3. selgita kinnisasja ja vallasasja omandi ja valduse erisusi 4. mis on heausksus ja pahausksus? Heausksus, kui isik ei teadnud või ei pidanudki teadma asja eelnevast võõrandamisest. Pahausksus, kui isik teadis või pidi teadma asja eelnevast võõrandamisest. 5. selgita valduse kaitse vahendeid 6. mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. 7. mis on kaasomand ja ühisomand? Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik. Ühisomand tekib abieluga ja pärimisega. 8. mis on igamine? Igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saadakse, kui isik on vallanud asja, kui omanik rohkem kui viis aastat. 9. selgita kinnisomandi ulatust Kinnisomand ulatub maapinnale, selle kohal asuvasse õhuruumi ja selle all asuvasse maa põue. 10
1. Mis on katastriüksus? Katastris iseseisva üksusena registreertud maatükk 2. Mis kantakse kinnistusraamatusse? Kinnisasi(maatükk) Hoonestusõigus Korteriomand Korterihoonestusõigus 3. Kuidas muudetakse maatükile määratud sihtotstarvet? Detailplaneeringuga 4. Kes kinnitab detailplaneeringu? KOV 5. Mis esitatakse ehitusprojektis? Hoone asend (asendiplaan) Hoone mahulised näitajad (pindala, ruumala) Kasutatavad materjalid Arhitektuurilised parameetrid(korruste arv, kõrgus, katus) Ruumijaotus Kütte- ja elektrisüsteem Energiaklass Muud vajalikud parameetrid 6. Kes kooskõlastavad ehitusprojekti? Omanik/tellija KOV Arhitekt Päästeamet Tervisekaitsetalitus
Ehitise kasutamise aja määrab kohalik omavalitsus kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. Missugused on kasutusvaldaja õigused? Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada: - Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. - Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal Kasutusvalduse esemeteks võivad olla maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Mis on peitvara ja kellele see kuulub? Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. Kui kaua kehtib ehitusluba? Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud siis, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Sel juhul kaotab ehitusluba kehtivuse. Mida tähendab isiklik kasutusõigus elamule?
tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele Hoonestusõiguslikul isikul kõik omandi kaitse nõuded (valduse kaitse ja omandi kaitse) Lisaks võib esitada kahjutasunõude (AÕS § 84 ja 85, VÕS § 1043 jt) Samuti õigus nõuda omanikult nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks (AÕS § 249´) Eraldi hoonestusõiguse liigiks on korterihoonestusõigus Korteriomandiseadus §24. Korterihoonestusõigus (5) Hoonestaja võib jagada talle kuuluva hoonestusõiguse korterihoonestusõigusteks maatüki omaniku nõusolekul. (6) Maatükk ei või olla üheaegselt korteriomandite esemeks ja koormatud korterihoonestusõigusegaesemeks korterihoonestusõigusega. (7) Korterihoonestusõiguse esemeks on ehitise piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende ruumide juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning millega
13) maksustamishind; 14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud. 7. Mis on ja andmeid mille kohta sisaldab tehingute andmebaas? Tehingute andmebaas sisaldab kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade või nende osade võõrandamise tehingute kohta järgmisi andmeid: 1) tehingu identifikaator (automaatselt genereeritav järjekorranumber); 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu); 3) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, vallasasi); 4) tehinguobjekti katastritunnus(-ed); 5) tehinguobjekti omandiosa suurus; 6) tehinguobjekti pindala ja kõlvikud; 7) tehinguobjekti sihtotstarve; 8) andmed hoonestatuse kohta; 9) andmed koormatiste olemasolu kohta; 10) tehingu sooritamise kuupäev; 11) tehinguhind, selle puudumisel tehinguväärtus; 12) andmed tehingu poolte kohta (isiku liik, tehingu osapoolte arv). 8. Mille alusel saab teha kandeid maaregistrisse?
