Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes (külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel
Mis on kõrbestumine? · Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Miks tekivad kõrbed? Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks.
KÕRB Asukoht Kliimavööde Troopiline kliimavööde Lähistroopiline Parasvööde Kliimadiagramm Õhumassid Suvel troopiline õhk Talvel parasvöötme õhk Temperatuur Päeval kuni 50 kuumakraadi Öösel võib langeda alla nulli Tuuled Parasvöötmes läänetuuled Troopilises passaadid Lähistroopilises suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad Kaks aastaaega: Suvi Talv Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid......................................................................................................
.................................................................10 Loomad .....................................................................................................11 Kasutatud kirjandus ............................................................................................12 3 Kõrbest Mis on kõrb? Kõrb on tühi maa, kus elustik on vaene, sest pole korralikult vett ega toitaineid. Kõrbed katavad ligi 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Suurem osa kõrbeist on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel. Osa kõrbeid on tekkinud niinimetatud vihmavarju efekti läbi tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub. Jahtudes ei suuda õhumass hoida endas kinni nii palju
Mart Reiniku Gümnaasium Referaat Austraalia parasvöötme kõrb Koostajad: Liisa Aasmäe Frederika Andreasjan Greete Napsep Angelika Uuk 2006 Sissejuhatuseks Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb
Kõrb referaat Sisukord : 1. Asend ja kliima 2. Luited 3. Luidete moodustumine 4. Mullastik 5. Kõrbemulla tüübid 6. Inimeste elu kõrbetes 7. Taimestik 8. Loomastik Asend ja kliima Kõrbed asuvad peamiselt troopilises kliimavöötmes, kuid kõrbed võivad asuda ka lähistroopilises- ja parasvöötmes. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbed laienevad iga aastaga mõned kilomeetrid. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel
kinnitas ÜRO ülikooli veeakadeemia asedirektor ja 95 riigist pärineva 1360 teadlase tööd hõlmava ettekande juhtivautor Zafar Adeel. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi ning tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas, vahendab Reuters rahvusvahelist raportit. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte
Kõrbed 1. Kus levivad kõrbed? Miks just seal? Iseloomusta kõrbekliimat. Kõrbed on vihmavaesed ja äärmuslike temperatuurikõikumistega alad. Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel. Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal, näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna-Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm. Kuumakõrbed asuvad palavvöötmes, kus tuulte süsteemi mõjul on taevas tihti pilvitu. Pilvede kaitseta muutub maapind suvepäevadel hõõguvkuumaks,
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel
elavad üle seemnete või maa- aluste osadena; velviitsia; piimalill; saksauul; kaktus; Kõrbealade laienemine savannide arvel; taimkatte hävimisel kõrbeliivad hakkavad liikuma ja on ohtlikud oaasidele; veekogud kuivavad (Araali meri), sest inimesed kasutavad vee ära; naftareostus piirkondades, kus pumbatakse naftat; Kõrb Sademed alla 100 mm. Kõrbeliigid: 1. Liivakõrb suured liivaluited, barhaanid. 2. Kivikõrb kaetud kividega. 3. Soolakõrb soolane. 4. Savikõrb raske lõimimisega muld, muutlik veereziim (kevadel liigniiske, suvel kuiv, pinnas koorikuline), kõva pragunenud pind. 5. Lössikõrb (peen, tolmjas liivsavi) lopsakas taimestik kevadel. Lühieataimed kasvavad, õitsevad ja viljuvad umbes kuu aja jooksul.
Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit. Osa kõrbeid tekivad veel vihmavarjuefekti tagajärjel. Kui kuum ja niiske õhk liigub mööda mäenõlva ülesse, jahtub see ja ei saa enam hoida endas nii palju niiskust ning see sajab vihma või lumena alla. Ületades mäetipu, hakkab õhk laskuma ja soojenema. Nüüd saab ta hoida endas rohkem niiskust ja võtab selle mäestiku taga asuvast maapinnast, kuivatades seda. Teised kõrbed tekivad ookeanihoovuste mõju tõttu. Kui polaaraladelt tulevad hoovused liiguvad ekvaatori poole ja lähenevad mandritele, tõuseb külm vesi pinnale ning õhk selle kohal jahtub. See õhk on tavaliselt udune, aga vihma see ei too. Seetõttu külmade hoovuste lähedal asuvad rannikualad kõrbestuvad (nt. California poolsaar). Viimasel ajal on kõrbete tekimises hakanud suurt osa etendama ka inimene. On olemas kaks peamist põhjust. Esimine on ülekarjatamine - koduloomad hävitavad taimestiku
osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on
Kõrb. Kõrbed on kuiva kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika ja parasvöötme loodusmaastik. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kõrbed hõlmavad u.23% maismaast. Nad on tekkinud kas püsiva kõrgrõhkkonna, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike ja mandrite lääneosas rannikualade sademetevähesust soodustavate külmade merehoovuste mõjul. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraadini) Sageli puhub tugev tuul (samuun, tromb) või on ilm üldse ilma tuuleta. Taimkate on
Kõrbetaimed ja loomad Sissejuhatus Kõrbes on palju taimi ja loomi. See töö annab ülevaate vaid vähestest nende hulgast. Põhirõhk on suunatud nende omapärale. Et paremini mõista, millest jutt, on mõnest taimest ning loomast ka väike pilt. Esmalt siiski sellest, mis ootab igat looma või taime kõrbes ees. Kõrbed Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt
Sademeid langeb aastas 200-400 mm, enamasti lume või Liduna. Lumikate on õhuke. Mereline kliima põhjustab tihedat pilvisust, sagedaid udusid ja tugevaid tuuli. Igikelts on lausaline. Maapind on jaotunud külmalõhede varal poole- kuni poolteisemeetrise läbimõõduga hulknurkadeks, mille piires ebaühtlase sulamise ja külmumise tõttu jämedam murend surutakse servade poole, peenem murend ja liivsavi aga koguneb keskele. Taimkate ja muld saab kujuneda vaid lõhedes ja pisilohkudes, kus taimed on talvel paremini kaitstud. Taimede ja mikroobide elutegevus on mõeldav vaid mõnesentimeetrilises pindmises kihis, mis soojeneb mõrie kraadi võrra üle 0'. Taimekooslused esinevad pisimätta-, pisivalli- või pärjakujuliste fragmentidena, mis katavad kuni 1/3 (harva 1/2) maapinnast. Tundra Tundravöönd moodustab põhjapoolkeral 500-1000 kilomeetri laiuse vöö. Vegetatsiooniperiood on lühike (2-2,6
Tänapäeval rännatakse arengumaadest arenenud riikidesse Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Pobleemiks on nn ajude äravool. Minnakse otsima paremat elu, õppimisvõimalusi, tööd. Pilet 8. 1. Pedosfäär.Mulla mõiste; lähtekivim, kliima, reljeef, aeg, organismid, inimtegevus). Pedosfäär- mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Mullatekkategurid: · Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Kliima
sinna elama. Tume elurikkus on see osa võimalikest liikidest, keda mingil põhjusel antud ajahetkel kohal ei ole. Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana. Bioomid. · Suurim loodusliku taimkatte üksus, kuhu kuuluvad maa-alad, mis jäävad mingisse kindlasse kliimavöötmetesse ja/või kus esinevad teatud kindlad mullatingimused, kuid mis võivad erinevates regioonides sisaldada erinevaid liike o tundra, taiga, lehtmets, põõsastikud, rohtla, kõrb, savann, vihmamets Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. · Vihmamets kõige kõrgem temperatuur, kõige rohkem sademeid · Tundra kõige madalam temperatuur, kõige vähem sademeid · Kõrb kõige kõrgem temperatuur, kõige vähem sademeid Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. · Maismaa keskmisest suurema primaarse produktsiooniga bioomid: taiga (boreaalne mets), parasvöötme lehtmets, parasvöötme vihmamets,
Maavarade kaevandamine kahjustab pinnast ja muldi.Lisaks üldisele keskkonna saastele rikuvad kaevandused piirkonna veereziimi ning võivad põhjustada maapinna vajumist. Keskkonnamõjud ei pruugi pärast kaevandamise lõppemist väheneda. Ka kaevanduste heitveed võivad tekitada keskkonnasaastet kaevandustest palju kaugemal. PEDOSFÄÄR See on maasfäär, mis hõlmab muldasid. Hakkas arenema koos elusa loodusega. Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Muld tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid muudavad seda pidevalt. Mulla tekkes on tähtis osa pindmise kihi kivimitel, nende koostisel ja murenemisel. Murendenud kivimid või pinnakatte pudenenud setteid (moreen), kuhu asuvad taimed ning millel ja millest muld tekib, nim mulla lähtekivimiks
põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv. Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud.
Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. KLIIMA KLIIMA iseloomustab piirkonna paljude aastate keskmisi ilmastikuolusid Kliimat kujundavad tegurid: 1. Koha geograafiline laius e. kaugus ekvaatorist sõltub Päikese kõrgus päikesekiirte langemisnurk 2. Üldine õhuringlus e. valitsevate tuulte suund tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb külmvöötmes ida-kirdetuuled ida-kagutuuled parasvöötmes läänetuuled palavvöötmes kirdepassaadid kagupassaadid PASSAADID püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled MUSSOONID tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3. Kaugus ookeanist mereline kliima pehme talv jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem sademeid rohkem mandriline kliima külm talv soe suvi, temperatuuri amplituud suur sademeid vähe 4
maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid
................................................................. 18 10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; ........................................................................................................................................ 18 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18 2 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; ............ 20 13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; . 20 14
Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu. Toiduprobleemid maakeral on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsa. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon viljakas muld uhutakse ära, kuni 1000 tonni/m2. Vihmametsades sajab üle 1500 mm aastas. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Endla Reintam, 2008/2009 2 Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt