Soojendus Iga treening peaks algama soojendusega. Kahjuks just soojendus on asi mis kippub tihtipeale ununema. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse tähtsus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks. Soojenduse eesmärgiks on treeningtulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre,mis omakorda soojendavad kogu keha. Keha temperatuur võib korraliku soojendusega tõusta kuni 40 kraadini. Lihastes võib temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini
Sisukord Sisukord………………………………………………………2 Miks on soojendus tähtis..........................................................3 Kuidas soojendust õigesti teha.................................................5 Kasutatud materjal……………………………………………7 1 Miks on soojendus tähtis? Suurendab oksühemoglobiini degradatsiooni. Keemilise kompleksi hapnik + hemoglobiin lõhustamine tähendab seda, et hapniku vabanemine verest ja toimetamine töötavatesse lihastesse on kõrgema intensiivsuse ajal efektiivistunud. Tõstab kehatemperatuuri. Soojenduse tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu, kuna külmad lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud.
alati samamoodi toimivat taastumisaega. Kõik stressiallikad mõjutavad keha kohanemisvõimet. Seda ei mõjuta ainult sporditreening, vaid toitumine, uni, vaimne stress jm. Sporditreeningu kõige olulisem põhimõte on tõenäoliselt progressiivne ülekoormus, mis tähendab lihtsalt regulaarselt suurema hulga töö tegemist. Kui kehal ei ole regulaarset ja piisavat koormust, ei ole tal põhjust areneda. Treeningueelse soojenduse vajalikkus Soojendus on spetsiaalselt valitud harjutuste ja protsetuuride kompleks, mis teostatakse organismi täisväärtusliku ettevalmistuse eesmärgil planeeritavaks tegevuseks, aga ka vahetult pärast töö põhiosa teostamist, et kindlustada organismi efektiivne üleminek kõrge funktsionaalse aktiivsuse seisundist puhkeseisundisse. Soojenduse ülesanne seisneb selles, et keha ja aju ette valmistada treeninguks. Alustades intensiivset treeningut ilma eelneva soojenduseta, suureneb oluliselt vigastada
2018 Spagaat • Ehk kääriste on isteasend, kus jalad on teineteise suhtes paralleelselt ja vastassuunas välja sirutatud. • Spagaate on kahte tüüpi: • Harkspagaat • Parema või vasaku jala spagaat. Oluline • Enne soojendust ja venitust on vajalik, et keha oleks soe: • Nt. Jooksmine, kiirkõnd, kerge aeroobne trenn,hark hüpped • Venitust tehes, ei tohi teha järske liigutusi • Spagaadi harjutamise vahel ei tohi jääda pikki pause • Soojendus on oluline nii vigastuste vältimiseks kui ka sooritusvõime parandamiseks Soojendus • Jalavibutused • Väljaasted • Istes üks jalg põlvest kõverdatud ning teine välja sirutatud, keha painutus ettepoole • Plié venitus • Kükid • Tavaline, sumo • Selili käärvibutused Näited • Sumo kükid • Plié venitus • Selili käärvibutus Venitusharjutused Harkspagaat Vasaku jala spagaat Parema jala spagaat Allikad • https://annestiil.ohtuleht
Tallinna Polütehnikum Referaat Soojendus Markus Murulauk MM-16 Tallinn 2016 Sissejuhatus Soojendust on vaja, et vältida vigastusi ja ettevalmistada lihased ning liigesed treeninguga kaasnevale pingutusele. Soojendus kiirendab ainevahetust, mis aitab lihastel paremini kohaneda järgneva intensiivse harjutusega. Lihastesse transporditava hapniku hulk suureneb ja soojad liigesed liiguvad takistusvabamalt ning väheneb pinge kõõlustele. Soojendus konserveerib süsivesikud ja suurendab rasvhapete kasutamist energeetilisel eesmärgil. Soojendus peaks kestma 10-30 minutit. Soojendus Üldsoojenduse korral on vajalik vähemalt üks kolmandik lihaste töösse
RAKVERE AMETIKOOL Autotehniku eriala REFERAAT Mugavus- ja ohutuselektroonika süsteemid Rakvere 2010 GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Lihtsustatud tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmi...
SOOJENDUSHARJUTUSED Pärnu 2009 SISUKORD: · Sissejuhatus .....................................................................lk 3 · Soojendusharjutused..........................................................lk 4 · Soojendus erinevatele lihastele........................................lk 8 · Hüva nõu võimlejale........................................................lk 9 · Kokkuvõtteks...................................................................lk 10 · Kasutatud kirjandus..........................................................lk 11 SISSEJUHATUS: Soojendus enne sportimist on väga oluline osa treeningprogrammist!!!
Kooli Nimi Sinu Nimi SOOJENDUS Referaat Juhendaja: Nimi Linn / Aasta Sissejuhatus Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui tegeleda suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Teadusuuringud on kindlaks teinud, et
Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne....
