55967 1341.56 B-C 1005.489793 1005.49 C-Mk2 30.47731287 - Tabel 3. Arvutatud ja mõõdetud nurgad teodoliitkäigus Arvutatud ( Mõõdetud ( ° ) ° ) Nurk korrutatud radiaaniga sekundites (ρ= 206264,8’’). See on vajalik selleks, et maatriksiga K oleks ühikuline vastavus. Prototüüpvõrrand nurga BIF (Backsight-Instrument-Foresight) on: Maatriksi J esimene rida kujuneb , teine rida ja kolmanda rea elemendid võrrandiosa järgi. Viimased kaks rida maatriskis on joonelised elemendid. Need tulenevad jone IJ prototüüpvõrrandist: Tabel 4. Maatriks J
Staapelkiudude st Ühekordne Pidev üksikkiud lõng (monokapron,metall filamentkiudud niit) est Kordistatud Koosneb kahest või lõng mitmest korrutamata lõngast. Ei ole nii tugev ja ühtlane kui korrutatud lõng. 2x korrutatud Saadud kahe lõnga lõng ühendamisel kokkukeeramise teel, lihtkorrutatud. 3x korrutatud Saadud kolme lõnga lõng ühendamisel kokkukeeramise teel, lihtkorrutatud. 4x korrutatud Saadud nelja lõnga
LÕNG keerutatud ühekordne lõng. Pikk peenike ja väikse FILAMENTKIUDUDEST tugevusega üksikniit LÕNG (mononiit). Kordistatud lõng koosneb kahest või enamast KORDISTATUD LÕNG lõngast, mis on omavahel ühendatud ilma keeruta. Ei ole nii tugev ja ühtlane kui korrutatud lõng. Saadakse kahe lõnga ühendamisel kokkukeerutamise teel. Tugevus on suurem KAHEKORDNE ühekordsete lõngade KORRUTATUD summaarsest tugevusest. On ühekordsest longest ühtlasem, ei keerdu vabas olekus lahti ega teki aasu. Saadakse kolme lõnga ühendamisel kokkukeerutamise teel.
filamentkiududest väikse tugevusega lõng üksikniit (mononiit). Kordistatud lõng Koosneb kahest või enamast lõngast, mis on omavahel ühendatud ilma keeruta. Korrutatud 2x lõng Koosneb kahest omavahel kokku keerutatud lõngast. Korrutatud 3x lõng Koosneb kolmest omavahel kokku keerutatud lõngast. Korrutatud 4x lõng Koosneb neljast omavahel kokkku
y = f (x) y' = f ' (x) c 0 Kontstandi tuletis on null. x 1 Argumendi tuletis on üks. x² 2x x³ 3x ² x nx -¹ Astmete tuletis on astendaja korrutatud ühe võrra väiksema astendaja astmega. f (x) + g (x) f '(x) + g '(x) Summa tuletis on liidetavate tuletiste summa. f (x) · g (x) f '(x) · g (x) + g '(x) · f (x) Korrutise tuletis on esimese teguri tuletis korruatatud teise teguriga liita teise teguri tuletis korrutatud esimese teguriga.
teel, lihtkorrutatud. Armeeritud lõng Multikomponent lõng, kus üks lõngadest (südamik) asub keskel ja teised on keskmise lõnga ümber korrutatud. Tekstureeritud Toodetakse lõng kompleksniitidest, mille välimust, struktuuri ja omadusi on muudetud täiendavate füüsikalis- mehaaniliste, füüsikalis- keemiliste ja teiste töötlustega. Heie ehk eellõng Eellõnga saamiseks moodustatakse
2.Lõngad ja niidid Kiu järgi eristatakse ühtlast-üheliigilisest kiust lõnga ja segalõnga,mis on toodetud eri liiki kiudude segust. Ketrusviisi järgi eristatakse lõnga järgmiselt : puuvillane lõng(kamm-,kraas-ja aparaatlõng) , linane lõng (märg-ja kuivketruslõng),villane lõng (kammlõng:peenvillane ja poolkarmlõng,aparaatlõng:karm-ja peenvillane),siidist lõng(kamm-ja aparaatlõng),staapellõng(lühikesed keemilised kiud). Ehituse järgi ühekordne,korrutatud,kordistatud,efektkorrutusega jt.Korrutatud lõng saadakse kahe või enama lõnga ühendamisel kokkukeerutamise teel.Kordistatud lõng koosneb kahest või mitmest korrutamata lõngast.Efektkorrutusega lõng saadakse erineva pikkuse ja pingega lõngade korrutamisel.Bukleelõng aasaline ja nupuline lõng.Tekstureeritud lõng-kuumuse abil kohevaks töödeldud sünteesmaterjal.Senill-keerdlõng hoiab koos lõngale iseloomulike karvakesi.Krepplõng-erisuunaliste keerdudega lõngade korrutis.
