viiest inimesest, nelja jumalateemalist laulu. Nende kõla oli imeline. Hääled kõlasid kui üks tervik. Seda laulmist oli meeldiv kõrvaga kuulata, kuid olin väga õpnevil ja tahtsin rohkem kuulda mängimas sümfooniaorkestrit kuna instrumentaalmuusika meeldib mulle ikkagi rohkem ning eelistan külsatada kontserdeid, mis on rohkem pillimuusikale keskendunud. Lõpuks sai kuulda Narva Sümfooniaorkestri mängu. Esimeseks palaks oli Mihhail Glinka "Komarovskaja". Kuna ma pole varem Narva Sümfooniaorkestrit mängimas näinud,oli mulle suureks üllatuseks niivõrd hea ja kvaliteetne mäng. Kohe-kohe ilmus lavale ka Olga Sosnovskaja, kes esitas Rimski Korsokovi "Snegurotskat", "Marfa aariat" ooperist " Tsaari pruut" ja Pjotr Tsaikovski "Lolanta aariat" ooperist "Lolanta".Kuna olen juba maininud, et ooperit ja vokaalset esitamist mulle kontserditel kuulata ei meeldi hakkasin sellest tüdinema juba pärast esimest pala
Anni Larin 11B Essee Vene muusika Professionaalse vene muusika algus Professionaalne muusika sai hakata arenema siis kui Peeter I rajas Peterburi linna. Tuues sinna arhitekte, näitlejaid, heliloojaid. Kõike mis oli seotud kultuuriga. Ta tõi inimesi sinna Itaaliast, Prantsusmaalt, Bütsansi riigist Esimesed professionaalsed vene heliloojad olid mõjutatud Itaalia muusikast, kuna nende õpetajateks olid itaallased. Sealt sai alguse koorikontsertide ja soololaulude kirjutamine. Professionaalse muusika arengus aitas kaasa ka konservatooriumite avamine. 1862
kõlav ja kõrge hääl. Lauldi neli jumalateemalist laulu. Laulud rääkisid sellest, et rahvas on väga õnnelik selle üle, et Jumal on ülestõusnud. Mulle meeldis kõige rohkem kolmas laul, seal laulsid mehed ja naised vaheldumisi ja naissolisti hääl oli väga pidulik ja kõrge. Lavale tuli Narva linna sümfooniaorkester ja selle dirigent Anatoli Sura. Räägiti natuke heliloojast, kelle teost hakatakse esitama. Mihhail Glinka (1804-1857) sündis Smolenski maakonnas, mõisniku peres. Rahvalaulud ja pillimängud mõjutasid tema loomingut suures hulgas. Osales oma onu mõisas orkestris, mängides kuulmise järgi viiulit ja flööti. Esimene teos, mida esitati oli Mihhail Glinka ,,Kamaarinskaja". Sissejuhatus oli väga võimas. Mängisid flöödid siis viiulid vahepeal ka kontrobasiid. Teos oli väga tihedalt seotud vene rahvamuusikaga. Viiulid "hüplesid" ja muusika oli väga kiire
Siit ka Bütsantsi mõju. Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur. Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod, plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli patriarhaadist sõltumatuks. Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga. Kirikulaul võeti üle Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärinevad esimesed käsikirjalised noodikogud, mis sisaldavad bütsantsi meloodiate kõrval ka kohalikele pühakutele pühendatud teoseid. Kirikulaul oli ühehäälne kuni mitmehäälsuse kujunemiseni 17.sajandil, esitajateks meeshääled
MUUSIKA Ballett muusikaline lavateos, kus teose sisu antakse edasi tantsuga. Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria Blues jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis.
Mängiti põhiliselt kergemat ja saksa ning itaalia repertuaare. Nendega liitus Stassov (kunstikriitik, laia silmaringiga, rääkis ajaloost, arvustas kirjandust, muusikat, ajalugu, poliitikat). Kirjanikud: Puskin, Belinski, Hetzen, Dobroljubov (andsid välja kirjandust, mis tsaarile ei meeldinud). 1860. a. liitus nendega Nikolai Rimski-Korsakov (17-a.), õppis merekoolis. Hiljem liitus 29-aastane keemia prof. Aleksndr Borodin. Armastatud zanrid. Suurim tähelepanu vokaalmuusikal: I ooper (et rahvas saaks aru sõnadest) II instrumentaallooming (pandi juurde sõnaline programmseletus) Aleksander Dargomõzski (1813 -1869). Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt kui mahult. Looming 1820 - 40 (demokraatlik liikumine (türannide kukutamine)). Loomingu teemad: kriitiline realism, sotsiaalne ebavõrdsus (peegeldas ühiskonda). D.jutustab klasside vastuoludest (rikkad, vaesed). Need on elu poolt alandatud ja solvatud inimesed vastandades
Peterburis(Rimski-Korsakov) ja Moskvas 2. Kes 1.eesti professionaalsetest heliloojatest on saanud hariduse Peterburi konservatooriumis? Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba, Cyrillus Kreek 3. Mida ühendas endas 19.saj.aristokraatide salongides levinud linnaromanss? Ühendas Vene rahvalaulu avaruse ja hingestatuse ning mustlasviiside kirglikku väljenduslaadi. 4. Kes taotles 1.vene heliloojana oma loomingus teadlikult rahvuslikkust, teda on nim. ka Vene klassikalise muusika isaks? Mihhail Glinka 5. Nimeta Glinka heliloomingust kuulsamad teosed; mille poolest paistis silma „Ivan Sussanin"? „Ivan Sussanin“ - esimene Vene rahvuslik ooper, kus Itaalia stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romansiga „Ruslan ja Ludmilla“ „Aragonia Jota“ „Öö Madriidis“ „Kamarinskaja“ 6. Kelle loomingupõhimõtete jätkajad olid „Võimsa rühma" liikmed, nimeta nende nimed! Glinka loomingupõhimõtete jätkajad Liikmed: Mili Balakirev
PÄRL. Oli eelkõige kuningate ja ülikute kunst. Barokk: pidulik, toretsev ja uhke. Barokkmuusika üldiseloomustus Kõige kaalukam muutus kompositsioonimuusikas- - Valitsevad duur-ja moll-helilaadid - Kõik hääled võrdsed ja iseseisvad monoodia Monoodia - väljendusrikkus on peamiselt ühes hääles e meloodias, teistel häältel vaid saate roll (Meloodia tuli polüfoonia asemel) Basso continuo - barokkajastule iseloomulik meloodia saade ehk generaalbass / nummerdatud bass - Seda mängitakse pillirühmaga, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli - Bassipill (tšello, fagott) - Harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat Kapell - instrumentaalansambel, koor (väike palveruum) Õukonnamuusikutel ülesandeks sai esinemine külalistele. Tähtsaks sai esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17
SISSEJUHATUS Mihhail Glinka ja Modest Mussorgski olid mõlemad 19.sajandi suured vene heliloojad. Glinka sündis 35 aastat varem(01.06.1804). Ta püüdis murda domineerivat prantsuse ja saksa romantilist stiili. Välismaal õppides hakkas ta huvi tundma oma kodumaa rahvamuusika vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20
Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos
Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos
Sümfooniaorkestris. Tsellokontserti alustas sümfooniorkester, millele esimese osa keskel lisandus Indrek Leivategija meisterlik tsellosoolo. Tsellosoolod muutsid kontserdi huvitavaks ja nauditavaks. Näha oli noore tsellomängija igakülgset pühendumist ja süvenemist antud teosesse. Kindlasti andis see teose terviklikule ettekandele palju juurde. Kõige rohkem meeldis mulle tsellokontserdi viimane osa ,,Finale: Allegro Moderato-andante-allegro vivo". Selles osas vaheldusid omavahel tsello ja orkestri partiid, mis lisasid teosele mängulisust, jõulisust ning hoogsust. Oli näha, et kogu publik nautis tsellokontserti väga ning tänas muusikuid pika aplausiga. Teisena esitati Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73, mis koosnes neljast osast: I ,,Allegro non troppo", II ,,Adagio non troppo", III ,,Allegretto grazioso", IV ,,Allegro con spirito". Johannes Brahms kirjutas selle 1877. aasta suvel Austria Alpides puhates. Võrreldes 1
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Nikolai-Rimski Korsakov Juhendaja: Ene Taru Hevelin Kõivik 12A Elulugu Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin Rimski-Korsakov oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit
Kõiki soololauljatare saatis klaveril Piia Paemurru. Kuna kontsert toimus kirikus, eelnes muusikapalade sissejuhatusele ka kirikuõpetaja peetud lühike palve. Kontserti alusutati Adophle Adami eesti keelde tõlgitud palaga „Jõuluöö“, mida esitas Taisi Pettai. Esitatud lugu kõlas kuidagi pühalikult ning viis ka mind jõulumeeleollu.Teine Taisi Pettai esitatud pala oli saksa helilooja Robert Schumanni teos „Widmung“ (eesti keeles„Pühendus“). Mulle meeldis selle pala meloodia oli rahulik, kuid siiski rõõmsameelse kõlaga. Teine esineja oli Marlene Keine, kes tõi kuuldavale aaria „Rejoice“ Handeli ooperist „Messias“. Pala tundus kuidagi tuttavana ning pakkus äratundmisrõõmu. Ilmselt olin seda varem kuulnud juba muusikatunnis või varem külastatud kontserditel. Teos oli ilus ning tõi välja ka artisti hääle võimekuse. Itaalia komponisti V. Bellini kirjutatud „Elvira aaria“ ei kuulunud just minu lemmikute hulka
