Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Koosolek". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gert, kaasik, käive, rein, rebane, juta, jänes, minni, nirk, mäger, jaana, kuulamine, kaebusedTööjõud Klienditeenindaja 4800 5400 6000 6000 Juhataja 8400 9600 9600 10200 Koristaja 3000 3600 3600 3600 4.4 Sotsiaalmaksud AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 1584 1782 1980 1980 Juhataja 2772 3168 3168 3360 Koristaja 990 1188 1188 1188 5. EESMÄRGID 5.1 Lühiajalised eesmärgid 1) Populaarsuse saavutamine Eestis 2) Positiivne käive 3) Õigete partnerite leidmine 4) Sobiva meeskonna töölevõtt 5) Kodulehe loomine 6) Infovoldikute loomine 7) Külakese üles rajamine 5.2 Keskmise pikkusega eesmärgid 1. Töötajate täiendkoolitused 2. Kvaliteedi parandamine 3. Suur populaarus 4. Hea maine 5. Külastajad ka välismaalt 6. Rohkem töökohti 7. Kliendisoodustuste väljatöötamine 8. Koostöö turismiinfokeskustega 5
04.83 48304218064 Anna Count 2 Anne Anne Ütsmüts 01.08.61 46108017060 Anne Anne Teder 31.03.64 46403317104 Anne Count 2 Annemai Annemai Ots 13.08.72 47208137072 Annemai Annemai Sillmann 23.07.81 48107237671 Annemai Count 2 Argo Argo Vaarmann 23.11.56 35611239312 Argo Argo Kaasik 01.03.83 38303012276 Argo Count 2 Ave Ave Niitsoo 20.12.80 48012204251 Ave Count 1 Dmitri Dmitri Randla 08.06.56 35606084524 Dmitri Dmitri Ruuben 23.01.68 36801239205 Dmitri Count 2 Egert Egert Raidjõe 16.08.79 37908163658 Egert Egert Randrüüt 30.10.67 36710302626
5000 0 ku kolme kuu müüdud ma" lahtreid. dud kogus 20 12 14 19 14 10 12 101 Harjutus 9.1 Veergu "Pöördumine" ühenda lahtrite tekstid, nt. Pr. Malle Maasikas, osakonnajuhtaja Eesnimi Perenimi Tiitel Amet Malle Maasikas Pr. osakonnajuhataja Kalle Kaasik Hr. osakonnajuhataja Tiina Tihemets Pr. personalijuht Kärt Kärme Pr. pearaamatupidaja Toomas Tootlik Hr. tootmisdirektor Spikker Harjutus 9.2 Täida järgnev tabel vajalike andmetega Eesnimi Perenimi Tiitel Tiitel perenimi Eesnimi perenimi Malle Maasikas Pr. Pr
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2008 aruandeaasta lõpp: 31.12.2008 ärinimi: AS Simpel registrikood: 999888777 tänav: Kuuse 4 linn: Tallinn postisihtnumber: 11222 maakond: Harjumaa telefon: +372 xxxxxxxx faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. AS Simpel Majandusaasta aruanne 200
Indrek Rätsep II 208 Indrek Rokk II 411 620 2369 Innar Liiv Raja 15 - 409 620 2306 Irina Amitan Raja 15 - 136 620 2302 Ivo Müürsepp II 401 620 2355 Jaagup Irve Raja 15-222 620 2326 Jaak Henno Raja 15 - 403 620 2308 Jaak Tepandi Raja 15 - 403 620 2308 Jaan Penjam Akad.tee 21-B227 620 4214 Jaan Raik Raja 15 - 308 620 2252 Jaan Rebane Akad.tee 15A-111 Jaan Übi Raja 15-136 620 2302 Jana Toompuu II 207 620 2162 Janno Pärn II 404 620 2352 Järvi Peremees Raja 15 - 229 620 2257 Jelena Vendelin Raja 15 - 136 620 2302 Johannes Ehala II 305 620 2109 Julia Berdnikova II 414 620 2358 Jürgo-Sören Preden II 312A 620 2117 Juri Belikov II 307 620 2116
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
15000 10000 5000 0 CANON BJ-30 CANON BJ-33 CANON BJ-36 Harjutus 9.1 Veergu "Pöördumine" ühenda lahtrite tekstid, nt. Pr. Malle Maasikas, osakonnajuhtaja Eesnimi Perenimi Tiitel Amet Pöördumine Malle Maasikas Pr. osakonnajuhataja Pr. Malle Maasikas,osakonnajuhataja Kalle Kaasik Hr. osakonnajuhataja Hr. Kalle Kaasik,osakonnajuhataja Tiina Tihemets Pr. personalijuht Pr. Tiina Tihemets,personalijuht Kärt Kärme Pr. pearaamatupidaja Pr. Kärt Kärme,pearaamatupidaja Toomas Tootlik Hr. tootmisdirektor Hr. Toomas Tootlik,tootmisdirektor
