Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks
Vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Alpakka Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse erineva kvaliteediga kangasegudest Angooravill Vill, mida saadakse angoora küülikute (Oryctolagus cuniculus) kammimisel. Villa on raske kedrata, seetõttu tarvitatakse segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kergesti vanuv. Burettsiid Burettniidist tehtud kangas. Burett on niit, mis on valmistatud siiditööstuse jääkidest, lühikestest ( 10..50 mm) loodusliku siidi kiududest. Guanako Laama perekonda kuuluv loom Lama huanaco, elab Lõuna- Ameerika mägedes 2..3 tuh. Meetrit üle merepinna. Vill on väga peen, pikk ja tihe. Võib olla valge, punakaspruun, hall või must. Jakivill Jakilt (Bos grunnienes) saadavad villa- ja karvakiud. Pikakarvaline
teki aasi. Multikomponent lõng, kus üks lõngadest ehk südamik asub keskel ja teised on keskmise lõnga ümber korrutatud. ARMEERITUD LÕNG Kasutatakse tihti stretch kangaste puhul, kus südamikuks on elastne kiud ja seda katavad naturaalsetest kiududest lõngad. Saab valmistada termoplastilistest keemilistest kiududest kiu struktuuri muutmise teel – st. erineva
ümber ühekorselt korrutatud lõnga Senill-lõng Saadakse koodut eelkandast. Eelkangal on lõimelõngad 4- või 5kaupa rühmitatud. Rühmade vahekohalt lõigatskes kangas ribadeks ja kedratakse lõngaks.
Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Terminid Lõng - pikad, omavahel kokku keerutatud (kedratud) ja/või korrutatud või kokku asetatud tekstiilkiud, mida saab kasutada kanga valmistamiseks. Kangas - tasapinnaline, piisavalt paindlik ja elastne materjal, mis on valmistatud polümeerimassist, kiududest, lõngadest või teisest kangast, kasutades üht või mitut kombineeritut meetodit. Kangastelgedel kootud kangas koosneb Sama kootud kanga lõime- ja koelõngadest ja need omakorda struktuur suurendatult. koosnevad kiududest. Kiududest valmistatud kangas - Vatiin koosneb ainult soojendusmaterjal - polüestervatiin. kiududest. Polümeer - on ühendid (suure molekulimassiga), mille molekulid on ehitatud paljudest omavahel keemiliselt
kusjuures efekti moodustab pehme ja paks eellõng, mis korrutatakse laugjalt ümber ühekordselt korrutatud lõnga. Šenill- lõng Saadakse kootud eelkangast. Eelkangal on lõimelõngad 4- või 5-kaupa rühmitatud. Rühmade vahekohalt lõigatakse kangas ribadeks ja kedratakse lõngaks.
puuvilla olulisimat kahjurit - roosat puuvillakupraussi (ik pink bollworm) tapvat looduslikku mürki bt-toksiini. Puuvilla saagikus on sellest ajast alates tõusnud ligi kolm korda. Samas on nende puuvillapõldude jäägid loomadele ohtlikud ja isegi põhjustanud nende surma. Allikas: CheckBiotech.Org Erinevad puuvillased kangad: SITS (calico- UK., muslin- USA) Sits on labase koega puuvillane kangas. Inglise keelest tõlkides tähendab sõna calico valgendamata, mitte täielikult töödeldud, võib sisaldada kesta tükikesi näiteks. Sits on peenekoelisem kui kanvaa (purjeriie) ja teksariie. Sits saab oma läikiva pinna suurel temperatuuril kalandreerimise (siledaks v mustriliseks pressimine) tulemusena. On suhteliselt odav materjal. Kasutatakse näiteks rätsseppade poolt modelleerimisel. Ameerikas mõistetakse calico all puuvillast riiet, millele on trükitud väike, kogu riiet kattev
..................... Üliõpilase allkiri.................. Õppejõu allkiri:......................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KANGASTES OLETATAV KIULINE KOOSTIS ORGANOLEPTILISE ANALÜÜSI TEEL.....4 1.1. Kangaste kirjeldamine vaatluse põhjal......................................................................................4 1.2. Kangaste kiulise koostise uurimine...........................................................................................6 1.3. Põletuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks....................................................................9 1.4. Märguvuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks.........................................................
Kõik kommentaarid