Karustatud pinnaga, tiheda Püksid; mantlid; Flanell koega, labase või toimse jakid; kleidid; (Flanell) sidusega pehme ja vastupidav, seelikud. enamasti puuvillane kangas; valmistatakse villast, puuvillast või sunteetilisest kiust; villaflanell võib olla labase või toimse sidusega kergelt karustatud kangas. Kootud tugevalt korrutatud lõngadest; Rütsekakostüümid; (Villa)krepp labase sidusega ja erineva raskusega; ei püksid; kleidid; (Crepe) kortsu; seelikud; jakid; mantlid. Labase sidusega väga kerge, Kardinad; Vuaal õhuke, poolläbipaistev, tugeva lasterõivad; (Voile) keeruga kangas; pehme; siidine; pesutooted;
44.Korrapärase hulknurga siseringjoon Korrapärase hulknurga siseringjoon puudutab hulknurga kõiki külgi. Iga kumera hulknurga sisse saab joonestada siseringjoone. 45.Korrapärase hulknurga ümbermõõt Igal korrapärasel n - nurgal on n ühepikkust külge. Kui hulknurga ühe külje pikkus on a ja külgi on n , siis selle hulknurga ümbermõõt Ü avaldub kujul Ü = a * n . 46.Korrapärase kolmnurga pindala Korrapärase kolmnurga pindala võrdub alus korrutatud kõrgusega ja jagatud kahega. Pindala tähistatakse tähega S. a - alus h - kõrgus a*h S= 2 47.Korrapärase kuusnurga pindala Korrapärase kuusnurga pindala võrdub nurkade arv korrutatud ühe külje pikkusega korrutatud 6*a*r siseringjoone raadjusega ja see jagatud kahega ehk S = . 2 48.Püstprisma pindala
Laboratoorne töö nr 3. Maamõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1 Eesmärk: Punktide A ja B kõrguste määramine. Töövahendid: Võnnu valla kaart, mõõtkava 1:20 000, joonlaud, harilik, kalkulaator. Punkti A kõrgus: 54 Punkti B kõrgus: 65 Kirjeldus: Punkti A asub kahe erineva kõrgusarvuga joone vahel, punkti A saab leida interpoleerimise teel. Selleks tuleb tõmmmata kahe kõrgusjoone vahele abijoon mis oleks risti kõrgusjoontega. Tuleb määrata kaugus väiksema kõrgusarvuga horisontaalist(kõrguskasv) ja kaugus kahe horisontaali vahel. Mõõtmised tehakse kaardi mõõtkava arvestamata. Punkti A leidmiseks tuleb korrutada kõrguskasv kahe kõrgusjoone kõrguse muuduga ja jagada kaugusega kahe horisontaali vahel. Punkt B asub kõrgusjoonel ja selle saab vastavalt kõrgusjoone väärtusele. Ülesanne 2 Eesmärk: Joone AB kalde määramine. HB −HA ∆ h AB i= = SAB SAB 65−54 i= =0,019 590 ...
väärtus nulliga 5) Kui det mingi rea/veeru iga element kujutab kahe liidetava summat, siis on võimalik seda det esitada kahe sama järku det summana, kusjuures esimene det koosneb vaadeldava rea/veeru esmestest liid ja teine teistest liid ja ülejäänud liid jäävad oma kohtadele 6) Det väärtus ei muutu, kui tema mingile reale/veerule liita/lahutada mistahes arvuga korrutatud teine rida/veerg 7) Kahe n-järku det A ja B korrutis osutub võrdseks teatava uue n-järku det C, mille üldelement c ij saadakse det A i-nda rea ja det B j-nda veeru kõigi vastavate elementide korrutamisel ja kõigi vastavate elementide liitimisel 8) Kui det mingi rea/veeru kõik elemendid on nulid, siis võrdub ka det enda väärtus nulliga 9) Kui det peadiagonaalist ülal- või allpool kõik elemendid võrduvad nulliga, siis det
vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest. Paljunemist piiravateks faktoriteks keskkonnas on ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; hapniku hulga vähenemine; H+ hulga suurenemine (pH langus); toksiliste ainete kogunemine. Mikroobide arvu määratakse pesade ehk kolooniate arvu järgi ühes milliliitris või grammis. Pesa tähendab ühest mikroobiliigist väljakasvanud mikroobide kogumikku kunstlikul söötmel. Pesade arv korrutatud lahjendusfaktoriga on pesa moodustavate ühikute arv milliliitris või grammis (PMÜ/ml/g; cfu/ml/g). Bakterite paljunemine vedelsöötmes I. Lähtefaas (lag-faas) on aeg bakterite külvimomendist nende kasvu alguseni. II. Aktseleratsiooni ehk kasvu kiirenemise faas. III. Eksponentsiaal ehk log-faas bakterite arv kasvab geomeetrilises progressioonis. IV. Negatiivne aktseleratsiooni faas (aeglustuv log-faas).
Valemid: Pindala ja ruumala 1. Pindala Ümbermõõt on kujundit ümbritsevate külgede pikkuste summa. Ristküliku pindala on korrutis: alus korrutatud sellega ristuva kõrgusega. Kolmnurga pindala on pool sama aluse ja kõrgusega ristkülikust, sellepärast valemis on esitatud lisategur ½, seega ½ alus kord kõrgus. Ringi puhul tuleb kasutada konstaanti , mis on 3,14. Ristkülik Ümbermõõt: P = 2(a + b) Pindala: S = ab Erijuhtum: Ruut Ümbermõõt: P = 4a Pindala: S = a2 Rööpkülik Ümbermõõt: P = 2(a + b) Pindala: Sa = a h Romb Ümbermõõt: P = 4a ef Pindala: S =
paremale poolele ja moodustavad karuse. Karuse moodustamiseks kasutatakse mitmesuguse keemilise koostise, jämeduse ja värvusega kiudusid. Pind võib olla väga erineva viimistlusega : pügatud, säbardatud, laineline jne. Tehisk.nahad läbivadtermotöötluse ja pahem pool võib olla töödeldud lateksiga karuse paremaks kinnitamiseks põimikusse. Silmkoe puuduseks on venivus. Liimimismeetodil toodetakse karakuli- ja smuska imitatsiooni. Senilllõnga südamikus on korrutatud niidid, mille vahel on keemilistest kiududest tükid. Saadud lõngale antakse lokkimisaparaadil laineline pind. (smuska variant) Senilllõng kantakse kleepainega kaetud riidepinnale ja vajutatakse kinni. Järgneb kuivatamine. Smuska naha initatsioonil eemaldatakse senill-lõngast niidid. Ehtne karus Värvimise moodusena on kasutusel tõrres värvimine. Muudav värvi nii nahaosal kui ka karvkattel. Värvitud karusnaha määrdumine (määrib käsi) võib tingida liise
Plaatide ristlõike b x mm. Plaadi laiusest lähtudes valime kinnitamiseks i poldi. Koormus on staatiline (püsikoormus). Peale selle on antud: hõõrdetegur plaatide vahel = 0,15; sidestustegur (poltide eelpingutusjõu määramiseks ) K = 1,2...1,5. Poldid valitakse alljärgnevatest tugevusgruppidest: 5.6; 6.8 ; 8.8; 10.9 ja 12.9. Siis võib poltide voolavuspiiri arvutada järgmiselt: voolavuspiir ReH = tugevusklassi esimene number (A) korda teise numbriga (B) ning see korrutatud 10-ga ehk y = A*B*10 MPa; tugevuspiir u = tugevusklassi esimene number(A) korda 100 ehk u =A*100 MPa. Keerme samm P valitakse intervallis (1,5... 2,5) mm. Lubatud tõmbepinge []SeHRt=8,0, kus S = 1,5... 3,0 varutegur. Määrata poltide nimiläbimõõt d ja kontrollida plaadi tugevus tõmbel. Ft=20 kN =14 mm b=300 mm i=2 polti Lahendus:
Lõngade markeeringus peab olema välja toodud: kiudaineline koostis %- des, kaal grammides, metraaž, varraste vajalik jämedus, mitu silma mahub näiteks 15cm², lõnga nimi, tootja nimi või logo. 5. Mida mõeldakse nimetuse „tokk“ all? „Tokk“ on ära kedratud pakendatud lõng. 6. Milliseid paelu sisaldab Sinu riietus, mis Sul praegu seljas on? Pesupael, püksipael, miiderpael. 7. Nimeta nööride liigid. Punutud, korrutatud, keerutatud. 8. Milliste toodete valmistamisel kasutatakse tülli? Tülli kasuatatkse näiteks kardinate ja looride valmistamisel. 9. Mida tähendab gipüürpits? Gipüürpits on pidulik ja selgemustriline. Mustri üksikud osad on ühendatud hõreda võrguga. Saadakse õhukesel lõuendil, millele tehakse masinväljaõmblusja hiljem alus söövitatakse. 10. Nimeta tooteid, mille valmistamisel kasutatakse nahka.