võimalikust arvete mittelaekumisest saadava kahju katmiseks. Seesugune vajadus tuleneb tulude-kulude vastavuse printsiibist, et selle perioodi tuludest arvame maha ka selle perioodi kulud. Vara müües me aga ei tea palju arvetest jääb laekumata. 1. Krediitmüügist osatähtsuse meetodi puhul määratakse eelmiste aastate kogemuse põhjal, kui suur osa järelmaksmisega müügist jääb laekumata. Näiteks aruandeaasta krediitmüügi käive (kasumiaruandes) oli 1 000 000 krooni. Eelmiste aastate kogemustest on teada, et keskmiselt 3% krediitmüügist jääb laekumata. 3% x 1000 000= 30 000.- Tehakse raamatupidamislausend: D- ebatõenäolise laekumise kulu 30 000.- K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 30 000.- Kulu kantakse kasumiaruandesse, ebatõenäoliselt laekuvad arved kajastatakse bilansis (Nõuded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved ebatõenäoliselt laekuvad arved)
kuna see on kallis. Ettevõtte reklaamimiseks kasutatakse järgmisi vahendeid: - välireklaam, see on reklaamtahvel, millel on vajalik info; 13 - kohvikusisene reklaam, millel on lisaks ruumikujunduse funktsioon; - ettevõtte reklaam telefonikataloogis "Info+", igas ettevõttes on telefoniraamat; - ümberkaudsetes firmades reklaam, näiteks teadete tahvel. Kui ettevõtte käive suureneb, plaanitakse astuda Kaubandus-Tööstuskoja liikmeks ka teha ettevõttele reklaami läbi selle. 10. TURU, MAJANDUSHARU, KONKURENTSI ANALÜÜS 10.1. Konkurentsi analüüs Kuna ettevõte on määratlenud oma tegevusala toitlustuse ja meelelahutusega, siis ettevõtte konkurendid tegutsevad samal ärimaastikul. Pärnu linna iseloomustab suhteliselt tihe toitlustusettevõtete võrk, kus kõik omas nisis püüavad endale meelitada linna nappi klientuuri
Indrek Jakobson Raja 15 Indrek Rätsep II 208 Indrek Rokk II 411 620 2369 Innar Liiv Raja 15 - 409 620 2306 Irina Amitan Raja 15 - 136 620 2302 Ivo Müürsepp II 401 620 2355 Jaagup Irve Raja 15-222 620 2326 Jaak Henno Raja 15 - 403 620 2308 Jaak Tepandi Raja 15 - 403 620 2308 Jaan Penjam Akad.tee 21-B227 620 4214 Jaan Raik Raja 15 - 308 620 2252 Jaan Rebane Akad.tee 15A-111 Jaan Übi Raja 15-136 620 2302 Jana Toompuu II 207 620 2162 Janno Pärn II 404 620 2352 Järvi Peremees Raja 15 - 229 620 2257 Jelena Vendelin Raja 15 - 136 620 2302 Johannes Ehala II 305 620 2109 Julia Berdnikova II 414 620 2358 Jürgo-Sören Preden II 312A 620 2117 Juri Belikov II 307 620 2116
S_2 telefon vald S_3 1 isikukood palga aste S_4 telef S_5 3..* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm Töötajad Vald Nimi Telefon Isikukood Abja Kaasik Reijo - 36605150941 Abja Meigas Reijo 5172207 34506190557 Abja Mikson Aarne 5197749 37303030624 Abja Muld Reijo 5319856 37003260243 Abja Naaber Paul 5168395 36512210549 Abja Salu Argo 5465910 34811280456 Abja Vesi Kaspar 5669191 35312110930 Abja Väljas Arvi 5396117 36504060863 Laiksaare Ilves Annika 5057838 47704250911 Laiksaare Kukk Krista 5349248 44311270496
1 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule kr 8 000 40 40 40 40 40 40 40 40 18% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24 000 6 400 4 000 4 000 4 800 4 800 4 800 6 400 6 400 toodetav kogus kokku 15 50 20 35 40 45 50 60 70
Mäger on tavaline loom. Ta on jahiuluk, kuid praegu kütitakse vähem – nahk pole väärtuslik, samuti ei tee ta ka kahju. Elab urgudes/mägralinnakutes, mis on tehtud kalmistule, suvila- või saunavundamendi alla, sinna, kus ta pole oodatud. Põhjavesi peab olema sügaval, peavad olema liivased künkad – neid leidub Saaremaal. Liik Kaal Tüvepikkus Arvukus Staatus 12 Nirk 60-100 g 10-25 cm Tavaline Kärp 150-250 g -30 cm Vähearvukas Tuhkur 0,5-1,5 kg 35-45 cm Tavaline Jahiuluk Naarits 0,5-1,5 kg - 40 cm Üliharuldane I kat. kaitse Mink 0,5- 2,5 kg - 45 cm Tavaline Jahiuluk Metsnugis 1-2 kg 40-55 cm Tavaline Jahiuluk
Summa kokku 177992 Käibemaks 37378,32 Kokku 215370,3 Kvartal kokku 610207,8 Harjutus 9.1 Veergu "Pöördumine" ühenda lahtrite tekstid, nt. Pr. Malle Maasikas, osakonnajuhtaja Eesnimi Perenimi Tiitel Amet Pöördumine Malle Maasikas Pr. osakonnajuhataja Kalle Kaasik Hr. osakonnajuhataja Tiina Tihemets Pr. personalijuht Kärt Kärme Pr. pearaamatupidaja Toomas Tootlik Hr. tootmisdirektor Spikker Harjutus 9.2 Täida järgnev tabel vajalike andmetega Tiitel Eesnimi PERENIMI, Eesnimes Eesnimi Perenimi Tiitel E. Perenimi
KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja pü
Viljandi linna kinnisvaraturul korteromanditega tehtud tehingud majandustõusu ja -languse perioodil … Kinnisvara planeerimise ja maakorralduse eriala magistriastme 1. kursus 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on käsitleda Viljandi linna korteritega tehtud ostu-müügitehinguid majandustõusu ning –languse perioodil. Koostatud töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada seoseid tehtud tehingute ning kinnisvaraturgu iseloomustavate parameetrite vahel. Uuritavaks perioodiks on valitud 2003 – 2014. aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind
suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuludega. Kui kulu ei ole aga sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. Muutuvkuludeks on näiteks tootmiseks kuluv materjal. Ettevõtte püsivkuludeks on näiteks ruumide rent ja palgakulu. Renti ja palka peab maksma olenemata sellest, kas ettevõttes midagi toodeti või mitte. Ettevõtte püsikuluks võib olla ka reklaamikulu, mille tulemusena suureneb firma käive, samas aga tasu reklaami eest firma käibe kasvust ei sõltu. Seega on muutuvkulu ettevõttes tootmismahu kasvades pidevalt suurenev kulu. Püsikulu jääb samal ajal konstantseks. Kuid ka püsikulud võivad ettevõtte teatud uuel tasemel muutuda. See muutus on aga astmeline. Näiteks ettevõte laiendab oma tootmist ja rendib juurde uue tootmishoone. Ettevõtte kulude ja tulude vahelisi seoseid iseloomustab joonis. kulud
liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13
01.05.2008 Sirel Kristel Massiaru kask 1 02.06.2008 Tubin Ahti Tali haab 2 10.07.2008 Tubin Juulia Massiaru kuusk 2 15.07.2008 Männik Elvi Massiaru kask 2 28.02.2008 Kesa Katy Tali lepp 2 04.09.2008 Oks Aarne Surju lepp 2 07.05.2008 Meister Anton Surju tamm 2 22.03.2008 Pajusaar Hanno Tali mänd 3 20.06.2008 Mäger Karl Surju tamm 3 17.09.2008 Roos Margus Massiaru kask 3 26.09.2008 Roos Margus Massiaru mänd 3 29.09.2008 Siil Aigi Tali vaher 4 02.01.2008 Okspuu Reijo Surju kuusk 4 01.03.2008 Raja Tiina Tali saar 4 18.08.2008 Toomsalu Tiina Massiaru kuusk 4 12.01.2008 Meister Anton Surju haab 5 05.09.2008 Ilves Tom Surju saar 5 03.01
KÄIVE Joonis 2. Organisatsiooni elutsükli faasid Ettevalmistamine Kasv Küpsus Langus ELUTSÜKLI FAAS Kasvufaasis jätkub riskide võtmine ja investeerimine turundusse ning operatsioonide arendamisse. Selles etapis toimub üldine laiendamine ja kasvamine, kasvavad käive, töömaht ning töötajate arv. Väga suur rõhk on personali värbamisel ja valikul. Tunnetatakse personali planeerimise vajalikkust. Küpsusfaasis ollakse senise ärikontseptsiooniga jõutud teatud piirini, laienemine pidurdub, dünaamiline periood on lõppenud. Ka organisatsioon ja organisatsioonikultuur stabiliseerunud. Aeg mõelda uuendustegevustele, et organisatsioonil oleks võimalik taas minna kasvufaasi. Juhul kui
8.) 17.03.firmale esitati reklaami arve 460 EUR, milline tasuti reklaamifirma esindajale sularahas kassast 9.) 30.03. arvestati kolme kuu põhivarade amortisatsiooni summas 350 EUR 10.)30.03. vormistatakse arve puutoodete müügi kohta summas 4 100 EUR 11.) 31.03 arvestatakse märtsikuu töötasud alljärgnevalt: Täiskohaga töötajad: (arvestatakse maksuvaba miinimumi): * Karl Kange - ajapalk 950 EUR * Reet Rebane - ajapalk 1 100 EUR Töövõtulepingu alusel (ei( eiarvestata arvestatamaksuvaba maksuvabamiinimumi) miinimumi): * Indrek Ints - tükipalk 40 toodet a 12,5 EUR Kõik töötajad on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ( 2%) Kõik palgad kantakse üle töötajatele panga kaudu 31.03.2011. 12.) Viidi kogu sularaha kassast arveldusarvele panka NB!
valdade lõikes 8 maksumus kuupäevade - müüjate lõikes kuupäevade lõikes 9 maksumus liikide - müüjate lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Ene Kabli 12 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13
Vastused A Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X B Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X C Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X Nimi: Kood: Õpperühm: Variant: Küsimus A B C D E 1 2 3 4 5 6 7
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Pille-Riin Adamka OÜ VETURE Äriplaan Juhendaja: Alje Nohrin, BA OÜ Veture 2 Tartu 2009 SISUKORD 1. ÜLDOSA 1.1. Äriidee kirjeldus........................................................................3 1.2. Asukoht..................................................................................5 1.3. Töötajad.................................................................................6 1.4. Vajalikud vahendid.....................................................................7 1.5. Algbilanss...............................................................................9 2. TOOTMINE JA TURUNDUS 2.1. Toote valmistamise teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted.............................................................
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 7 Kuva punaselt arvud, mis jääva
Töötajate arv kinnisvara harus 2005. ja 2011. aastal Töötajate arv Ettevõtete arv 2005 Ettevõtete arv 2011 1-9 2 443 4 603 10-19 121 115 20-49 71 46 50-99 18 5 100-249 6 2 250 ja enam 1 0 Kokku 2660 4771 2011. aastal oli kinnisvaraalase tegevuse käive 9 978 771 200 eurot, võrreldes 2005. aastaga on see ligi 4 korda suurem. Import/eksport kinnisvaraalasel tegevusel puudub. Müügitulu oli 2011. aastal 960 324 200 eurot, võrreldes 2005. aastaga on see 46 % suurenenud. 2011. aastal moodustas kinnisvaraharu puhaskasum 381 871 000 eurot, mis on 40 % suurem võrreldes 2005. aastaga. Tööjõukulud on suurenenud vaid 25% võrra. Tööjõukulud olid 2011. aastal 75 615 500 eurot, millest 56 135 000 eurot moodustas palgakulu ning 19 480 500
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ÄRIIDEE
korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast kui teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood lähtuda seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja. Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast (käibemaksuseadusest § 37, lg 1,2). Kreeditarve millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellel arvele mida muudetakse. Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja visioon.................................
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse õppetool Janely Tilk PUHKEMAJA Äriplaan Juhendaja: A. Nohrin Pärnu 2013 Puhkemaja SISUKORD Puhkemaja 1.1. Äriidee kirjeldus Eesti inimene on õppinud puhkama ja lõõgastuma ka kodumaal. Puhkust ja aja maha võtmist vajame vahel kõik. Looduskaunis kohas, Pärnu külje all, asub Laine Kinnisvarabüroo OÜ kuuluv maja. Plaanis on rentida maja aastaringseks kasutamiseks, mis tooks ka rendile andjale kasu. Olemasolevates ruumides on võimalik majutada 24 inimest, lisaks toitlustada ja luua head võimalused lõõgastumiseks ja puhkuse nautimiseks. Maja esimesel korrusel asuvad WC/dussiruum, esik, garaaz ning abiruum. Olemas on köögiplokk koos elektripliidi, küpsetusahju, mikrolaineahju, veekeetja ning külmkapiga. Lisaks sellele on esimese
kommentaarid! NB! Finantsprognoose koostama asudes tasub meeles pidada n.ö. pessimistlikku printiipi ehk prognoosid tuleks koostada pigem väiksema käibe ja realistlike kuludega, kui liiga optimistlikult! Enne aga veel kokkuvõtlik ülevaade finantsprognooside omavahelistest üldistest seostest: MÜÜGIPROGNOOS Käive = kogus x hind KASUMIPROGNOOS Kasum (-kahjum) = käive kulud (püsi-ja muutuvkulud) RAHAKÄIBE PROGNOOS Raha jääk = raha sisse raha välja BILANSI PROGNOOS Varad = Kohustused + omakapital Näidisülesanne toodete valmistamine.
annaabi.ee 
