Referaat Liisi Pajula A83695 Torild Hammer, Axel West Pedersen ,,The Gender Gap in Subjective Poverty: A Comperative Study" The Open Social Science Journal, 2008, 1, 22-30 Artiklis tegeletakse üldiselt vaesuse probleemiga. Spetsiifilisemalt on tegu uurimusega, kuidas tajuvad erinevad sood vaesust ja majanduslikku pinget. Härrad Hammer ja Pedersen uurivad, kuidas individuaalsed ja kontekstilised faktorid mõjutavad abielus või kooselavate meeste ja naiste kogemust majanduslikust pingest. Nende peamine hüpotees on, et riikides, kus naiste osalus tööturul on väike, on kalduvus erinevusele selles, kuidas mõlemad sood tajuvad subjektiivset majanduslikku heaolu või pinget individuaalsesl tasemel, kusjuures naistele on see soovahe ebasoositavam. Teisisõnu, naised tajuvad individuaalsel tasemel suuremat majanduslikku survet ja väiksemat heaolu, kui nendega koos elavad (ja ehk ka abielus olevad) meessoost isikud
Artikli analüüs uurimistöö metoodikas Juhendaja: Alar Sepp Tallinn 2011 Artiklis tegeletakse üldiselt vaesuse probleemiga. Spetsiifilisemalt on tegu uurimusega, kuidas tajuvad erinevad sood vaesust ja majanduslikku pinget. Härrad Hammer ja Pedersen uurivad, kuidas individuaalsed ja kontekstilised faktorid mõjutavad abielus või kooselavate meeste ja naiste kogemust majanduslikust pingest. Nende peamine hüpotees on, et riikides, kus naiste osalus tööturul on väike, on kalduvus erinevusele selles, kuidas mõlemad sood tajuvad subjektiivset majanduslikku heaolu või pinget individuaalsesl tasemel, kusjuures naistele on see soovahe ebasoositavam. Teisisõnu, naised tajuvad individuaalsel tasemel suuremat majanduslikku survet ja väiksemat heaolu, kui nendega koos elavad (ja ehk ka abielus olevad) meessoost isikud
Ökosüsteemid Populatsioon - Ühe liigi piires kooselavate organismide rühm. Iseloomustavad omadused: 1) areaal ehk levila. 2)Arvukus. 3) Vanuseline koossesis. 4) sooline koossesis. 5) Populatsiooni tihedus.( mitu isendit pindala ühiku kohta). Biotsönoos ehk kooslus - koos elavad erinevad populatsioonid taimekooslus, seenekooslus, loomkooslus, mikroorganismi kooslus. Biotoop - elukeskkond Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne.
Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim- ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Kaks põhitüüpi: Karjatusahelad algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjad Laguahelad mmis algavad surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 12. Kooselavate liikide vahelised suhted Liik A Liik B Neutralism 0 0 Konkurents likidevaheline või liigisisene - - olelusvõitlus piiratud keskkonaressursside pärast Amensalism popul suhe, kus üks - 0 populatsioon kahjustab teist, kuid ise ei tunneta neg mõju Parasitism (a-parasiit) + -
Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele(tootjad, tarbijad, lagundajad) · Kooselavate liikide vahelised suhted · Neutralism 0 0 · Konkurents - - · Amensalism - 0 · Parasitism (A- parasiit) + - · Kommensalism (Akommensaal) + 0 · Kisklus (A- kiskja) + - · Sümbioos (mutualism) + + · Protokooperatsioon + + · Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur
Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamisoksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim- ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. o Kooselavate liikide vahelised suhted. Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Üldtuntud on parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud
kõdutoidulised liigid (saprofaagid) mullas ja vees. Energia läbib ökosüsteemi ühe korra ja väga palju energiat läheb kaduma troofiliste tasemete vahel liikudes. Energia ülekanne ühelt toiduahela tasemelt teisele on umbes 10% (kümne protsendi reegel). Seega, mida lühem on toiduahel, seda effektiivsem on summaarne energia ülekanne primaarprodutsentidelt toiduahela tippu. Pika toiduahela korral on summaarne energia ülekanne ebafektiivne. ► Kooselavate liikide vahelised suhted. Liik A Liik B Neutralism Populatsiooni ei mõjuta Populatsiooni ei mõjuta Konkurents Populatsiooni ohustav Populatsiooni ohustav Amensalism Populatsiooni ohustav Populatsiooni ei mõjuta Parasitism (A- parasiit) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav
Mõnikord eristatakse ka kvaternaarne sektor moodsaima osa kohta majanduses, so kõrgtehnoloogia ja info töötlemine. Põhja riikides töötab 63% töötajatest tertsiaarses sektoris, Lõuna riikides 85% ja maailmas keskmiselt 48%. Sekundaarses sektoris töötab Põhja riikides 33% , Lõuna riikides 5% ja maailmas keskmiselt 17%. Primaarses sektoris töötab Põhja riikides 4%, Lõuna riikides 85% ja maailmas keskmiselt 48% töötajatest. (andmed 2000. aasta paiku) Asula on kompaktsete (kooselavate) perede (talude, elamute) paigutusega asustatud koht; asulad Eesti territooriumil on linn (300 omavalitsusega ja 14 vallasisest asulat), alev, alevik või küla. Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused või nimetuse. Tunnuseid, mis on muudest asulatest eristamise aluseks vaata õpikust (53-54). Iseloomulik on inimeste ja majandustegevuse kontsentratsioon. Linnastumine ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade
Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja – tarbija –lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele (tootjad, tarbijad, lagundajad) Kooselavate liikide vahelised suhted. Neutralism 0 0 Konkurents - - Amensalism - 0 Parasitism (A- parasiit) + - Kommensalism (Akommensaal) + 0 Kisklus (A- kiskja) + - Sümbioos (mutualism) + + Protokooperatsioon + + Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage). Arengumaade rahvastiku struktuur: Sündimus on suur, kuna naiste rolliks ühiskonnas
Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele(tootjad, tarbijad, lagundajad) Kooselavate liikide vahelised suhted - Neutralism 0 0 - Konkurents liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid ühele neist võib suhe osutuda hukatuslikuks. - Amensalism selline populatsioonide suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise negatiivset mõju ei tunneta.
produktiivsust. 4. Atmosfääri saaste 5. Hüdrosfääri saaste 6. Litosfääri saaste 7. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. 8. Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 9. Vee unikaalsed omadused. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet 11. Toiduahelad ja energiaülekande 12. Kooselavate liikide vahelised suhted 13. Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage) 14. Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused) 15. Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega. 16. Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid 17. Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet 18. Kirjeldage ja joonistage lämmastiku ringet 19
soojusena hingamisoksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidevalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim- ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele. 12. Kooselavate liikide vahelised suhted. 1. Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. (nt mistahes samblikus elavad vetikas ja seen on väga tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse taimekeha. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja mineraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud orgaanilisi aineid.) 2. Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. (Kommensaalidena elavad nt koid linnupesades.) 3
erinevad moodused, nt toiduahela püramiid jne. Energia läbib ökosüsteemi ühe korra ja väga palju energiat läheb kaduma troofiliste tasemete vahel liikudes. Energia ülekanne ühelt toiduahela tasemelt teisele on umbes 10% (kümne protsendi reegel). Seega, mida lühem on toiduahel, seda effektiivsem on summaarne energia ülekanne primaarprodutsentidelt toiduahela tippu. Pika toiduahela korral on summaarne energia ülekanne ebafektiivne. 12. Kooselavate liikide vahelised suhted. Liik A Liik B Neutralism Populatsiooni ei mõjuta Populatsiooni ei mõjuta Konkurents Populatsiooni ohustav Populatsiooni ohustav Amensalism Populatsiooni ohustav Populatsiooni ei mõjuta Parasitism (A- parasiit) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav
Genet - koosneb paljudest enam-vahem iseseisvatest moodulitest e. vôsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon - ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem - vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon - alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) - kôik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Vôivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem - (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt). Bioom - sarnaste ökosüsteemide kogum, nt. taiga, tundra, savann. 3. Ökoloogilised faktorid. Ökoloogiline faktor - aine, energia vôi info voog keskkonnas, mis on suuteline avaldama organismidele môju. 1) Abiootilised - eluta päritolu, nt
Toiduahela mõistmiseks on välja mõeldud erinevad moodused, nt toiduahela püramiid jne. Energia läbib ökosüsteemi ühe korra ja väga palju energiat läheb kaduma troofiliste tasemete vahel liikudes. Energia ülekanne ühelt toiduahela tasemelt teisele on umbes 10% (kümne protsendi reegel). Seega, mida lühem on toiduahel, seda effektiivsem on summaarne energia ülekanne primaarprodutsentidelt toiduahela tippu. Pika toiduahela korral on summaarne energia ülekanne ebafektiivne. 12. Kooselavate liikide vahelised suhted Liik A Liik B Neutralism Populatsiooni ei mõjuta Populatsiooni ei mõjuta Konkurents Populatsiooni ohustav Populatsiooni ohustav Amensalism Populatsiooni ohustav Populatsiooni ei mõjuta Parasitism (A- parasiit) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav
spetsiaalse ohvri mudelist (lapsed kutsuvad ise enda väärkohtlemist esile). On lapsi, kes oma füüsiliste võikäitumisiseärasuste tõttu satuvad sagedamini väärkohtlemise ohvriks. Lastekodulaste puhul võivad need iseärasused olla järgmised: omaksvõetud ohvri roll juba enne lastekodusse tulekut; füüsiline puue või krooniline haigus; sotsiaalsete oskuste puudumine; käitumishäired, stress. Enamikes lastekodudes on üle mindud peresüsteemile, mis tähendab, et kooselavate laste rühmad moodustatakse põhimõttest, et bioloogilised õed-vennad saaksid kasvada koos ning rühm koosneb erinevas vanuses lastest. Selline süsteem imiteerib perekonda ja soodustab laste emotsionaalset arengut läbi teineteise aitamise ja toetamise. Peresüsteemi praktiline kasutegur muutub küsitavaks, kui laste arv ühes rühmas on üle kümne või isegi kahekümne. Peamiseks puuduseks liigsuure rühma puhul on see, et lapse
Genet koosneb paljudest enam-vähem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) kõik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Võivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt). Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum, nt. taiga, tundra, savann. 3. Ökoloogilised faktorid. Ökoloogiline faktor aine, energia või info voog keskkonnas, mis on suuteline avaldama organismidele mõju. 1) Abiootilised eluta päritolu, nt
Esiplaanile hakkas nihkuma Pärnu. 1584 sai Valga alev endale linnaõigused. Üldiselt mõjutas linnade arengut Liivimaal ikkagi püsiv kindlusetus. Uut valdust hakati muutma katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. Vastureformatsiooni käigus alustati noorte kasvatamist katoliikluse vaimus. Praktilise hariduse kujundamisel etendas suurt osa jesuiitide ordu. Jesuiitide peamiseks keskuseks Eesti alal sai Tartu. 1583. ilmusid Tartusse ordu liikmes ja alustasid kohe kooselavate preestrite ja ilmikvendade organistatsiooni- kolleegiumi- kujundamist. Juhtnööre andis 1585. aastal Tartus olnud paavsti saadik Antonio Posevino. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartus tõlkide seminar. Et vaimulikele eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, trükiti eestikeelseid raamatuid. Rootsi võim Põhja-Eestis: Rootsi valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas kohalik aadel
aastal Poola sõjast välja astuma. Käsu Hans-Puhja köster, keda peetakse esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks; tema kirjutatud ,,Nutulaul" rääkis Tartu linna õhku laskmisest. Sigismund Augusti privileeg- dokument, mis tagas Liivimaa aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Vastureformatsioon- katoliku usu taastamine. Jesuiitide kolleegium-1583. aastal ilmusid Tartusse jesuiitide ordu liikmed, alustades kohe kooselavate preestrite ja ilmikvendade organisatsiooni-kollegiumi. Tõlkide seminar- jesuiitide asutatud kool; peale keelte ja vaimuliku alghariduse õpetati seminaristidele raamatuköitmist, rätsepatööd jms., samuti trükikunsti; õppetöö toimus ladina keeles. Rüütelkond-aadlid koondusid rüütelkonda; kõikides provintsi siseküsimustes jäi otsustusõigus Eestimaa rüütelkonnale. Suur näljahäda-1601.-1602
Kooli õppekavadesse tuli seksuaalkasvatus. Euroopa ülikoolides hakati lugema seksuoloogiat ja perekonda puudutavaid kursusi. Plahvatuslikult tekkisid perenõustamiskabinetid. 1973. võtsid psühhiaatrid homoseksuaalsuse rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist välja. 1978 toimus esimene edukas kunstlik viljastamine. AIDSiepideemia. Hakati rääkima laste (seksuaalsest) väärkohtlemisest. Tänapäev: Vabalt kooselavate paaride kõrvale on tulnud konservatiivsed hoiakud, taas hakatakse abielu väärtustama. Androgüünsus, soorollide võrdsus. Seksualiseerimine. Nähtustele, mis iseenesest ei oma seksuaalset sõnumit, antakse seksuaalne tähendus. Tungib erinevatesse eluvaldkondadesse, süveneb, seda eksponeeritakse üha enam. Tavainimese seksuaalsus avalikuks. Seksuaalelu algab üha varasemas eas. Nii mehed kui naised fokuseerivad
– seetõttu ongi kidura kasvuga, aga elavad. Raba tekib kui keskkonnas on: 1. Liigniiskus 2. Seisev vesi – vesi ei rikastu hapnikuga Ökosüsteem, kus on turvas olemas – SOOSTUV süsteem. Seal, kus turbasammal on õhem kui 30 cm. Nt: soostuvad metsad Turbasammal on nii lämmastikuvaene, et ei ahvatle herbivooridele. 60 BIOLOOGILINE MITMEKESISUS EHK DIVERSITEET Koosluses kooselavate bioloogiliste liikide arv. Mida rohkem on liike, seda mitmekesisem on ökosüsteem. Liikide lugemisele lisaks võib lugeda ka teisi teksoome. Eriti nt fossiilide määramisel, ei saa tihti liiki määrata, vaid saab määrata nt sugukonna. Kooseksisteerivate liikide arv sõltub: eelkõige evolutsoonist. Diversity hotspots – keskmisega võrreldes on palju rohkem liike. Täpselt seletust pole, mis kust nt Andides on diversity hotspot.
Liivi sõja ajal levitati venelaste vallutatud aladel ka õigeusku Poola võim alustas katoliikluse taastamist e vastureformatsiooni Jesuiitide tegevus Tartus Poola ajal (vt õpik lk 101102): tegutses reformatsiooni vastu kogu Euroopas (Venemaa, Põhjamaad) praktilise hariduselu kujundamises etendas olulist osa jesuiitide ordu, peamise keskusega siin Tartus; ordu liikmed ilmusid siia 1583. a alustades kahe kolleegiumi (kooselavate preestrite ja ilmikvendade organisatsioon) kujundamist vastureformatsiooni peamisi misjonäre oli paavsti saadik Antonio Possevino (1585. a Tartus) kolleegiumi raames asutati gümnaasium, et koolitada, ja tõlkide seminar, et keelt õpetada õppetöö ladina keeles keeled, vaimulik algharidus, raamatuköitmine, rätsepatöö jne omasid kahte kirikut, mitu elumaja, maavaldusi suur populaarsus maarahva hulgas, linnas väiksem
katastroofide tagajärjeks on tervete koosluste hävimine ja seetõttu pole neil evolutsiooni jooksul välja kujunenud vastumehhanisme. Tulekahjud suudavad üle elada mõnede taimede (juurte abil) ja maasse kaevunud loomad. Mõnede taimede seemned piirkondades, kus tulekahjud on tavalisemad, nõuavadki idanemiseks tulekahju. Paljude koosluste üks olulisi kujundajaid ongi tulekahju. Eestis näiteks nõmmemetsad. 56. Organismide vastasmõjud: neutralism? Tähendab eeskätt koosluses kooselavate liikide otsese vastasmõju puudumist. Kaudselt on koosluses kõik liigid omavahel kuigivõrd sõltuvad. 57. Organismide vastasmõjud: amensialism? Tähendab vastasmõju, kus üks pool selgelt kannatab, teine aga ei saa kasu ega kahju. Enamasti on see nähtus seotud isendite ebavõrdsest suurusest ja sellest tingitud hoolimatusest. Nii ei pane suured loomad reeglina tähelegi, kelle peal nad talluvad. Looduses on amensalism tegelikult vägagi levinud suhtevorm
Lõhnade tajumine seisneb eri lõhnarakkude info sünteesimisel ruumiliselt. Bioloogiliselt olulisteks lõhnaaineteks on feromoonid, mida tüüpiliselt eritavad emasloomad isaste ligimeelitamise otstarbel. Feromoonide olemasolu inimestel on küsitav, vähemalt otseseid tõendeid selle kohta vähe. Samas on leitud, et "higiproovi" lõhna alusel saab selle doonori sugu määrata. Ka vihjab pikka aega kinnistes ruumides (näiteks vanglate ühiskongides või ühiselamutes) kooselavate naiste menstruaaltsükli sünkroniseerumine feromoonide võimalikule olemasolule ning mõjule nii keha funktsioonidele kui psüühikale. Viimasele vihjavad ka menstruaaltsükliga seostuvad lõhnatundlikkuse tsüklilised muutused naistel. MAITSMISMEEL Maitsmismeel on selgelt söömisega seotud. Suhu pandud või sinna sattunud ainete molekulid peavad süljes lahustuma selleks, et keeles paiknevaid maitsmisretseptoreid stimuleerida. Maitsmisretseptorid
annaabi.ee 
