Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kangaste struktuuritüübid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kangaste struktuuritüübid
Ketrussüsteemid, lõngade ja niitide liigitus. Kangaste struktuuritüübid (lõngast valmistatud kangad ).
1.ketrussüsteemid .
Kraasketrussüsteem-töödeldakse keskmise pikkusega puuvilla ,lina lühikiude ja staapelkiude pikkusega kuni 40 mm.Kraaslõnga jämedus on 15-84 texi.Kraaslõng on veidi ebaühtlane ,keskmise tugevusega . Nt: puuvillane sitsikangas.
Kammketrussüsteem-töödeldakse pikakiulist puuvilla,lina,peenvilla,poolkarmvilla,samuti siidi tootmisjääke.Kiumass läbib täiendava kammimise operatsiooni.Saadakse kõige peenem ,siledam,ühtlasem ja tugevam lõng.Puuvillase lõnga jämedus on 5-12 texi, villase ja segalõnga jämedus 16-85 texi , linasel lõngal 18-300 texi .Nt: krepp gabardiin , batist,markisett.
Aparaatketrussüsteem-töödeldakse puuvilla,villa,lina,siidi lühikiude,staapelkiude ja ketruse jäätmeid.Aparaatketrus on kõige lihtsam ketrusviis. tooraine ei läbi kammimise,ühtlase lindi tootmise ja eellõnga tootmise operatsiooni.Saadakse pehme karvane ,vähem vastupidav ning ebaühtlane aparaatlõng.Lõnga jämedus 50-500 texi.
2.Lõngad ja niidid
Kiu järgi eristatakse ühtlast-üheliigilisest kiust lõnga ja segalõnga,mis on toodetud eri liiki kiudude segust .
Ketrusviisi järgi eristatakse lõnga järgmiselt : puuvillane lõng( kamm -,kraas-ja aparaatlõng) , linane lõng (märg-ja kuivketruslõng), villane lõng (kammlõng:peenvillane ja poolkarmlõng,aparaatlõng:karm-ja peenvillane),siidist lõng(kamm-ja aparaatlõng),staapellõng(lühikesed –keemilised kiud).
Ehituse järgi ühekordne,korrutatud,kordistatud,efektkorrutusega jt.Korrutatud lõng saadakse kahe või enama lõnga ühendamisel kokkukeerutamise teel.Kordistatud lõng koosneb kahest või mitmest korrutamata lõngast.Efektkorrutusega lõng saadakse erineva pikkuse ja pingega lõngade korrutamisel.Bukleelõng –aasaline ja nupuline lõng.Tekstureeritud lõng-kuumuse abil kohevaks töödeldud sünteesmaterjal.Šenill-keerdlõng hoiab koos lõngale iseloomulike karvakesi.Krepplõng-erisuunaliste keerdudega lõngade korrutis.
Viimistluse ja värvuse järgi-võib lõng olla toorlõng ,keedetud,pleegitatud,marseriseeritud,kõrvetatud,värvitud.Marseriseeritud lõng-töödeldud tsellulooskiud,parema läike,tugevuse,kulumiskindluse ja värvipüsivusega.Muliinlõng-kahte värvi lõngade korrutis.Melanžlõng-eelnevalt värvitud või ka värvitud ja värvimata kiudainete segu ketramisel.
Elementarniit(monofilament)-praktiliselt lõpmatult pikk ja suhteliselt tugev üksikkiud.Kompleksniit-koosneb mitmest elementaarniidist.Võib olla korrutatud või liimitud .
Kangaste struktuuritüübid. – Lõnast valmistatud kangad.
1)Kootud kangas ehk kangastelgedel kootud kangas ehk riie .
2)Silmuskoekangas ehk silmuskudum ehk nõele ehk trikotaažkangas.
3)Õmmeldud kangas.
4) Punutud kangas ehk punutis ehk pael ehk põime moodustatakse ühest lõngasüsteemist ehk lõimest.
5)Pitskangas ehk pits on kaunistuselementidega kangas,mis valmistatakse väga erinevel moel:niplamise, heegeldamise või kudumise teel.
6)Tüllkangas valmistatakse paljudest lõngasüsteemidest,millest ühed moodustavad põhilõime lõngad.
7)Võrkkanas on võrgusilmustest moodustatud kanas,mida valmistatakse ühest või paljudest lõngasüsteemidest sõlmimise teel.
Kangaste struktuuritüübid #1 Kangaste struktuuritüübid #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerli Illak Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kiudained
8
doc

Kiudained

Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks ­ Tsellulooskiud (taimsed) ­ puuvill, lina, kanep ­ Valkkiud (loomsed) ­ vill, siid Tehiskiudaineteks ­ lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) ­ tehissiid Sünteeskiudaineteks