Oma lõikelt oli naistekasukas nn. pikk-kasukas: sageli suure lahtise rinnaesisega, kust jäeti välja paistma sõlg või rinnarätik. Eesti kasukaid kanti üldiselt ühtepidi karv seespool. Kasuka kaitseks, aga ka sooja pärast aeti kasuka peale pikk-kuub. Kasuka ja pikk-kuue vahele tõmmati mõnikord veel rüü. Tarvastus olid nagu Paistuski isesuguseks naise ilu tunnuseks ülijämedad sääred. Seepärast kooti sukasäärele sisse lai tumesinisest, punasest, rohelisest ja valgest korrutatud lõngast tihe kiri. Sukk ise oli valgest villasest korrutatud lõngast. Et naistel peeti jämedaid sääri ilusaks, siis tuli sukasäärtele jämedust kunstlikult juurde lisada. Selleks kooti need nii avarad, et ümber jalasääre saaks mähkida ribarätid. See komme oli üks paljudest eesti rahvakultuuri nähtustest, mis püsis kõige kauem Mulgimaal Helmes, Paistus ja Tarvastus. Tarvastust nagu Hallistestki on teateid, et seal kantud pajukoorest viiske iga päev.
b = 0,925 (veosõidutegur) Tp-ml = 1,42h (ühe koorma peale ja mahalaadimise aeg) Leiame ühe reisi kestvuse aja: 2l k 2 * 30km Tz = + Tp-ml2b= 55,4km / h +1,42*2*0,925=3,71h vt 2* lk ehk kahekordne koorma keskmine veokaugus on vajalik seepärast, kuna veokil on kaks lõpetuspunkti, koorma mahalaadimine ja samuti peab veok alguspunkti tagasi tulema, mis teeb kokku 60 kilomeetrit. Seepärast on ka veosõidutegur b valemis korrutatud 2ga. Leiame aastase tööjõubilansi: T = APT*TAPT =250h*8h=2000h kus, T aasta tööajabilanss Aastase tööajabilansi leiame kui aastase tööpäevade arvu korrutame autotööpäevadega tööl ehk auto tööpäeva pikkus tööl. Leiame reiside arvu aastas: T 2000h z= = 3,71h =539,08 reisi T2 2 kus, z - reiside arv aastas, T aasta tööajabilanss, Tz - ühe reisi kestus
· Kardinapael ühes servas on avad siinikonksude või kardinarõngaste jaoks. Paela läbivad 2 krookivat niiti. Paela tuleb osta võrdselt kardina laiusega. · Takjapael · Ühepoolne liimipael · Kahepoolne · Helkirpael liimipael · Korseti ja bandaazi paelad. Punutud paelad Sobivad rõivaste kantimiseks. Nöörid Valmistusviisilt alati punutud või korrutatud, mõnel juhul ka keerutatud. Pits ja pitsist tooted Pitsist tooteid: · kraed; · motiivid; · zabood; · linikud jm. Kasutamiskoha järgi: · äärepits; · vahepits; · pitsist tooted. Õhukesed pitsid lilledega ja geomeetriliste kujunditega muster. Reljeefsed pitsid punutakse kontuurniiti kasutades. Foonipitsid meenutavad käsipitse, muster tihedam, geomeetrilisem.
Kõrguskasvu olemasolul aga järgmiselt: Lõigu pikkus ruudus miinus kõrguskasv ruudus ning seejärel vastusest võtsin ruutjuure. 4. Nüüd leidsin kaldest tingitud parandi, mille leidsin kalde ja kõrguskasvu abil. Kalde abil leidsin järgmiselt: Lõigu pikkuse korrutasin kahega, mille omakorda korrutasin kalle jagatud kahega sin ruudus. Kõrguskasvu abil aga järgemiselt: Kõrguskasv ruudus jagasin lõigu pikkus korrutatud kahega. 5. Edasi oli vaja II S horisontaalprojektsiooni, mille sain järgmiselt: Lõigu pikkusest lahutasin kaldest tingitud parandi. 6. Absoluutse vea arvutasin niiviisi: 340,55 340,51 = 340,53 7. Suhtelise vea sain nõnda: Tunnis mõõtmise ülesanne Punkti kaugus aknalauast 4,63m Kõrguskasv 0,74m Horisontaalprojektsioon IS = = 4,57 Kaldest tingitud parand = Horisontaalprojektsioon IIS = 4,63-0,08 = 4,55
Tehted maatriksitega · kaks samadimensionaalset maatriksit on võrdsed, kui vastavad elemendid on võrdsed · maatriksi korrutamisel arvuga saadakse sama dimensiooniga maatriks, mille kõik elemendid on korrutatud selle arvuga · nullmaatriks · vastandmaatriks · kahe sama dimensiooniga maatriksi summa on vastava dimensiooniga maatriks, mille elemendid võrduvad liidetavate elementide summaga · maatriksi ja sama dimensiooniga nullmaatrik- si summa võrdub liidetava maatriksiga · maatriksi ja tema vastandmaatriksi summa võrdub nullmaatriksiga Korrutada saab kaht maatriksit, millest esimese teguri veergude arv võrdub teise teguri ridade arvuga.
Kahe arimärgilise arvude korrutamisel on korrutiseks negatiivne arv Mitme arvu korrutis Vahetavuse seadus ehk ommunikatiivsus Ühendavuse seadus ehk assotsiatiivsus Mitme 0-st erineva arvu korrutis on negatiivne kui negatiivseid tegureid on paarituarv ja positiivne kui negatiivseid tegureid on paarisarv Arvuaste Astendatav ehk astme alus on arv mille ise endaga korrutamisel teda antud arv korda saadakse aste Astendaja on arv , mis näitab mitu korda on arvu iseednaga korrutatud Astendamiseks nimetatakse väärtuse leidmist Iga arv astmes 1 on võrdne iseendaga. Negatiivne arv paarisarvulisel astmel on positiivne Negatiivne arv paarituarvulisel astmel on negatiivne Negatiivse arvu astendamisel tuleb ta kirjutada sulgudesse Hariliku murru astendamisel astendatakse lugeja ja nimetaja eraldi. Arv 1 mistahes astmes on võrdne arvuga 1 Intress Intressi määr väljendab intressi hinda Kuu intressi leidmiseks jagame aasta intressi kuude arvuga aastas ehk kaheteistkümnega
võimalust soojust eraldada. · Inimene muudab toitainetes (mis on ühtlasi ka kütuseks) leiduva potensiaalse energia keemilisel teel lihasvalkude potensiaalseks energiaks. · Soojushulgaks Q nimetame inimese puhul toitainete kalorsust, Q2 märgib aga väliskeskkonda eraldatavat soojushulka. · Eelnevast lähtudes on inimese kasuteger 25% · Inimese kasutegurit arvutatakse valemiga kasutegur = kalorsus korda eraldatav soojushulk jagatud kalorsusega ning korrutatud 100%-ga. Kalorsus · Mida intensiivsemalt inimene liigub, seda rohkem ta energiat kulutab, kuid igapäevane kalorikulu sõltub paljuski igaühe põhiainevahetusest, mida omakorda mõjutavad pikkus, kaal, sugu, vanus, rasvaprotsent, töö. · Tervise seisukohast on oluline, et toiduga saadavad energiakogused oleksid kooskõlas kulutatud energia määraga. · Toidu ülemäärane energiasisaldus tekitab rasvumist.
jõudude summa on null. Relatevistlik kiiruste liitumisseadus rõhutab piirkiiruse c saavutamatuse nõuet. Kui üks keha liigub ühes taustsüsteemis sirgjooneliselt kiirusega v1 ja süsteem ise kiirusega v2, siis keha kiirus u juhul v1 = c on c. Knemaatiline tegur näitab aja aeglustumist. Kui kiirus kasvab, kasvab ka piiramatult. Aja aeglustumiseks e. dilatatsiooniks nimetatakse nähtust, mille tõttu igale vaatlejale tundub, et teistes süsteemides on aja kulg aeglustunud. Omaaeg t0 korrutatud kinemaatilise teguriga annab ajavahemiku t, mis suureneb. Pikkuse suhtelisus e. kontraktsioon e. lühenemine on tõestatav näitega, et 100 m pika rongi liikumisel kiirusega 100 km/h lüheneb ta 4*10-15 mm. Seisumass m0 on keha mass inertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal. Kineetiline mass mkin on kehale lisandunud kineetiline energia Ekin keha liikumisel suurel kiirusel. Kui keha kineetiline energia kasvab, siis kasvab tema mass piiramatult, kuid kiirus läheneb c-le.
ning kõik, mis sind ümbritseb, tundub salapärane ja hirmutav. Heaks näiteks on ,,Kadarikus". Nii Ennol kui Ridalal on luuletused, mis kannavad sama nime ,,Hall laul", kui neid võrrelda, siis Ridala luule on painajalik, rõske, masendav. Samas kui lugeda Enno ,,Halli laulu", tulevad meelde sõnad nagu teadmatus, igatsus, soov millegi järele, kuid teadmata täpselt mille. Seda saab üldistada ka Enno teise luuletuste kohta. Paljudes on igatsus kauguse järele. Luuletuses ,,Igatsus" on korrutatud ühte lauset ,,Rändavate vete ääres, rändavate vete ääres...", mis annab mõista, kuidas ta näeb päevast päeva teisi tegemas asju, mida tema tahaks: rännata, seigelda, näha uusi asju, kogeda erinevaid kultuure, kuid tihti on meeleoluks süngus nagu ka Ridala puhul, kuid leebemal toonil. Samas ei kirjuta Enno vaid masendavaid luuletusid, on ka väga meeleolukaid nagu näiteks ,,Kevade õhtul", mis jutustab elu algusest, looduse õide puhkemisest, kevadest, mil kõik saab alguse
Sellest magnetväljas magneetub ka rauasüdamik, kusjuures mähise ning südamiku magnetväljad tugevdavad teinteist. Mõistagi määrab tekkiva magnetvälja suuna voolu suund mähises. ----KASUTAMINE: elektromootor, magnetkraana JÕUD VOOLUGA JUHTMETE VAHEL, ISELOOMUSTA -F= K*(I1I2l / d) ning õpik lk 120 joonis 4.13 -Sõltub kahe juhtme voolutugevuse ja pikkuse ( valdav osa, pikkust, mille vältel nad kokku puutuvad) korrutisest, mis on jagatud juhtmete vahelise kaugusega ja vastus korrutatud elektrijõud kirjeldava suurusega(K=2*10-7 N/A2 ) -kui vool läbib mõlemaid juhtmeid ühes suunas, siis juhtmed tõmbuvad, aga kui vool läbib juhtmeid erinevas suunas, siis nad tõukuvad. (ntx vedru voolu all tõmbab kokku) MIS ON MAGNETINDUKTSIOON? Magnetinduktsioon iesloomustab magnetvälja tugevust. Tähiseks on B ja ühikuks 1T (väga suur ühik, keskmised magnetid mõõdetakse millitselades). Vektoriaalne suurus e. Tal on olemas suund. AMPEARI SEADUS
Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Kuidas nimetatakse loogikafunktsioonide (minimaalset) täielikku süsteemi, kus suvalise funktsiooni väljajätmisel sellest süsteemi täielikkus kaob ? sisesta vastuseks õige sõna : Vastus: baassüsteem Küsimus 12 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Mis on Reed-Mulleri polünoom ? vali õige : Valige üks: igasugune avaldis, kus on sulud lahti korrutatud ilma sulgudeta avaldis, kus leidub konstant 1 ilma sulgudeta avaldis, kus konjunktsioonid ja konstant 1 on kokkuliidetud tehtega summa mooduliga 2 suvaline avaldis, kus sisalduvad ainult loogikatehted konjunktsioon, summa mooduliga 2 ja konstant 1 iga loogikaavaldis, kus puuduvad tehted inversioon ja disjunktsioon Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Milline baas on iga näidatud loogikatehete hulk ? esimene süsteem on : implikatiivne baas
loogikaväärtusi 0 ; Küsimus 11 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Kuidas nimetatakse loogikafunktsioonide (minimaalset) täielikku süsteemi, kus suvalise funktsiooni väljajätmisel sellest süsteemi täielikkus kaob? sisesta vastuseks õige sõna : Vastus: baas Küsimus 12 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Mis on Reed-Mulleri polünoom ? vali õige : Vali üks: iga loogikaavaldis, kus puuduvad tehted inversioon ja disjunktsioon igasugune avaldis, kus on sulud lahti korrutatud suvaline avaldis, kus sisalduvad ainult loogikatehted konjunktsioon, summa mooduliga 2 ja konstant 1 ilma sulgudeta avaldis, kus leidub konstant 1 ilma sulgudeta avaldis, kus konjunktsioonid ja konstant 1 on kokkuliidetud tehtega summa mooduliga 2 Küsimus 13 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Milline baas on iga näidatud loogikatehete hulk ? implikatiivne baas esimene süsteem on :
z k j y i x Cartesiuse koordinaadistik ja teljesuunalised ühikvektorid. Geomeetriliselt saab vektorit kujutada noolena, mis näitab vektori suunda ja mille pikkus vastab vektori absoluutväärtusele. Vektori komponentideks nimetatakse tema projektsioone koordinaattelgedel, mis on läbi korrutatud vastava telje suunalise ühikvektoriga. Kui koordinaattelgede x-, y- ja z- suunalised ühikvektorid on i , j ja k , siis saab vektori a üles kirjutada komponentide kaudu järgmiselt: a = ax i + a y j + az k kus skalaarseid suurusi ax, ay ja az nimetatakse vahel ka vektori a koordinaatideks. 1 y a
Aste Paremale 2. -7 absoluutväärtus on 4. Arv mida astendan 5. Iga arv astmes 1 on võrdne arvu 6. -2 on arvu 2 7. Alus koos astendajaga 8. Arv, millega astendan Alla 1. Kui astendaja on 0 siis aste võrdub 3. Negatiivse aluse kirjutan 4 Protsent Paremale 4. Osa jagatud tervikuga on 5. Osamäär korrutatud tervikuga on 7. 75% tervest on 8. Tervik jagatud osamääraga on Alla 1. Tuhandik osa tervikust on 2. 25% tervest on 3. Protsentides antud osamäär on 6. 50% tervest on 5 Tehted ratsionaalarvudega Paremale 2. Kaks erimärgilist arvu 5. Kui jagatis on positiivne ja jagatav negatiivne, siis jagaja on Alla 1. Kui jagatis on negatiivne ja jagatav positiivne, siis jagaja on 3. Vastandarvude summa on võrdne 4
valemiga: S = , kus 'S' on liikmete arv segakorrutises ja 'n' on liikmete arv 2 algtehtes. NÄITEKS: ( a + b + c ) = a 2 + b2 + c 2 + 2 ( ab + ac + bc ) 2 ( a + b + c + d + e + f ) = a 2 + b2 + c 2 + d 2 + e2 + f 2 + 2 +2 ( ab + ac + ad + ae + af + bc + bd + be + bf + cd + ce + cf + de + df + ef ) *Segakorrutise summa on korrutis, kus teatud hulk arve on omavahel kindla seaduspära järgi korrutatud nii, et iga arvu omavahelise korrutise väärtus on erinev; ja korrutised on omavahel kokku liidetud. NÄITEKS: a + 2 + r + s2 2a + ar + as 2 + 2r + 2 s 2 + rs 2 3 + d + h2 + d 2 + l 3d + 3h2 + 3d 2 + 3l + dh 2 + d 3 + dl + h 2 d 2 + h 2l + d 2l · Neljas seos ASTMETE KASVAMINE JA KAHANEMINE Olgu näiteks tehe ( a + b ) . Eeldatavalt on liikmeid 9 tk, sest 8+1=9 8 1) Paneme paika järgneva:
ülejäänud read jäävad aga endisteks. 6. omadus maatriksi A ja laiendatud maatriksi punktide hulka , milliste kauguste Determinant ei muutu kui determinandi AB astakud on võrdsed (Öeldakse summa kahest antud punktist, mida ühe reaga liita mistahes teguriga ka, et süsteem on kooskõlas). nimetataks fookustek , on korrutatud teine rida. Determinant seda Lineaarne võrrandisüsteem on konstatrtne. omadust kasutatakse mõnede lahenduv_r _ r´ (see on nn. II järku jooned. Hüperbool elementide nulliks muutumiseks, et astakutingimus). Hüperpooliks nimetatakse tasandi Determinandi arvutamist lihtsustada. Gaussi ja Gauss-Jordani meetod. nende punktide hulka, mille
indeksiks kirjutame kahe, aga sel korral tuleb kasutada sulge, kuna summarne laeng -1 on vaja korrutada kahega ehk mõlemad elemendid 4. Ühend näeb seega välja järgmine Mg(NO3)2 Nüüd kui teame, kuidas ühendeid kirjutada, siis saame reaktsioone tasakaalustada. Kui on antud reaktsioon (nt NaOH + HCl), siis peab kõigepealt kirjutama saadused õigesti NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + H2O Edasi tuleb vaadata, et mõlemal pool noolt/võrdusmärki oleks elemente korrutatud sama arvuga, kuid nüüd tuleb numbreid lisada ühendite ette kordajatena! Kui mitmeelemendilise ühendi ees on kordaja, siis on mõlemad elemendid sellega läbi korrutatud. NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + H2O Na: 1 =2 S: 1 = 1 O: 1 + 4= 4 1 H: 1+2 = 2 Naatrium ja vesinik ei ole mõlemal pool võrdsed, seega tuleb korrutada neid
Õhuniiskus 1. Absoluutne niiskus a) tiheduse kaudu Valem: Q= m:V Def. absoluutne õhuniiskus on füüsikaline suurus, mis mõõdetakse 1 m õhus sisalduva veeauru massiga grammides. b) rõhu kaudu ( 1 mm/Hg; 1Pa) Def: absoluutne õhuniiskus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse õhus sisalduva veeauru osarõhuga. 2. Seda väljendab relatiivne ehk suhteline niiskus. Valemid: roo jagatud roo indeksiga 0 korrutatud 100% Tihedus ja rõhk on absoluutsel niiskusel antud kas tiheduse või rõhu kaudu.p0 , roo 0 on küllastunud auru rõhk/tihedus teatud temperatuuril. Absoluutne niiskus ei sõltu temperatuurist. Suletud ruumis absoluutne niiskus on jääv, ometi tunneme , et temperatuuri langemisel läheb õhk niiskemaks. Põhjus seisneb selles, et igale temperatuurile vastab teatud kindla massiga küllastunud aur. Mida madalam on temperatuur, seda väiksem on talle vastava küllastunud auru mass.
Läbi alandusete ja valede võib öelda, et isegi üle laipade sai Scarlett taas jõukaks. Kuid mis hinnaga? Paljud inimesed said haiget, mitmed moraalinormid rikutud ja suhted laastatud. Õnne ei saabunud. Rahahimu võib inimesi tõesti alatuid tegusid sooritama panna. Me elame kapitalistlikus tarbijaühiskonnas, kus iga liigutus maksab. Kui vabatahtlik töö välja arvata, siis pole ühtegi tööd, mida tehtaks tasuta. Tuhandeid kordi korrutatud väljend ,,Aeg on raha." Pole lihtsalt sõnakõlks. See ütlemine on muutunud nii aktuaalseks, et iga ülesande vastuseks kõlab: ,,Aga mis ma selle eest saan?". Mul on sõbranna, kelle peres on normaalne, et harilike kodutööde tegemise eest küsitakse vanematelt raha. Ilma krabisevate kupüürideta ei liigutata seal leibkonnas lillegi. Kui on vaja oma õde hoida, esitab sõbranna emale tunnihinna. Lisaks veel loendamatud töönarkomaanid, kes nii harva, kui nad kodus on,
· Kui D-s on kaks rida omavahel võrdsad, siis D võrdub nulliga. Seega on eelmise omaduse tõttu D võrdne nulliga ka siis kui D-i kaks rida on võrdelised. · Kui D-s mingi rea iga element kujutab kahhe liidetava summa siis laguneb D kahe sama järku D- i summaks, kui esimeses D-s koosneb vaadeldav rida esimestest liidetavast ja teises D-s teistest liidetavatest; ülejäänud read jäävad aga endisteks. · D ei muutu, kui D-i ühe reaga liita mistahes tegutriga korrutatud teine rida. D-i seda omadust kasutatakse mõnede elementide nulliks muutmiseks, et D-i arvutamist lihtsustada. n-järku D-i elemendi aik miinoriks Mik nimetatakse (n-1)- järku D, mis tuleb D-st, kui sellest jäetakse ära i-s rida ja k-s veerg. Alam-D Aik ja miinori Mik vahel kehtib järgmine seos: Aik = (-1)i+k Mik 2. Maatriksi põhimõisted. Lineaarsed tehted maat-ga. Maatriks on ja jääb arvutabeliks, tema väärtust kunagi ei arvestata. Maatriksi teisendamiseks
Tuleb tuttav ette! Tegelikult ongi see põhikooli õmblustunni kordamine. Kuid müügil on ka teistsuguste numbritega rõivaid. Näiteks 17, 18, 19, 20 jne. Tavapärane suurusnumber on jagatud 2-ga. Need on keskmisest lühematele naistele, kelle pikkuseks on 164 cm ja alla selle. Pole õnnestunud müügil näha, kuid väidetavalt toodetakse rõivaid numbritega 68, 72, 76, 80, mis peaksid sobima keskmisest pikematele naistele, kes on172 cm ja pikemad. Siin on suurusnumber korrutatud 2-ga. Õnnelikud keskmised naised kasvuga164-172 cm, kelle kolm põhimõõtu sobivad täpselt tabelisse ühe ja sama suurusnumbri järele, saavad rõivapoes vähese ajakuluga hakkama. Tuleb ainult oma kindlakstehtud number meelde jätta. Kõrge rinnaga ja kitsapuusalised naised, samuti nagu väiksema rinnaga ja laiapuusalised, peavad läbi mõtlema, millised tegumoed neile sobivad ja milliseid nad kunagi kandma ei peaks
Impulss- ehk liikummmishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Inerts-nähtus, kus kõik kehat püüavad säilitada oma liikumise kiirust. Inertsus- keha omadus, mis näitab kui raske on keha liikumisolekut muuta. Mõõduks on mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. Raskusjõud- Jõud, millega maa tõmbab ena poole tema lähedal asuvaid kehi. Gravitatsiooniseadus- võrdub Gravitatsioonikonstant on korrutatud kahe keha massiga ja jagatud keha vahelise kauguse raasiuse ruuduga. Kaal- vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Hõõrdejõud- erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. (seisuhõõrde, liugehõõrde, veerehõõrde). Elastsusjõud- nim kehas tekkivat jõudu, mis oon võrdne kuid vastassuunaline deformeerivale jõule.
Question 12 Mis on Reed-Mulleri polünoom ? Correct vali õige : Mark 1.00 out of 1.00 Select one: igasugune avaldis, kus on sulud lahti korrutatud iga loogikaavaldis, kus puuduvad tehted inversioon ja disjunktsioon suvaline avaldis, kus sisalduvad ainult loogikatehted konjunktsioon, summa mooduliga 2 ja konstant 1 ilma sulgudeta avaldis, kus konjunktsioonid ja konstant 1 on kokkuliidetud tehtega
on kangas. tegemisel. Samuti tehakse ka velvetist pehmet mööblit. Vuaal Vuaal on kerge ja Lasteriided, õhuke labase suvekleidid, pluusid, sidusega aluspesu, kardinakangas. Koe- ja lõimelõngad on samasuunalise tugeva keerdumusega, mis annab tugeva korrutatud niidi. Sarnaneb batistile, puuvillast vuaal on õhku läbilaskev ja lendlev. Tõmbub kokku ja kortsub kergesti.
8 1 900 000 8 47,6 9 2 000 000 9 48,0 Lahendus: 1. Keskmine tuha kogus 1 400 000 t×45,0 % = 630 000 t 2. Cd ja Hg kogus põlevkivis Cd - 1 400 000×1,33:1000 = 1862 kg Hg - 1 400 000×0,17:1000 = 238 kg 3. Tuha kogus, mis eraldub põlevkivi põlemisel peale esimest,kuni kümnenda protsessini- võrdub, keskmine tuha kogus korrutatud esimise, teise, kuni kümnendani protsessi % Näiteks: 630 000×39,3% =247 590 t ja nii kuni kümnendani protsessini. 4. Cd ja Hg kogus tuhas, mis eraldub põlevkivi põlemisel erinevates protsessi läbimise osades Näiteks: Cd - 247 590×3,4:1000= 841,8 kg Hg - 247 590×0,153:1000=37,88 kg 5. Cd ja Hg sette ( esimeste üksa punktide liitmine) Cd =1462,2 Hg =94.9 Lendtuhk ( kümnes punk) Cd =37,8 Hg =1.4
Loeng 1. Arvutüübid: · Naturaalarv positiivsed arvud (0 kaasa arvatud) ilma komakohata nt. 1,2,3,4, ... ,29 jne · Täisarv arvud ilma komakohtadeta, ka negatiivsed nt. 1, 2, 3, 45 jne · Ratsionaalarv on liht- ja liitmurrud.. väljendavad täisarvude arvude suhet üksteisesse · Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud. · Kompleksarv - arv, mis sisaldab reaalosa (tavaline reaalarv) ja imaginaarosa (reaalarv korrutatud i = ruutjuur(-1) ) Püsikoma- ja ujukoma-arv, nende võrdlemine. Püsikomaarv arvud nt. 0.000004, 0.0000213 Ujukoma arv- kui püsikomaarv on liiga pikk st. liiga palju nulle pärast koma, siis tuuakse sobiv 10 aste sulgudest välja. Nt 4*10-4 4,56*10-23 Loeng 2. Suurused: · Pikkus parameeter ruumi ulatuse mõõtmiseks, 1 m · Aeg parameeter ajavahemike mõõtmiseks, 1 s · Kiirus näitab, mitu ruumiühikut liigub keha ühes ajaühikus 1 m/s
Õpetuse ja filosoofia sisu: Maailma aluseks pidas arvusid ja nendevahelisi suhteid, sest kõiki seaduspärasusi saab väljendada arvude suhtena; kõikides nähtustes ilmnevad teatud arvudevahelised seosed. Kõik on tekkinud arvudest ja arvud on ainsad asjad siin ilmas, kus ei ole valet. Arv on kõige targem, sest ta juhib kõike. Näiteks võib arvude abil väljendada ka abstraktseid mõisteid nagu õiglus- see on arv, mis on korrutatud iseendaga. Harmoonia on arvude suhe. Inimese hinge harmooniatki on võimalik väljendada arvude suhtena. Hingehaiguseid saab ravida harmoonilise muusikaga, et hinge kooskõla häiritus tasakaalu viia. Seda enam, et muusikatki on ju võimalik arvutada ja mõõta, sest keelpilli võnkuva keele helikõrgus sõltub selle keele pikkusest (kui kitarril võtta üks keel ja see helisema tõmmata, siis asetades sõrme keelele kõlakastile lähemal tekib madalam heli, kui siis kui sõrm on
2 Newtoni füüsikaseadused Rohkem kui 300 aastat tagasi kasutas Isaac Newton liikumishulga ja inertsi mõistet oma kolmes liikumisseaduses. Need seadused kirjeldavad ja ennustavad jõudude mõju objektidele. Nad prognoosivad täpselt enamikke olukordi, kuid objektide jaoks, mille kiirus läheneb valguse kiirusele, annab Einsteini relatiivsusteooria täpsemaid tulemusi. Liikumishulk on tähtsal kohal Newtoni kolmes liikumisseaduses. Liikumishulk on keha mass kilogrammides korrutatud selle kiirusega meetrites sekundi kohta. Newtoni I seadus e. inertsiseadus 1. inerts on kõigi kehade lahutamatu omadus, mis on neile omane sõltumatult nende füüsikalisest olekust ja keemilisest loomusest. 2. inerts eksisteerib objektiivselt, teda ei määrata selle orienteerumissüsteemi valikuga, mille suhtes kehade liikumist uuritakse. Newton kirjutab: ,,Inertsijõudu avaldab keha ainult siis, kui temale rakendatud teine jõud tekitab muutuse tema liikumisolekus
=n. TEHTEID MAATRIKSITEGA 1) MAATRIKSI TRANSPONEERIMINE. Operatsiooni, mille käigus maatriksi Am×n = || ai j || read ja veerud vahetavad oma osa, nimetatakse maatriksi TRANSPONEERIMISEKS. Tulemuseks saadakse maatriks Bn×m = || aj i || = (Am×n)T , millel on n rida ja m veergu. 2) MAATRIKSI ELEMENTAARTEISENDUSED. Operatsiooni, mille puhul maatriksi ühele reale (või veerule) liidetakse elementhaaval nullist erineva arvuga korrutatud teine rida (veerg), nimetatakse maatriksi ELEMENTAARTEISENDUSEKS. LAUSE. Maatriksi kahe rea (veeru) koha ümbervahetamine on teostatav järjestikuste elementaarteisenduste abil, korrutades viimaks ühe rea (veeru) teguriga -1. Tõestada! 3) MAATRIKSITE LIITMINE. Liita saab ainult samade parameetritega maatrikseid. Olgu antud maatriksid Am×n = || ai j || ja Bm×n = || bi j ||. Nende maatriksite summaks on samade parameetritega maatriks
=n. TEHTEID MAATRIKSITEGA 1) MAATRIKSI TRANSPONEERIMINE. Operatsiooni, mille käigus maatriksi Am×n = || ai j || read ja veerud vahetavad oma osa, nimetatakse maatriksi TRANSPONEERIMISEKS. Tulemuseks saadakse maatriks Bn×m = || aj i || = (Am×n)T , millel on n rida ja m veergu. 2) MAATRIKSI ELEMENTAARTEISENDUSED. Operatsiooni, mille puhul maatriksi ühele reale (või veerule) liidetakse elementhaaval nullist erineva arvuga korrutatud teine rida (veerg), nimetatakse maatriksi ELEMENTAARTEISENDUSEKS. LAUSE. Maatriksi kahe rea (veeru) koha ümbervahetamine on teostatav järjestikuste elementaarteisenduste abil, korrutades viimaks ühe rea (veeru) teguriga -1. Tõestada! 3) MAATRIKSITE LIITMINE. Liita saab ainult samade parameetritega maatrikseid. Olgu antud maatriksid Am×n = || ai j || ja Bm×n = || bi j ||. Nende maatriksite summaks on samade parameetritega maatriks
00 105 2/4/1997 2 AS Kolm Krooni 480.00 106 2/4/1997 4 Pood 5 90.00 107 2/5/1997 7 Kalev 328.00 108 2/6/1997 19 MFTK 52.00 109 2/7/1997 2 AS Kolm Krooni 1350.00 Lisaks arvuta: e7 - f11 - g3 = e10 + f9 + f3 = e4 : f4 : g9 = e3 x e5 x f8 x e7 = e5 + f7 korrutatud g6 = g2 - f7 jagatud g6 - e9 = g11 - e11 korrutatud f5 = e2 + g9 jagatud e5 - f9 = Moodusta erinevaid diagramme: a) tulpdiagramm: ostja, summa, käibemaks b) joondiagramm: ostja, summa, kogusumma Arve Kuup. Kood Ostja Summa Käibemaks Kogusumma 100 2/1/1997 2 AS Kolm Krooni 150.00 30.00 180.00 1600.00 101 2/2/1997 5 AS Kuuseke 50.00 10.00 60
kasum? Optimaalne tootmismaht leitakse tingimusest p=MC, seega on see 4 ühikut (piirkulu neljanda ühiku tootmiseks võrdub hinnaga). Piirkulu viienda ühiku tootmiseks on suurem kui toote müügihind, seega pole rohkem mõtet toota. Kasum on müügitulu ja tootmiskulu vahe 4 140 540 560 540 20 . Võiks arvutada ka nii: 4 (140 135) 20 (kasum on ühiku hinna ja tükikulu vahe korrutatud valmistatud toodete arvuga). Milline oleks ühiskonna seisukohalt optimaalne tootmismaht ja miks? Ühiskond on huvitatud minimaalsest ressursikulust tooteühiku valmistamiseks. Seega oleks ühiskonna seisukohalt kasulik, kui selles ettevõttes toodetaks 3 ühikut. 1 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Ülesanne 2. Ettevõte toodab toodangut koguses q kasutades kapitali ja tööjõudu.
niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel toodetakse kalevit, drappi, vilti.(allikas 2) Villane lõng Villast lõnga valmistatakse villa ketramisel. Vanasti kasutati selleks vokke. Inimesed kasvatasid lambaid, pügasid neid lambakääridega ja töötlesid ning ketrasid villa käsitsi. Tänapäeval toodetakse villast lõnga tööstuslikult. Lõngad võivad olla siledad või tombulised, korrutatud või korrutamata. Tänapäeval müügil olevad lõngad on enamasti värvikindlad. Valget villast lõnga saab ka ise värvida kas sünteetiliste või looduslike (taimsete) värvidega, arvestades vastavat tehnoloogiat. Lõnga värvikindlust kontrollitakse nii, et lõng pannakse valge niiske riide vahele ja triigitakse kuuma triikrauaga üle. (allikas 2) Villa ajalugu Inimeste varasema perioodi keha- ja kodukatted olid materjali loomulikku värvi - hallid, pruunid, beezid
Vahetades 2 rida [veergu] j =1 omavahel muutub, muutub märk det-i ees: a b c d = ad - bc , = cb - ad = -( ad -bc ) . Korrutades det-i mingit rida c d a b [veergu] arvuga k, muutub det-i väärtus k korda. Det-i väärtus ei muutu, kui tema mingile reale [veerule] liita (lahutada) mingi arvuga korrutatud mingi teine rida. Det-i väärtus on null, kui tema mingi rida on tema mingiteise rea kordne. 2)nim, def, kahemuutujaga funktsioon Nt. Z=ax+by. 2-muutuja f-ni MÄP on kogu tasand või selle osa.Kahe muutuja fun-Kui igale (x; y) 2 D on vastavusse seatud muutuja z kindel väärtus, siis muutujat z nimetatakse kahe muutuja x ja y funktsiooniks ja tähistatakse z = f(x; y) 4) matemaariline mudel, majandusmatemaatilinemudeli eelis-Mat
annaabi.ee 
