Teeba linnapiiril hoidis kõiki hirmu all kõveraküüneline Sphynx. Sphynx tappis kõik möödujad, kes ei osanud vastata tema mõistatusele õigesti vastata. Kuningas Laios otsustas koos kaaskonnaga minna küssima Delfist jumal Apollonilt nõu, kuidas koletise hirmu alt pääseda. Kuid sel reisil leidis ta oma lõpu sattudes kokku röövlikambaga, kes ta mõrvasid. Teeba linn oli meeleheites, kuni saabus noor kangelane nimega Oidipus (Jämejalg). Oidipus oli pärit Korintosest ning olevat sealse kuninga ja kuninganna järeltulija. Oidipus astus Sphynxile vastu ning too esitas talle mõistatuse: kes kõnnib hommikul neljal jalal, lõuna ajal kahel ning õhtul kolmel jalal? Oidipus andis vastuseks: inimene. Õiget vastust kuuldes tuli koletisel kuristikupõhja viskuda. Tänutäheks linna vabastamise eest nimetati Oidipus Teeba uueks kuningaks ning kuninganna Iokatesest sai tema kaasa. Nende abielust sündisid ka lapsed. Kuid õnn ei kestnud Teebas pikalt
kuulda, mis koorem tema abikaasat vaevab, ning Oidipus jutustas, et oli käinud Delfi oraakli juures enne Teebasse tulekut, kuna keegi purjus mees oli öelnud talle näkku, et ta polevat Polybose poeg. Oraakli käest ei olnud ta küll saanud vastust oma küsimusele, kuid kuulis midagi hoopis hirmsamat: "ma emaga heitvat ühte hõim sest sündivat, kes kõige rahva silmis jälk on vaadata ja isa, kes kord mu soetas, saatvat surma ma." Oidipus jätkas, et seepeale võttis ta nõuks Korintosest kaugele hoida. Oma teel jõudis ta paika, kus vürst Iokaste jutu järgi oli hukkunud ja kus talle vastu sõitis vanker, kus oli kokku viis meest. Need olid tahtnud teda teelt kõrvale ajada ja rauk oli löönud teda astlaga. Vihahoos oli Oidipus tülitajad tapnud. Iokaste lohutas seepeale teda öeldes, et ainus ellujäänu oli rääkinud röövlitest, mitte röövlist. (Hamilton, 1975) Kohale jõudis sõnumitooja Korintosest, et teatada kuningas Polybose surmast
Tuli Iokase (Oidipuse naine) ja püüdis neid lepitada. Iokaste räägib Oidipusele, et riigis levivad jutud, et Laiose tapsid röövlid kolme maantee risti peal(Delfi ja Daulia). Ellu oli jäänud üks ori, kelle Oidipus käskis üles otsida. Samas tuli Oidipusele meelde, et ta oli kunagi selles ristis kohanud hulka mehi. Ta tappis nad kõik. Oidipus meenutas, et ta oli kunagi oraakli juures käinud, kes ütles et ta heidab kunagi oma emaga ühte ja tapab oma isa. Samal ajal tuli Korintosest üks saadik, kes rääkis et Oidipuse kasuisa Polybos oli surnud vanadusse. Oidipus sai teada, et kunagi ammu leidis üks karjane ja need keda ta vanemateks pidas olid hoopis tema kasuvanemad. Oidipus lasi selle karjase üles otsida ja karjane rääkiski, et Oidipus on abielus oma õige emaga Ioakstega ja ta tappis oma õige isa Laiose. Iokaste poos end selle pärast üles ja Oidipus torkas endal silmad peast. Lossi ees
vastsündinuna mägedesse hukkuma viia. Ka on ju teada, et Laiose tapsid võõrad röövlid kolme maantee risti peal. Oidipus usutleb Iokastet Laiose hukkumise koha ja aja asjus ja temas tärkab hirmus kahtlus, et kõik targa poolt lausutu ongi tõsi. Oidipus räägib Iokastele, et kord ta kuulnud end nimetatavat võõraspojaks, kuid vanemad ei kinnitanud seda. Delfi oraakel aga oli talle ennustanud, et ta tapab oma isa ja naitub emaga. Seepeale põgenes Oidipus Korintosest oma isa ja ema juurest. Teel tekkis tüli vastu tulnud teelistega ja Oidipus tappis teelised. Mõne aja pärast ta jõudiski Teebasse. Oidipus näeb, et ta on ise end neednud ja tema ongi isa mõrtsukas ja emaga ühte heitnu, kes on linnale needuse toonud. Juhtunut peab kinnitama veel karjus, kes ainsana Laiose kaaskonnast pääses. Iokaste saadabki karjuse järele. Teine stasimon (koor) Teemaks on tõe teadasaamise vajadus. Neljas episood Iokaste palub jumalailt pääsemist vaevadest.