Ajalugu
Riidekiud ja -tüübid-Materjaliõpetus
7
doc

Riidekiud ja -tüübid. Materjaliõpetus

Vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Alpakka Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse erineva kvaliteediga kangasegudest Angooravill Vill, mida saadakse angoora küülikute (Oryctolagus cuniculus) kammimisel. Villa on raske kedrata, seetõttu tarvitatakse segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kergesti vanuv. Burettsiid Burettniidist tehtud kangas. Burett on niit, mis on valmistatud siiditööstuse jääkidest, lühikestest ( 10..50 mm) loodusliku siidi kiududest. Guanako Laama perekonda kuuluv loom Lama huanaco, elab Lõuna- Ameerika mägedes 2..3 tuh. Meetrit üle merepinna. Vill on väga peen, pikk ja tihe. Võib olla valge, punakaspruun, hall või must. Jakivill Jakilt (Bos grunnienes) saadavad villa- ja karvakiud. Pikakarvaline

Tekstiili alused
Lõngade niitide laboritöö-materjali õpetus
14
docx

Lõngade/niitide laboritöö, materjali õpetus

teki aasi. Multikomponent lõng, kus üks lõngadest ehk südamik asub keskel ja teised on keskmise lõnga ümber korrutatud. ARMEERITUD LÕNG Kasutatakse tihti stretch kangaste puhul, kus südamikuks on elastne kiud ja seda katavad naturaalsetest kiududest lõngad. Saab valmistada termoplastilistest keemilistest kiududest kiu struktuuri muutmise teel – st. erineva

Materjaliõpetus
Praktiline töö lõngade niitide kohta
8
docx

Praktiline töö lõngade/niitide kohta

ümber ühekorselt korrutatud lõnga Senill-lõng Saadakse koodut eelkandast. Eelkangal on lõimelõngad 4- või 5kaupa rühmitatud. Rühmade vahekohalt lõigatskes kangas ribadeks ja kedratakse lõngaks.

Käsitöö
Sissejuhatus materjaliõpetusse
15
docx

Sissejuhatus materjaliõpetusse

Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Terminid Lõng - pikad, omavahel kokku keerutatud (kedratud) ja/või korrutatud või kokku asetatud tekstiilkiud, mida saab kasutada kanga valmistamiseks. Kangas - tasapinnaline, piisavalt paindlik ja elastne materjal, mis on valmistatud polümeerimassist, kiududest, lõngadest või teisest kangast, kasutades üht või mitut kombineeritut meetodit. Kangastelgedel kootud kangas koosneb Sama kootud kanga lõime- ja koelõngadest ja need omakorda struktuur suurendatult. koosnevad kiududest. Kiududest valmistatud kangas - Vatiin koosneb ainult soojendusmaterjal - polüestervatiin. kiududest. Polümeer - on ühendid (suure molekulimassiga), mille molekulid on ehitatud paljudest omavahel keemiliselt

Materjaliõpetus
Lõngad-niidid laboritöö
6
docx

Lõngad, niidid laboritöö

kusjuures efekti moodustab pehme ja paks eellõng, mis korrutatakse laugjalt ümber ühekordselt korrutatud lõnga. Šenill- lõng Saadakse kootud eelkangast. Eelkangal on lõimelõngad 4- või 5-kaupa rühmitatud. Rühmade vahekohalt lõigatakse kangas ribadeks ja kedratakse lõngaks.

Materjaliõpe
KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID
13
pdf

KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID

puuvilla olulisimat kahjurit - roosat puuvillakupraussi (ik pink bollworm) tapvat looduslikku mürki bt-toksiini. Puuvilla saagikus on sellest ajast alates tõusnud ligi kolm korda. Samas on nende puuvillapõldude jäägid loomadele ohtlikud ja isegi põhjustanud nende surma. Allikas: CheckBiotech.Org Erinevad puuvillased kangad: SITS (calico- UK., muslin- USA) Sits on labase koega puuvillane kangas. Inglise keelest tõlkides tähendab sõna calico valgendamata, mitte täielikult töödeldud, võib sisaldada kesta tükikesi näiteks. Sits on peenekoelisem kui kanvaa (purjeriie) ja teksariie. Sits saab oma läikiva pinna suurel temperatuuril kalandreerimise (siledaks v mustriliseks pressimine) tulemusena. On suhteliselt odav materjal. Kasutatakse näiteks rätsseppade poolt modelleerimisel. Ameerikas mõistetakse calico all puuvillast riiet, millele on trükitud väike, kogu riiet kattev

Kiuteadus
Kangaste organoleptiline analüüs
16
docx

Kangaste organoleptiline analüüs

..................... Üliõpilase allkiri.................. Õppejõu allkiri:......................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KANGASTES OLETATAV KIULINE KOOSTIS ORGANOLEPTILISE ANALÜÜSI TEEL.....4 1.1. Kangaste kirjeldamine vaatluse põhjal......................................................................................4 1.2. Kangaste kiulise koostise uurimine...........................................................................................6 1.3. Põletuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks....................................................................9 1.4. Märguvuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks.........................................................

Kiuteadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun