Õppija mõtlemine. Õpilane saab ülesandeks koostada referaat. Teadmine/ mäletamine. Õpilane peab jõudma selgusele, milles referaadi koostamine seisneb. Antud on konkreetne teema. Õpilane analüüsib ja tahab jõuda selgusele, mida ta täpselt peab tegema hakkama. Mõistmine/arusaamine. Õpilane läheneb probleemile, korraldab ajurünnaku. Paneb kirja ideed, lahendused, mõtted , otsustab, mis on olulisem ja tähtsam. Rakendamine. Kogub juurde mõtteid, informatsiooni, selgitab, mis on oma ajurünnakust sobilik ja mida juurde vaja. Faktide kogumine ja nendest arusaamine on referaadi juures väga vajalik. Analüüs. Õpilane kontrollib oma mõtteid, kas need on referaadi koostamiseks piisavad, õiged ja asjakohased. Siin veel õpilane analüüsib, mis võib olla ebaoluline referaadi kirjutamisel. Süntees. Õpilane mõtleb läbi oma väited ja mõtleb, kuidas neid põhjendada. Kaalub läbi oma seisukohad, jõuab oma arvamusele, mis aitab luua lahenduse ja järeldus...
käsitöötundides leida sobivamad ja jõukohasemad tööd, sest kindlasti ei tohi puudega lapsi neis tundides tegevuseta jätta. Osa PCIlastest vajavad õpetaja rahulikku meelt ja aega ülesannete lahendamisel ning vastamisel, et rahulikult mõtteid koondada ja siis mõeldu välja öelda. Tagantkiirustamine ajab lapse segadusse ja võib mõtlemisprotsessi koguni blokeerida. Samuti tuleb puudega lapsele, kes seda vajab, anda ülesannete, kirjatükkide kirjutamiseks pisut rohkem aega. Senises koolipraktikas on üsna tavaline, et kehalise kasvatuse hinde saamiseks kirjutavad liikumispuudega lapsed referaate spordialadest ja teiste suurtest sporditegemistest. Tegelikkuses on liikumispuudega lapsele, arvestades niigi teistest enamat istumist, füüsiline koormus ja harjutused vägagi vajalikud. Paraku pole ühel õpetajal võimalik tegeleda eraldi puudega lapsega ja samal ajal ka ülejäänud klassiga. Samas tuleks kergema
30. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul suhtlemisel empaatilisemad? 31. Millist testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset tempot? 32. Millist testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise diferentseerimise eripära? 33. Kas õpetamisel kohandumine õpilase äärmuslikule kognitiivsele on alati õigustatud? On/Ei 34. Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas? 35. Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala õpistiilide eristamiseks? 36. Millist kaht J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avamiseks? 37. Millised on kolm mõtlemisprotsessi on Guilfordi järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks? 38. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid? On/ei 39. Kui ei ole sünonüümid, siis kas andekus või loomingulisus on Renzulli järgi laiem mõiste? 40
hoiakud, normid ja käitumisoskused. Õppekava (curriculum)- on riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete nimekirja ning nende õpetamise sisu ja mahu arvestades õppija vanust. Kasutatud allikad Goebel, W., Glöckler, M. (2002). Laps: meditsiinilis-pedagoogiline nõuandja. Kirjastus: PreMark. Hirsijärvi, S. & Huttunen, J. (1998). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: Medicina. Lindgren. H. C., Suter, W. N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu Ülikooli kirjastus. Kera, S. (2004). Üheskoos teel. Lapse arengust ja kasvatusest. Tallinn: Ilo. Koolieelse Lasteasutuse Seadus. (1999). Riigi Teataja, 1999, I, 27, 387 Krull, E. (2001). Pedagooggilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus. Paloheimo, M. (2002). Lapsepõlve mõjud. Tallinn: Varrak. Peegel, L., Solman, K. (2005). Käsiraamat lapsehoidjale 0-7a. Lapse areng ja kasvatus. Tartu: Proseminaritöö
