Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
populatsioon, triiv, kohastumused, mutatsioonid, geenivool, mikroevolutsioon, ühesugused, liigilised, kohastumist, liigiteke, kohastumine, tähenduseks, lamarkism, aegunud, evolutsiooniõpetus, olelusvõitlus, lünk, kohanemine, otstarbekasTõene või väär? Paranda vead! Liigi isendid on geneetiliselt ühesugused. Tõene. Kohastumused tekivad populatsioonides. Tõene. Mikroevolutsiooni põhjustavad neutraalsed Väär. Katkeva tasakaalu põhjustavad mutatsioonid. neutraalsed mutatsioonid. Liikide iseseisvuse tagavad Tõene. ristumisbarjäärid. Geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes Tõene. populatsioonides. Liigilised kohastumused on alati täiuslikud. Väär. Liikide kohastumused pole alati täiuslikud. Stabiliseeriv valik kõrvaldab populatsioonist Väär. Lõhestav valik kõrvaldab geneetilise muutlikkuse. populatsioonist geneetilise muutlikkuse.
· Kvaternaar 1,8-...mln. Umbes 7-5 miljonit aasta tagasi toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest- INIMESE EVOLUTSIOON. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid: Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit nim. populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nim. populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. Teatud tingimuste korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. (SELLINE POPULATSIOON EI EVOLUTSIONEERU) POLE ! Seadus kehtib tingimustel: · Populatsioon on väga suur · Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest · Mutagenees puudub · Populatsioon on isoleeritud · Puudub looduslik valik
71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone;
Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsioon ei evolutsioneeru, ta säilib sellisena igavesti, kuid sellist pole olemas. Geneetilise muutlikkuse allikad-mutatsioonid-geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele
1.Darwinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks (geenifondiks). Suguliselt sigivate organismide populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda ka nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda Mendeli seaduste kohaselt. Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv.
See määrab suurema osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. Godfrey Harold Hardy (inglise matemaatik) ja Wilhelm Weinberg (saksa arst) tõestasid 1908.a, et pärandumusseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Sama kehtib aga ainult järgnevatel tingimustel: · populatsioon on väga suur (palju sigivaid isendeid) · kõik ristumised on vabad (ehk juhuslikud; st et nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · mutagenees puudub (populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone) · populatsioon on isoleeritud (puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest) · puudub looduslik valik (st kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega).
elutingimustes ning sellega liigi säilitamist. *Kohasus individuaalse genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. *Liigiteke uue liigi evulutsiooniline tekkimise olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahel. Liigiteke on mikro- ja makroevulutsiooni eraldusprotsess. *Liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes vüljakaid järglasi. *Lõhestav valik loodusliku valiku tüüp; liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamiliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud. *Mikroevulutsioon populatsiooni- ja liigisisesed evulutsioonilised muutused,
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid,
Genofond-populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenivool-isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest
Vahel võib üks lähteliik panna aluse mitmele uuele liigile kui uues elupaigas ökoloogilised tingimused mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri pop eri ökonišše ja eristuvad iseseisvateks liikideks – adaptiivne radiatsioon . Nt Darwini vindid. Mõnikord võivad liigitekke käigus uue liigi genofondis kinnistuda mutatsioonid, mis muudavad olulisel määral organismi ehitusplaani ja eluviisi ning avavad täiesti uut laadi kohastumisvõimalused. Selline liik võib panna aluse uuele evolutsioonisuunale ja olla rajajaks uuele kõrgtaksonile – sugukonnale, seltsile, klassile, hõimkonnale. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest
Kuna alleelide sagedus erinev, siis ka eri genotüüpide sagedus erinev. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. UK matemaatika Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Wilhelm Weinberg tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. St et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Kehtib kui: 1) Populatsioon on väga suur 2) ristumised on vabad 3)mutagenees puudub 4)populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest 5) puudub looduslik valik kõik genotüübid on võrdse kohasusega e valikuväärtusega. Populatsioonide geneetiline struktuur võib muutuda: 1)geenide ja kromosoomide struktuur ning arv
10. Inimese evolutsioon alates inimeste ja inimahvide eellaste lahnemisest st viimase 5 7 miljoni aasta jooksul 11. Neodarvinismi teke japõhilised postulaadid 12. Neutraalne evolutsiooniteooria ja erinevused neodarvinismis Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil. Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: 1. Mutatsioonid ...? 2. Kombinatiivne muutlikkus ...? 3. Geenivool = geenisiire - ühe pop. geenid satuvad teise. 4. Geneetiline triiv pop.geneetilise struktuuri juhuslik muutumine. Mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone. Nt juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides. Looduslik valik. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest
Füüsikaline ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talituse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. Sotsiaalne inimühiskonna areng, s.o. kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. 2. Esmased evolutsiooniteooriad ( Cuvier, Lamarck, Darwin ja darvinism) Cuvier oma uuringutes tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade
liigi säilimist. Kohasus- individuaalne genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. Liigiteke- uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahele. Liigiteke on mikro- ja makroevolutsiooni eraldusprotsess. Liik- populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Lõhestav valik- loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud.
