esitusstiile, žanre ja lauluvorme. Gregooriuse laul on: roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed retsitatiivne puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor 4.Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison - Issand halasta Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu Agnus dei - Jumala tall 5.Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele
koguja, arendaja ja propageerija. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a'cappella liturgiline laul. Rütmilst taktimõõtu ei ole, vaid jälgib teksti loomulik kulgemist. Meloodia oli selleks, et rõhutada teksti. Laulu tekstid on tavaliselt ladainakeelsed. Esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lalujate grupp või ka koor. Gregooriuse laulul on kuus erinevat tüüpi: 1. Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude (proosatekst) esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes. 2. Psalmoodia -- erineb retsiteerimisest värssteksti kasutamise poolest, seetõttu lühem ja korrapärasem. 3. Antifon -- refrääniliselt korduv vastulaul (tekst enamasti piiblist) psalmi tsiteerimisele, esitasid kaks koori või koor ja solist. 4
Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Gregooriuse laulu alla mahub palju esitusviise, zanre ja lauluvorme: · Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes; · Psalmoodia psalmtekstide laulmine · Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteerimisele: esitasid kaks koori või koor ja solist · Hümn stroofilise värsstekstiga laul;
kirikus pruukimise tarvis kinni aheldada,et raamat kaotsi ei läheks. Kuigi roomakatoliku kiriku muusikat nimetatakse gregooriuse lauluks, Gregorius siiski laule ei kirjutanud vaid oli kirikulaulu koguja, arendaja ja propareerija. Gregooriuse laul levis sajandeid suuliselt teel. Gregooriuse laul on ühehäälne,taktimõõduta,vabalt hõljuv rütm jälgib ladina keelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik,aga ka koorisolist,lauljate grupp või koor. Gregooriuse laulul on mitu tüüpi: · Retsiteerimine · Psalmoodia · http://www.youtube.com/watch?v=iWizo-2nf8k · http://www.youtube.com/watch?v=qmWpffFpnpE · Antifon- http://www.youtube.com/watch?v=eaX1PXQp-aI · Hümn- http://www.youtube.com/watch?v=sVqalU2yKjI · Sekvents - http://www.youtube.com/watch?v=YcXuJdL-ST0 http://www.youtube.com/watch?v=soTCieKTdgI · Responsoorium - http://www.youtube.com/watch
lõpupalve- mõningad propdiumi laulud. Need 5 non ordinaariumi tekstiga mida lauldakse siiamaani. 1)Gregooriuse koraal on: * roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul * laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed * retsitatiivne * puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt * rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor 2)Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. 3)Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast: · eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud 4) Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. 5) Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. Propriumiks.
TEELE JÕKS Tema repertuaaris on lai valik baroki ja hilisemate ajastute suurvorme. Tähtis osa Teele Jõksi interpreeditegevuses on 17. ja 18. sajandi kiriku- ja kammermuusikal, mida ta esitab koostöös ajastutruud esituslaadi taotlevate eesti muusikutega. Teele Jõks on laulu eriala, ooperistuudio ja barokkrepertuaari õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning õpetaja G. Otsa nim Tallinna muusikakoolis. VALENTINA KREMEN Alates 1981. aastast oli Valentina Kremen Vanemuise koorisolist, 2004. aastast töötab ta teatri ooperisolistina. Ta on pälvinud Georg Otsa nimelise preemia aastal 2010. KARMEN PUIS Vanemuise teatris aastast 1997. Ta on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides. Ta on pälvinud Wagneri-ühingu stipendiumi aastal 2006,Teater Vanemuine EMT Muusikapreemia aastal 2007, Georg Otsa nimelise auhinna 2010, Aasta vanemuislase 2011, Eesti Teatriliidu aastaauhinna 2012. ANNALIISA PILLAK On andnud
Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Proprium- laulus muutuv tekst vastavalt kiriku aastatähtpäevadele. Ordinaarium- muutumatu tekst. Kirikuaasta oli jagatud kolmeks perioodiks: 1) jõulupühade aeg (detsember- veebruar) 2) ülestõusmisperiood (märts-mai) 3) kiriku aastapühadeta aeg (juuni-november) Gregoriuse koraal on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajateks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp, või koor. Missa viidi lõpule 14. sajandiks. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum- saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse koraalile. Tüübid: burdoon (kõige klassikalisem), parafoonia- saatehääl oli kvardi või kvindi kaugusel aga oli kas aeglasem või kiirem. Keskaegne ilmalik laul
Silpide aluseks kaitsepühaku Johannese auks loodud esimese salmi silbid. - 12. Sajandil neumad kandiliste noodipeadega. Gregooriuse koraal- oli ühehäälne, saateta kirikulaul. Laul põhimõtteliselt taktimõõduta, kuid esineda võivad juhuslikult 2- ja 3- osalised vormid. Rütm on vabalt hõljuv ning järgib ladinakeelset proosateksti. Ettekandmisviis- Ettekandmisviis retsitatiivselt (kõne ettelaulmine). Ettekandjaks vaimulik, koor või koorigrupp ( või koorisolist) NB! Kogudus ei laula. Esitusviisid, zanrid, laulmisviisid retsiteerimine- vaimulik laulab pikki proosatekste ühel noodil. Lihtsaim esitamise viis Psalmoodia - sarnaneb eelmisega -> psalmitekstide laulmine. Erinevus tekstitüübis: psalmitekstid vaba ehitusega värssides. antifoon-refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Ülesehitus tavaliselt 1 pikem või 2 lühemat lauset. hümn- kuulub lihtsamate laulutüüpide hulka . Koosneb stroofilisest värsstekstist. Seostatakse
Õnnistatud oled Sa naiste seas et benedictus fructus ventris tui, Jesus. ja õnnistatud on Sancta Maria, Mater Dei, Sinu ihu vili Jeesus. ora pro nobis peccatoribus, Püha Maarja, Jumala Ema, palu meie, patuste nunc et in hora mortis nostrae. Amen eest, nüüd ja meie surmatunnil. Aamen. Gregoriuse laul ❁ ladinakeelne, harva tõlgitud, proosatekstiga ❁ esituslaad on saateta, laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp, koor. ühehäälne ❁ vahetult tekstist sõltuv rütm - ilma perioodilise rütmikorralduseta, taktimõõduta ❁ väheliikuv meloodika ❁ Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama 8.-9. saj neumadega. 11. saj paigutati neumad noodijoonestikule. 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead ❁ keskaegsete laulude autoreid ei teata kuna suulise traditsioonina ei antud edasi autori nime ning tänu noodikirja puudumisele tekkis palju
Vaimuliku muusika areng Keskajal tekkis gregooriuse laul e. gregooriuse koraal. Gregooriuse laul on: roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed retsitatiivne puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme: retsideerimine – palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes psalmoodia – psalmitekstide laulmine
Lauldi koraali (ühehäälne ladinakeelne saateta kirikulaul) Gregoriuse koraali iseloomustab: Võib esineta antifoonilist laulmist (vastulaulmine) Retsitatiivne (kõnemeloodiat jäljendav laulmine) laulu ettekanne Suguluses Eesti regivärsilise lauluga (Arvo Pärt) roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul ladinakeelsed puudub taktimõõt rütm lähtus tekstist esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Erinevad laulutüübid: o Psalmoodia (palvelaul) vana juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele o Hümn e ülistuslaul Laulustiilid: o Silbiline e süllaabiline stiil (igale silbile vastab üks noot) o Neumaline stiil (kaasaegse noodikirja eelkäija, 8-9.saj vahetusel Fragi suurriigis - sellest ajast muutus liturgiline e vaimulik muusika kirjalikuks o Melismaatliline e kaunsitatud stiil (ühel silbil palju noote, erinevate missa
Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Tekkis missa katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat)
Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsiteerimine- laulja laulab siin pikki proosatekste. Psalmoodia - psalmitekstide laulmine. Antifoon- refrääniliselt korduv vastulaul.(kahe koori vaheldumine) Hümn on stroofilise värsstekstiga. Skventsil- vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Keerulisemad laulud on kaunistatud stiilis responsooriumid, mis on algselt olnud koorirefrääniga ekstaatilised
kristlik kirik. Kui saabub maailma lõpp, siis hävitatakse Saatanariik jatema asemel kehtestatakse 1000-aastane rahuriik. Gregorius Suur Läänekiriku sümboolne keskus oli Rooma. Eriti alates paavst Gregorius I-st (Gregorius Suur) Võttis kasutusele uue liturgia, mis juurdus kogu Lääne-Euroopas Ühtlustas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks 7.-8.saj kirikulaulu nimetatakse gregooriuse lauluks Gregooriuse laul Ühehäälne Saateta Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor Tekstid ladinakeelsed Vahetult tekstist lähtuv rütm, vabalt kulgev Retsiteerimine proosateksti laulmine peamiselt ühel noodil, kõrvalekalded vaid mõnetoonilised: laused algavad tõusva algusvormaliga ja lõpevad laskuva lõpuvormeliga. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, teksti lõigud lühemad neumad 8.saj tekkis vajadus noodikirja järele taheti ühtlustada liturgilist laulu tohutul territooriumil (Frangi suurriigi tekkimine)
II Gloria au. III Gredo mina usun. IV Santus Benetictus püha. V Agnus Dei jumala tall. 8. Missuguses missa osas loetakse `'Meie Isa palve'' (Pater noster)? Santus Benetictus, IV. 10. Kes Eesti heliloojatest on kirjutanud missa? Urmas Sisask `'Eesti Missa''. Gregoriuse laul 1. Iseloomusta Gregoriuse laulu. Keel tekstid on tavaliselt ladinakeelsed, harva võib esineda tõlkeid teistesse keeltesse. Esituslaad ühehäälne ja saateta. Laulda võib üks vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor (koor jaguneb kaheks grupiks). Rütmika rütm on vabalt hõljuv. Puudub taktimõõt. Pole perioodilist rütmikorraldust. Meloodika enamasti ühetooniline, kõrvalkalded on vaid mõnetoonilised. 2. Kirjelda lühidalt Gregoriuse koraali esitusviise ja laulutüüpe. Retsiteerimine pikkade proosatekstide peamiselt ühel toonil laulmine, võib olla väikeseid kõrvalkaldeid. Psalmoodia retsiteerimisele sarnane. Tekstid on vaba ehitusega, värsside ning
tekstid just tema loodud või uuendatud. Gregoriuse laul, nimetatud ka gregoriaan, gregoriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline saateta laul. Tekst proosas (mõnes laulutüübis kasutatakse ka vahelduva rütmiga vabavärssi), ladina keeles, mis on lahutamatult ühtsed muusikaga. Muusika on perioodilise rütmikorralduseta ehk rütmiliselt taktimõõdu alla organiseerimata (jälgib teksti loomulikku kulgemist), rütm loid ja laialivalguv. Esitab üksik vaimulik, koorisolist, ansambel või koor, sageli kahes grupis. Üldnimetuse ,,gregoriuse laul" alla mahub rida erinevaid vorme, zanreid ja stiile. Gregooriuse laulu tüübid: Retsiteerimine -- palvete ja pühakirjalõikude esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes, mõnetoonilised kõrvalekalded meloodiavormelid Psalmoodia -- Psalmitekstide laulmine. Erineb retsiteerimisest vaba ehitusega värssteksti kasutamise poolest, seetõttu lõigud lühemad, vormelite vaheldumine korrapärasem
Gregooriuse koraal (laul) Keskajal tekkis gregooriuse laul e. gregooriuse koraal. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul · laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed · retsitatiivne · puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt · rütm lähtus tekstist · kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme: · retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes · psalmoodia psalmitekstide laulmine · antifoon refrääniliselt korduv vastulaul
Keskaja vaimulik muusika. Rooma paavsti Gregoirus Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus terves Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu- gregooriuse laulu- aluseks. (NB! Gregorius ise neid laule ei kirjutanud.) Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jägib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Gregooriuse laulu alla mahub palju esitusviise, zanre ja lauluvorme: · Retsireerimine- palvete ja pühakirjalõikude esitaime ühel noodil lauldes · Antifoon- refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteeimisele · Hümn- stroofilise värsstekstiga laul · Sekvetns- üks neam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud · Responsoorium- algselt koorirewfrääniga soololaul
Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul · laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed · retsitatiivne · puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt · rütm lähtus tekstist · kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme: · retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes · psalmoodia psalmitekstide laulmine · antifoon refrääniliselt korduv vastulaul
sajandini. Enim teateid Eesti tsunftidest on säilinud Tallinnast. Lõplikult kaotati tsunftid 1920. aastal Seisuste kaotamise seadusega. Käsitöölised organiseerusid uuesti kutsealase omavalitsusena Käsitööstuskotta, mis valiti 1936. aastal. ·Muusika: vaimulik ja ilmalik, gregooriuse koraal- Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Tekkis missa. Hakkas levima noodikiri. Ilmalikust muusikast olid nt rüütlulaulud (armastusest ja kangelastest). ·Kirjasõna: vaimulik ja ilmalik, Hendriku Liivimaa kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika- Keskaja raamatukogudest moodustas kõige mahukama osa teoloogilised teosed. Katoliku vaimulikkond oli keskaja ühiskonna intellektuaalne kese ning nende kirjanduslik toodang oli kõige ulatuslikum. Ilmalikust kirjandusest reisikirjad jms
5.Gregooriuse laul. Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Nagu vanakreeka klassikalises lüürikas , ei saa siingi lahutada muusikat ja teksti (liturgilised tekstid pole algselt eksisteerinud kõnelduna ,neid on alati lauldud) Liturgilised tekstid on mõeldud jumalateenistuse, palvuste või rituaalse talituse jaoks- nii pole ka gregooriuse laulul muud funktsiooni. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või koor(mis sageli jaguneb kaheks grupiks) Igasugune mitmehäälsus on gregooriuse laulu kunstipärane töötlus. Loomu poolest on gregooriuse laul saateta. Laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed, kasutatakse proosatekste või vahelduva rütmiga vabavärssi. Laulu rütmiline omapära tal puudub ühtne taktimõõt, rütm on vabalt hõljuv ning 2-3 osalised jaotused vahelduvad täiesti süsteemitult.
Rooma 1631 (1632?) karnevaliaeg, Teatro Barberini Tegelased: Rooma Roma; sopran Euphemianus Eufemiano; bass v. tenor Adrasto Adrasto; tenor v. alt (kastraat) Püha Aleksius Il Sant'Alessio; sopran (kastraat) Curtio Curtio, paaz; sopran (kastraat) Martio Martio, paaz; sopran (kastraat) Kurat Demonio; bass Amm Nutrice; alt Abikaasa Sposa; sopran Ema Madre; sopran Ingel Angelo; sopran Religioon Religione; sopran Sõnumitooja Nuntio; alt v. sopran Koorisolist Uno del coro; bass Koor: inglid, deemonid, teenrid, orjad Tantsud Orkester (Pipers EMth, V, lk. 407-409 järgi): keelpillid (3-h.) Basso continuo: harf, lauto, lira da braccio, teorb, klavessiin Tegevustik: Tegevus toimub 5. saj.alguses Roomas Proloog Autroonil istub Rooma, tema ees põlvitavad orjad. Rooma laseb orjad ahelaist vabastada. Ta otsustab esitada loo Püha Aleksiusest. Esimene vaatus Aleksius, Rooma senaatori Euphemianuse poeg, on otsustanud loobuda rikkusest ja heaolust
annaabi.ee 