ja keskkonna vastastikuse toimena. Ei ole. 51. Kuidas psühholoogid nimetavad inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja 35. Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili käitumuslikke konstruktsioone? õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas? Skeemid (mälu jäljed) Pinnapealne süvenenud 52. Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimib J. Piaget' järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide 36. Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala moodustumine
and literally to become more intelligent than we were before. 1920-1950ndad · USA mõju: biheiviorism (käitumise uurimine, eksperimendid loomadega, traditsiooniline kordamise teel õppimine, juhised konkreetsete ainete õpetamiseks) · Alternatiivsed ideed Euroopas ja USAs · Piaget, Võgotski, gestaltpsühholoogia (Kurt Koffka, Max Wertheimer), Kurt Lewin jt · NB! Eestikeelne põhiõpik Lindgren & Suter "Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas" on esmakordselt ilmunud 1956.aastal. 1985.a täiendatud Albert Bandura (1925) · Kanadast USAsse · Keskkond isiksus (tunnetus!) käitumine · Mudelite alusel õppimine · Sotsiaalne õppimine tavaeskkonnas · Motivatsiooni olulisus jäljendatava kasutamiseks · Enesetõhususe roll tegutsemisel (õppimisel) 1960ndad ja edasi · Mõjutused kognitiivsest psühholoogiast · Õppija aktiivsus ja individuaalsed iseärasused õppimisel · Jerome Bruner
32% õpilasi, kolmanda taseme õpilasi oli 29%. Seega oli Soome õpilastest 79% nn kolme kõrgema taseme lugemisoskusega, mida loetakse piisavaks, et tulla toime tänapäeva õppivas ühiskonnas ja töömaailmas. Kahe alumise taseme lugemisoskusega oli Soomes vastavalt 14% ja 7% õpilastest. Selline tulemus kõneleb eelkõige õppetöö ühtlaselt kõrgest tulemuslikkusest ja ühtluskooli printsiibi targast rakendusest koolipraktikas. Soome hariduspoliitikas on pikki aastaid (alates 1970- ndatest) järgitud võrdsuse printsiipi, mis tähendab , et kohustuslik üldhariduskool peab andma ning saabki anda võrdselt hea lugemisoskuse ja muu hariduse üle kogu riigi. Hea lugemisoskus tähendab eelkõige suutlikkust teksti mõista ja see oli üks lähtealus ka matemaatika ja looduslooülesannete lahendamisel. Oluline oli nn viletsate lugejate (1. tase või alla selle) madal protsent. Soomes on neid vaid 7%,
- konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates Erik Erikson: isiksuse arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside (allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) · Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse, armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb taluda halba kohtlemist,
- konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates Erik Erikson: isiksuse arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside (allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse, armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb taluda halba kohtlemist,
aitäh selle eest". On väga tõenäoline, et õpilane tahab rohkem kaasa rääkida tulevikus, kuna säärane situatsioon on tekitanud temas hea tunde. Operantne tingimine, S-R seos. Nii laste kui ka täiskasvanute puhul toimib alati alateadvuslike seste tekkimine keskkonna märguannete ja sellele järgnenud tasustava reageeringu vahe. Kui sooritatud toiminguga kaasnevad meeldivad asjaolud, kaldub selle esinemissagedus suurenema. Koolipraktikas toimub suur osa õppimisest, sh käitumisharjumuste kujunemisest just kindlatele märguannetele õigete reageeringute omandamise teel. Vastates õpetajale, saab õpilane õpetaja tunnustuse osaliseks kiitmise või hea hinde näol. Mõlemal juhul on tegemist õpetajapoolse kinnitusega oodatud käitumisele. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. 3