levila. (taimerühm, loomarühm) Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevoluts. - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Divergents- protsesside lahknemine eri suunadesse või hajumine.(lahknemine evolutsiooni käigus) Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaa Konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine.(sarnased tunnused)Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke prokarüoodid eukarüoodid (ainuraksed hulkraksed) Geneetiline muutumine- DNA lõigu muutumine. Evolutsioneerumine -liikide muutumine aegade jooksul.
ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. 2. Selgita mõisteid o Geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi (kromosoomistik) mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. o populatsiooni geneetiline struktuur – Eri alleelide ja genotüüpide arvu ristsuhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. o geenivool –esineb siis kui ristuvad sama liigi eri populatsioonide isendid. Geenivool tagab populatsioonide geneetilise ühtlustumise. o Geneetiline triiv- seisneb geenide ülekande juhuslikkuses järgmisse põlvkonda. Selle tulemusena võib genotüüpide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Geneetilisel triivil on kahesugune toime: o Vähendab geneetilist muutlikust väiksestes populatsioonides
Geenivool(geenisiire)-geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv(geenitriiv)-alleeli- ja genotüübi sageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeseste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. Isolaat-liigi põhilevialast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eristatud väike populatsioon. Kohanemine-individuaalne adaptatsioon, isendi fenotüübi otstarbekaks muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine-(populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused.
Maal elavad orgaismid kasutaksid toiduks ära ,,isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 3. bioloogiline evolutsioon- Elu areng esimestest elusolenditest kuni inimeseni. 4. sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu areng Maal: loe õpikust Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismi rühmades. Üksik indiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumis võimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustuvad selle populatsiooni geenifondi ehk genofondi. Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Evolutsiooniks vajalikku geneetilise muutlikuse allikad: 1)Mutatsioonid... geenmutatsioonid (uued alleelid geenid). kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja kordustes).
GEOGRAAFILINE ISOLATSIOON- eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. HARDY- WEINBERGI SEADUS- populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. ISOLAAT- liigi põhilevilast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. KOHANEMINE- indiviidi elu kestel sobitumine elutingimuste muutustega päriliku reaktsiooninormi piires. KOHASTUMINE- bioevolutsiooni peamine protsess; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. KOHASTUMUS- populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist.
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad – populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad – MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid – seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel
paleogeen kiire imetajate evolutsioon neogeen esimesed inimese eellased, tänapäevale sarnane elustik kvaternaar jääajad, tänapäevase inimese tekkimine 8. Millised tingimused pidid olema täidetud, et elustik (taimed ja loomad) saaksid liikuda maismaale (organismide ehituses toimuvad vajalikud muutused)? 9. Mis on see, mis (bio)evolutsioneerub? Evolutsioneerumisvõimeline on populatsioon. Evolutsioneeruvad geenivoolu, kombinatiivse muutlikkuse, geenitriivi, mutatsiooni või loodusliku valiku abil. 10. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel muutub paljunemisel alleelide ja genotüüpide sagedus ning sugurakkude juhuslik kombineerumine suurendab liigi mitmekesisust. Tekivad mutatsioonid, millest tekib uus geen, kromosoom või genoom, tekib muutlikkus
Mikroevolutsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks . Mikroevolutsioon - liigi sisene evolutsioon, populatsioonide muutumine ja kohastumine. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon . Populatsiooni iseloomustab: - Genofond - Geneetiline struktuur - Liigi levila ehk areaal Evolutsiooni tegurid: 1. Mutagenees (mutatsioonid) 2. Kombinatiivne muutlikus 3. Geenivool (geenisiire) rändamine 4. Geenitriiv juhuslik kõikumine 5. Looduslik valik 1. Geenmutatsioonid tekitavad uusi allele ja mõnikord ka uusi gene. Äädikkärbsetel geenmutatsioonid avalduvad mõnedes tunnustes: tiivad, kehavärvus, silmavärvus, peakuju
Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 2. Esimesed organismid millal, kus, millised? Väidetavalt on tsüanobakterid Maal elanud juba ligi 3,5 miljardit aastat, olles seega ühed vanimad elusorganismid, kellest on jälgi leitud 3. Koosta taimede arengurida: Ainuraksed vetikad .... 4. Koosta loomade arengurida: Ainuraksed loomad ... 5. Miks on populatsioon evolutsiooni seisukohalt tähtis? mida suurem on populatsioon seda keerukamaka ning mitmekesisemaks saab muutuda evulotsioon 6. Mikroevolutsioon ja selle tegurid mutagenees, geenivool, geneetiline triiv ja looduslik valik Mikroevolutsioon. Uute liikide tekkimine looduses on evolutsiooniprotsessi kõige tähtsam etapp. Uued liigid tekivad looduses evolutsiooni liikumapanevate jõudude mõjul. Mutagenees tekitab uusi alleele ja vahel ka uusi geene
kromosoomide samas lookuses. Alleelid tekivad mutatsioonide tagajärjel. Populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ristumise tulemusel võib sündida homosügootseid (retsessiivsed või dominantsed alleelid) ja heterosügootseid isendeid. Vt geneetiline struktuur! Homosügoot isend, kellel on lookuses (mõlemas kromosoomis) identsed alleelid: AA, aa, AA bb. Heterosügoot isend kellel on lookuses geeni erinevad alleelid: Aa, AA Bb, Aa Bb. Geneetilise muutlikkuse allikaks on: 1. mutatsioonid st tekivad uued geenid või alleelid. * Kahjulikud mutatsioonid (avalduvad fenotüübis) * Neutraalsed mutatsioonid * Kasulikud mutatsioonid ( vastupidavus haigustele jne) Mutatsioonid tekivad harva. Paraku geene on väga palju ja isendeid ka, nii et mutatsioonid avaldavad muutlikkusele peamist mõju. 2. kombinatiivne muutlikkus alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Erinevate alleelidega gameetide kombineerimisel võib populatsioonis tekkida palju uusi
Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Biotsönoos; ökotoobia. Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne.Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tarbijad, tootjad ja lagundajad. Ökosüsteemide muutused Kasvav ja kahanev populatsioon. Iga järgmise troofilise taseme biomass in ligikaudu 10% eelmse taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel. Globaalsed probleemid Erosioon. Kõrbestumine. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Happevihmad. Kasvuhooneefekt. Eestis on peamine probleem põlevkivi kaevandamine. 1. Sealne toidupuudus ei likvideeru seetõttu, et elanikud toovad ilmale järglasi, mis suurendab elanike arvu, seega tahab juba suurem hulk rahvast kõhu täis saada ning
Organite homoloogsus — elundite põhiehituse sarnasus. Viitab ühisele eellasele. Rudimendid — inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Nt karvkate, kõrvalihased, sabakont. Embrüonaalne areng — isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeemiline võrdlus — kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. Biogeograafilised tõendid — mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Kultuurtaimede ja koduloomade aretamine — aretustulemused annavad tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. 7. Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus. Ei pea teadma otseselt aastaid, kuid
