Kõrv ja kuulmine Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult kolju sees, silmadest all- ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega
Kuulmine Kuulmine on organismi väga keeruline talitlus, mida teostavad koostöös kõrv ja peaaju. See on helide tajumine spetsiaalse elundi (kõrva) abil, mis võimaldab eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmisfunktsioon on lapse arengu loomulikuks eelduseks. Kõrv koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kuulmiseks peavad helilained jõudma sisekõrva ja sealt läheb signaal edasi aju kuulmiskeskusse. Alles vastsündinu-imiku kuulmiselund on tundlik seega peab lapse keskkond olema väiksete mahedate helidega. Kuulmine on inimesel üks sotsiaalsemaid funktsioone, mis tingib selle kahjustamisel või kaotamisel paljude elualade (meditsiin, tehnika, tööhõive, sotsiaalabi) tihedast vastastikust arvestamist.
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv)
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv)
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -9 tekivad närviimpulsid mis kanduvad mööda närve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti. Kõrvad On kuulmis- ja tasakaaluelunditeks. Väliskõrva moodustavad kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilained ja koondab need kuulmekäiku. Väliskõrv lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Helid panevad trummikile võnkuma ja trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kui tugevad helid (üle 85 dB) kestavad pikka aega, võngub trummikile liiga kaua suures ulatuses, mistõttu muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Väga tugevad helid (üle 120 dB) võivad purustada trummikile.
Lühinägevus: silm näeb lähedale hästi, kaugele halvasti. Peab kandma nõgusate e -klaasidega prille. Kõrva ehitus: välis-, kesk- &sisekõrv. Väliskõrv: väline kuulmekäik(veidi kõver, u 2,5 cm toru, lõpeb õhukese pingul naha e trummikilega), kõrvalest(nahk+kõhr), trummikile(õhuke pingul nahk, paikneb kuulmekäigu&keskkõrva trummiõõne vahel. Kaitseb keskkõrva külma&mikroobide eest), kõrvavaigunäärmed(eritavad kõrvavaiku, et mikroobid&tolm ei satuks kõrva). Keskkõrv: õhuga täidetud õõs-trummiõõs, milles 3 kuulmeluud: vasar(trummikilega koos, ühendatud alasiga), alasi(seotud jalusega), jalus(pisim, 3mm. Selle tagant hakkab sisekõrv), kuulmetõri(3-4cm, algab keskkõrvast. Avaneb neelu, selle kaudu keskkõrv ühenduses välisõhuga, et ühtlustada trummiõõne rõhk välisõhu rõhuga. Avaneb vaid neelates). Sisekõrv: kuulmis&tasakaaluelund. Kolju sees õõnte&looklevate kanalite süsteem. Õhku pole. Tigu: kuulmiselund, teokujuline
hele. Nägemist kahjustab ka bussis v rongis lugemine. See põhjustab ripslihase nõrgenemist ja nägemishäireid. Samuti ka mõjutab üha rohkem arvuti kasutamine, kujutis ei tohiks väriseda ja eioleks liiga kontrastne. Iga 45 minuti järel peaksid silmad arvutiekraani jälgmiest veerand tundi puhkama.Silmade talitlust mõjutab ka toit, seepeab sisaldama vitamiine. Eriti oluline A-vitamiin, see sünteesib vajalikke ühendeid. Vajalikud B-rühma vitamiinid ja C-vitamiin.Kõrvad on nii kuulmis kui ka tasakaaluelnuditeks. Kõrv koosneb välis,kesk ja sisekõrvast. Kesk-sise omad on hästi kaitstult kolju sees, silmadest all ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ja väline kuulmekäik.Väliine kuulmekäik on veidi kõver, u 2,5 cm pikkune toru, lõpeb trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel
See pole ka ravitav. Inimese värvilist nägemist ehk värvitaju kontrollitakse erinevate värvitabelite abil. Nendes on eri värvi ringid paigutatud nii, et need moodustavad kujutisi, mida normaalse nägemisega inimesed eristavad, värvipimedad aga mitte. Värvipimedad ei tohiks ka näiteks autot juhtida. Värvitabelid Kuidas inimene kuuleb? Inimesed kuulevad tänu kõrva olemasolule. Inimese kõrv on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelundiks. Inimesel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult kolju sees, silmadest all ja taga pool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ja nahast koosnev väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. http://mudelid.5dvision.ee/kuulmine/ <- katseta erineva helitugevusega ja erinevate
KÕRV Marite Kõrv on inimesel nii kuulmis kui ka tasakaaluelund. Millistest osadest koosneb kõrv? Väliskõrvast Keskkõrvast Sisekõrvast Väliskõrv koosneb... Kõrvalestast Välisest kuulmekäigust Milleks on vaja trummikile? Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Keskõrv koosneb... Trummiõõnest (väikesed kuulmeluud: vasar, alasi ja jalus) Kuulmetõrist Kolme kuulmeluukese tähtsus... Keskkõrvas olevad kolm kuulmeluukest võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Sisekõrvas paiknevad... Kaks kotikujulist moodustist Tigu Kolm poolringkanalit Millised ülesanded on sisekõrva osadel? Üks osa kindlustab heliaistingu Teine osa vastutab tasakaalutunnetuse eest Mis kaitseb kõrvu? Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri.
Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid. Inimese kõrv koosneb kolmest osast : väliskõrv, sisekõrv, keskkõrv. Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Ehitus Väliskõrva moodustavad : kõrvalest - ülesandeks on püüda kõrvalest helisid ja suunata need kuulmekäiku, väline kuulmekäik, Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma
Erinevate osade ülesanded. Väliskõrv selle moodustavad kõrvalest, kuulme käik ja see lõppeb trummikilega. kõrvalest püüab kinni helisid ja annab inimesele teada, kust suunast heli tuleb kuulmekäigus asuvad karvakesed ja kõrvavaik, need püüavad kinni haigustekitajad trummikile eraldav väliskõrva keskkõrvast, kaitseb igasuguste mikroobide ja muude sissetungijate eest ja annab helisid edasi. Keskkõrv seal on kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, nende ülesandeks on anda helid edasi sisekõrva ja võimendada neid kuulmetõri aitab ühtlustada rõhku kõrva sees ja väljas, see avaneb neelu Sisekõrv koosnev teost, mõigust ja kotikestest ning kolmest poolringkanalist. (7) Kuidas liigub heli läbi kõrva? Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kuulmeluukesed annavad tummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades
PAARIST ÖÖ Kuidas hoida nägemist? KÕRV ON KUULMIS- JA TASAKAALUELUND Kõrvad koosnevad kolmest osast: -Väliskõrv -Sisekõrv -Keskkõrv KÕRVA EHITUS kuulmet õri Trummikile - eraldab kuulmekäiku keskkõrvast. Helilainevad panevad trummikile võnkuma ja heli levib sellelt keskkõrva. Kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõs õhuga täidetud väike õõs, milles on kolm kuulmeluukest. Vasar, alasi ja jalus trummikile võnkumine liigutab luukesi ja kannab võnked sisekõrva. Võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri kanal, mis ühendab keskkõrva neeluga. Avaneb vaid neelamise ja haigutamise ajal. Ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Poolringkanalid tasakaaluelund. Tigu kindlustab kuulmise. Paiknevad kuulmisrakud. MILLISEID HELISID INIMENE KUULEB? 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb
Kaugele vaatamisel on tema silmaläätsed lamedad ja valges silmapupillid väiksed. Kaugelenägevuse korral tekib kujutis silma taha, kumer prilliklaas suunab selle silma sisse. Lühinägevuse korral tekib kujutis võrkkestast ette, nõgus prilliklaas suunab selle silma sisse. 1. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku, mida mööda jõuavad helid trummikilele ja panevad selle võnkuma. 2. Võnkuma hakanud trummikile paneb võnkuma kuulmeluuksed (vasara, alasi ja jaluse), mis annavad võnkumised edasi sisekõrva, võimendades (umbes 20 korda) samal ajal nende tugevust. 3. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on justkui omalaadne mikrofon mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Heliallika liikumisteekond. Kõrvalest Välimine kuulmekäik Trummikile Kuulmeluuksed Tigu Maitseaisting 1
Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid asju. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist. Kaugnägevus - silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus, kujutis võrkkesta taga. Pluss prillid suurendavad kiirte murdumist. 41. Milline on kõrva ehitus? Väliskõrv: kõrvalest (koondab helilained) kuulmekäik (juhib lained trummikilele) trummikile (eraldab kuulmekäiku keskkõrvast, võnked levivad sellelt keskkõrva) Keskkõrv: trummiõõs (õhuga täidetud väike õõs) kuulmeluukesed (vasar, alasi ja jalus) Sisekõrv poolringkanalid (tasakaaluelund) tigu (kindlustab kuulmise) kuulmetõri 42. Kuidas liigub heli kõrvas edasi? Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole.
Lühinägevus silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näiad ähmastena, sest kujutis tekib võrkkesta ette. Inimene näeb ruumiliselt, kuna ta vaatab kahe silmaga. Normaalse nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Daltonism e. Värvipimedus inimese võimetus tajuda mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. KUULMINE. TASAKAAL. Kõrvalest kõhrest ja nahast koosnev väline kuulmekäik. (Väliskõrv) Trummikile õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma Kuulmeluud vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Kuulmetõri Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga.
peaaju nägemispiirkonda . KLAASKEHA - valguskiired läbivad klaaskeha. Lühinägelikkus lääts on ümmargune, kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugnägelikkus lääts on lame, kujutis tekib võrkkesta taha. Värvipimedus levib emalt, avaldub alati meestel. Kolvikesed tagavad värvilisuse; kepikesed tagavad must-valge nägemise. Kollatähn asub võrkkestal pupilli vastas. VÄLISKÕRV · Kõrvalest koondab väliskk helid ja suunab kuulmekäiku. · Väline kuulmekäik algab väliskõrvalestast, kuni trummikileni. KESKKÕRV - trummikile eraldab väliskõrvast . · Trummikile helivõngete edasiandmine keskkõrva kaitsmine mikroobide ja külma eest. · Õhuga täidetud õõs, 3 väikest luukest(kuulmeluukesed)- annavad helivõnked edasi sisekõrva. SISEKÕRV - Vasar-alasi-jalus · Kuulmiselund on tigu teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu. · Poolringkanalid(3) tasakaalutunnetus.
esemete kujutis võrkkesta taha. See on seotud inimese vanusega. Selle parandamiseks peaks kandma kumerate klaasidega prille. 0 Kuulmine Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: · Väliskõrv - kaitseb kõrvavaik (takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse). · Sisekõrv - asub kaitstult koljus. · Keskkõrv asub kaitstult koljus. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel
kumerus ja võib tekkida lühinägelikus.Töökoht peab langema vasakult poolt ja olema piisavalt valge. Värvipimedad ehk daltoonikud, kes ei suuda värve üksteisest eristada, üldjuhul pärilik ja rohkem meestel kui naistel, pole ravitav. Kõrv koosneb: välis-,kesk-ja sisekõrvast. Väliskõrv: kõhre ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik(veidi kõver, mis lõppeb pingul naha ehk trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest). Keskkõrv: trummiõõs(kolm üksteisega seotus kuulmeluukest:vasar, alasi ja jalus). Sisekõrv: kuulmetõri, avaneb neelu ja keskkõrv on sellekaudu ühenduses õhuga, kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb neelamise ajal. See on ka kuulmis ja tasakaalu elund, paikneb kolju sees ja kahest eraldi osast, õõnte ja looklevate kanalite süsteem, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist, Sisekõrva kuulmiselund on tigu, helihaisting.
KÕRV ja KUULMINE Kõrva ehitus Inimese kuulmis- ja tasakaaluelundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Kõrvalihased inimesel on jäänukelund ehk rudiment. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. Keskkõrv
kulmud. 3. Pisaraaparaat: a) pisaravedelik – puhastab ja niisutab silmamuna pinda; b) pisaranääre – toodab pisaravedelikku (asub silmakoopa lateraalses ülanurgas); c) pisarakanalikesed – laugude all; d) pisarakott– silmakoopa mediaalses alanurgas; e) nina-pisarajuha – selle kaudu voolab pisaravedelik ninaõõnde, alumisse ninakäiku. Tasakaalu-kuulmiselund (organum vestibulocochleare): e. kõrv (auris): 1.Väliskõrv: a) kõrvalest – peal nahk, sees kõhred; püüab helilaineid ja suunab need kuulmekäiku; b) välimine kuulmekäik – nahaga vooderdatud toru (higinäärmed on moondunud – toodavad “vaiku”!); ulatub oimuluu sisse – lõpeb trummikilega; juhib helilained trummikilele. 2.Keskkõrv: a) trummiõõs – mõne mm laiune piklik ruum oimuluu sees, välissein on trummikile, seesmise seina taga on sisekõrv; selles seinas on 2 ava:
2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma
Poolringkanalid kindlustavad tasakaalu tunnetuse Tigu muudab helivõnked närviimpulssideks Kuulmisnärv juhib närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 11. Kuidas me kuuleme? Vastus: Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda kõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärviliiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 12. Kus asub ja kuidas töötab tasakaaluelund? Vastus: See asub sisekõrvas. Sõltuvalt pea asendist tekib erutus erinevates retseptoritest, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist. 13. Kuulmise tervishoid
........... Harvem esinevad nägemishäired on: ............................... ja .................................................. Silmade tervise kaitseks tuleb .............................................................................................. Nägemise korrigeerimiseks kasutatakse: ...................., ......................, ................................... Kõrv. Kõrvad on inimesel kuulmis- ja tasakaaluelundid. Kõrvad koosnevad kolmest osast: väis-, kesk- ja sisekõrv. Keskkõrv ja sisekõrv asuvad kolju sees, silmadest all- ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnevad kõrvalest ja väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. Väline kuulmekäik on umbes 2 cm pikkune toru, mis lõpeb trummikilega. Väline kuulmekäik sisaldab näärmeid, mis toodavad kõrvavaiku. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist trummikileni. Kui näärmed liiga palju vaiku toodavad, siis ummistub kuulmekäik ja inimene
Kõrv Väliskõrv,Keskkõrv ja Sisekõrv Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja väliskuulmekäigust. Väliskuulmekäik algab lehtritaolise süvendina kõrvalesta välisel pinnal, mille ees on kõhreline kõrvanukk, mis katab eestpoolt väliskuulmekäigu avaust. Väliskuulmekäik kulgeb S-kujulise kanalina horisontaalselt sisse- ja vähe ettepoole. Väliskuulmekäik on keskmiselt 3,5cm pikk ja lõpeb kuulmekilega. Viimane eraldab väliskõrva keskkõrvast, kuuludes ise keskkõrva juurde. Kuulmekäiku
Arvutiga töötades jälgi, et ekraan ei oleks liiga ere ja et see asuks silmadest umbes 60cm kaugusel. Arvutit kasutades tee iga 45min tagant väike paus, vaata aknast välja Toitu tervislikult. Ära vaata palju televiisorit. 7. KÕRVA ehitus, joonisele kõrvaosade märkimine 1) Väliskõrv- 1. kõrvalest (ülesanne püüd helisid ja suunata kuulmekäiku) 2. Kuulmekäik (hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena) 3. Trummikile (ülesanne kaitsta keskkõrva külm ja kahjulike mikroobide eest) 2) Keskkõrv- (vasar, alasi ja jalus) ülesanne helivõngete võimendamine 3) Sisekõrv 1. tigu (jaotatud kaheks ja täidetud vedelikuga, ülesanne kindlustada heliaisting) 2. poolringkanal ( annab tasakaalutunnetuse) 8
Väga vajalikud on ka B- ja C-rühma vitamiinid. Töö- ja õppimistingimused sobiv valgustus, paigalseisev pilt. Värvid rahustavad rohelised, ärritavad punased. Televiisor tekkiv röntgenkiirgus on tänapäeva telerites küll ohutu kuid pidev liikuv pilt väsitab silmi. Sport ohtlikumad on raskejõustik ja põrutused Õhu puhtus Suitsune ja tolmune õhk kahjustab silmi. KUULMINE Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv- õhuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.
2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . · Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei
4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva.Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . • Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama. • Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma
2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad
Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid - soolast, magusat, kibedat ja haput. Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud. Haisterakkudes tekivad närviimpulsid, mis mööda haistmisnärvi peaaju vastavasse piirkonda kanduvad. Seal toimub ka lõplik lõhnade eristamine. 9. Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil
Kuulmine - Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest – vasar, alasi, jalus – mille ülesanne on helivõngete võimendamine. Sisekõrv koosneb kahest osast: Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu. Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse. Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - vasar,
Nägemisteravus on kõige suurem. kepike – eristavad musta valgest kolvike – võimaldavad tajuda värvusi lühinägevus – silm näeb lähedale hästi. Liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. kaugelenägevus – kaugele näeb silm hästi. Silmalääts liiga lame või on silmalääts normaalsest lühem. väliskõrv – koosneb kõrvalestast ja trummikilest. keskkõrv – keskkõrvas on inimese kõige väiksemad luud: vasar, jalus ja alasi. sisekõrv – kuulmis- ja tasakaaluelund kõrvalest – püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku trummikile – käitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest kuulmeluud – annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. kuulmetõri – avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. tigu – sisekõrva kuulmiselund.
sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5. Närvisüsteemi (NS) jagunemine kesknärvisüsteem (seljaaju ja peaaju) ja piirdenärvisüsteem (peaajunärvid 12 paari, seljaajunärvid 31 paari) 1. kompimiselund - nahk 2. nägemiselund - silm 3. kuulmis- ja tasakaaluelnud - kõrv 4. 6. Nimeta meeleelundid haistmiselund - ninaõõne haistmispiirkond 5. maitsmiselund - keele maitsmispungad 7. Mis on iseseisev väikseim Rakk struktuuriüksus? 8. Millised rakud on kõige suuremad? Munarakk ja närvirakk 9. Millised rakud on kõige Vererakud - lümfotsüüdid väiksemad? 10. Nimeta 3 erinevat raku tüüpi! 1. Epiteelkoe rakk, 2. lihaskoe rakk, 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
