Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"koss" - 7 õppematerjali

koss

Kasutaja: koss

Faile: 0
thumbnail
27
doc

Korvpalli harjutused I osa

Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.) 4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni. 1 läheb korvi alla. Nurgast 6 liigub keskele. (Joonis3.) Harjutus 3. Joonis4. Joonis5. 3 palli, 6 ja rohkem mängijat. 3-s kolonnis, 1.-sed mängijad on palliga. Nad viskavad ja lähevad lauda oma pallile järgi. (Joonis4.) Peale lauapall...

Sport → Korvpalli põhikursus
318 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Huckleberry Finn - kokkuvõte

Huck käis koolis ja õppis lugema ja kirjutama. Varsti ilmus linna jälle Hucki paps, kes võttis Hucki enda juurde ja lukustas ta ühte onni. Poiss tahtis onnist põgeneda ja tal oli ka selleks plaan ta tappis ära sea ja valas igalepoole verd. Huck põgenes ja terve linn arvas, et mõrtsukad tapsid Hucki ära. Poiss suundus oma kanuuga Jacksoni saarele. Saarelt leidis Huck Jimi, kes oli ori. Jimi oli tahetud maha müüa ja sellepärast oli ta põgenenud. Nad elasid kahekesi koss saarel, kui ühel päeval tuli Huckil mõte linna minna ja teada saada mis seal toimub. Ta pani endale tüdruku riided selga ja läks oma kanuuga linna. Linnas rääkis talle üks naine, et arvatakse, et Jim oli HUcki tapnud ja Jimi leidmiseks antake raha. Naine rääkis, et ta teab kus Jim on. Huck läks saarele. Jim ja Huck põgenesid saarelt ära. Nad sõitsid oma paadiga ja märkasid laeva. Huck tahtis sinna minna. Nad läksid Hucki ja Jimiga laevale

Kirjandus → Kirjandus
144 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Njalli saaga kokkuvõte

kuidagi ühte. Mördri juhised abielulahutuseks. Ta sõitis isaga koju ja ei 22. Lugu sellest, kuidas ta teeskleb Kauba-Hedinni ja Hrutri käest kuuleb pöördunud kunagi enam läände. kuidas alustada kohtuasja. Siis hiilib ta minema ja peidab end ära. 8. Hrutr oli üllatunud, kuid ei rääkinud kellegile. Järgmisel suvel tingil Seejärel sõidavad koss tingile ja hakkavad kohut käima. kohtus ta Mördriga ning too nõudis tagasi raha, mis oli kulunud abielu 23. Kordus. korraldamise peale. Hrutr kutsus ta kahevõitlusele. Kui võidelda ei taha, 24. Sõideti tingile ja võeti kohtuasi üles, kuid Gunnarri nõudmised on siis peab kõigist nõudmisest loobuma. Mördr loobus, alandus. Vennad kehtetud, sest ta ei teinud kolme avaldust, mida peab tegema, et kohtuasja

Kirjandus → Kirjandus
158 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Korvpalli uurimistöö

Gregor Arbet Erik Keedus Siim-Sander Vene Kristjan Kangur Tanel Kurbas Kristjan Kitsing Joosep Toome Janar Talts Timo Eichfuss Rain Raadik Reinar Hallik 2.4. Noorte treenimisvõimalused Noortel on treenimisvõimalusteks palju korvpallikoole kõikides Eesti maakondades, treenimiseks on võimalus valida mitme erineva korvpallikooli vahel. Harjumaa korvpallikoolid: BC Kalev/Cramo Korvpallikool Audentese Spordiklubi BC STAR Haabersti Sport Spordikool Keila Korvpallikool Kesklinna KK KK Rae Koss KK Viimsi Lasnamäe Korvpalliklubi/Tallinna Kalev Saku KK Spordiklubi RIM Tabasalu Palliklubi Tiit Soku Korvpallikool/SK Nord 3.Vigastused korvpallis Sporditegemisega käivad käsikäes kahjuks ka vigastused. Vigastusi võib olla erinevaid, sest osad vigastused tekivad vastasega kokku põrgates või mängija omal ettevaatamatusel (nt valesti astudes väänatakse põlve- või hüppeliigesesidemeid). Kui korvpalli mängu ajal tekib mängijal vigastus, siis kõige tähtsam on kiire esmaabi

Sport → Sport
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Loovtöö "BMX"

Teise vigastuse sain Summer sessioonilt Soomes, pmst sõitsin põlvega vastu seina ning tekkis sisemine verejooks, siis ei saanud nädal aega sõita. Eelmine aasta kuldrulal libastusin trepil ja sain paugu põlve jälle, selle tagajärjel tekkis vesi põlve ja põlv oli kange kui tammejuurikas, jälle nädal sõitmata. Jooge piima sööge tervislikku toitu, siis luud tugevad :D 21. Millega sa tegeled, kui ei sõida? Talvel käin murdmaad sõitmas, suvel tegelen kõikide teiste spordialaga, koss, jalka, võrkpall jne. Kodus tühja passides panen kitarri taga tuima ja käin sellega naabritele pinda. Hobid nagu igalteisel vennal :D 22. Mis su lemmik trikk on? Hmm, see on üks hea küsimus. Polegi vist reaalselt lemmikut trikki. Fj whipi on küll quarterile üli fun teha :D, fj kombid wallride, bars whip, flair, tunnen kõikidest trikkidest rõõmu, ei ole üldist lemmikut. 10. 23. Kas kool segas sinul BMX'iga sõitmist ja vastupidi?

Sport → Ekstreemsport
52 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

* Aiandus – selle arenemisele on kaasa aidanud vene aednikud – agarodnik-karotnik * aedviljad ja aiataimed – kapsas, kapust(as), pooskanep, porgand, pälvin, uurits, kiila, leika, tatsa, pärnik – kasvuhoone * puuviljad – jablik/jablok/jõblak, smaroda, arbuus, (a)pelsin * teraviljakasvatus – aglets, tatar/tatik, noovina Kalandus – vene kalurite mõju eesti kalastuse arenemisele on olnud esmajärgulise tähtsusega. Näiteks sõnad jaakar, kopsik, koss, ragatka, abar, nast, nogi, kleionka. Liiklusvahendid ja transport - esimesed hobupostijaamad rajati Eestisse juba 16. sajandi teisel poolel, mida tähistab sõna jaam tulek eesti keelde. Postijaamade ja osalt ka mõisate kaudu said eesti keeles tuntuks hobusõidukite nimetused – kaleska/kalluska, karet/karetka, lineika. 1870. aastal avati Tallinna-Peterburi raudteeliin ja selle kaudu tuli eesti keelde palju sellealaseid laensõnu: dresiin, kalonka, konka, reelka/relss.

Eesti keel → Eesti keele sõnavara ja...
55 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Nõukogude Eesti

enesetaastumine, milles järjest olulisemat rolli hakkas etendama uus põlvkond haritlasi. Nemad täitsid sõja ja vägivallapoliitikaga tekitatud tühiku, taastades paljuski eesti professionaalse kultuuri järjepidevuse. Uue põlvkonna lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel. xxx. Kultuuritarbimine ja massiteave Sõjajärgsetel aastatel sai suure lõõgi korgkultuur, aga rahvuskultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlaste aktiivsus. Jätkati rahva- ja seltsimajades koss käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsioon. 1950. aastate teisel poolel hakkas massiline rahvuskultuur taandume kõrgkultuuri ees. See oli tingitud uue haritlaskonna põlvkonna esile kerkimisest, linnastumine, rahva haridustaseme üldine tõus ning materiaalsete võimaluste avardumine. Järjest kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Kahjuks oli kõik ikkagi tsensuuri all. Massiteave vahendas edasi ka propagandat. xxxi

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun