Ranniku märgalad ja luiged Ramsari konventsioon 3.Üldsuse osalemine keskkonnaotsustes Arhusi konventsioon 4.Keelatud püügiviisid Berni konventsioon 5.Ohustatud looduslikud looma-ja taimeliigid Cites'i konventsioon 6.Bioloogiline mitmekesisus Rio de Janeiro konventsioon 7.Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse Helsingi konventsioon 8.Mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitse regulatsioon ÜRO mereõiguste konv. 9.Laevadelt tuleneva merereostuse vältimine Marpoli konv. 10.Osoonikihi kaitse Viini konv. 11.Piiriülene õhusaaste Genfi konv. 12.Piiriülene keskkonnamõju hindamine Espoo konventsioon 13.Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontroll Baseli konventsioon 14.rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontroll ning käitlemine ballastvee konv. 15
Alhambra Muuga sadamas, laeva keres praod, sissepumbatav nafta tuli välja, 2000.a, seal vastutuskindlustust pakkunud inglise firma andis garantiikirja ainult 1 Mio dollari peale, kuigi EV-l oli 4x rohkem nõudeid, ca 45 Mio. Laev lasti vabaks kohtuniku ebapiisavate teadmiste tõttu, kõik tahtsid sellest laevast lahti saada, laev lasti Rotterdami, kust müüdi vanarauaks, EV pasundas, et saab 12 Mio krooni, kuigi oleks KKI arvestuse alusel pidanud saama 45 Mio. Seegi oleks vale arvestus- rvah konv .ainult reostuse likv kulud +preventiivsed meetmed edasise kahju vältimiseks, oleks olnud ca 30 Mio. Lindpere- laev müüki, vanarauaks, kohtutäitur laev Rotterdamiks, scrap value, oleks saanud palju rohkem raha. Meil pole võimekust. Fond eksisteeris ka varem kaubandusliku meresõidu koodeksis - 9.septembril 1991 vastuvõetud, kuid fondi polnud kunagi moodustatud. EV ühines LLMC konv- + Ateena konv-ga (Ateena 74.konv, reisijate ja nende pagasi veost, vastutusest), samal päeval 2002
põhjustavad: 1) mõllumajandus 2)ehutistegevus, mäetööstus, metsade üleraie 3)ookeanide, jõgede, järvede ja mulla üleskasutus 4)võõrliikide sissetung 5)reostus 6)maailma kliima muutumine Kaitse meetmed: 1) Konvensioonid rahvusvahelised kokkulepped poliitiliste lisapingutuste näol Konvensioon Vastuvõtmise/allkirjastamise Sisu,eesmärk a Bioloogilise mitmekesisuse 1992a 1)bioloogilise konv ehk Rio konv mitmekesisuse säil 2) loodusvarade säästlik kasutamine Washingtoni konv ehk 1973a , 3mai Eesmärgiks vältida ohustatud CITES loomade ja taimede hävimist
Kohustati erapooletusele üksteist, kui üks riikidest asus rünnakule. lisati salajalane protokoll, mis sätestas , et NSV saab Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia. Poola lääneosa ja leedu jäid Saksamaa huvipiirkonda. 1940. sügisel kolmikpakett-Saksamaa, Itaalia, Jaapan Hitleri vastane koalitsioon.NSV - Stalin, Suurbritannia Churchill, USA Roosevelt. Poola langes NSV ja Saksamaa agressioni ohvriks. Sündumste ajastamine-Atlandi harta, Teherani konverents, Jalta konv, Potsdami konv, Ühinenud rahvaste deklaratioonile allakirjtuamine.. Riigid, kelle vahel toimusid murrangulise tähtsusega lahinud: USA Jaapan ( midway atoll 1942),NSV-Saksamaa(Stalingrad 1942-1943) 01.09.1939-algas II maailmasõda 22.06.1941- tungib Saksamaa kallale NSVle. 07.12.1944-Pearl Harbori rünnak 06.06.1944-Maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandias 08.05.1945-Kirjutati alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 02.09
q3 = % Vk . g =12,57 kg/m3 q3 = = 0,022% Qk 42,82 Liigõhutegur 21 21 l. g = l . g = = 1,23 21 - O2 21 - 3,94 Soojuskadu katla välisjahtumisest q5 ( konv + kiir ) t Fväl ( 4,07 + 4,93)19,13 3,55 q5 = 100% q5 = 100% = 2,37% BQk 0,0006 42,82 Katla välispinna keskmise ja ruumi temperatuuride vahe t = t F - t ruum t = 37,14 -18,01 =19,13K Soojusülekandetegur konv = P 3 t P=1,52 konv = 1,523 19,13 = 4,07
oskamatus kasutada europrojektide rahastamist 6. Looduskaitse konventsioonid (mitmepoolsed kokkulepped – sellega pannakse puusse – berni, washingtoni, ramsari, rio!!) (4) 1) Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon (Läänemere riigid) 2) HelCom (Helsingi komisjon) – kaitsta Läänemerd reostuse eest, taastada ja tagada Läänemere ökoloogiline tasakaal 3) Kalandus – Gdanski konventsioon, kalapüügi ja elusressursside säilitamine läänemeres; Ottawa konv. koostöö Atlandi ookeani loodeosaga 4) Jäätmed – Baseli konv. ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta 5) Looduskaitse – RAMSARI KONV. - Eestis on 10 Ramsari ala (Soomaa, Matsalu, Alam-Pedja lka ...) WASHINGTONI KONV. 1973 kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike, reguleerides nende sisse-ja väljavedu riigist riiki. BERNI KONV. – keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. RIO BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONV
Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon (Convention on Early Notification of a Nuclear Accident) Uku Volke Põhiprintsiip Tuumaseadme rikke või radiatsiooniohu esinemisel tuleb konv.-ega ühinenud riigil: 1. Sellest viivitamata teavitada IAEA-d (Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuuri) 2. Teha teatavaks oma pädevad organid ja sidepunkti, kes vastutavad vastavate teadete ja informatsiooni saatmise ja saamise eest. Taust · Konventsioon allkirjastati Viinis, peale 1986 a. aset leidnud Tsernobõli tuumaelektijaama riket. · Eesti ühines selle konventsiooniga 1994. aastal. · Tuumarelvariigid (Hiina, Prantsusmaa, UK, USA ja Venemaa) on nõustunud
45 ja 9.08 Jaapani linnade vastu tuumapomm *2.09 kapitulatsioonile kirjutab alla Jaapan Inimvastased kuriteod Kollaborant- võõrvõimuga koostööd tegev inimene Holokaust nn. uus kord *Hitleri rassipoliitika- ,,juutidele pole kohta"; 33 keelati juutidel maa omamine, 34 visati ametiühingutest välja, 39 riigiametitest välja *1935 Nürnbergi seadus- juudid ilma kodanikuõigustest *Heidrich, Himmler, Eichmann, Mengele *Kristallöö- 38. lõhuti ärisid, lapsed visati koolist välja *Wannese konv.- 21.01.42 kõik euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites *Getod- suletud linnaosa, kus juudid pidid aeglaselt surema; Poolas, Valgevenes ja Ukrainas suleti getodesse; 43 juutide geto hävitamine Varssavis *Einsatzgruppen- liikusid Wehrmachti väeosadega, äsja vallutatud aladelt juutide, mustlaste, vaimuhaigete ja poliitiliste vastaste tapmine *koonduslaagrid- surmalaagrid- peamiselt Poola aladel; hävitustöö laienes Ungarisse,
turumehhanismid nagu kkkokkulepped, saastamise õigusega kauplemine ehk otsese avalik õigusliku regulatsiooni täienda mine paindlike majanduslike stiimulite ja antistiimulitega. Välisefekti muutmine siseefektiks.) c) III generatsioon 90ndate II pool ettevaatusprintsiibil põhinev mudel (õigus puhtale kkle ehk kkalaste õiguste õigus teada/osaleda/juurdepääs õigusemõistmisele tunnustamine)(Arhusi konv). Varem ei saanud keegi kkasjades sõna sekka öelda, kk oli avalik hüve, aga pragu on see eraisiku huvi (individuaalne õigus) täielik pööre puhta keskkonna kui avaliku hüve lülitamine ka erahüvede sfääri. Uus subjektiivsetele õigustele tuginev dimensioon keskkonnariskide õiguslikus kontrollis. EÜ õiguse tegelikuks elluviimiseks tuleb kodanikele ja eriti NGOdele anda õigus oma riiki korrale kutsumiseks. Ettevaatusprintsiip on
eesti loodus 1935-võeti vastu esimene eetsi looduskaitse seadus 1936-alustas tööd esimene riiklik looduskaitse inspektor Gustav Vilbaste-koostas esimese kaitsealuste objektide loendi, algatas. 1938-teine looduskaitseseadus 1947-moodustati 7 jahikeeluala, vigala, matsalu, vilsandi jne. 1957-võeti vastu esimene looduskaitse seadus toonas Nkogude liidus. 1960-ilmus ,,looduskaitse teatmik" 1966-asutati eesti looduskaitse selts(EKLS) 1971-lahemaa rahvuspark ja ramsau konv. 1979-valmis esimene eesti punane raamat 1987-algas nn fosforiidisõda 1990-võeti vastu neljas looduskaitseseadus. 1992 osales eesti esmakordselt ÜRO keskkonnakonverentsil 1993-asutati soomaa ja karula RP 1995 võeti vastu ranna ja kalda kaise seadus 1998-ilmus eesti punane raamat 2004-ühines eesti euroopa liiduga. 6es LKseadus. 2009-riiklik looduskaitsekeskus.
Partikulaarsed e regionaalsed lepingud. Sisu järgi saab liigitada õigustloovateks (üldised käitumisreeglid) ja õigustoimingulisteks (regul üksikjuhte, ei ole enam aktuaalne). Rv leping e konventsioon, pakt, protokoll, lepe, statuut, harta, põhikiri. Sõlm ja jõustum: sõlm algab tekstis kokkuleppimisega. See toim kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel; rv-se organisats või selle allasutuse tööorganis; teksti vastuvõtm-ga rv-l konv-l. sõlm viiakse lõpuni sellele allakirjutamisega. Allakirjutajad peavad tõendama oma volitust riiki esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: riigipea, valitsusjuht, välismin, diplom esindus. Jõustamisviis lepitakse kokku lepingus endas või lepingu ettevalmistamise käigus. Enamasti jõustub teatud aja möödumisel jõustamisinstrumentide esitamisest; võidakse ajutiselt kohaldada enne jõustamist.
*liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne: *pandi täpsemalt paika talupoegade koormised
Kasulik veele antud võimsus Qkas lahkuvgaasi koostise abil q2 Z a kiir 0,00426 hapnikku sisalduse abil q2 q5 2,40 soojuskadu ebatäiuslikust põlemisest q3 liigõhutegur soojuskadu katla välisjahtumisest q5 t=tF-truum konv kiir katla kasutegur k 200 mm 1137 s 40,2 cm2 840,08 kg/m3 0,000594 kg/s 989,28 kg/m3 197,76 kJ/kg 299,6 kJ/kg 71,09 % 101840,00 W 0,95 % 0,99 2,49 % 223,37 % 1,23 2,40 % 19,13 K 4,07 W/(m2*K) 4,9300 W/(m2*K) -128,27 %
territooriume võitjariikidele (10.veb) 1947 pariisi rahukonv rahu sõlmimine jaapani ja võitjariikide vahel (va Nl, Poola, Tsehhoslovakkia) (8.sept) 1951 San fransisco saksamaa jagatakse neljaks okupatsioonitsooniks, Nl annab lubaduse astuda sõtta jaapaniga ning kohus natsisõjakurjategijate üle (8.mai) 1945 - potsdamis otsustatakse asutada ÜRO ning lääneriigid jätavad NSVL okupeeritud laad kesk ja ida-euroopas 1945 veebruar Jalta konv. nõukogude liidu ja saksamaa vaheline mittekallaletungi leping, mis sisaldas ka salaprotokolle ida euroopa omavahel ära jagamise kohta 23.08.1939 lääneriigid tunnistavad NSVL piire 1941 aastal Teherani konverents võetakse vastu otsus juutide lõpliku hävitamise kohta euroopas wannsee konverents tsehhimaad kohustati loovutama sueedimaa saksamaale 29.sept1938 müncheni kokkulepe Miks on molotov-ribbentropi pakt teise maailmasõja puhkemise kontekstis nõnda oluline?
Neutraliteet- riik ei sekku teiste riikide sõtta, ei abista neid sõjaliselt ega kuulu mõnda sõjalisse liitu Holokaust- juutide vastased kuriteod 2ms Küüditamine- sunniviisiline riigist välja saatmine (juuniküüditamine 41,märtsiküüditamine 49) Natsionaliseerimine- eraettevõtete riigistamine. NSVL okupatsioonireziimi ajal Otte Tiefi valitsus- viimane seaduslik Eesti Vabariigi valitsus Eestis enne taasiseseisvumist Winston Churchill- SB peaminister, osales teherani, Jalta, potsdami konv. Liiduvabariigid- riigid, kes võivad NSVL 'liiduga liituda ja sealt ära minna' Sotsialismimaad- riigid, kes allusid Moskva korrale Sotsialistlik sõprusühendus-Kommuunistlikud riigid, kes jäid NSVL kuulekaks kuulusid sinna Vastastikuse majandusabi nõukogu(VMN)- majandusalase koostöö organisatsioon, vastukaaluks Marshalli plaanile . 49 Varssavi lepingu organisatsioon(VLO)- vastukaalus Natole, NSVL sõjaorganisatsioon Sulaaeg- periood mil valitses Hrutsov
nahkhiired, vaalalised) Rio de JANEIRO konventsioon keskkonna ja arengukonverents ( bioloogilise mitmekesisuse riiklik kaitse) UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon ( Tallinna vanalinn, EUROOPA MAASTIKE konvensioon edendada maastike kaitset, korraldust, planeerimist. Keskkonnakaitselised konventsioonid Helsingi konventsioon Läänemeri ÜRO mereõiguse konventsioon mereohutus MARPOLi konv laevadelt tuleneva merereostuse vältimiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris KYOTO protokoll vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid PARIISI kokkulepe kliimaeesmärkide saavutamiseks VIINI konventsioon osoonikiht MONTREALI protokoll osoonikihi kahjustavate ainete vähendamine GENFI konventsioon piiriülese õhusaaste konventsioon STOCKHOLMI konventsioon püsivate orgaaniliste saasteainete
konventsioon (teema olulisus Läänemere jaoks), ÜRO mereõiguste konventsioon, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) ja Kyoto protokoll (sh roheline investeerimisskeem (näited Eestist), Pariisi kliimakonverents ja selle tulem?), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) (sh riiklik programm), Genfi konventsioon, Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika. Mõisted ,,keskkonnapoliitika", ,,keskkonnastrateegia", ,,keskkonnategevuskava". Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. Euroopa Liidu VII keskkonnaprogrammi ,,Hea elu maakera võimaluste piires". Programmi esmatähtsad eesmärgid ja realiseerimise teed
Isegi aastal 1815 leppel mis sõlmiti Inglismaa ja USA vahel lõpetasid väikse sõja ja ka slles oli kuulutatud, et orjakauplemine ei ole kooskõlas humaansuse põhimõtetega. Mis puudutab USA, selleksajaks oli orjus väga juurdunud ja nad ei suutnud seda probleemi varem lahendada. USA deki eelnõus oli ka sätestatud, et orjus tueb kaotada aga Thomas Jefferson oli ise suur orjapidaja (osad arvavad, et hoopis Thomas Pain on tolle autor). Peeti ka ülemaailmseks orjapidamis konv 1840. aastal, 1882 oli juba võrk tekkinud, enam kui 50st riikidevahelisest lepetest, mis lubasid orjapidamise läbi otsida, ilma et oleks vaja, mis riigis laevad regatud on. See jäi suureks probleemiks USAs (oli ka kodusõja põhjuseks), hiljem Linconl kuulutas et orjad on vabad ja pärast seda võeti parandused vastu ja ka lõpetati diskrim mustanahaliste vastu jne. Üle maailma see polnud aga orjuse lõpp, konvid ja lepped olid sõlmitud ka hilisematel
Talle ei meeldinud Churchilli idee avada teine rinne Kagu-Euroopas. Stalin nõustus USA ja Srb juhtidega kohtuma alles 1943. a. sügisel, pärast seda, kui tema pinnasondeerimised Berliini suunas olid jäänud tagajärjetuks. F.D. Roosevelti, J.Stalini ja W. Churchilli et kui teist rinnet seal peatselt ei avata, pole seda üldse enam tarviski. Teise rinde puudumist olid lääneriigid seni korvanud nii sõjategevusega Põhja-Aafrikas kui ka NSVL ja Punaarmee materiaalse abistamisega. Casablanca konv jaan1943- USA ja GB vahel NL keeldus, *nõuda GER tingimusteta kapituleerumist *lepiti kokku sissetung sitsiiliasse ja ita-sse *töötati välja GER süstematiseeritud pommitamise põhimõtted Sõja põhjused: Saksamaa oli peale I MS-i väga ära tükeldatud, talel endale oli jäändu vaid väga väiek osa senisest impeeriumist, loomulikult ei leppinud Sks sellega ning hakkas jõudu kogudes taas tegutsema seades eesmärgiks ülekohtuselt ära võetud maaalade tagasi saamise
Mandrilava algab sealt, kus lõpeb riigi territoorium. Mandrilava osas riigil on täielik suveräänsus. Puurimine jms saab toimuda ainult rannikuliigi loal. Mandrilava ressursiks võivad olla igasugused karbid kuna nad ei liigu ja on püsivalt kinnitatud põhja külge. Riigil on õigus kehtestada välimine mandrilava, kuni 350 meremili lähtejoontest või .....samasügavusjooneni. See saab toimuda teiste riikide nõusolekul, sleleks on spetsialistidest komisjon. Konv lisa nr 2 alusel teguseb. Riik peab teostama vajalikud uuringud ja komisjon annab juhised, kui kaugele võib selle mandrilava panna. Peab hakkama maksma RV süvamereorganisatsioonile maksu. 5 aastat ei tule midagi maksta ja 6st alates hakkad netokasumi pealt maksma teatud protsenti. Süvameri e süvik, konventsiooni 11 osa Süvamere põhjas on palju erinevaid metalle. Loodi süvamerepõhja organistasioon, kes vastustab nende uurimise, kaitse ja kaevandamise eest
*1957- tähistati 1. korda looduskaitsepäeva, võeti vastu uus looduskaitseseadus. *1958- Tartu Üliõpilaste looduskaitse ring, juhendas J.Eilart 1960-ilmus „looduskaitse teatmik”, TA Looduskiatse komisjoni eestvedamisel. *1966-asutati eesti looduskaitse selts(ELS) *1970- alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitse organisatsioonidega. Nt IUCN *1971- loodi lahemaa rahvuspark ja ramsari konv. *1979-valmis esimene eesti punane raamat (1998-ilmus eesti punane raamat) 1985-1987- fosforiidisõda ( Rakvere piirkonda taheti kaevandada) 1989- KK ministeerium 1991- Eestimaa looduse fond 1992 -osales eesti esmakordselt ÜRO keskkonnakonverentsil (Rios) 1993-asutati soomaa ja karula RP 1994- kaitstavate loodusobjektide seadus 1995- Säästva arengu seadus *2004-ühines eesti euroopa liiduga, jõustus looduskaitse seadus
Eli kaubanpol on mitteliikmesriike diskrimineerimine. 18) Lome konventsioonide sisu ja eesmärk. Koostöö ühenduse ja mitmete Aafrika, Kariibi mere ja Vikse ookeani piirkonna riikide vahel. Arengumaadest paiknevate kaupade tollivaba juurdepääs Eli turule ja keelatud koguselised piirangudpõllumajsaadustele eritingimused. Exporditulude stabiliseerimise süsteem. Mäetööstusetoodangu toetamise süsteem.Subsiidiumid ja laenud, toiduabi. EL import Lome konv riikidest suurem kui export sinna. 19) Looduslike ressursside olemasolu ja kasutus. Els on res kasutus üks intensiivsemaid maailmas,kasutus ligi 20% .Nafta ja gaas- 1,5% maailma naftavarudest ja 2,5 % gaasivarudest Els. EL naftavarud Põhjameres. Tuumaenergia on uraani baasil.Tuumajaamad toodavad enam kui 1/3 EL elektrienergiast.Söevarud-kivi ja pruunsüsi.Keskonnaprobleemid ja madal konkurentsivõime.See haru on hakanud taandarenema. Hüdroenergia
Liitsõna lühendamisel võib võtta eesosa algustähe ja järelosa välja kirjutada: v-tehnik vanemtehnik, r-ringkond rahvusringkond. 2. Katkendlühend võetakse tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni, viimane välja arvatud; liitsõna lühendamisel võib katkendi võtta ka mõlema osa algusest või ühe osa välja kirjutada: tr trükk, lüh lühend, konv konverents, õpil õpilane. 3. Valiktähtlühend võetakse ilmekas osa tähtedest (sõnaühendi puhul võetakse harilikult sõnade algustähed): nr number, hr härra, nt näiteks, stj saatja, kt kohusetäitja, lp lugupeetud, õa õppeaasta, skp selle kuu päeval, jne ja nii edasi. Millal kasutatakse suurtähtlühendeid? Suurtähtlühendeid annavad eelkõige suure algustähega kirjutatavad sõnaühendid: TTÜ
Euroopa arhiivides on miljoneid ühikuid selliseid teoseid ning otsitakse võimalust, kuidas selline olukord paigutada autoriõiguse süsteemi. Kultuuriministeeriumis ette valmistatud eelnõus on pakutud lahendus, et mäluasutus, kelle kogus on selline teos, saaks õiguse seda kasutada, ilma et see tooks kaasa autoriõiguse rikkumise). 10. Kolme astmeline test (three step test). - said 17. AutÕS § 17 - nn. kolmeastmeline test (three step test), mis tuleneb Berni konv-st ja on autori heaved ja ainuõiguste kaitse garantiiks. Teose vaba kasutamine võib toimuda juhul, kui: 1) selline vaba kasutamise võimalus on autoriõiguse seaduse IV ptk-s otseselt ette nähtud; 2) kui selline kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega; või 3) selline kasutamine ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huvisid. 11. Teose kasutamine autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta.: teose vaba kasutamine. Enamasti on
· Sisse- ja väljaveol vajalik eksportivalt riigilt väljaveo luba. CITES'I III LISA · Liigid, kellega kauplemist reguleeribkonkreetne riik. · III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliiki. · Eestis pole selles lisas ühtegi liiki. · Tuleb arvestada teiste riikide piirangutega,kuigi meil on tavalised liigid. · Isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveo alusel. Washingtoni konv. asutused Eestis: KeM looduskaitse osakond (Teadusnõunikud, Eestis Tln Botaanikaaed ja Tln Loomaaed, TÜ Zooloogiamuuseum ning Eesti loodusmuuseum) 14 Ramsari konventsioon Eesmärk ja vajadus: · Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon.
mis püüdis tööliste liikumist kordineerida. Koondusid ka naisõiguste eest seisjad – sufražettide liikumine 19.saj keskpaigus, USAs valimisõigus Colorados 1869, Soomes 1906 nt. Üldiselt tegeleti solidaarsusliikumistega, panafrikanismi teke, rassiliste stereotüüpide murdumine jne. Koos rahvusvaheliste lepingutega suurenes ka järk-järgult globaalne õigusruum, ette võeti ühiseid konverentse, kus arvestati paljude osalejate huvidega (Berliini konv). Koostöö laienemine humanitaarküsimustes, ühine tegelemine epideemiatega (koolera), konverentsid jne, Punase Risti liikumine. Koostöö algus sidevaldkonnas, ülemaailmsed institutsioonid, jagatud telegraaf ja postiteenus, globaalsete standardite kehtestamine (nt Greenwichi aeg 1884.a saati). Hakati korraldama rahvusvahelisi suurnäituseid, modernseid olümpiamänge, üritus luua universaalset Esperanto keelt jne. Samas olid ettevõtmised siiski riikidevahelised, mitte ei hõlmanud kogu
R reede. Liitsõna lühendamisel võib võtta eesosa algustähe ja järelosa välja kirjutada: v- tehnik vanemtehnik, r-ringkond rahvusringkond, L-Ameerika Lõuna-Ameerika. 2. Katkendlühend võtta tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni, viimane välja arvatud; liitsõna lühendamisel võib katkendi võtta ka mõlema osa algusest või ühe osa välja kirjutada: tr trükk, lüh lühend, lühemalt, konv konverents, õpil õpilane, sealh sealhulgas, sots-dem sotsiaaldemokraatia, sotsiaaldemokraatlik, maj-- teadusk majandusteaduskond, Lad-Ameerika Ladina-Ameerika. 3. Valiktähtlühend võtta mingi ilmekas osa tähtedest (sõnaühendi puhul võetakse harilikult sõnade algustähed): nr number, hr härra, nt näiteks, stj saatja, kt
erilisi probleeme, sest gaaside poolelt kattuvad need tahmaga, mis on peaaegu ideaalselt must, kuid samas ei tohi tahmakiht olla paks, sest tahm juhib halvasti soojust ja tahmaga tugevalt saastunud küttepindadega katla kasutegur langeb. • Kiirgussoojusülekande intensiivsus on võrdeline soojuskandja temperatuuri neljanda astmega. • Küttepinnad mis võtavad vastu kiirgussoojust nimetatakse ekraanideks • Kiirgussoojusülekanne hakkab toimima 1000 K Konvektiivne soojusvahetusprotsess • Konv. Soojusvahetus on võimalik ainult soojuskandja kokkupuutumise teelküttepindadega. • Piirikiht on kas paksem või õhem kiht, mis ümbritseb küttepinda. Piirikihi paksus sõltub gaaside liikumise kiirusest. Tänapäeva katelde terastorud sobivad töötamiseks kõrgetel temperatuuridel. • Soojusülekande intensiivsus küttepinnalt veele on 50-100 korda intensiivsem kui gaasidelt küttepinnale, seetõttu on puhtad küttepinnad sama temp. kui neis on või neid ümbritseb vesi.
CITES’I III LISA • Liigid, kellega kauplemist reguleerib konkreetne riik. • III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliiki. • Eestis pole selles lisas ühtegi liiki. • Tuleb arvestada teiste riikide piirangutega, kuigi meil on tavalised liigid. • Isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveo alusel. Washingtoni konv. asutused Eestis: KeMin looduskaitse osakond (Teadusnõunikud, Eestis Tln Botaanikaaed ja Tln Loomaaed, TÜ Zooloogiamuuseum ning Eesti loodusmuuseum) 95. Ramsari konventsioon: eesmärk ja vajadus, märgala mõiste, Eesti ja Ramsari konventsioon Eesmärk ja vajadus: • Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. • Ramsari konventsioon tähendab rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja
annaabi.ee 