Samas kasutusvaldus ei pea olema tasuline. Kõige laialdasem omandiõiguse piirang – ei saa üksnes käsutada, kasutusõigust piirab vaid nõue, et kasutama peab heaperemehelikult, säilitades asja senise majandusliku otstarbe ja kasutaja ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (vajalik fikseerida kinnistusraamatus) Kasutusvalduse esemeks võib olla: maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus korterihoonestusõigus, nii üksikasjad kui asjade kogumid. Kasutusvaldus laieneb ka vallasasjadele, mis on kinnisasja päraldisteks (nt põllutööriistad, vilja seeme, põllumajanduslik vallasvara, mis teenib põllumajandusliku kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist). Ka laevakinnistusraamatusse kantud laevad Kasutusvaldusega võib välistada mõne kindla kasutusviisi või kinnisasja mõne osa kasutamise (AÕS § 201 lg 3)
Katastripidaja ülesandeks on katastriüksuste registreerimine, maakasutusõiguste ja seadusjärgsete kitsenduste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine. 30. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 31. Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut võimaldab siduda servituudi seadmise kokkulepped kinnisasjaga olenemata valitseva ja teeniva kinnisasja võimalikest omanikeringi muutustest kinnistusraamatusse kantud reaalservituut jääb püsima ka kinnisasja omaniku vahetumisel. 32. Kelle kulul kõrvaldatakse ehitise garantiiajal ilmsiks tulnus ehitusvead? (1) Kasutusloa saanud ehitisel on vähemalt kaheaastane garantiiaeg.
Katastripidaja ülesandeks on katastriüksuste registreerimine, maakasutusõiguste ja seadusjärgsete kitsenduste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine. 30. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 31. Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut võimaldab siduda servituudi seadmise kokkulepped kinnisasjaga olenemata valitseva ja teeniva kinnisasja võimalikest omanikeringi muutustest – kinnistusraamatusse kantud reaalservituut jääb püsima ka kinnisasja omaniku vahetumisel. 32. Kelle kulul kõrvaldatakse ehitise garantiiajal ilmsiks tulnus ehitusvead? (1) Kasutusloa saanud ehitisel on vähemalt kaheaastane garantiiaeg.
21. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine . 22. Korteriomandi kasutamine, valdamine ja käsutamine 23. Kinnistusraamatu mõiste Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ette nähtud andmed. Kinnistusraamat on avalik. Kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega end vabandada ei saa. 24. Kinnistusraamatusse kantavad andmed. Kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, ostueesõigus, piirangud jne 25. Kinnisasjade ühendamine, jagamine. Kinnisasja võib jagada või ühendada ainult omaniku soovil. Sellisel juhul jäävad kõik kehtinud õigused kehtima. Juhul kui see ei ole võimalik, siis tuleb kehtivad õigused notariaalselt kinnitada. Kinnisasjade ühendamisel laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. 26. Kinnistusraamatu avalikkus. Kinnistusraamat on avalik
1. Kes on kinnisasja omanik, 2. Millised piiratud asjaõigused kinnisasja koormavad 3. Millistel järjekohtadel kinnisasja koormavad õigused asetsevad Käibes osalevad ainult need maatükid, mis on kinnistud. Vastavalt KRS § 51 on kinnistu kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 2) kinnisasi (maatükk); 3) hoonestusõigus; 4) korteriomand; 5) korterihoonestusõigus. Sisuliselt Kinnistuks muutub kinnisasi läbi kinnistusraamatu kande. Kinnistusraamatusse tuleb kanda kõik eraõiguslikele isikutele kuuluvad kinnisasjad Riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad kinnisasjad ei ole sissekandekohustuslikud, kuni nad ei ole tsiviilkäibes (nt ei kuulu sinna avalikud teed, riigile kuuluvad hoonestatud kinnistud jne). avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi tuleb kinnistusraamatusse kanda siis, kui seda koormatakse asjaõigusega
isikule õigust kinnisasja kasutada, kuid annab õiguse nõuda koormatud kinnisasja igakordselt omanikult teatud aktiivset tegevust. Reaalkoormatisega võib koormata üksnes kinnisasja. Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalkoormatis kantakse koormatud kinnisasja kinnistusregistri III jakku. Reaalkoormatis läheb koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata. 3.4.4. Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Korterihoonestusõigus tuleneb korteriomandiseadusest ning võimaldab hoonestusõiguse alusel rajatud elamu jagada korterihoonestusõigusteks, mis koosneks reaalosast ehitise ainuomandis olevale eluruumile
Maakataster on riigi põhiregister. Maakataster lähtub oma tegevuses Maakatastriseaduses sätestatud eesmärkidest ja ülesannetest. Maakatastri pidamise eesmärgiks on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. (Justiitsministeerium, Maa-amet) Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus (Riigi Teataja, Kinnistusraamatuseadus) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (Riigi Teataja, Ehitusseadus) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. (Riigi Teataja, Ehitusseadus)
jõudlusest, reovee puhastamise viisist ja reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. Servituut- Piiratud asjaõigus, võõra kinnisasja kasutamise õigus teatud juhtudel, kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamisel seatud piirang. Kellegi teise õigus kasutada kellegi teise omandit. Katastriüksus- on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Kinnistu- kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. Ehitis-aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Jagunevad:hooneteks ja rajatisteks. Hoone-väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.Või ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. Rajatis-on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat
omand-isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. valdus- tegelik võim asja üle. asi- kehaline ese. kinnisasi-maatükk ehk maapinna piiritletud osa. vallasasi-asi, mis ei ole kinnisasi. omaabi- kinnistu- iseseisva üksusena kinnisturaamatusse kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus, ehk kinnisturegistrisse kantud maatükk. piiratud asjaõigused- annavad teatud õigused asjale, aga ei ulatu kunagi täieligu võimuni asja üle. leping- tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. lepingu tingimused- suuline leping- kui suuline kokkulepe saavutati vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ning poolte soov oli kokkulepe õiguslikult siduda.
Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse ese: - mõttelise osa koormamine kasutusvaldusega ei ole välistatud seaduse regulatsiooniga - reaalosa koormamine kasutusvaldusega - kinnisasja võib teatud juhtudel koormata kasutusvaldusega ka osaliselt - ühiskasutusvaldus (mitme kinnisasja koormamine ühe kasutusvaldusega) - iga kinnisasi tuleb kasutusvalduse seadmiseks koormata eraldi. - Korteriomand, hoonestusõigus, korterihoonestusõigus ja laevakinnistusraamatusse kantavad laevad on samuti kasutusvaldusega koormatavad. KASUTUSVALDUSE TEKKIMINE Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 203) Igamise teel tekkimine ei ole välistatud KASUTUSVALDUSE LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE Lõppemine: lõpeb kasutusvaldaja surmaga (füüsiline isik) või lõppemisega (juriidiline isik, max 100 a). Kui oli määratud tähtaeg, siis tähtaja saabumisega.
27)Millised on detailplaneeringu eesmärgid. Eesmärk on maakasutus- ja ehitusytingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 28)Selgita mõistet krunt. Ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 29)Selgita mõistet kinnistu. Kinnistusraamatusse eraldi üksusena kantav objekt. 30)Loetle kinnistu liike. kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterihoonestusõigus. 31)Selgita mõistet ehitusõigus. On detailplaneeringuga krundile määratav lubatav kasutus ja maksimaalse ehitusmahu piirang; kasutamise sihtotstarve (E,Ä,T,S jt), lubatud hoonete arv, lubatud hoonetealune pind, lubatav kõrgus. Ehitusõigus on väga oluline kinnisvara väärtust mõjutav tegur! 32) Loetle kinnisvara hindamise eesmärke. VABATAHTLIKULT: ¤ tehingute tegemiseks (ost-müük, rent, liising, erastamine) ¤ investeerimisotsuste
Ka krunt kui sellel ei asu ehitist. 3 olulist registrit: 1) Kinnistusraamatut peavad maa- ja linnakohtute kinnistusosakonnad. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga sissekantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Kinnistusraamatu sisu ehk kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: - kinnistusregister; igal kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks. Pealkirjas on kinnistuspiirkond, kinnistusjaoskond (kui on olemas), kinnistu number, kinnistu nimetus (kui on olemas), lisalehed. Registriosa jaod on: · esimene jagu e. kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht, piirangud ja asjaõigused, pindala jme · teine jagu e. omanik
1. Kes on kinnisasja omanik, 2. Millised piiratud asjaõigused kinnisasja koormavad 3. Millistel järjekohtadel kinnisasja koormavad õigused asetsevad Käibes osalevad ainult need maatükid, mis on kinnistud. Vastavalt KRS § 51 on kinnistu kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 2) kinnisasi (maatükk); 3) hoonestusõigus; 4) korteriomand; 5) korterihoonestusõigus. Sisuliselt Kinnistuks muutub kinnisasi läbi kinnistusraamatu kande. Kinnistusraamatusse tuleb kanda kõik eraõiguslikele isikutele kuuluvad kinnisasjad Riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad kinnisasjad ei ole sissekandekohustuslikud, kuni nad ei ole tsiviilkäibes (nt ei kuulu sinna avalikud teed, riigile kuuluvad hoonestatud kinnistud jne). avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi tuleb kinnistusraamatusse kanda siis, kui seda koormatakse asjaõigusega
206. Mida tähendab hoonestusõiguse omanikule langemine? Omanik, kes annab oma maatüki pikaks ajaks enda ja oma õigusjärglaste kasutusest välja ja peab selle väljaandmisega silmas ka teatud kindlaid eesmärke, vajab kaitset igakordse hoonestusõigusliku isiku lepinguvastase käitumise eest. Seda kaitset võimaldab talle õigus nõuda hoonestusõiguse ülekandmist endale. Sel juhul langebki hoonestusõigus omanikule. 207. Mida kujutab endast korterihoonestusõigus? Korterihoonestusõiguse aluseks on hoonestusõigus. Õigustatud isikule kuulub reaalosa ainuomandi kõrval mõtteline osa hoonestusõigusest. Korterihoonestusõiguse esemeks on ehitise piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning millega on ühendatud mõtteline osa hoonestusõigusest, mille juurde korter kuulub. 208. Milliseid asjaõiguslikke kasutusõigusi seadus reguleerib?
