Tartu Ülikooli Majandusteaduskond Liispet Kaisel Ekke Sakkov Mihkel Pari Kõrgharidusreform teeb tudengid vaeseks Kvalitatiivne intervjuu Juhendaja: Kaia Philips Tartu 2013 Uurimisprobleem ja -meetod Uurimisprobleem, mis tundus uurimist väärt, oli see, et paradoksaalsel kombel on teoreetiliselt täiesti võimalik, et kõrgharidusreform, mis on ju üsnagi otseselt suunatud muuhulgas ka tudengite rahalise olukorra parandamisele, võib omada hoopiski vastupidist efekti. Selle huvitava tähelepanekuni on meid viinud kõrgharidusreformi teemalised kirjutised, mida võis leida Internetist, seal hulgas ka haridusminister Jaak Aaviksoo erinevad artiklid selgitamaks kõrgharidusreformi visiooni ja eesmärki. Grupiga tööd alustades oli üsnagi selge, millist uurimismeetodit me antud juhul kasutama peaksime
· Vanema generatsiooni lahkumise põhjused ei jõuta pere üleval pidada, välismaal parem pensionisüsteem (vanadekodud kvaliteetsemad) (Näiteks Soomes töötad 5 aastat siis saad Soome pensionit, mis kõrgem), välismaal rohkem võimalusi end tõestada, asjad kättesaadavamad, palgad suuremad. Lapsed on · Lahendused emigreerumise pidurdamiseks Teha kõrgharidus kättesaadavamaks (pakkuda tasuta kõrgharidust - kõrgharidusreform) , luua töökohti, erinevate toetuste suurendamine (näiteks lapsetoetus, stipendiumid). Avaliku sektori palkade tõstmine (näiteks arstid lahkuvad välismaale). Mainiks ära ka president Toomas Hendrik Ilvese suurprojekti ,,Talendid koju". Kokkuvõte: · Kõige rohkem on emigreerumises süüdi riigi poliitilised meetmed. Otsuseid tuleb vastu võtta lähtuvalt inimeste vajadustest ning nõudmistest, et tagada kõrge elukvaliteet
tingimused olla erinevad. Kindlasti tänu sellele suureneb väljalangevus, kui probleemide tekkimisel hakatakse õppemaksu nõudma. Eks see võib olla ka mõningatele motiveeriv pingutamaks rohkem kuis see on muutnud tudengitele pigem olulisemaks EAP-d kui õpitulemused. Paremini kindlustatud peredest pärit noortel on paremad võimalused ülikoolis püsimiseks ja see vähendab kõrgharidusele ligipääsu. Alates 2016/2017. õppeaastast kohaldatakse kõikidele samad reeglid. Kõrgharidusreform ühtlustab kõigi sisseastujate jaoks tasuta kõrghariduse omandamise võimalused. Reform kaotab tasuta ja tasulised õppekohad ning kõik eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppima asuvad üliõpilased saavad õpinguid alustada tasuta ja seda nii päevases õppes kui avatud ülikooli õppes. Tasuta õpingute jätkamise tingimuseks on eestikeelse õppekava täitmine maksimaalses mahus (30 EAP semestris).Kui varem
Andmed Loodud: 1991 Töötajate arv: (taandatud täistööajale) 7.8 (2016) Ettevõtluskäive: 246090,89€ (2015) Mõjupiirkond: Kõigi Eesti kõrgkoolide üliõpilased Peamine tulemusindikaator: Osakaal kõrgkoolidest, mille üliõpilaskonnad on EÜLi liikmed Kuidas on ühiskonnale kasulik? EÜL osaleb liikmesorganisatsioonina üliõpilasi puudutavate poliitikate väljatöötlemises, tehes ettepanekuid ja selgitustööd Viimaste aastate üheks parimaks näiteks on kõrgharidusreform, millega viidi sisse tasuta kõrgharidus ja vajaduspõhised õppetoetused EÜL tegi aktiivset tööd oma seisukohtade tutvumisel ja nende läbisurumisel Läbi on pääsenud EÜLi ettepanekuid mis puudutasid kõrghariduse ligipääsetavust erivajadusega õpilastele EÜL väljastab rahvusvahelist õpilas-, üliõpilas-, õppejõu- ja noorte kaarti ISIC Kuidas ja kust tuleb raha? Teenib tulu UNESCO tunnustusega rahvusvaheliste ISIC kaartide väljastamisest, mis omakorda loob nii
vaid ka kõrgharidussüsteemi kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmine 3. Reform võib panna ülikoolid rohkem riigist rippuma / Alo Raun ; kommenteerib Mart Laidmets Postimees (2011) 5. sept., lk. 6 Haridusministeerium kavatseb hakata ülikoolidele ja teistele kõrgkoolidele raha jagama paljude ebamääraste kriteeriumide abil, mistõttu kardavad haridustemplid, et riik saab nende üle liiga suure võimu 4. Kõrgharidusreform saab hoo sisse / Mart Laidmets Postimees (2011) 12. juuli, lk. 15 Ülevaade uuest kõrgharidusreformist, uuendustest Eesti kõrgkoolide rahastamisskeemis (a:(mart laidmets) and d:(kõrgharidus)) and t:(Postimees); teemabaas: ISE haridus 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Vastus: kaks 1. Valgemäe, Mardi, 1935- Eesti barokk
endi erialadele. Teiseks noorte väheste töökogemuste põhjuseks on mitmete ülikoolide vähene paindlikkus, kui mõnes ülikoolis saadakse valida milliseid aineid ja mis ajal kuulatakse, siis teistes ülikoolides õpitakse erialati ja õppeaastati ühtse tunniplaani järgi, mis ei võimalda tudengitel omada tihti isegi osalise tööajaga töökohta. Minu arust ei tee asja paremaks ka plaanitav kõrgharidusreform, mis raskendab tudengite võimalusi saada õpingute ajal erialast töökogemust ja seega ka paremaid võimalusi tööturul. Ei saa loota, et kui tudeng õpib korralikult soovitavad vähemalt viis aastat ülikoolis ja siis astub järsku peaaegu kogemusteta tööturule, jooksevad tööandjad tema pärast amokki. Nii see lihtsalt ei ole, eelistatakse ju ikka neid töötajaid, kes on omandanud kuskil mingi vilumuse tööülesannete täitmisel
kolmanda maailma riikidesse, kus saab väiksema raha eest rohkem töölisi ära kasutada. Nii, et asjal on mitu külge. Siinkohal tasub veel ära mainida, et riikide haridussüsteemid ei jõua järgi tööjõuturu vajadustele, mille tõttu on paljudes riikides tegu ebavajalike alade (nt. hispaania filoloog, filosoofia õpetaja jne) ületootmisega. Siinpuhul paistab kahjuks ka Eesti oma haridussüsteemiga silma, kui ebavjalike alade ületootja. Küll, aga on läbi viidud kõrgharidusreform ning tulevikus on lootust selle olukorra paranemisele. Infotehnoloogia ja loodusteaduste aladele on suuremat rõhku pandud ning ka riigi poolt sellesse investeeritud. 6 Multinatsionaalsete suurkorporatsioonide tegevus ei ole paljudel puhkudel hea keskkonnale. Firmad on väga tragid ära kasutama seaduseauke, nõrka riigisüsteemi, korrumpeerunud ametnikke selleks, et ei peaks kulutama tootmisel ekstra keskkonnanõuete
Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine ning gümnaasiumide vähendamine on teoreetiliselt õiged eesmärgid. Praktikas on tegemist aga tohutu probleemipuntraga. Näiteks kolme õppesuuna nõue, mida väheste õpilastega pole võimalik täita. Seetõttu teen ettepaneku: jääma peavad kõik gümnaasiumid, kes suudavad täita uue õppekava nõudeid. See on ainuke korrektne alus: mõni gümnaasium suudab täita uue õppekava nõuded saja õpilasega, teine ei suuda ka kolmesajaga. Kõrgharidusreform Esiteks, kui ülikoolid viiakse üle ainult riigieelarvelisele rahastamisele, siis muutub võtmeküsimuseks see, kes ja kuidas riigi raha ülikoolidele jagab. «Nüüd on juhtunud niisugune lugu, et seadusesse on jäetud need tingimused kirja panemata. Teine põhiprobleem on need tingimused, mille alusel võib ülikool nõuda õppekava täitmata jätnud tudengilt õppekulude hüvitamist. «Kuidas tudeng maksma hakkab ja kui suur see raha on, mida ta maksma peab?
social, technological) analüüsi metoodikat. Väliskeskkonda ja selle olulisemat mõju OÜ EHTE-le analüüsitakse poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses ja tehnoloogilises lõikes. Analüüsis on arvestatud kolme tasandit, milleks on Eesti riigi, Euroopa Liidu ja globaalsed tasandid. Poliitiline mõju Eesti Vabariigi tasandil mõjutavad EHTE erakooli haridusseadus, erakooliseadus, rakenduskõrgkooli seadus ja kutseõppeasutuse seadus. Praktikandi praktikal oleku ajahetkel on kõrgharidusreform riigikogus lugemisel. Eelnõu, mille kohaselt jõustuvad muudatused 1. septembril 2013. aastal, muudatused rahastamises jõustuvad 1. jaanuaril 2014. aastal saadeti riigikokku juba detsembris 2012. Hetkel on eelmise valitsuse ajal ministeeriumis koostatud seaduseuuendustest (kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja täiskasvanukoolituse seadus, kõrghariduse standard) peatatud, alles ümbertegemisel või riigikogus menetlemisel.
) Kvalitatiivsed • Osalusvaatlus ja struktureerimata vaatlus • Mittestruktureeritud intervjuud e. süvaintervjuud) • Pool-struktureeritud intervjuud • Ekspert- ja eliidiintervjuud • Fookusgrupi intervjuud • Tekstianalüüs: – Diskursuse analüüs – Dokumendianalüüs – Kvalitatiivne kontetnanalüüs • Interpretatiivne poliitika Analüüs Kvalitatiiv – millal valida? I • Soovid uurida mõnda nähtust/protsessi sügavuti Nt. Kuidas ning miks käivitati kõrgharidusreform? • Mõista toimijate tõlgendusi/maailmanägemise viise • Nt. Kuidas Eesti parteide eliit mõistab esindus- ja osalusdemokraatiat? • Soovid aru saada poliitikaga seotud tekstide varjatud tähendusstruktuuridest • Nt. Milliseid veenmistehnikaid ja metafoore kasutavad Savisaar ja Ansip oma kõnedes? • Soovid mõista protsesse – kuidas ja miks miski toimus • Nt. Kuidas on toimunud energiapoliitika kujundamise protsess Eestis ja millised eri tüüpi huvid on selles mängus olnud?
annaabi.ee 