vastsündinuna mägedesse hukkuma viia. Ka on ju teada, et Laiose tapsid võõrad röövlid kolme maantee risti peal. Oidipus usutleb Iokastet Laiose hukkumise koha ja aja asjus ja temas tärkab hirmus kahtlus, et kõik targa poolt lausutu ongi tõsi. Oidipus räägib Iokastele, et kord ta kuulnud end nimetatavat võõraspojaks, kuid vanemad ei kinnitanud seda. Delfi oraakel aga oli talle ennustanud, et ta tapab oma isa ja naitub emaga. Seepeale põgenes Oidipus Korintosest oma isa ja ema juurest. Teel tekkis tüli vastu tulnud teelistega ja Oidipus tappis teelised. Mõne aja pärast ta jõudiski Teebasse. Oidipus näeb, et ta on ise end neednud ja tema ongi isa mõrtsukas ja emaga ühte heitnu, kes on linnale needuse toonud. Juhtunut peab kinnitama veel karjus, kes ainsana Laiose kaaskonnast pääses. Iokaste saadabki karjuse järele. Teine stasimon (koor) Teemaks on tõe teadasaamise vajadus. Neljas episood Iokaste palub jumalailt pääsemist vaevadest.
röövlijõugu poolt kolme tee ristil. Mulle hakkas aga midagi tuttavat selle looga seoses meenuma ning ma pärisin veel selle juhtumi ja ka Laiose enda kohta. Kõik, mida Iokaste mulle temast rääkis, tema välimus, kes temaga kaasas olid... kõik oli mulle tuttav. Sain aru, et oraakel võis siiski tõtt rääkida. Tunnistasin ka Iokastele seda. Rääkisin naine ka veel loo sellest, kuidas üks võõras mind kunagi võõraslapseks pidas. Kuidas mu vanemad - isa Polybos Korintosest ja ema Merópe Dorisest - ta hukka saatsid. Kuidas ma sain Delfi oraaklilt ennustuse, et ma kunagi oma emaga ühte heidan ning isa tapan. Kuidas ma Laiose tapsin. Ma olin siis parasjagu Korintosest põgenemas - ma ei suutnud seda häbi taluda, mis oraakel mulle teatas - kui ma nägin vastu tulevat vankrit. Ees paistis käskjalg ja istmel kirjeldatud mees. Kokku saades püüti mind teelt tõrjuda - nii kutsar, kui mees. Sain selle peale vihaseks ning lõin kutsarit, kuid sellel hetkel ,kui ma
Kuna olen ise ka suhteliselt spordiinimene tundus see valik üsnagi meelepärane. Kuid mis oli nende mõte, kus need toimusid ning kelle auks neid üldse peeti ? Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.Kr. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a eKr muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Kuna Olümpias asus Kreeka suurim staadion, siis oli see suurepärane koht, ning samas mahutas see alguses 20 000 vaatajat, hiljem aga juba üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu ning mingit tasu vaatajatelt ei nõutud
Lk 4.-Olümpiamängude kava,Mängudeks valmistumine,Pealtvaatajad, Kokkuvõte. Lk 5.-Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pidin tegema referaadi Olümpia ajaloost ,et siin on siis niipalju minumeelest tähtsat informatsiooni kui ma leidsin. Ajalugu Olümpia mängud on oma nime saanud jumalate elupaiga Olümpose järgi. Olümpia mängud toimusid peajumal Zeusi auks ning said alguse 2. aastatuhandel eKr. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike- Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas - kõikjalt kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Esimeseks olümpia võitjaks tuli kokk Koroibos. Võitjate autasustamine Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud
on määratud tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Lapse sündides sidus Laios tal jalad kokku ja viis mägedesse, lootes, et laps nii peatselt sureb. Ta eksis, poisi leidsid karjased, kes viisid Oidipuse Korintosesse. Sealne kuningas Polybos ja tema naine Periboia kasvatasid poisi üles kui oma poja ja panid talle nimeks Oidipus. Täiskasvanuks saades ennustati talle, et ta tapab oma isa ja abiellub emaga. Oidipus uskus, et tema tõelised vanemad on Polybos ja Periboia, seepeale lahkus ta Korintosest ja suundus Teebasse. Teel kohtus ta kaarikus sõitva Laiosega, kes nõudis, et Oidipus annaks talle teed. Nad läksid tülli ja Oidipus tappis Laiose, teadmata, et ta viis ennustuse täide. Oidipus kohtus enne Teebasse jõudmist Sfinksiga, kes linna lähedal teekäijaid jahtis ja tappis. Sfinksist said mööda ainult need, kes suutsid ära lahendada mõistatuse ,,Kes kõnnib hommikul neljal jalal, lõunal kahel jalal ning õhtul kolmel jalal?’’ Oidipus suutis selle ära
tema abikaasat vaevab, ning Oidipus jutustas, et oli käinud Delfi oraakli juures enne Teebasse tulekut, kuna keegi purjus mees oli öelnud talle näkku, et ta polevat Polybose poeg. Oraakli käest ei olnud ta küll saanud vastust oma küsimusele, kuid kuulis midagi hoopis hirmsamat: "ma emaga heitvat ühte hõim sest sündivat, kes kõige rahva silmis jälk on vaadata ja isa, kes kord mu soetas, saatvat surma ma." Oidipus jätkas, et seepeale võttis ta nõuks Korintosest kaugele hoida. Oma teel jõudis ta paika, kus vürst Iokaste jutu järgi oli hukkunud ja kus talle vastu sõitis vanker, kus oli kokku viis meest. Need olid tahtnud teda teelt kõrvale ajada ja rauk oli löönud teda astlaga. Vihahoos oli Oidipus tülitajad tapnud. Iokaste lohutas seepeale teda öeldes, et ainus ellujäänu oli rääkinud röövlitest, mitte röövlist. (Hamilton, 1975) Kohale jõudis sõnumitooja Korintosest, et teatada kuningas Polybose surmast. Teate ära
Oidipus jutustas, et oli käinud Delfi oraakli juures enne Teebasse tulekut, kuna keegi purjus mees oli öelnud talle näkku, et ta polevat Polybose poeg. Oraakli käest ei olnud ta küll saanud vastust oma küsimusele, kuid kuulis midagi hoopis hirmsamat: "ma emaga heitvat ühte hõim sest sündivat, kes kõige rahva silmis jälk on vaadata ja isa, kes kord mu soetas, saatvat surma ma." Oidipus jätkas, et seepeale võttis ta nõuks Korintosest kaugele hoida. Oma teel jõudis ta paika, kus vürst Iokaste jutu järgi oli hukkunud ja kus talle vastu sõitis vanker, kus oli kokku viis meest. Need olid tahtnud teda teelt kõrvale ajada ja rauk oli löönud teda astlaga. Vihahoos oli Oidipus tülitajad tapnud. Iokaste lohutas seepeale teda öeldes, et ainus ellujäänu oli rääkinud röövlitest, mitte röövlist. Kohale jõudis sõnumitooja Korintosest, et teatada kuningas Polybose surmast. Teate ära kuulanud
rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. 2)Kes ja Kus võistlesid? Kokku tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja- Aafrikas ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. 3)Kuidas autasustati võitjaid? Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olmpiamängude traditsioon tänapäeval. Mis on sarnast ja erinevat võrreldes Vana- Kreeka olümpiamängudega? Esimene olümpialipp valmistati 1913
