Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Koos, aga lahus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
küsis, tuppa, kohvikus, helista, ammu, kurvalt, osanud, lähme, tuleme, pisarad, unusta, tsau, vaikust, väsinud, söönud, söök, lõpetatud, kassa, istusid, sinuta, vaatas, aknast, rääkimata, lukust, kastid, jooksis, laural, öelnud, nuttes, eelmine, kohtuda, lähen, niikaua, lähemeElas kord üks pere. Sinna perre kuulusid ema Mai, isa Tõnu, poeg Siim ja tütar Laura. Ema ja isa lähevad paari päeva pärast kaheks nädalaks puhkusele ja lapsed pidid selleks ajaks vanaema ja vanaisa juurde maale minema. Lapsed aga ütlesid, et kas me lihtsalt koju ei või jääda, oleme ju juba 12-aastased, me saame ise ka hakkama. Ema küsis selle peale, et miks nad vanaema ja vanaisa juurde ei taha minna. Siim ütles, et nende juures on nii igav ja Laura lisas, et kui nad seal eelmine kord olid, uuris vanaema, kas ta temaga koos kududa ei taha. “Mina ja kuduma! Ei!” hüüatas Laura. Isa aga ütles kavalalt: “No kuulge, me eile rääkisime vanaema ja vanaisaga. Nad ütlesid, et neil on midagi väga huvitavat teie jaoks ja vanaisa küsis, et kas teile kummitused meeldivad.” Lapsed hüüdsid kooris: “Jaa, väga meeldivad
ütlen! ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi ei ole nii hull. OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! Mida sina tead. (Paus.) Hea küll, ehmatasin teid vist natukene. Ärge võtke südamesse. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei ole midagi hullu. Kõik on hästi. Noh, head aega siis. ROLAND: Ma ei saa hästi aru. Me siis ei saa siia jääda? OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. 3 4 ROLAND: Oot, oot, oot. OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. LAURA: Üksi ma küll ei jää. ROLAND: Üksi ta küll ei jää. OSVALD: Me võime siin vaielda ja seletada, aga tüdruk jääb siia. ROLAND: Siis jään mina ka. OSVALD: Sina küll ei jää. ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, Laura. OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise metsa
2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. Nüri noaga saab LAURA: Üksi ma küll ei jää. võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, ROLAND: Üksi ta küll ei jää. pükste pealt moositilka ära võtta
Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesele toolile ning läksin kööki ja panin Kõssile süüa. Kui Kõssi oli oma söögi ette saanud, kiirustasin oma tuppa, et arvutisse minna. Sain arvuti käima, tuli ekraanile teade, et mulle on saabunud 17 lugemata sõnumit. Ma kõige ei viitsinud lugeda, avasin ainult klassijuhataja kirja: ,, kolmapäeval 11. septembril on meil klassiga ekskursioon Jumindale. Raha tuua hiljemalt teisipäevaks 29.septembriks!" ,,Oh jess, õpetaja viib meid ekskursioonile," ütlesin endamisi rõõmustades. Kuid äkki tuli mul meelde, et täna on Katri sünnipäev. Kuigi ta seda ei pea, lähen viin talle midagi
ta uuesti jooma. Komisjon käis Laura kodus nuhkimas (otsiti meest). Sven heitis Laurale kohtus ette, et tollel on õhtune töö, kuigi tal isegi oli. 5 (Theo) Räägib pmst Theost ja naistest. Theo kirjutas hommikuti raamatut (raamatus oli esimene pool psühholoogilised probleemid ja teine seksuoloogilised probleemid). Oli tulnud kahe naisega koju, kuid ei mäleta, kas nad olid vahekorras olnud v mitte (see vihastas teda sest ta ei osanud midagi päevikusse kanda). Need kaks naist olid ta nimekirjas nr 234 (Valli) ja 235 (Anja). Ta hammas valutas ja ta pani sellele mingit tsüklodadadad peale (valutas ja igemed veritsesid). 6 (Peeter) Toa kirjeldus. Peeter mõtles, kuidas ta saaks toast pääseda, kui sissetungijad tuleksid. Peeter uuris oma ümbrust väga palju ja pani palju tähele. Äike 1 (Eero) Räägib sellest, et Eero oli üritanud uut kurgisorti luua, käinud ilmalike matustel jms. Siis oli aadressiks rahvas
Suvearmastus ,,Jess, suvevaheaeg!" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus
Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et selle raamatu kasuks otsustasin, sest ma pole ammu nii hea ja kaasakiskuva sisuga raamatut lugenud. Minu poolt on ainult väga positiivsed kommentaarid. Soovitan seda kõigile noortele, sest see räägib just sellistest probleemidest, mis sellise eaga kaasas käivad. Raamat räägib tegelikult sellest, kuidas Lelet vanglas Karlile oma lugu räägib. Raamatul puugub tavaline happy end, mis teeb selle minu arust just veelgi põnevamaks. See ei ole lihtsalt armastuslugu, vaid räägib sellest, kuidas ühe
Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega
Printsess Selena. "Elizabeth, ole hea ja mine magama!", ütles ema "Olgu emme, aga ainult ühel tingimusel.", vastas Elizabeth. "Las ma arvan. Sa tahad, et me isaga jutustaks sulle lugu ,,Printsess Selenast,,?", küsis ema. "Jah.", vastas Elizabeth ja tegi armsad silmad pähe. "No olgu, ainult kui sinu silmakeste pärast.", ütles ema ja nad hakkasid jutustama... ...Kaunil kevadhommikul tuli Taeva võluriigis ilmale üks lapsuke. Talle pandi nimeks Selena. Tal olid imeilusad silmad, neile oli kohe võimatu vastu panna. Kõik haldjad ja inglid tulid ja kummardusid tüdrukese hälli kohale. Iga haldjas ja ingel kinkis lapsele midagi: üks ilu, teine armastuse, kolmas arukuse
" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire) Miiida , see bitch sõimas mind titeks..nh ma saan aru et Kerli kui mina ???? Kui ma koju läksin oli mu tuju nii nullis.Kodus tuli mulle ukse pealt vastu väikevend.Tal olid PEAS mu kõige ilusamad stringid. "Mida kuradit sa mu stringidega teed
peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda
Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koera tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Pearu hakkas jälle tamme ehitama. XVI Jussil ja Maril sündis poeg. Esimene asi mida Mari küsis oli see, et kas lapsel on jalad normaalselt- lootis et isalt ei päriks kõveraid jalgu. Mari istus lapsega iga päev kodus- varsti väsis ta sellest mitte midagi tegemisest ja otsustas tööle hakata. Juss hakkas lehmalauta ehitama, selle kõrval pidi ta aga ka talus abiks käima. Majja sündis kolmas laps kes oli aga jällegi tüdruk- jällegi nuttis naine palju ja ka mees ei olnud sellega rahul. Mari ei osanud enam see kord midagi öelda, ta ainult nuttis sellepärast et perenaisel nii
" "Nüüd ma hakkan aru saama," ütles väike prints. "On üks lill.... ta on mu vist taltsutanud..." "Võimalik," ütles rebane. "Maa peal võib igasuguseid asju näha..." "Oh, see polegi maa peal!" ütles väike prints. Rebane paistis olevat väga põnevil. "Kas see on teisel planeedil?" "Jah." "Kas sellel planeedil ka jahimehi on?" "Ei ole." "Vaat see on alles huvitav! Aga kanu?" "Ei ole." "Miski ei ole täiuslik," ohkas rebane... :/ ..."Puhh!" sosistas Notsu. "Mis on?" küsis Puhh. "Ei midagi" vastas Notsu ja võttis Puhhil käpast kinni! "Lihtsalt tahtsin teada, et kas sa tõesti olemas oled!"... Vahest ma mõtlen, et kuidas küll oskad olla nii tore, ilus ning hea, kaunistada päevi oskad, muuta tuju ning hetked kõik heaks. Öeldakse, et inimesed tulevad ja lähevad. On inimesi, kes tulevad ja kunagi ei lähe. Nad on sooja hommiku sarnased. Sina oled üks nendest! Suudeldes su kuumi huuli, kui mere tuuli, südames soojust ja hellust hinges
Erinevus teise korraga oli see et peremees istus tammi juures vahti pidades, ta nägi et Mart läks hobustele järgi- selle peale läks ta maja ette päikese kätte magama ja lasi end üles ajada kui poiss peaks hobustega tagasi jõudma- seda aga ei juhtunud. Hiljem kui ta üles aeti nägi ta et poiss oli ilma hobusteta, ta mõtles et mis nendega juhtunud on või kuhu läinud. Hiljem läks ta jälle kraavi vaatama kuid nagu juba teada ootas teda jälle lõhutud tamm. Poiss küsis talt et kuidas tammidega siis on- P sai vihaseks jälle kuid ei näidanud seda välja. Ta hakkas hoopis Eespere lehmi ajama, et Marti kätte saada. Ta võttis hunniku kive ja hakkas meest nendega loopima et lehmad tagasi ajada. Pearu sai paar parajat hoopi vastu paljaid jalgu- läks oma kraavi poole ja jäi vaatama. Koer läks aga mõne ajapärast sinna kraavile jooma ja mees virutas talle kiviga nii et see niuksatas. Karja-Mart sai selle peale vihaseks ja hakkas jälle kive pilduma
Erinevus teise korraga oli see et peremees istus tammi juures vahti pidades, ta nägi et Mart läks hobustele järgi- selle peale läks ta maja ette päikese kätte magama ja lasi end üles ajada kui poiss peaks hobustega tagasi jõudma- seda aga ei juhtunud. Hiljem kui ta üles aeti nägi ta et poiss oli ilma hobusteta, ta mõtles et mis nendega juhtunud on või kuhu läinud. Hiljem läks ta jälle kraavi vaatama kuid nagu juba teada ootas teda jälle lõhutud tamm. Poiss küsis talt et kuidas tammidega siis on- P sai vihaseks jälle kuid ei näidanud seda välja. Ta hakkas hoopis Eespere lehmi ajama, et Marti kätte saada. Ta võttis hunniku kive ja hakkas meest nendega loopima et lehmad tagasi ajada. Pearu sai paar parajat hoopi vastu paljaid jalgu- läks oma kraavi poole ja jäi vaatama. Koer läks aga mõne ajapärast sinna kraavile jooma ja mees virutas talle kiviga nii et see niuksatas. Karja-Mart sai selle peale vihaseks ja hakkas jälle kive pilduma
Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend
Laps oli väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega nagu eebenipuu. Lapsele pandi nimeks Pöialpoiss, kuid kahjuks suri poisi isa paari päeva pärast raskesse haigusesse. Paari kuu pärast otsustas kuninganna omale uue mehe võtta. Uus kuningas oli väga kaunis, kuid uhke ja edev. Aegajalt käis kuningas peegli ees ja küsis: ,,Peeglike, peeglike seina peal ,kes on kauneim kogu maal?" Peegel vastu: ,, Teie mu kaunis peremees olete kõige kauneim." Kuningas oli peegli vastusega alati rahul, kuna peegel ei valetaks talle kunagi. Pöialpoiss aga sirgus suuremaks ja pikemaks, muutus veel kaunimaks. Kord küsis kuningas peeglilt:
kuna sind pole siin Tibbyks olemas, olen mina natuke Tibby - tehes seda sinuga võrreldes ikkagi halvasti. Lõp utud musid ja kallid, Carma 1.2.3 Kas sa suudad ennast armastama panna ? Kas sa suudad ennast armastatuks teha? ( Lena Kaligaris ) Kõige esimene asi oli esiuks. See oli värvitud kõige säravamaks rebukollaseks. Ust ümbritsev maja esikülg oli värvitud kõige eredammaks siniseks. Kes oleks osanud sellist sinist kujutledagi? Lena kallutas pea kuklasse, pilvitu pärastlõuna taeva poole. Oh! ( lehekülg 40 ) Bapi keeras ukse lahti ja mamma kutsus nad lahkesti sisse. Carmen ja ta õde Effie läksid Kreekasse , oma esivanemate juurde. Terve sõidu lennujaamast koju oli Mamma ennast vana Fiati eesistmel keerutanud ja aina korrutanud kui ilus ikka Leena on. Mamma juhatas tüdrukud teisele korrusele. Seal näitas ta neile nende toad kätte
«Botaanikas tuntakse seda värvi vägagi hästi, hobuste juures aga on see tänini suureks harulduseks.» «Ainult see naerab hobuse üle, kes ei julge naerda isanda enda üle!» hüüdis maruvihaselt tulevane Treville'i võistleja. 13 «Ma ei naera sageli, härra,» jätkas tundmatu, «mida te võite näha mu näost. Ja ma jätan endale õiguse naerda siis, kui see mulle meeldib.» «Mina aga ei taha, et naerdakse siis, kui see mulle ei meeldi!» hüüdis d'Artagnan. «Kas tõesti, härra?» küsis tundmatu rahulikumalt kui kunagi varem. «Noh, selleks on teil täielik õigus.» Ta pööras kannal ringi ja tahtis astuda kõrtsi peaukse kaudu, mille ees d'Artagnan oli saabudes näinud saduldatud hobust. D'Artagnani iseloom aga ei lubanud niisama lihtsalt lasta käest meest, kes oli julgenud teda solvata. Ta tõmbas mõõga täielikult tupest ja tormas võõrale järele, karjudes: «Pöörduge ümber, pöörduge ometi ümber, härra pilkaja, muidu taban teid tagumikku!» «Mind tabada
ülesannetes ilmnes kõige vähem raskusi pöördkonstruktsioonide mõistmise (lisa 7, ül 5.1) ja sõnajärje muutmise (lisa 7, ül 5.5) ülesannetes, nende ülesannete tulemused jäid EK normi piiresse. Tulemus jäi alla EK normi lausete järelekordamise ülesandes (lisa 7, ül 5.3) ja võrdluskonstruktsioonide moodustamise ülesandes (lisa 7, ül 5.4). Täpselt meelde jätta ja järele korrata ei suutnud Laura ühtegi lauset. Laps vahetas sõnade järjekorda lauses (roosa pall tuppa voodi alla veeres pro Roosa pall veeres tuppa kapi alla), jättis sõnu lausest ära ning asendas sarnast objekti väljendava sõnaga (vanaema loeb pilte, milles on pildid pro vanaema loeb lehte, milles on vähe pilte), lisas sõnu lausesse. Kohati muutis Laura lause ehitust nii, et muutus lause tähendus (Must kass püüdis ühte öösel musta haiseva roti pro Väike kass püüdis õhtul musta roti). Raskused
Ameerikamägede mõrvajuhtum PIDU Kõik algas ühel vihmasel õhtul, kui taevas oli pilves. Pidu käis täie hooga. Sel ajal, kui kõik rääkisid ei märganud keegi, et üke külalistest hiilis trepist ülesse ühte tühja tuppa ja lukustas ukse. Paar minutit hiljem kuulsid kõik ülevalt korruselt püssilasku ja jooksid ülesse, et teada mis juhtus. Siis nad nägid, et üks mees, kes maas vedeles oli surnud. Natuke hiljem jõudis politsei koos kohale ning politseiinspektor hakkas inimestelt juhtumi kohta küsima. Politseiinspektori nimi oli Herman ja ta oli üks parimaid inspektoreid. Kui juba palju aega oli möödunud ja keegi ei teadnud ikkagi veel, kes oli mõrvar
keeles sõnu, mis rahvale tohutut nalja valmistas. Ka valvuritele pakkus too karglev objekt huvi oli ta ju nii emotsionaalne selle koti pärast. Juliette oli peaaegu kindel, et segaduse põhjustajaks oligi see väike räbaldunud kott mehe käes, suurus ehk keskmise granaatõunaga võrreldav. Samal hetkel koputati viisakalt uksele ja üks noor teenijanna astus sisse, tolmuhari ühes, pesuämber teises käes. "Cosquette, kas see olete teie?" küsis Juliette pilku vaatemängult pööramata. "Qui, Mademoiselle Juliette!" ütles tüdruk aralt ja hakkas raamaturiiulitelt tolmu pühkima. Peale minutilist vaikust söandas noor tüterlaps pärida: "Aga, kui tohib küsida, keda te seal uurite?" Juliette võpatas kergelt ja vaatas Cosquettet. "Uurin...keda? Ah ei! Cosquette, ma ei UURI kedagi! Lihtsalt...no vaadake ise!" Tütarlaps astub akna äärde, peaaegu koheselt hüüatades: "Aga see on ju Erich!" "Erich?" "Jah, Mademoiselle
seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Mees istus vanaaasta õhtul üksi kodus ja meenutas kuidas ta lapsepõlves jõule veetis, et jalad küll külmetasid ja õuest tuppa toodud heinad olid külmad, kuid jõululaupäeva soojus oli nii suur, et ei tundnudki seda külma. Meest oli kutsutud küll teiste tuttavate juurde uut aastat vastu võtma, aga ta oli ennast välja vabandanud, et mitte minna. Siis otsustas mees välja minna, ta jalutas mööda tänavat, ta kuulis tänavatel inimeste naeru ja ülemeelikust. See mees oli tegelikult siin maal pagulane ja talle oli suur väljakutse minna välja kodust. Kui ta tänaval kõndis siis ta lootis
püsima jääda, sest alatihti tuleb midagi vahele ja ilmselt ka seetõttu pole me omavahel sõbrad. Tulime Teile tere ütlema ning mõtlesime, et seekord ehk saaks lähemalt tuttavaks. Me tõime külakosti ka, et viisakad olla.” Eva sellepeale: “ Tere tulemast tagasi! Olen teid näinud siin kandis küll. Kahjuks ma ei saa seda külakosti vastu võtta, kuid siiski suur aitäh Teile, meeldiv tutvuda.” Poiss, kes oli näinud päeval Sofiat, küsis : “ Kas teie tütar on naabruskonnas? Nägin teda enne, kuid ta ei tulnud toast kordagi välja ning me ei saanudki lähemalt tuttavaks.” Eva : “ Tänan teid väga, kuid pean nüüd kahjuks tuppa naasma.” Poisi pere vaatab selle peale imelikult ning pöördub kodupoole. Õhul äratab Sofia tähelepanu kolksud, mis tema aknani jõuavad. Sofia näeb , et see on see sama poiss, keda ta päeval näinud oli. Poiss kirjutab aknale ühe numbri: 917
puhkusele minema , kus toimus väliseestlaste iga-aastane üritus, kui helistas tema töökaaslane ja ta tähtsa ülesande jaoks tööle kutsus. Seal sai ta teada , et Karl Säre oli leitud Kesk- Ameerikast ja temalt oli teada saadud , et eksisteerib üks nimekiri, kus on läänes viibivate Nõukogude Liidu spioonide nimed. Edasi läheb jutustus tegeliku peategelase juurde , kelleks on noor Margus-Magnus Tamm. Magnuse nimi tuli sellest , et inglased ei osanud Margus öelda , kui ta ennast esimest korda tutvustas. Noor Magnus oli just minemas laevukesele koos kapteni ja ühe lihunikuga , et Eestist Nõukogude võimu eest Rootsi sõita. Selle oli organiseerinud tema isa , kes oli kaubalaeva kaptenina eiranud Nõukogude Liidu käsku kõikidel Eesti lipu all seilavatel laevadel pöörduda liidu sadamatesse. Isa elas tol hetkel Londonis, kus tal oli piisavalt raha, et teha võimalikuks oma poja pagemine Eestist Inglismaale. Magnus viibis mõne nädala
´´ ütles tugevaim piraat nendest kolmest. Ta võttis Hoogu ja valmistus lööma, kuid täpselt enne, kui ta jõudis seda puudutadagi läks see lõhki ja välja hüppas üks mehike, kes lõi selle piraadi uimaseks väljahüppamise käigus. Kõik ehmatasid ära. Mehikesel oli õlgedest müts peas, punane särk seljas ja sinised teksad jalas. Ta oli maganud vaadi sees ja ärkas nüüd oma unest. Algul ta ei märganudki mis oli juhtunud, kuid siis ta nägi piraate. ´´Kes te olete?´´ küsis mehike. ´´Kes sa ise oled!´´ vastasid mehed korraga. ´´Ta külmetab, kui ta magab põrandal.´´ ja näitas mehele, kes oli uimaseks löödud. ´´See on sinu süü.´´ ning nad tõmbasid oma mõõgad välja.´´Ära jama, kas sa ei tea, et me oleme piraadid?´´ ´´Mul on kõht tühi, kas teil on midagi?´´ ütles mehike piraate tähele panemata Tarmole, kes nurgas istus. ´´Kuula mis ma ütlen sa väike põnn.´´ ja piraadid valmistusid teda mõõgaga lööma. ´´ Sure
Esiotsa ei olnud eestlane mitte pärisori, vaid peaaegu vaba rentnik. Aga mida enam võõraste sisserändajate hulk ja ühes hulgaga võim kasvas, seda rohkem nõuti talupoja käest, ja sada aastat pärast maa allaheitmist kinkis Taani kuningas Christoph II kõik eesti soost talupojad oma vasallide, taani ja saksa soost isandate pärisomanduseks igaveseks ajaks. Tal poleks tarviski olnud seda teha, sest pärisorjus oli juba ammu enne täit hoogu võtnud. Hirmus oli veel hiljuti meie valgustatud päevil päris- 8 orja põli, palju hirmsam oli ta toorel, sõjahädast kurnatud ning ebausust pimestatud keskajal. Ei olnud vaigistust ususki, sest usku ei õpetanud keegi. Ei tunginud ka raskesti rõhutud talupoegade hädakisa kuningateni, kes, ise kaugel ja pealegi alati koduste tülidega kaelani töös, küll pealikuid Tallinnas pidasid, kellest aga mõisnikud nii vähe hoolisid, et
- Madis räägib Andresele, et naaber Pearu tahab tihti rammu katsuda, see peale tahab Andres proovida seda teha Madisega, kuid perenaine segab vahele ja takistab mehi, otsustatakse hoopis kive tõsta, Andres osutus tugevamaks ja seega Pearule vääriliseks vastaseks III - Andres soovis lapsi, tahtis, et nad tulevikus Vargamäe elamise üle võtaks - Uues talus oli palju tööd, hooned, maa, aed jms vajas korrastamist/ülesehitamist - Andres kõrgendas lävepakku, et sead tuppa ei pääseks, hiljem ehitas uued kambrid, et sead enam ukse juurde ei pääseks ja et lauad saaks toaukse piitade küljes ära - Peres oli neid 3: Andres, Krõõt ja karjapoiss Eedi - Esimesed künnipäevad möödusid halvasti, noor hobune tegi tööd tuliselt ja räpakalt, ajas Andrese vihale, pealegi põldu raske künda, sest see kivine ja vesine - Krõõt käis tihedalt lauda ja toa vahet, pidi iga kord piitadest üle ronima, oli juba harjunud - Vargamäel palju linde
omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike loll Indrekule raamatu , hiljem ka teise raamatu. Lible ostis selle raha eest endale paremat süüa, mistõttu hakati Indrekut suureks lolliks kutsuma. Hiljem nägi ka härra Maurus Lible käes raha, mille päritolu järgi küsides räägiti välja , et Indrek oli need ostnud
tänavatel oli kõikjal plaadid maas. Nende laevameeste teejuhiks sai Andromanche, kuna ta oskas itaalia keelt. Järgmisena juhetas ta külalised söögisaali kus oli kõik lauad külluslikult täidetud kuigi preester ieronimo tuletas meelde et reedesel päeval kalapäev pidi olema ulatas ta isegi lõpuks käe kanakoiva järgi. Kui kõhud täis olid mindi edasi valvurite linnakusse kuhu viis mingi imelik trepp mis liikus ise. siis pidid kõik ükshaaval minema ülemvalvuri ette kes küsis lihtsaid küsimusi kuigi kaheldav oli kas ta midagi vastustest aru sai, kuna ta itaalia keel oli kergel öeldes jube. Kogu suhtlemine käis järjekordselt läbi mingi toru millest Niccolo aru kuidagi ei saanud kuna ruumis polnud kedagi kes teda kuulda võis, kui iis ainult nähtamatud inimesed... Kui küsimused küsitud käskis ülemvalvur vaadata peeglisse ja lahkuda ruumist. Järgmisena juhatas üks
Rochesteri tuttav, et mehe naine on veel elus ning, et pulmad jäävad ära. Mr Rochester sai väga vihaseks ning viis kõik pulmalised oma mõisasse. Ta näitas pööningul oma endist naist, kes oli püstihull. Sellegipoolest pulmi ei toimunud. Jane oli väga löödud ning ta põgenes Thornfield`st. Ta võttis kõik oma asjad ning sõitis nii kaugele kui tema rahakott lubas. Ta sõitis mitu päeva ning lõpuks pandi ta kaariku pealt maha. Edasi ei osanud ta midagi teha, nii pidi ta magama väljas ning toitu käis ta ukselt-uksele kerjamas. Lõpuks võeti ta ühte perre elama. Seal elasid St. John, Diana ja Mary. Nad olid kõik õed-vennad. St. John tahtis kogu oma elu pühendada jumalale, ning ta tahtis ka, et Jane teeks sedasama. Jane sai nende kõigiga väga headeks sõpradeks ning hiljem tuli välja , et nad on ka sugulased. Jane sai endale suure varanduse ning jagas seda ka oma uute sugulastega
nägemist ka teistele, kes ligemal töötasid. Ehmatusega kuuldi ja üteldi see lugu edasi ja
korraga vaatasid kõik jõe poole. Aus härra kostis üks kel kõige rohkem julgust oli
annaabi.ee 