erinevused. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm, mis võib viia sa organismide hukkumiseni. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emasloomade pärast. Liikidevaheline konkurents sõltub keskkonnast ning ellu jääb liik, kellel on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad. 6. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Ühes tiigis elavad karpkalad moodustavad populatsiooni, kuid Eestimaa eri metsades elavad ühte liiki mägrad kuuluvad eri populatsioonidesse. Populatsiooni saab iseloomustada selle arvukuse ja tihedusega. 7. Mis on ökosüsteem – selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne
sajandil seotud evolutsiooniteooria laienemisega erinevatele tasanditele /uuringud isendilt kõrgematele taksonitele ja madalamatele kuni geenide pärandumiseni, geenide evolutsioon) · Eelkõige mikroevolutsiooni teke · Tänapäevane evolutsiooniteooria sünteetiline evolutsiooniteooria 5. Evolutsiooni algüksus ja materjal 5.1 Evolutsioon toimub ainult organismirühmades · Üksikindiviid ei evolutsioneeru · Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon o Ühe liigi elamine ühes kohas · Genofond - kõikvõimalikud geenid ja nende alleelid mingi liigi kohta · Populatsiooni geneetiline struktuur on erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe · Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendest tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna o Nn ideaalpopulatsioon isendite arv on lõputult suur puuduvad mutatsioonid
mille esindajaid on Eestis looduslikult ainult 4 liiki. Nimeta need a) harilik mänd b) harilik kuusk c) harilik jugapuu d) harilik kadakas 11.3. 100- 130 milj a. tagasi arenes Maal kõige liigirohkeim taimerühm- katteseemnetaimed 11.4 Taimestiku areng Maal muutis oluliselt keskkonda(2) ( ehk , millised tagajärjed olid taimede siirdumisel veest maismaale) a) hapniku tekkimine fotosünteesi tagajärjel b) hukkunud taimede lagunemisest tekkinud mullakiht 12. Sõnasta mõisted: 12.1. populatsioon - ühe liigi isendid mingil territooriumil, mille piires on võimalik nende vaba ristumine. 12.2. geenisiire - geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. 12.3 geenifond - on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum 12.4. homosügoot – identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed) 12.5
populatsiooni võime järglasi anda ületab oluliselt tegelike järglaste arvu; seega toimub selektsioon, mis realiseerub läbi olelusvõitluse, mis tingimata pole vahetu olend olendi vastu võitlus, vaid enamkohanenute suurem ellujäävus ja paljunemine. LV toimumise tingimused: 1) subjektid peavad paljunema 2) järglased peavad olema lähedaste tunnustega oma vanematele 3) populatsioon ei tohi olla absoluutselt homogeenne, peab varieeruma 4) isendid peavad erinema fitnessi (kohanemuse) poolest – igasugune soositud muutus peab tagama reproduktiivse edukuse LV toimib evolutsiooniteooria kohaselt siis, kui keskkonnamuutus eelistab mingit uut tunnust, või kui mingi spontaanselt tekkinud mutatsioon suurendab kohanemust. konstantse väliskeskkonna korral on LV just status quo hoidjaks.
Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. (Sille) Populatsioonigeneetika uurib populatsioonide varieeruvuse muutumist ajas: selgitab, kuidas praegune varieeruvus tekkinud on, ja ennustab seda, milliseks varieeruvus tulevikus saab. Uurib erinevaid tegureid, mis varieeruvust mõjutavad (nagu loodusliku valiku toimumine, geneetiline triiv, mutatsioonid, geenisiire, Mendeli pärilikkuse seadused, paarumismustrid, populatsioonide struktureeritus). Varieeruvus kui alleeli/genotüüpide/haplotüüpide sageduse muutumine. Põhilise töövõttena luuakse mudel (kasutades teatud eelduseid ja teadmisi vastavat protsessi mõjutavate tegurite kohta) ning selle tulemusi võrreldakse reaalsete populatsioonide vaatlemisel saadud tulemustega. Kui need langevad kokku, võib öelda, et mudel vastab antud populatsioonis toimunud protsessile
Neodarvinismi kohaselt on Darwini poolt võimalikuks peetud pangeneetiline pärandumine (s.t., et ka elu jooksul omandatud tunnused võiksid päranduda järglastele) võimatu. Geneetiline tekib muutlikkus populatsioonides juhuslikult mutatsioonide tõttu ja rekombinatsiooni tõttu (see on homoloogiliste kromosoomide ristsiire meioosi ajal). Evolutsioon seisneb põhiliselt alleelisageduste muutumises põlvkondade lõikes geenitriivi, geenisiirde ja loodusliku valiku tagajärjel. Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. Postulaadid: Populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel (st. mitte adapteerumisest tingituna); Populatsioonid arenevad/muutuvad tänu geenisageduste muutustele, mida põhjustab juhuslik geneetiline triiv ja eelkõige looduslik valik;
annaabi.ee 