oli antud Laiosele, ja sellest, kuidas palju aastaid hiljem Laios tapeti röövlite poolt kolme tee ristmel. Aga just see jutustus tekitab Oidipuses rahutust, sest tuleb tal meelde, et kord ta tappis ise samasugusel kohal kellegi auväärse mehe. Tal tekib kahtlus, kas polnud tema poolt tapetud mees Teeba kuningas. Iokaste rahustab teda, viidates karjase sõnadele, et röövleid oli mitu (aga Oidipus oli üksi). Siis saadab Oidipus selle tunnistaja järele. Korintosest ilmub saadik sõnumiga Korintose kuninga surmast. Oidipus võidurõõmutseb: isa tapmise ennustus ei täitunud. Siiski teeb teda rahutuks oraakli sõnumi teine pool, mis ähvardab ema naimisega. Kuid sõnumitooja, soovides hajutada tema kartusi, avaldab Oidipusele, et ta pole Polybose ja tema naise poeg: sõnumitooja oli palju aastaid tagasi saanud Kithaironil ühelt Laiose mägikarjaselt läbitorgatud jalgadega imiku ja andis selle edasi Korintose kuningale Polybosele -- see oligi Oidipus..
Kreeka seaduste järgi karistati nii tapmise või muude raskete kuritegude eest maalt välja. Maalt väljasaatmine või surmanuhtlus on mitu korda mainitud. Sõprussidemete, sugulaste ja ühiskonna väljatõukamist peetakse kõige suuremaks karistuseks. Sõprus ja sõbrad on tähtsad. Delfis oli oraakel Pythia., kelle juurde läks Laios küsima oma poja saatuse kohta, kusjuures samal ajal tuli Oidipus Korintosest teateid saama oma päris vanemate kohta. Ainukesel pääsenud tunnistajal on tähtis roll. Tema jutt röövlijõugust ei vasta tõele. Oidipus kahtlustab algul teebalasi ning pole huvitatud tunnistaja otsimisest ja kohale toomisest. Oidipus lubab jumala tahtele kuuletuda ja kuninga tapmise eest kätte maksta. Parodos 1.episood algab Oidipuse pöördumisega rahva poole, kus ta lubab endise kuninga mõrvarile kättemaksta., millele järgneb sõnavahetus ennustaja Teiresiasega
Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e. m. a. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a e. m. a. muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Oma suurima õitsengu saavutasid olümpiamängud Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgul, aastatel 500-440 e. m. a., mil nad väljendasid kreeklaste kõrget patriotismi. Kõige pidulikumad olid 476. aastal e. m. a. toimunud 76
Oidipust austasid kõik inimesed seal linnas kus ta elas koos oma vanematega. Võõral peol üks purju jäänud mees pilkas OIdipust, et ta olla ainult võõraspoeg. hiljem meenus Oidipusele see veel tihti . Et vanemad ei saaks teada, läks ta vargsi siiis oraakli juurde Delfis. Vastama seal Phoibos jättis talle , hoopis hirmsama mulje. Ta lausus, et Oidipus heitvadt ühte emaga ja isa kes kord Oidipuse soetab saatvat surma ta. Seda kuuldes otsustas Oidipus kaugele hoida Korintosest. Taevatähti jälgides peopaika ta otsis, kus iialgi ennustatud kartma ei peaks. Sel teel ta jõudis siis sinna, kus käskija olla hukkunud. Ta oli seal paigas, kus 3 maanteed ristusid. VAstu sõitis vanker, veetud traavlitest, ees oli käskjalg, istmel- kirjeldatud mees. NAd said kokku. Püüdsid teelt Oidipust tõrjuda nii vankrijuht kui raukki jõudu pruukides
Bellerophontes ärkas ning leidis põrandalt kuldsed valjad, millega pidi saama Pegasose kinni püüda. Ta läks aasadele hobust otsima ning leidis oma eesmärgi joomas Peirenest, allikast. Bellerophontes lähenes loomale ettevaatlikult, kuid too ei kartnud üldse ning laskis end rahulikult valjastada – Athena võlujõud oli mõju avaldanud. Nüüd oli Bellerophontes kauni Pegasose peremees. Bellerophontes pagendati erinevate müütide järgi kas isa või venna surmas kahtlustatuna Korintosest. Ta rändas Argosesse, kus jäi peatuma kuningas Proitose juurde. Proitose naine Anteia armus Bellerophontesesse, ja kui noormees talle selja pööras ja kuningannaga mingit tegemist teha ei tahtnud, pöördus too vihahoos oma mehe poole ning kaebas, et külaline on teda häbistanud ning peab surema. Proitos sai maruvihaseks, ent ei tihanud Bellerophontest oma käega tappa, kuna too oli kuningaga ühes laus istunud ning ta külaline. Proitos haudus välja kavala plaani
Ismene Oidipus Polyneikes Eteokles Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust, jumaliku kõiketeadmise ees. Hästi mõeldugi võib pöörduda inimese vastu: Oidipus tegutseb oma parima arusaamise järgi (lahkub Korintosest, päästab Teeba, ometi sillutab tee hukule) Oidipus on tubli ja ausameelne inimene, õiglane ja lugupeetud valitseja, õnnelik perekonnaisa, kuid saatus purustab ta. Oidipus tunnistab end süüdi, võtab vastu oma saatuse. · Õnn on muutlik, kuningast võib saada kerjus. · Kedagi ei saa nimetada õnnelikuks enne, kui ta elupäevad on õnnelikult lõpule jõudnud. · Vapper jääb julgeks ja ausaks ka õnnetuses.
*omakasu silmas pidades tehtud otsus. Penelope truudus: Odysseuse abikaasa, kes ootas oma meest kakskümmend aastat Trooja sõjast tagasi, teadmata, kas too on elus või mitte. *pime truudus, täielik truudus, pühendumus Oidipuse kompleks: Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg. Tema vanematele ennustatakse, et poeg tapab tulevikus isa ja abiellub emaga. Vanemad saadavad lapse surema, kuid ta päästetakse ja saab Korintose kuninga Polybose kasupojaks. Suurena tuleb ta Korintosest Teebasse ja tapab teel vanamehe. Teebasse jõudes leinatakse seal taga vana kuningat. Oidipus abiellub Iokastega ja saab temaga kolm last. Kui Teebat tabab ikaldus, käsib oraakel leida Laiose tapja. Uurimise käigus saab Oidipus aru, milline on temal lasuv patt. Iokaste tapab enese ja Oidipus torkab endal silmad peast. Tantalose piinad: Tantalos oli Atreuse esiisa, Lüüdia kuningas, Zeusi poeg. Jumalad austasid teda väga ja käisid tema palees pidusöökidel
ei saavutanud nad sellist tähendust kui Olümpias, kus võitjad krooniti õlipuuokstest pärjaga. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.m.a. kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776. aastat e.m.a. muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias,Lõuna-Itaalias ja Põhja- Aafrikas ühe sõnaga kõikjalt, kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oligi ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Esimestel sajanditel võitsid enamiku võidupärgi sõjakad spartalased. Alates VI sajandi algusest e.m.a. hakkasid esiplaanile tõusma hoopis mitmekülgsema ettevalmistuse saanud Ateena ja kreeka kolooniate sportlased. Oma suurima õitsengu
