem algab ajutüvest ja seljaaju sakraalsegmentidest. Parasümpaatilise NS ganglionid paiknevad elundi lähedal, mistõttu preganglionaarsed aksonid on väga pikad. Parasümpaatilised preganglionaarsed kiud jõuavad efektorelundini III, VII, IX ja X kraniaalnärvi koosseisus või sakraalosa puhul n.splanchicus pelvinus'ena. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid, samuti südamekodasid, pisara- ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. Mõlema NS erutusefektid on suures osas antagonistlikud. Vastavalt põhjustab sümpaatiliste närvide ärritus südame löögisageduse ja löögimahu
luksumine. Püramiid piklikaju eespinnal nähtav kortikospinaalaltrakt (motoorsest koorest seljaajju kulgev juhtetee) Piklikaju ja seljaaju piiril suurem osa nendest juhtetee kiududest ristuvad püramiidide ristumine e dekussatsioon. Püramiidi kõrval asub oliiv väikeaju ja kõrgemate ajuosade suhtlemist korraldavad oliivituumad. Piklikajus on maitsetundlikkuse, kuulmise ja tasakaalumeele ning 5 paari kraniaalnärvi tuumad. Ajusild Tuumad, sensoorsed ja motoorsed juhteteed. Tahteliste liigutuste signaalid ajusilla tuumade kaudu väikeajju. Hingamiskeskuse pneumotaksiline ja apnoe ala. Tuumad: kolmiknärv, eemaldajanärv, näonärv ja esiku-teonärv. Keskaju Selle tuumad: · mustollus dopamiini tootvad närvirakud · punatuumad jäsemete tahteliste liigutuste sujuv koordinatsioon · silmaliigutaja ja plokinärvi tuumad
Sensoritena talitlevad spetsiaalsed epiteelrakud paiknevad keelel ja selle lähedastes piirkondades olevates maitsmiskarikates (~100 rakku ühes karikas). Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. · Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Tsentraalsed neuronid VII ja IX kraniaalnärvi maitsmiskiud lõpevad piklikajus. Sealt suunduvad ühendusteed talamusse. Talamusest edasi kulgevad kolmanda neuroni kiud, mis lõpevad suurajukoores, gyrus postcentralis'e piirkonnas. Suurajukoores on teatav hulk närvirakke, mis reageerivad üheainsa maitsekvaliteedi ainetele. Maitsmisteed ja keskused · Keele eesmisest ja külgedelt chorda tympani n. facialis, tagumisest osast n. glossopharyngeus ning neelu ja kõri piirkonnast n. vagus. · Nucleus tractus solitarius (2. neuron) ajutüves
, kus on ET mõtle, mis juhteteel mis halvatusele viib. Kas on vastaskehapool või mis jne. leid. #exploring epilepsy! vrt seda youtube videot. Olemas on kraniaalnärvid ja perifeersed närvid . TEMPORAALSAGAR (ptk 15) Näopiirkond ja innervatsioon: OTSI INFOT 12. Kraniaalnärvi, mis nad teevad. Ja MIS TS-s on hösti palju hallainet. Temporaalsagar ise paikanb lateraavao alla ja...35 min). TSs TEKIB KAHJUSTUSE KORRAL. paikenb hipokampus (ruumiorietntsioon ja mälufunkid). Kui lastel palavikukrambid, Kui on
kiirendust ja reageerivad pea asendile gravitatsiooni suhtes. Närviühendused ajutüve erinevate osadega sh väikeaju. Kaks somatosensoorset närviteed lahknevad siis kui selgmise närvitüve ganglionid seljaajusse sisenevad. Meeled lähevad risti (vasakut kätt juhib parem ajupool), info kolib teise poolde üle. Keemilised meeled – maitse ja lõhn: Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt edasi kaheks: I – taalamusse kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse – mis) ja primaarsess somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel – kus). Mõlemad saadavad edasi signaale veel sekundaarsesse maitsekoorde, mis asub haistmiskorteksi juures II – üksiktuuma traktist hüpotaalamuse ja amügdalasse Lõhnameele närviteed:
1. Missugused on inimese närvisüsteemi kolm alajaotust? 2. Andke anatoomiline üldülevaade kesknärvisüsteemist. 3. Nimetage aju kestad ja seletage nende seost aju-kolju trauma seisukohast. 4. Andke ülevaade ajuvedeliku e liikvori päritolust ja jaotusest. 5. Kirjeldage vähemalt nelja ajuosa põhiülesandeid. 6. Millised on peaaju verevarustuse eripärad? 7. Kirjeldage seljaaju ehitust. 8. Kirjeldage seljaaju refleksi. 9. Loetlege vähemalt seitse kraniaalnärvi ning kirjendage nende tegutsemist. 10. Kirjeldage perifeerse närvisüsteemi tähtsamaid osi. Rääkige, mis juhtub nende väljalangemise korral. 11. Missugused on vegetatiivse närvisüsteemi kaks osa? 12. Kirjeldage sümpaatikuse ja parasümpaatikuse kulgemist ja ülesandeid. 13. Nimetage uitnärvi ülesandeid. 3.3. Hormoon- e. endokriinsüsteem Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: oskab nimetada endokriinseid näärmeid,
annaabi.ee 