TALLINNA POLÜTEHNIKUM SOOJENDUSE TÄHTSUS Referaat Juhendaja: Tallinn 2017 Sissejuhatus 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Soojendusharjutuse eesmärgid........................................................................... 4 3.Miks on soojendus tähtis?.................................................................................... 5 4.Kuidas viia läbi soojendust?................................................................................. 6 5.Üldine soojendus................................................................................................. 7 2 1. Sissejuhatus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks.Iga Kehalisekasvatuse
enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala mida mängitakse ülemaailmselt. Soojendus Enne igat mängu või treeningut peavad mängijad sooritama kindlad harjutused, et vältida vigastusi. Korvpallis on selleks 3 sorti harjutusi: soojendus, millele järgneb venitus ja lõpetuseks mahajahutamine. Kuid nüüd kõigest lähemalt. Soojendus ehk Warm-Up. Korraliku soojenduse kestus on 20-30 minutit, mis sisaldab üldiseid soojendusharjutusi. Soojendusel on kokku 3 faasi. 1 faas : üldine soojendus, mille jooksul mängijate kogu keha vereringe paraneb ja kehatemperatuur tõuseb selliste kehaliste harjutustega nagu kerge sörkjooks, jooks edas- ja tagurpidi, liikumine libiseva sammuga ja jooks ristsammuga. Seda tehakse
- Madalstardid (elektrooniline ajavõtt, video) Hüpped: - Kordushüpped (paigalt kolmik, viisik) - Hüpped kiirusele, paigalt kümnik ajale - Nn ,,jooks ühel jalal" Jõutreening: - Nn ,,harjutused sagedusele" - Topispalli visked üles, kuulivise ette - Harjutused trenazööridel erinevatele lihasrühmadele - Harjutused tõstekangiga ,,kiire jõud" Mäng: - Võrkpall - Akrobaatika Nov-dets nädalate näidisplaanid Esmaspäev - Soojendus - Venitusharjutused - 5x20m pakkudelt - 5x120m 90% max kiirusest - Jõuharjutused, hüpped - Lõdvestus - Venitusharjutused 3 Teisipäev - Soojendus - 10x200m, 6x150m - Lõdvestus, - Venitusharjutused Kolmapäev - Soojendus - 4x180m, 4x60m, 4x180m - Hüpped, jõuharjutused - Lõdvestus - Venitusharjutused Neljapäev - Soojendus
· Kordushüpped (paigalt kolmik, viisik) Mäng: · Võrkpall · Akrobaatika I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Spetsiaalettevalmistusetapp Kolmapäev Kestus 15 nädalat. Jaanuar märts · Soojendus 1.-4.nädal · Sisse-väljajooksud 4x350m, 8x100m, 5x200m, Esmaspäev · Lõdvestus · Soojendus · Venitusharjutused · Sisse-väljajooksud 2x450m, 4x40m, Neljapäev 2x200m · Soojendus · Jõuharjutused, hüpped · Sisse-väljajooksud 3x200m, 5x150m, · Venitusharjutused · Jõuharjutused, hüpped
Soojendus Referaat Tallinn 2017 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kuidas soojendada? 4 Kuidas alustada soojendust? 5 Venitamine – treeningu oluline osa 6 Kehatemperatuuri reguleerimine 7 SISSEJUHATUS 2 Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Lihastes võib aga temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et
Soojendusvõimlemise mõju lihasgruppidele. Miks on soojendus tähtis? Sellel, miks eelsoojendust tehakse ja see tähtis on, on mitmeid praktilisi ja füsioloogilisi põhjuseid. Tõstab kehatemperatuuri. Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks. Suurendab verevoolu südames. Stimuleerib varakult ja järk – järgult tööle higinäärmed. Kuidas soojendust õigesti läbi viia? Esiteks, venitamine ei tähenda soojendust
20 15' 4 Teleka vaatamine H 8.40 20' 5 Hommikused hügieeniprotsessid E 9.00 20' 6 Sõit võistlustele E 9.15 15' 7 Riietumine E 9.25 10' 8 Soenduse ja viskeharjutuste E 10.00 35' tegemine 9 Turniiri avamine A 10.05 5' Saame teada esimesed vastased 10 Mängueelne soojendus E 10.15 10' 11 Esimene võistlusmäng V 10.45 30' Esimene mäng ja kohe kaotus 12 Teiste võistlusmängude vaatamine H 12.05 80' 13 Teise mängu eelsoojendus E 12.15 10' 14 Teine võistlusmäng V 12.45 30' Taaskord kaotame 15 Teiste võistlusmängude vaatamine H 13.25 40'
Soojenduse mõju lihastele Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks. Soojenduse eesmärgiks on treeningtulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre,mis omakorda soojendavad kogu keha. Keha temperatuur võib korraliku soojendusega tõusta kuni 40 kraadini.Lihastes võib temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningtulemused.Soojenduse tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu,kuna „külmad“ lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud. Suurendab oksühemoglobiini degradatsiooni.Keemilise kompleksi hapnik + hemoglobiin lõhustamine tähendab seda, et hapniku vabanemine verest ja toimetamine töötavatele lihastele on tõsisema intensiivsuse ajaks efektiivistunud.
Soojusnähtused autos TRIIN VAINO MY11 Mootori töötamine Kütuse põlemisel silindris eraldub soojusenergia Põlemisgaaside paisumisel silindris muudetakse soojusenergia mehaaniliseks energiaks Kolvi liikumine muudetakse ülekande mehhanismide abil auto rataste pöörlemiseks Salongi soojendus Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähevad klaasid uduseks? Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini õhutemperatuur olema nii kõrge, et klaasidel kondenseerunud vesi auruks. Vajalik on ka õhuliikumine kabiinis, mis soodustab aurumist. Muu
tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu. Kui kiiver on valesti pähe pandud, siis ei kaitse see inimest. Samas kui kiiver on saanud kannatada, ei tohiks teda enam kasutada, kuna kiivri kaitsevõime kaob ja ta ei kaitse traumade eest. Jooksjatel võivad tekitada ohtu jalas olevad jalanõud, kui nad on kulunud, siis ei ole neil piisavalt toetust ja kaitset. Peale vale varustuse ja nende ebaõige kasutamine võivad spordivigastusi tekitada ka soojendustreeningul. Ebapiisav soojendus: Kindlasti teatakse, et enne treeninguga alustamist tuleks teha soojendust. Vahel ei tehta seda piisavalt. Lihased võivad kokku tõmbuda, tekivad krambid, kuna soojendus ei olnud piisav. Soojendus annab verele ja erinevatele lihastele hapnikku, et lihased saaksid tõhusamalt töötada. Sportlaste välimiste vigastuste põhjused: · halb organiseerimine võistlustel või treeningutel · sportliku tegevuse koha, varustuse ja riietuse mittevastavus. · arstliku kontrolli eiramine
Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi ning on parem kui unerohi kuna kerge väsimus peale trenni tagab mõnusa une. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgemad ja põevad rohkem haigusi, kui treenitud isikud. Selle käesoleva raamatuga jagame näpunäiteid, kuidas jooksmiseks valmistuda ja seda meeldivamaks muuta. Soojendus Paljud alahindavad hea soojenduse tähtsust ning tihti jäetakse see vahele, või ei tehta seda piisava innuga. Aga kui sportlane tahab head tulemust ja vältida võimalike vigastusi, siis on hea soojendus vajalik. Soojendus tõstab hingamissagedust ja lihtsustab verevoolu lihastesse, lõdvestades neid ja andes paremaid tulemusi jooksu ajal. Milline on hea soojendus? Esimene viga, mida kõik algajad teevad, on sama kava tegemine enne igat jooksu
Harjutada jalgade tööd ja tõmmete tehnikat Tunniks vajalikud õppevahendid Käelapatsid, kummilint Üliõpilane : Eliise Saska Tunni Harjutuse Harjutuse/ tegevuse kirjeldus Dosee- Metoodilised ja osa, toime ring organisatoorsed aeg märkused Soojend Lihaste Erinevad venitusharjutused Soojendus ja ühtlasi e us 10-15 töövõime kaldal, kasutades kummilinti Vigastuste min parandamine ärahoidmiseks elastsuse näol peavad lihased olema elastsed 15-20 Südame- Nn soojendusujumine, rinnuli Soojendus ja ühtlasi
· Räpsusvõime- oskus eristada täpseid ja doseeritud liigutusi ja kehaosade liikumist · Ümberkohanemine- oskus kohaneda situatsiooni muutusega Oskuslikud võimed sõltuvad organismi valmisolekust ja inimese eeldustest. Oskuslikud võimed on seotud vastupidavuse, jõu, kiiruse ja painduvusega. 8 Venitused Jõu arendamise juures on väga tähtsal kohal ka soojendus, venitus ja jahtumine. Soojenduse käigus valmistub keha peatseks tööks. Lihased, kõõlused, liigesed ja siseorganid saavad treeningukorda, kehatemperatuuri tõus reguleerib närvikanalite tööd, hapnikutransporti ja energiavahetust. Korralik soojendus aitab vältida vigastusi ja suurendab saavutusvõimet. Venitades laieneb ulatus liigesres, liigutused muutuvad vabamaks ja hoogsamaks ning areneb koordinatsioon. Lihaste kokkutõmbumine on sujuvam ja neis väheneb liigne pinge. Paraneb
(põlvetõste, sääretõste) 3. Üldettevalmistavad 3 min harjutused Hüppeharjutused – galopp, polkahüpped (külg ees), tõukejalalt hüpe üles 4. Liigeste soojendus (selg, 2 min Harjutusi tehakse ringjoonel külg, kael) liikumissuunas Põhiosa Jalad 1. Mäng 3 min Nööriga on pandud õhupallid erinevatele kõrgustele rippuma ja laste ülesanne on