vaevab, ning Oidipus jutustas, et oli käinud Delfi oraakli juures enne Teebasse tulekut, kuna keegi purjus mees oli öelnud talle näkku, et ta polevat Polybose poeg. Oraakli käest ei olnud ta küll saanud vastust oma küsimusele, kuid kuulis midagi hoopis hirmsamat: "ma emaga heitvat ühte hõim sest sündivat, kes kõige rahva silmis jälk on vaadata ja isa, kes kord mu soetas, saatvat surma ma." Oidipus jätkas, et seepeale võttis ta nõuks Korintosest kaugele hoida. Oma teel jõudis ta paika, kus vürst Iokaste jutu järgi oli hukkunud ja kus talle vastu sõitis vanker, kus oli kokku viis meest. Need olid tahtnud teda teelt kõrvale ajada ja rauk oli löönud teda astlaga. Vihahoos oli Oidipus tülitajad tapnud. Iokaste lohutas seepeale teda öeldes, et ainus ellujäänu oli rääkinud röövlitest, mitte röövlist. Kohale jõudis sõnumitooja Korintosest, et teatada kuningas Polybose surmast. Teate
Dion. Peagi puhkenud konflikti tõttu läks Dion pagendusse Ateenasse, kus veetis aega Platoni Akadeemias. 357 tungis Dion väega Sitsiiliasse ja haaras Sürakuusas võimu. Dionysios läks pagendusse. Kuid Dion kaotas kiiresti populaarsuse ja mõrvati (354). 346 tõusis sisesegaduste järel taas võimule Dionysios. Timoleon ja Sitsiilia ajutine õitseng 344 337 344 palusid sürakuusalased türanni vastu abi oma emalinnast Korintosest, kust saadeti väikese laevastiku ja palgaväe eesotsas eakas riigimees Timoleon. Too hõivas Sürakuusa, ajas Dionysiose lõplikult pagendusse ja kukutas türannid muudeski Sitsiilia linnades. 341 saavutas Timoleon hiilgava võidu kartaagolaste üle ja sõlmis nendega rahu, mille kohaselt Kartaago kätte jäi ainult saare lääneosa. Sürakuusas kehtestas ta mõõdukalt demokraatliku riigikorra, seistes ise riigi eesotsas Zeusi ülempreestrina. 337 loobus Timoleon võimust ja suri peagi
rajasid Kyme linna maismaal, tänapäeva Naapolist mõnikümmend kilomeetrit lääne pool. Ka esimene koloonia Sitsiilias u. 734. a. rajatud (kõiki kolooniate asutamisdaatumeid tuleb võtta ligikaudsetena) Naxos Etna jalamil oli euboialaste asundus. Veidi hiljem rajasid euboialased ka Rhegioni Itaalia edelatipus (Sitsiilia vastaskaldal) ja Katane, Messina ning teisigi kolooniaid Sitsiilias. Kuid Sitsiilia suurima kreeka linna Sürakuusa rajasid u. 733. a. väljarändajad Korintosest. Kreeka kolooniate rajamine Sitsiilias jätkus ka 7. ja 6. sajandil: saare lõunaranniku suurima linna Akragase asutasid Rhodose ja Kreeta elanikud 580. a. paiku. Kolonisatsiooni tagajärjel jagati enamus Sitsiilia rannikust joonia ja dooria murret kõnelevate kreeklaste vahel näiteks Sürakuusa ja Akragas kuulusid doorlastele, euboialaste kolooniates räägiti aga joonia murret. Seevastu Sitsiilia
Ta sõltus sõjasaagist, kuna oli vaja palka maksta ja nii ta siis hoolitses, et sõda ikka käiks. Ta pidas kartaagolastega vähemalt neli sõda ja finantseeris end sellega. Ta võttis orje ja müüs neid maha. Ehitas Sürakuusa linna välja ja tema ajal oli see Kreeka suurim linn. Valitses kogu Sitsiilia kreeklaste ala, nende jaoks oli ta Sitsiilia valitsejaks. Kui ta ära suri 367, Dionysios II tuli ja oli segaduste aeg. Võim vaheldus kuni 344, kuni Korintosest tuli abivägi koos Timoleoniga, kes väikse sõjaväega osutus edukaks. Ajas türannid minema, võttis võimu ja kehtestas vabariigi enam-vähem. Läks sõtta ka kartaagolaste vastu ja sai seal ka paar korda võita, öeldi, et jumalad olid tema poolt. Kukutas türannid ka teistes linnades. Vanaduses pani võimu maha ja tuli uus valitseja. Viimane faas on türann Agathokles, kes valitses Sürakuusat 316- 289. Pärimus tema suhtes on vaenulik,
Rahvas palub Ot päästa linn. O on oma naise venna Kreoni läkitanud oraakli juurde, kes vastab, et linna on tabanud needus, kuna Laiose mõrvas on linnas. O kavatseb tolle tabada ja laseb oraakli enda juurde tuua oraakel ei taha tapja nime öelda, kuid lõpuks vastab. Algul peab O seda Kreoni vandenõuks. Jokaste rahustab teda öeldes, et neil oli ka needus... aga see ei läinud täide ning ütleb, et laiose tapjaid oli ka mitu. Ole meenub see seik. Saabub saadik Korintosest, kes teatab, et Korintose kunn on surnud. O on rõõmus, et ennustused ei täitunud. Saadik aga räägib, et tema ise viis karjuselt saadud imiku kuningakotta (kel olid jalad puruks) ja et O polnud nende laps. Jokaste taipab tõde ja poob end üles. Selgub, et ainuke pääsenud oli toosama karjane. O saab teada tõe. Leiab, et tal pole õigust maailma näha ning torkab enda silmad pimedaks. Neab oma saatust ja lahkub linnast
O on oma naise venna Kreoni läkitanud oraakli juurde, kes vastab, et linna on tabanud needus, kuna Laiose mõrvas on linnas. O kavatseb tolle tabada ja laseb oraakli enda juurde tuua oraakel ei taha tapja nime öelda, kuid lõpuks vastab. Algul peab O seda Kreoni vandenõuks. Jokaste rahustab teda öeldes, et neil oli ka needus... aga see ei läinud täide ning ütleb, et laiose tapjaid oli ka mitu. Ole meenub see seik. Saabub saadik Korintosest, kes teatab, et Korintose kunn on surnud. O on rõõmus, et ennustused ei täitunud. Saadik aga räägib, et tema ise viis karjuselt saadud imiku kuningakotta (kel olid jalad puruks) ja et O polnud nende laps. Jokaste taipab tõde ja poob end üles. Selgub, et ainuke pääsenud oli toosama karjane. O saab teada tõe. Leiab, et tal pole õigust maailma näha ning torkab enda silmad pimedaks. Neab oma saatust ja lahkub linnast.
last. Teebas on katk. Rahvas palub O-t päästa linn. O on oma naise venna Kreoni läkitanud oraakli juurde, kes vastab, et linna on tabanud needus, kuna Laiose mõrvas on linnas. O kavatseb tolle tabada ja laseb oraakli enda juurde tuua oraakel ei taha tapja nime öelda, kuid lõpuks vastab. Algul peab O seda Kreoni vandenõuks. Jokaste rahustab teda öeldes, et neil oli ka needus... aga see ei läinud täide ning ütleb, et laiose tapjaid oli ka mitu. O-le meenub see seik. Saabub saadik Korintosest, kes teatab, et Korintose kunn on surnud. O on rõõmus, et ennustused ei täitunud. Saadik aga räägib, et tema ise viis karjuselt saadud imiku kuningakotta (kel olid jalad puruks) ja et O polnud nende laps. Jokaste taipab tõde ja poob end üles. Selgub, et ainuke pääsenud oli toosama karjane. O saab teada tõe. Leiab, et tal pole õigust maailma näha ning torkab enda silmad pimedaks. Neab oma saatust ja lahkub linnast. Nääidend lähtub üksikute isikute otsustest (õnn on muutlik, kui
annaabi.ee 