3) Väljatundlik õpetaja, püüdes õpetada diskussioonimeetodil, ei suuda sageli pakkuda väljatundlikele õpilastele tegevusstruktuuri. 4) Väljast sõltumatud õpetajad tulevad üldjuhul paremini toime õpilaste informeerimisega õpitulemustest. Samas on teada, et väljatundlikud õpilased saavad tagasisidest oma õppimise kohta kõige enam kasu. 9. Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas? Kuigi ühtset arusaama õppimisstiilide eristamiseks pole, on kõige levinumaks viisiks sügava ja pinnapealse õppimise eristamine õpiotstarbelise infotöötluses (Snow, Carno ja Jackson, 1996). Õpilased, kes eelistavad sügavuti lähenemist, seavad õppimisel eesmärgiks õpitava põhimõistetest või tähendustest aru saamise. Süvaõppijad kalduvad õppima õppimise enda pärast ja vähem muretsema selle pärast, kuidas hindavad teised nende sooritust. St
Traditsiooniliselt koosneb õppekava sissejuhatavast hariduse ideoloogiat selgitavast üldosast ja ainekavadest(Tyler, Lawton jt) (Riikliku) õppekava rakenduskava: Dokument, mis määratleb tegevuskava(uue õppekava ideoloogiat ja sisu selgitavate materjalide koostamine, seadusandluse vastavusse viimine, õppevara koostamine, haridustöötajate täiendkoolitus jms) ning ressursid( rahalised vahendid, aeg, kompetentsus vastavas valdkonnas) õppekava rakenduseks koolipraktikas. Kooli õppekava: Dokument, milles sätestatakse õppe- ja kasvatustöö korraldus antud koolis riikliku õppekava realiseerimiseks. Erakoolis vm spetsiifilises koolitüübis iseloomustab ta selles omandatavat haridust sarnaselt riiklikule õppekavale, üldhariduslike erakoolide puhul sätestatakse enamasti ka vahekord riikliku õppekavaga. Põhiharidust saab omandada kolme liiki riikliku õppekava alusel: · põhi- ja üldkeskhariduse riiklik õppekava (normintellektiga õpilased);
Nimistus on näiteks: ―Kompositsioon‖, ―Frontaalsus, mahulisus, ruumilisus, rütm…‖ Siinkohal on alust võrdlemisel, et näiteks sellised kujustamise /üld/mõisted nagu: ergonoomika, tugevus(arvutus), vastupidavus, aero – ja hüdrodünaamilisus on põhikooli lõpetajale sisutud? -10- 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest Joh. Käis eristas õpilaste sisemist iseseisvust välisest. ―Tavalises koolipraktikas kõneldakse õpilaste iseseisvast tööst siis, kui õpilane töötab õpetaja või kaasõpilaste abita või kui terve klass lahendab õpetajalt saadud ülesannet ilma tema seletuste ja juhatusteta.‖ (Käis, 92:21). ―See on aga väline i s e s e i s v u s , kitsapiirilise vabadusega, sest et tööülesanne on ettekirjutatud, töösisu tuleb kooskõlastada teemaga ja ka töökäik on enam – vähem nende tingimustega määratletud
alateadlikult, on need väärtused minuni siiski jõudnud. Väärtusi on palju, mida koolides õpetada. Õpetatakse neid väärtusi, mida keegi enda jaoks elus oluliseks peab. Loodan, et Eesti koolide õpetajad hakkavad üha enam mõistma, kui oluline on õpetada lastele lisaks teadmistele ka väärtusi. On tähtis, et väärtushoiakuid aitaks kujundada peale vanemate ka õpetajad ja kogu koolikeskkond. . Aktuaalne teema väärtuskasvatus koolis Väärtuskasvatuse roll on paljude riikide koolipraktikas tõusnud järjest olulisemale kohale. Ka Eestis on väärtuskasvatuse teemal peetav diskussioon viimastel aastatel mitmetel kordadel meediasse jõudnud. Viljandi C.R. Jakobsoni Gümnaasiumi ajalooõpetaja Ülle Luisu intervjueeritav oli Pille Valk, kes on on Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent, üleriigilise religiooniõpetuse ainenõukogu esimees ning osalenud ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse tegevuses.