Kontserdiarvustus Monster Magnet 11. novembril andis Tallinnas, klubis Rock Cafeoma Euroopa tuuri raames kontserdi mainekas stoner-roki bänd Monster Magnet. Kontserdile otsustasin minna selle pärast, et olen selle bändi vastu huvi juba pikalt tundnud. Teade kontserdist tuli mulle väga ootamatult ning ma otsustasin, et ma ei lase seda võimalust käest. Kontsert algas pihta soojendus bändidega, kelleks olid Nebula USAst ja The Pilgrim Fathers Inglismaalt. Mõlemad jätsid mulle väga hea mulje ning ma ei välista, et millalgi võiksin ma minna spetsiaalselt nende kontserdile. Pärast soojendus bände oli väike paus ning siis tuli rahva marulise aplausi saate lavala Monster Magnet. Juba esimese loo järel sain ma aru, et tegu on väga võimsa bändiga ning see kontsert saab võimas olema. Mu ootused ei petnud mind ning kontsert
7.Soe vesi voolab soojusvahetist edasi mootorisse. See soojeneb samuti. 8.Kui soojenenud jahutusvesi on kütteseadmesse tagasi voolanud, hakkab ringlus otsast peale. 4 DEFA WARM UP mootorisoojendus süsteem Süsteem töötab 220V pealt. Defa pakub peaaegu igale automootorile mootori soojendamis võimalusi. Kõige laiaaldasemalt on levinud mootori plokki paigaldatavad soojendus elemendid. Defa mootorisoojenduse süsteemid jagunevad kaheks: Ainult mootoriploki soojendus ja mootoriplokisoojendus koos salongiga. Viimane varjant on neist kõige mugavam ja selle süsteemiga koos käib ka juba akulaadija nii, et hommikul autosse istudes on teil mõnusalt soe ja ei pea muretsema sellepärast, kas auto käivitub või ei käivitu. Defa on lasknud teha uuringu milles selgitati välja, et mootoriploki soojendus tasub juba ennast ära isegi 2 kraadi juures
AUTODE Kristjan Teearu LISASEADMED MIS ON LISASEADE? Sõiduauto lisaseade on asi, mis aitab sõitu mugavamaks, lihtsamaks muuta, tagada turvalisust. Lisaseadmete alla liigituvad mehaanilised seadmed nagu veokonks või siis keerulised juhiabisüsteemid nagu distantsi jälgiv püsikiirushoidja. Lisaseadmeid on väga palju, aga lisaseadmete tööpõhimõte on erinevatel tootjatel peaaegu sama. MILLISED LISASEADMED? Turvalisuslahendused Transpordilahendused Mugavuslahendused Meelelahutuslahendused TURVALISUS Juhiabisüsteemid Käivitustõkised Lukustusseadmed Kontrollseadmed (rehvirõhk) TRANSPORT Haakekonks Katuseboks Autokülmik Laste turvatool (isofix) MUGAVUS Võtmest käivitamine (starter) Elektriaknad, luugid Tulede automaatne kõrgus regulaator (xenon, led) Kliimaseade Hääljuhtimine Soojendus MEELELAHUTUS Raadio Navigatsioon Projektsioon
Jõusaalikava Soojendus sõudeergomeetril 5-10 minutit Kätte kokku viimine trenažööril 3 X 8-12 (rind) Käsivarte kõverdused seistes trenažööril 3 X 8-12 (biitseps) Alla surumine seistes trenažööril 3 X 8-12 (triitseps) Jalapress masinal istudes 3 X 8-12 (jalad) Kõhuli lamades jalgade kõverdused trenažööril 3 X 8-12 (jalad) Laia haardega tõmbed pea taha istudes trenažööril 3 X 8-12 (selg) Seljatõmbed istudes masinal 3 X 8-12 (selg) Kangi tõsted maast 3 X 8-12 (selg) Hantlitega küljele tõsted seistes 3 X 8-12 (õlg) Jalgade tõsted pingil 3 X 8-12 (kõht) Kerekõverdused trenažööril 3 X 8-12 (kõht)
Paide Gümnaasium Sven Erik Reinumets 10h BURNING DOWN THE EAST TOUR Retsensioon Paide 2011 Kontserdil astus üles siis Recyle Bin soojendus bändiks ja põhishow oli Sonic Syndicate. Toimus siis Rock Cafes Tallinnas, 01.04.2010 , kell 20:00 tehti lahti uksed, 21:00 astus lavale Recyle Bin ja 22:15 Sonic Syndicate. Grupp Sonic Syndicate on päris Rootsist, tegutsenud on alates 2003, esimene album(sealhulgas ka kõige parem) Eden Fire tuli välja aastal 2005. Seljataga on neil mitmeid tuure üle Euroopa, järgmine tuur algab märtsist mis kannab pealkirja ,,We Rule the World". 2009 lõpus lahkus nende üks vokalist(Roland Johansson)
Teenindamise kunst Kordamisküsimused lk 114 1. Selvelaudadeks nimetatakse laudu, mille juures külalised ei istu ning teenindavad end ise. 2. Furšettlauda kasutatakse erinevatel pidudel, vastuvõttudelsündmuste tähistamistel, avamistel jne. Pakutakse roogi, mida saab süüa kahvliga, näppude vahelt või suupistetikke kasutades. Laua katmisel tuleks lähtuda külalistele mugavuse loomisest. Nõud, suupisted ja joogid asetatakse sellises järjekorras, et neid oleks võimalikult mugav võtta. Lauakaunistuse valik sõltub sündmusest. Aati võib kasutada lilli. Lähtutakse mugavuse loomisest. Teenindajad hoolitsevad selle eest, et kõike oleks laual piisavalt ning koristavad mustad nõud. 3. Rootsi laudu kasutatakse hommiku-, lõuna- ja õhtusöögil, erinevatel pidudel. Kasutatakse ka eine ühe osana roakäigu pakkumiseks (näiteks tordilaud, kohvilaud). Menüü ja lauakate vastavalt üritusele. Teenindus ...
Treeningusse tuleks põimida mõned 80- 100 m pikkused tõusva kiirusega jooksud. Paralleelselt tuleb treenida 1 kord nädalas 150-200 m kordusjookse metsas-ja staadionirajal, siis juba tugeva tempoga ja 5 min käigupausidega. Maist alates tuleb treenida staadionil sprinti jateisi kergejõustiku alasid 3-4 korda nädalas. (Aluseks võetud endiste õpilaste treeningupäevikud, treener Rein Rooks) Üldettevalmistuse treening võimlas. 1. Soojendus. 2. Kergejõustikualased harjutused. 3. Kergejõustikualade tehnika õppimine (stardid, tõkkejooks, kõrgushüpe) 4. Akrobaatika ja riistvõimlemine. 5. Harjutused topispallidega. 6. Hüpped ja hüplemisharjutused üle tõkete või mattidel. 7. Harjutused tõstekangiga ja sangpommiga. Kiirjooksutreening talvel 1. Soojendus 1000 m. 2. Võimlemine 10 min. 3. Kiirjooksud 4-6 korda 30 m. 4
Treeningtunni konspekt Rühm (poisid, tüdrukud, vanus): tüdrukud 8-10.a. Tunni põhiosa teema, vahendid: ettevalmistus laineharjutusteks Tunni kestvus: 60 min. Tunni andja nimi: Kuupäev: TUNNI ALUSTAMINE JA ETTEVALMISTAV OSA 10 minutit Harjutuse Harjutuse kirjeldused Korduste Metoodilised toime arv märkused Soojendus 1. Rivistus, tunni tutvustamine 2. Marss Pöiasirutus 3. 4 s. päkkadel, 4 s. poolkükis taldadel 8 Rüht! 4. Jne TUNNI PÕHIOSA 45 minutit Harjutuse Korduste Metoodilised Harjutuse kirjeldused toime ...
Soojusnähtused autos. Auto mootori töötamine Kütuse põlemisel silindris eraldub soojusenergia Põlemisgaaside paisumisel silindris muudetakse soojusenergia mehaaniliseks energiaks Kolvi liikumine muudetakse ülekande mehhanismide abil auto rataste pöörlemiseks. Salongi soojendus Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Ventilaatori abil suunatakse soojendatud õhk kabiini Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähvad klaasid uduseks ? (: Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini õhutemperatuur olema nii kõrge, et klaasidel kondenseerunud vesi auruks. Vajalik ka õhuliikumine kabiinis, mis soodustab aurumist. Nähtused laternates
nõuta tulekindlust. Tuleklapid · Tuleklapid on ventilatsioonitorustikk u paigaldatav tuldtõkestav klapp mis takistab tuleleviku erinevate ruumide või hooneosade vahel. Sisse-ja väljapuhkeventiilid · Sisse-ja väljapuhkeventiile kasutatakse mehaanilise ventilatsiooni korral. Materjalideks on kas Värvitud teras või plast. Õhuvahetusseade · Juhib sisse tulevat ja välja minevat õhku. · Osad seadmed sisaldavad jahutus ja soojendus süsteeme ning filtreid. Õhukuivati · Õhukuivati on seade, mille abil vähendatakse ja hoitakse vajalikul tasemel siseruumide liigset niiskust. Kuivatamisel on oluline teada, et kuivatatava ruumi uksed ja aknad peavad olema suletud. · Hoiab kontrolli all liigse niiskuse tõusu ning kaitseb niiskusest tingitud ebamugava tunde tekkimise vastu. Õhuniisuti · Õhuniisuti on seade, mille abil suurendatakse ja hoitakse vajalikul
Fenoplast Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit); getinaks/hetinaks – täiteaineks paber (saadakse elektrit hä...
ja ajas · Räpsusvõime- oskus eristada täpseid ja doseeritud liigutusi ja kehaosade liikumist · Ümberkohanemine- oskus kohaneda situatsiooni muutusega Oskuslikud võimed sõltuvad organismi valmisolekust ja inimese eeldustest. Oskuslikud võimed on seotud vastupidavuse, jõu, kiiruse ja painduvusega. Venitused Jõu arendamise juures on väga tähtsal kohal ka soojendus, venitus ja jahtumine. Soojenduse käigus valmistub keha peatseks tööks. Lihased, kõõlused, liigesed ja siseorganid saavad treeningukorda, kehatemperatuuri tõus reguleerib närvikanalite tööd, hapnikutransporti ja energiavahetust. Korralik soojendus aitab vältida vigastusi ja suurendab saavutusvõimet. Venitades laieneb ulatus liigesres, liigutused muutuvad vabamaks ja hoogsamaks ning areneb koordinatsioon. Lihaste kokkutõmbumine on sujuvam ja
Koosneb erinevatest osadest: müts, vets, püksid, põlve padjakased, käe- ja jalanõudekinnitused Ühendatud omavahel elastiksidemesüsteemiga Hingav ja vastupidav kangas Põhineb programmil, mis koosneb intensiivsetest ja konkreetsetest harjutustest Kasutusel mitmed abivahendid ja nende toel tehakse terapeutilisi harjutusi Füsioterapeudid spetsiaalselt koolitatud Üks seanss kestab kolm tundi, mis toimub viis korda nädalas, kolm nädalat järjest Soojendus, kudede massaaz Universaalsed harjutused Tasakaal, koordinatsioon Harjutused ämblikul Kõndimisharjutused Funktsionaalne treening Peaeesmärgiks parandada ja muuta lihastelt, sidemetelt, liigestelt tulenevat rõhku, vähendada patsiendi patoloogilisi reflekse, taastada füsioloogiline lihaste koostoime ja taastada jõuvarusid, et panna vastu gravitatsioonijõule Aitab ajust tulevat informatsiooni muuta realiseeritavaks
2. Lisa 1 2.1. Tunni konspekt Kool: Tartu Kivilinna Kool Klass: 2.d Tunni toimumisaeg: 4. detsember kell 8.55-9.40 Tund: kehaline kasvatus Tunni teema: liikumismängud Tunni eesmärgid: 1) Oskame ja julgeme õpilasi korrale kutsuda; 2) Parandame endi tiimitöö oskusi; 3) Õpilane oskab vastavalt reeglitele tegutseda; 4) Õpilane saab hakkama tiimitööga. Tunni tegevused: ● Tutvustus – 1 min; ● Soojendus – 5 min; ● Mäng: must ja valge – 10 min; ● Kaheks loendamine; ● Teatejooksud – 10 min; ● Palliga kiiruse peale mäng – 7 min; ● Joonekull – 5 min; ● Tunni lõpetamine – 1 min. Vajalikud vahendid: ● Väiksed rõngad ● Kõndimistorbikud ● Torbikud ● 2 pehmet palli ja kühvlid
55 minutiline kardiotreening, mis arendab jõudu, vastupidavust ja ka koordinatsiooni. Hüpped, löögid, jooksu- ja tasakaaluharjutused. Aeroobikatrennidest tuttavad põhisammud kombineeritud jõu- ning koordinatsiooniharjutustega. Koosneb 11-12 laulust, igaüks arendab konkreetseid võimeid. Erineva raskusastmega harjutused 1. osa: soojendus 2. osa: suureneb liigutuse ulatus ja jalalöögid, valmistades keha ette intensiivseks tööks. 3. osa: suureneb veel intensiivsus ja liigutuste ulatus. 4. osa: saavutatakse intensiivsuse tipp, pannes keha tugevate äkiliste liigutustega koormuse alla. 5. osa: Ülakeha vormimine, intensiivsus tuuakse alla. Fookuses õlad, rind, triitseps. 6. osa: jooksuharjutused, ajades südamelöögisagedus taaskord üles. 7
Ma arvan et sellised teematilised tunnid aitaksid paljusi lapsi kellel on koolis koolitöödega probleeme. Kehalise kasvatuse tunnid peaksid oleme väga sisustatud, et ei tekiks laisklemise momenti . Kuna tund on kahjuks ainult 45 minutit pikk ja kui sealt veel riietumise ja tulemise aeg maha arvestada siis jääb tunni ajaks ainult 25-30 minutit. Seda on tegelikkuses väga vähe. Kuid minu üks tund näeks välja järgimine. Kõigepealt ma teeks rivistuse ja siis paluks joosta 2-3 soojendus ringi, vabal valikul. Siis ma teeks koos nendega natuke võimlemist, lihtsamaid venitusi. Järgmiseks tuleks mõni pallimäng, kus ma siis kasutaksingi seda võimalust, et õpetada lastele midagi olulist nagu näiteks enne toodu- korrutustabelit (oleneb kõik õpilaste vanusest ka ). Lõpetuseks laseks ma ka ühe lõpuringi joosta aga seda võiksid nad võidu joosta. Ma loodan et kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja, siis et mu tunnid oleksid
juhitakse peakaabli ja ühenduskaabli kaudu betoonitarindis olevatesse takistusjuhtme kontuuridesse. Takistuse mõjul juhe soojeneb ja soojendab enda ümber olevat betooni. Juhtmetega elektrisoojendus koosneb järgmistest osadest: o Trafo- ülesanne on alandada võrgupinge ohutu väärtuseni (alla 42V) ning toimida võimsusregulaatori ja juhtimisseadmenda. o Peakaabel- selle abil juhitakse vool soojendatava objektini. o Ühenduskaabel- selle abil ühendatakse soojendus juhtmed peakaabliga. o Soojendusjuhtmed- on plastkattega 2 mm terastraadid. Soojendusjuhtmed paigaldatakse enne betoonimist soojendusprojekti järgi umbes 20-30 cm vahega juhtmekontuuridena ja liidetakse ühenduskaabli vahendus peakaabliga. Iga tarind tuleb varustada vähemalt kah juhtmekontuuriga. Külmematesse kohtadesse tuleb panna lisasoojendusjuhe. Juhtmed seotakse sarruse külge teibiga või juhtmejubbidega. Need ei tohi
Kiiruse arendaminse kava 11.klassi õpilasele Koostasin kiiruse arendamise eesmärgil kava 18 aastasele tütarlapsele. Esialgne tulemus 60 m jooksus oli õpilasel 13.6 sekundit. Oodatav uus tulemus pärast kolme nädalast teeningut oleks 12.6 sekundit. Kõikide jooksualade põhieesmärk on koguda maksimaalne või vajalik kiirus ning säilitada see kogu distantsi vältel. Selle ülesande täitmiseks õpilane peab keskenduma maksimaalse kiiruse saavutamisele ja säilitamisele. Õpilase kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Viimast mõjutavad õpilase oma lihasjõud, avaldatava pingutuse võimsus ja mobiilsus. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, tehnikas ja koordinatsioonist. Jrk Aeg Tegevus Eesmärk . 1. 1.nädal ...
tingimustes, kuna tegevus on antud juhul sptsiifilisem ja näitab sportlase tahteomadusi nind sooritamist luua standardne foon, et saadud tulemused oleksid objektiivselt võrreldavad eelnevatega. Näitena võib tuua, et südamelöögi sagedus võib sõltuda emotsionaalselt survest, keskkonna temperatuurist ning eelnevatest treeningutest. Milline peaks välja nägema vastupidavus treening? Soojendus Vastupidavustreening algab nagu iga treening ikka soojendusega. Soojendus on iga trenni alus ja seda tuleb teha 15-20 minutit. Soojendus hõlmab endas jooksmist kui ka sellega seonduvaid harjutusi ning ka venitust. Korralik soojendus aitab vältida sportlasel vigastust. Soojendus algab jooksuga mis on tavaliselt 500m või natuke üle selle. Esimene soojendus jooks tuleb teha madala tempoga , sest lihased tuleb trenniks soojaks saada. Jooksmisele järgneb järgnevad jooksuga seonduvad harjutused nagu: põlvetõsted, sääretõsted, lühikesed
Atleetvõimlemise test Algajate test: 1) Mis on atleetvõimlemise esmane eesmärk? - Lihaste sümmeetriline ja proportsionaalne areng 2) Millest algab treening? - Soojendus- ja venitusharjutustest 3) Kuidas peabharjutuse soorituse ajal hingama? - Lõdvestuse ajal sissehingamine, pingutuse ajal väljahingamine 4) Mitu % atleetvõimleja toiduratsioonis peab olema: süsivesikuid, rasva, valku? - 60% süsivesikuid, 30 % valku, 10% rasva (millest omakorda peab 5% olema taimse päritoluga) 5) Mitmendal treeningjärgsel päeval kasvab lihas kõige intensiivsemalt: 1, 3 või 5? - 3. päeval 6) Milline peab olema harjutuse sooritamise tempo? - Mõõdukas, mis ei segaks keskendumist 7) Nimetage viis taastumisvahendit? - Saun, massaaz, ujumine, toit, meelelahutus, magamine, mediteerimine, jooga, ... 8)...
KORVPALLITUNNI TÖÖKAVA Õppeasutus: Tallinna Ülikool Klass/ Grupp: Kehakultuur Õpilaste arv: 15 Kuupäev: 03.05.2018 Kellaaeg: 10.15 Tunni teema: Palliga mängija katmine Tunni ülesanded: Palliga mängija katmine Õppuste koht: Tallinna Ülikooli saal Vahendid: Pall, redel Tunni andja: Oponent: Tunni osa Harjutuse toime Tegevuste ja harjutuste Doseerimine Org. Ja met. ja aeg kirjeldus Märkused Soojendus Kehale Mängija jookseb 6 otsa Rahulik, mitte ~10 min põrgatuseda otsajoonest spurtides otsajooneni, sinna nägu ees, tagasi selg ees Kehale Põlvetõste keskjooneni Otsajoon- Jalad peavad ja sörk tagasi ot...