pruukimine ei seisne nende otses tarbimises või võõrandamises) asjad, jagatavad (asi mida selle olemust rikkumata võib jagada osadeks ja mille iga osa pärast jagamist moodustab terviku) ja jagamatud (asjad mida nende olemust rikkumata ja väärtust vähendamata saab jagada osadeks füüsiline jagamine, kusjuures iga osa säilitab pärast jagamist omaette terviku ja väärtuse) asjad. Teatud õigusi loetakse ka asjadeks: hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Loomi käsitletakse üldmõistena õigusobjektidena, kuid neile kohaldatakse asjadele st vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega ometi võrdsustamata. Erinevus looma ja asja vahel see et asjaga võib omanik pm kõike teha, aga loomaga mitte kuna teda kaitsevad loomakaitseseadused. Loomadeks ei loeta inim. Asja tsiviilkäive võib toimuda ka reaalosana või mõttelise osana. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata. Kui kinnisasi jagatakse reaalosadeks, tekivad uued kinniasjad
· Asja mõiste. Asi on kehaline ese. Kehalisus tähendab ruumilist piiritletust, haaratavust, meelte abil tunnetatavust; valduse (juhtimise) teostamise võimalust. Kehaline ese võib olla erinevates füüsikalistes olekutes (tahke, vedel, gaas). Üksnes asjade suhtes on võimalik rääkida valdusest, st faktilise võimu teostamisest, samuti on võimalik asjade heauskne omandamine. Teatud õigustele kohaldatakse erandina asjade kohta sätestatut, nt hoonestusõgus ja korterihoonestusõigus (vt TsÜS § 49 lg 2). · Õigused. Õiguslikku võimu on võimalik teostada (kasutada, loovutada, realiseerida) varaliste õiguste suhtes (nt nõudeõigused; osalusõigused; asjaõigused; intellektuaalse omandi esemeks olevad varalised õigused; õigused õigustele). · Muud hüved. Muude hüvedena on käsitletav eletrienergia ning kõik mittemateriaalsed hüved, mis saavad olla tsiviilõiguse esemeks, kuid mis ei ole käistletavad asja ega õigusena, nt teosed,
206. Mida tähendab hoonestusõiguse omanikule langemine? Omanik, kes annab oma maatüki pikaks ajaks enda ja oma õigusjärglaste kasutusest välja ja peab selle väljaandmisega silmas ka teatud kindlaid eesmärke, vajab kaitset igakordse hoonestusõigusliku isiku lepinguvastase käitumise eest. Seda kaitset võimaldab talle õigus nõuda hoonestusõiguse ülekandmist endale. Sel juhul langebki hoonestusõigus omanikule. 207. Mida kujutab endast korterihoonestusõigus? Korterihoonestusõiguse aluseks on hoonestusõigus. Õigustatud isikule kuulub reaalosa ainuomandi kõrval mõtteline osa hoonestusõigusest. Korterihoonestusõiguse esemeks on ehitise piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning millega on ühendatud mõtteline osa hoonestusõigusest, mille juurde korter kuulub. 208. Milliseid asjaõiguslikke kasutusõigusi seadus reguleerib?
· Teiseks kuulub korteriomandi juurde mõtteline osa ehitise nendest osadest, mis ei kuulu ühegi reaalosa juurde. Nende olemasolu on vajalik kõikidele korteriomanikele (nt katus, sisemised kandvad konstruktsioonid, välisseinad). · Kolmandaks elemendiks kuulub korteriomandi juurde mõtteline osa maatükist. Üks reaalosa ja kaks mõttelist osa. PIIRATUD KINNISASJAÕIGUSED Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus Hoonestusõigus loetakse kinnistuks ja selle kohta avatakse kinnistusraamatus eraldi registriosa. See annab isikule, kelle kasuks see on seatud, võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigust saab seada kuni 99 aastaks; tähtaja möödumisel võib seda pikendada, kuid mitte enam kui 99 aastaks. Kui see lõppeb, on hoonestusõiguslikul isikul õigus: · nõuda hoone eest hüvitist või
nõudja suhtes omavoliline valdaja. KINNISTUSRAAMAT Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Avalikõiguslikule juriidilisele isikule kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.
annaabi.ee 