Nimistus on näiteks: Kompositsioon, Frontaalsus, mahulisus, ruumilisus, rütm... Siinkohal on alust võrdlemisel, et näiteks sellised kujustamise /üld/mõisted nagu: ergonoomika, tugevus(arvutus), vastupidavus, aero ja hüdrodünaamilisus on põhikooli lõpetajale sisutud? -10- 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest Joh. Käis eristas õpilaste sisemist iseseisvust välisest. Tavalises koolipraktikas kõneldakse õpilaste iseseisvast tööst siis, kui õpilane töötab õpetaja või kaasõpilaste abita või kui terve klass lahendab õpetajalt saadud ülesannet ilma tema seletuste ja juhatusteta. (Käis, 92:21). See on aga väline i s e s e i s v u s , kitsapiirilise vabadusega, sest et tööülesanne on ettekirjutatud, töösisu tuleb kooskõlastada teemaga ja ka töökäik on enam vähem nende tingimustega määratletud
nii et lapse üle otsustades, eriti tema andeid prognoosides peame olema äärmiselt ettevaatlikud (Unt 2005: 33). 1.2 Andekuse diagnoosimine Andekuse teine põhiprobleem on, kuidas andeid diagnoosida, neid kindlaks määrata e identifitseerida. Psühholoogiateaduses on palju tegeldud vahendite leidmise ja loomisega selleks, et annete olemust tõhusamalt uurida ning neid võimalikult õigesti ja täpselt kindlaks määrata. Koolipraktikas annab niisuguste vahendite olemasolu võimaluse lapse andeid tundma õppida ning selle alusel neid arvestada ja edasi arendada (Unt 2005: 47). Vahel arvatakse, et õpilase andekus ilmneb n-ö iseenesest laps on lihtsalt edukam, teeb kooliülesandeid hästi, vastab arukalt õpetaja küsimustele ja on ise aktiivne, või on eriti edukas mingil alal, näiteks muusikas. Sageli esineb andekus peidetud, varjatud kujul ja sel juhul ei ilmne ta sugugi igapäevases koolitöös iseenesest (ibid).
• Lingvistiline • Loogilis-matemaatiline • Ruumiline • Kehalis-kineetiline (kehakeel) • Muusikaline • Interpersonaalne (inimese võimekus suhelda teistega) • Intrapersonaalne (võime iseendast aru saada) • Naturalistlik (oskus kasutada arutelus õigeid mõisteid). Rakendused: IQ testimist kasutatakse põhiliselt: • Pedagoogilistes uuringutes • Psühholoogilisel konsulteerimisel 12) Vaimsete võimete mõõtmine ja mõõtmistulemuste kasutamine koolipraktikas ja uurimistöös. Õpetajale on vajalik õpilaste arenguvajaduste mõistmiseks ja rahuldamiseks omada ettekujutlust intelligentsuse mõistest ja vaimsete võimete mõõtmise võimalustest. Kuid probleemil on ka negatiivne külg. Pole harvad juhtumid, kus õpilase IQ teadmine põhjustab õpetajate käitumises negatiivseid jooni. Vältimaks subjektiivseid tõlgendusi, suhtutakse arenendud riikides suure ettevaatlikusega intelligentsuse testide kasutamisse selleks ettevalmistamata õpetajate poolt
mõtted ühe ja sama objekti kohta - konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates Erik Erikson: isiksuse arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside (allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) · Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse, armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb taluda halba kohtlemist, puudust ja hoolimatust, muutub ta mitteusaldavaks sotsiaalse ja
9. Millistes dimensioonides võimaldab kontrollküsimusi iseloomustada õppe-eesmärkide spetsifikatsioon? Õppesisu omandamise tase määratakse tavaliselt B. Bloomi taksonoomia, harvemini R. Gagnè õppetulemuste klassifikatsiooni kategooriates. Bloomi taksonoomia kasutamisel piirduvad õpetajad enamasti lihtsustatud variandiga, eristades teadmise, mõistmise ja rakendamise taset. Bloomi taksonoomia (kolm esimest astet on kõige olulisemad ja leiavad koolipraktikas kasutust): 1) Teadmise all mõistetakse selle käsitluse järgi inimese võimet reprodutseerida meeldejäetud informatsiooni. Eristamaks seda selgemini õpitulemuste klassi arusaamisest, lisatakse, et meenutamine peaks toimuma minimaalsete arutlusprotsesside tulemusena, st teadmistasemele vastavatele testiküsimustele peaks õpilane suutma vastata võrdlemisi kiiresti. 2) Arusaamise madalamaks astmeks on mõistmine
Selle metoodilise süsteemi puhul on õpilaste mõjutamise võimalused tasustamisega tänu vanemate kaasamisele peaaegu ammendamatud. Paljud õpetajad kasutavad nii üksikõpilaste kui ka terve klassi õpilaste distsiplineerimiseks lepinguid. Leping on üheks õpilaste tegevust struktueerivaks vahendiks. Selle võib sõlmida kas suuliselt või kirjalikult. Lepingul õpetaja ja õpilase vahel on mõtet siis, kui õpilased saavad aru võetud kohustustest. Koolipraktikas on enam levinud kollektiivsed lepingud, milles klassi tasustamine seatakse sõltuvusse kõigi õpilaste käitumisest. Nii saavutatakse olukord, kus õpilased on ise huvitatud, et nende kaaslased ei rikuks korda ega segaks klassi väärtustatud eesmärgi saavutamist. Arvestuspunktide süsteemi rakendamiseks tuleb kehtestada õpilastele selge eeskiri positiivsete käitumisilmingute tasustamiseks (ja vahel ka trahvimiseks negatiivse käitumise eest) punktide
tasemel metakognitsiooni kaasavad intellektuaalsed ülesanded kuuluvad arvatavasti just sellesse kategooriasse, mille lahendamise edukusele ja huvi püsimisele mõjuks väline motivatsioon destruktiivselt. Seesmise motivatsiooniga seoses on uurimuste tulemused näidanud paraku aga ka vanuse suurenemisega kahanevat soovi osaleda intellektuaalses tegevuses lihtsalt lõbu pärast – seda on ilmselt õpetajad ja lapsevanemad märganud eriti keskastme klassides. Koolipraktikas ja koduses kasvatuses on tavaline, et välise motivat- siooni kasutamisega püütakse kompenseerida seesmise motivatsiooni puu- Kui motivatsiooni- dumist või nõrkust. Välise motivatsiooni elimineerimine pole realistlik ega probleemid on seotud
inimene võib mõnes teises inimvõimete valdkonnas saavutada erakordseid tulemusi. Meie osa on ainult temal sellest arusaamisele aitamine. Selle teooria põhimõtetel on välja töötatud omajagu metoodilisi komplekte õpetajatele. 3 Vaimsete võimete mõõtmine ja mõõtmistulemuste kasutamine koolipraktikas ja uurimistöös. Üha enam loobutakse IQ testimisest õpilastel. Õpilaste vaimsete võimete mõõtmiseks peab testijal olema vajalik kvalifikatsioon, et vältida tulemuste väärkasutamist. Üldjuhul mõõdavad õpilaste IQ-d vaid psühholoogilise nõustamise või uurimuslikul otstarbel selleks ettevalmistatud spetsialistid. Lihtsustatud variantide kasutamine koolis on taunitav. Varane sekkumine vähekindlustatud laste kasvatamisse kindlustab nende normaalse arengu
annaabi.ee 