-12. klassini kooli staadionil. Koolis sellel päeval tunde ei toimu tervele koolile. Kõik saabuvad päevale sportlikus riietuses ja reipalt. Kaasa arvatud ka KÕIK õpetajad, sest õpetajatele pakume samuti sportlikku tegevust/võistlusmomenti/rõõmu spordist. Kõik see toimub õues, uuel multifunktsionaalsel väljakul. Klassijuhatajad liiguvad oma klassiga kaasa. Need kes klassijuhatajad ei ole, saavad samuti spordipäeva raames ülesanded. Spordipäev algab rivistuse, tervituste ja soojendus ringiga, millele järgneb pendelteatejooks. *Pendelteatejooksu võistkonnad tuleb esmaspäeval 21. septembril kõikidel klassidel komplekteerida järgmiselt 5 poissi+5 tüdrukut(tüdruk tohib vajadusel asendada poissi). Alustab tüdruk ja lõpetab poiss vestiga. Pendelteatejooksude järjestus on järgmine, alustame vanematest klassidest ja lõpetame noorematega. Arvestust peetakse nii nagu allpool on välja toodud. 1
.............................................5 3.2 Võistkond........................................................................................................................................6 3.3 Varustus..........................................................................................................................................6 3.4 Punkti saamine............................................................................................................................6-7 3.5 Soojendus.......................................................................................................................................7 Kasutatud materjalid 1. Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija
Mida kauem sa suudad piirkonnas sõita, seda kiiremini sa liigud. Leia oma LT Kui sa oled pühapäevasõitja või poolekohaga sportlane, on parim järgida Sally Edwardsi meetodit, et oma maksimum HR leida. Järgi Sally juhendit, kuidas kasutada maksimumil põhinevaid tsoone, et end vormi viia. Kui sa oled vormis, siis võid sa teha LT testi nagu profid. Kui sa ei ole oma vormis kindel, aruta oma arstiga, enne kui sa neid teste proovid. Samuti tee korralik soojendus, enne ühegi testi üritamist. On kolm võimalust LT määramiseks või kontrollimiseks: spordilabori meetod, Sally Edwardsi meetod ja MBA meetod. Spordilabori meetod Kardiaaltesti võib teha liikurrajal või trenazööril. On tähtis, et paastuksid paar tundi enne testi (vere glükoos võib testi tulemusi mõjutada) ja sa peaksid olema välja puhanud. Test algab kergel tempol pedaalides või kõndides. Iga kolme minuti tagant tõstetakse liikurraja või trenazööri kiirust ja raskust astet
otsajooneni > üle võrkpalli otsajoone ristisamm vasakultparemale. 4. Palliga pääsuke (ühe jala peal käed ees puudutavad palliga maad, teine jalg paralleelselt põrandaga (harjutus tagareiele). 5. Vastas jalg puudutab vastas kätt ees peast kõrgemal liikumine võrguni (tagareiele). 6. Soojendus liigestele (suuremate liigeste aktiivne liigutamine, tagamaks liigesliikuvuse enne treenigut) 7. Soojendus. Venitused + kiired liikumised a. Ühe jala reie kakspealihase venitus (tagareie) + ühe jalaga sääretõste jooks b. Ühe jala reie nelipealihase venitus (esireie) + ühe jalaga põlvetõste jooks c. Kahe jala reie kakspealihase venitus (tagareie) + sääretõste jooks d. Kahe jala reie nelipealihase venitus (esireie) + põlvetõste jooks e
Mt Eden Dubstep Kontserdiarvustus Mt Eden Dubstep- i Kontsert toimus 30. novembril Tallinnas, Rock Cafes. Mt Edenit soojendasid Epordwerk, Paul Oja ja Kallervo Karu Massif Drum-Off, Mhkl ja K-Sein ja loomulikult Mt Eden Dubstep, kes esitas oma hitte ja uusimaid laule. Näiteks esitasid nad laule nagu ,,Sierra Alone", ,,Still Alive" ja ,,Silence".Kontsert oli võimas, eriti meeldis laser show, mis oli väga värviline ja meelelahutuslik. Kontsert kestis umbes kaks ja pool tundi koos oma tutvustamisega ja vahepeal nad rääkisid ka, et kuidas nad loovad oma muusikat. Dubstep muusika duo Mt Eden (varem tuntud ka nimega Mt Eden Dubstep), Jesse Hooper ja Harley Rayner on asetanud Uus Meremaa ja dupstepi kui muusikazhanri maailmakaardile tänaseks on nende lood kogunud Youtube'is rohkem kui 50 miljonit klikki. Seda on rohkem kui ükskõik, milline Uus-Meremaa kollektiiv seni s...
180 - vanus · Kuidas arvutad pulssi vastupidavuse arendamisel kepikõnni/tervisekõnni puhul? 180-vanus · Kirjelda õiget kepikõnni tehnikat: 3 peamist asja, millele tähelepanu pöörata Käed peavad olema täisnurga all, jalatald pead rulluma kannalt päkale, kepitõuget tuleks teha nii, et see ületab puusajoone · Missuguseid venitusharjutusi kasutada enne pingutust, milliseid pärast koormust? Soojendus: Kaela- ja õlavöö- ja puusaringid, väljaasted, põlve ja päkaringid Pärast: · Nimeta 4 asja, mille poolest on kasulik ujumine, vesivõimlemine? aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani, parandab liikuvust, arendab kõhu-, selja-, käte, jalgade ning rindkere lihaseid, tõhus tselluliidi vastu · Mida tähistatakse orienteerumiskaardil pruuni, kollase, rohelise, musta värviga?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