instrumentaalmu vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai areneb kui instrumentaalmuusika usika või instrumentaalmuusika. vorm, kus meloodiat ei katkesta solisti vokaalmuusika? virtuoosne uhkeldamine. kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid Klassikaline stiil. Mis oli valitsev: Ilmalik muusika- Kasvas huvi ilmaliku muusika Imaliku muusika domineerivus. vaimulik või vastu, mis arenes edukalt. ilmalik muusika? Muusika Alguses õukonnad, pärast kasutati inimeste See ajastu oli mõeldud tavainimesele. tarbijaskond lõbustamiseks/meelelahutuseks, tantsimiseks. Kõik oli lihtne ja selgesti mõistetav Salongimuusika muusika, mida
Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus muusikaõhtud, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tsellomängu (prantsuse koduõpetajad). Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-a. läheb õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus hakkas kujunema teadlaseks. 29-a .oli rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus Balakirevi ringiga 9 a-lt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Muusika jäi pühapäevadeks. Maailmatuntud helilooja. Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud: ooper "Vürst Igor", Bõlina ooper, 2 sümfooniat, kümmekond laulu, keelpillikvartette. Looming: rahvusliku isikupäraga helilooja. Muusika viib kuulaja Vene muistsetesse vägilasaegadesse, meloodiad rahulikud, arhailiselt laiad (vanaaegsed). Meloodia ja harmoonia venepärased. Teosed minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Palju
Samuti nägin kontserdil ka klassiõdesid, keda vaheajal tervitamas käisin. Kontserdi alustasid keelpillid. Esimene teos algas hiilivalt, pianos. Sellele järgnes cresendo, mis lõppes lühikese generaalpausiga, kuid ma kuulsin, et kõik pillid ei võtnud poognaid üheaegselt ära. Seejärel alustati uuesti pianost kuni lõpuks jõuti teemani, kus ma tundsin end kui lendavat. Siis tulid mõnusad sünkoobid ning oli kuulda tsello mahlaseid hääli. Vahepeal oli minu jaoks päris veidrad kooskõlad, millele järgnesid glissandod. Seejärel tuli viiulite soolo, mida saatsid tsellode lühikesed poognatõmbed. Kohati tundus nagu ma oleksin mingis õudusfilmis, kus pinge koguaeg kasvab ning jõuab kulminatsiooni ja siis algab uuesti vaikselt kuni järgmise kulminatsioonini. Seda lugu kuulates nautisin ma keelpillide meisterlikku mängu. Ma usun ,et iga orkestri liige on sellise tasemeni jõudmiseks kõvasti vaeva näinud.
· Orkestrisüit o Tähtis on majesteetlik avamäng overture o Olenevalt sajandist on orkestri koosseis erinev o Heliloojad: J.S.Bach (säilinud on 4) G.F.Händel (3 tükki, tulevärgimuusika) o Romantikud kirjutasid neid raamatute põhjal ,,Ameeriklane Pariisis" ,,Carmen" · Süidilaadsed teosed: o Divertisment meelelahutuslik muusika. Mozardi esimesed teosed. o Rapsoodia ühe maa rahvalaulude kogum. · Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Fuugal on kolm osa: 1. Ekspositsioon tutvustatakse teemat 2. Töötlus arendatakse teemat 3. Repriis kordus, teema alghelistikus
kõlalehter 2. BAROKKORKESTER, VÄIKE JA SUUR SÜMFOONIAORKESTER Barokkorkester keelpillid + klavessiin, dirigenti pole vaja Klassikaline e. väike sümfooniaorkester keelpillid ülekaalus, viisi mängivad puupuhkpillid; dirigent olemas, aga roll pole tähtis Romantiline e. suur sümfooniaorkester puhkpillid ülekaalus, viisi mängivad vaskpuhkpillid; dirigent on tähtis, kuna orkester on suur 3. DIRIGENDI ÜLESANDED · Orkestri juhatamine · Muusika tempo andmine · Pillirühmade sisseastumise näitamine · Orkestri kõlatugevuse reguleerimine · Sobiva kõlakarakteri leidmine · Häälte tasakaalu viimine 4. ANSAMBLILIIGID 2-liikmeline duo 3 trio 4 kvartett 5 kvintett 6 sekstett 7 septett 8 oktett 9 nonett 5. HÄÄLELIIGID Naised: Sopran - kõrge naishääl, lüüriline
üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Tšaikovski sündis haritlaste perekonnas. Aastatel 1850–1859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tšaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooniAastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878.1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna.Tšaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadežda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tšaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele
Haydn ja Mozart Käisin reedel, 29.novembril 2013 Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdit ,,Kuldne klassika: TKO. Haydn ja Mozart". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Joseph Haydn (1732-1809) olid esimesed sümfooniameistrid ning varaseimad heliloojad, kelle teosed sümfooniazanris kõlavad reguraalselt kontserdisaalides. Nii Haydn kui ka Mozart olid klassitsismi ajastu heliloojad ning kuulusid mõlemad ka Viini klassikute hulka. Mozarti kohta on öeldud: ,,Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile." Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert Kontserdil esitati Mozarti loomingust: 4-osaline Sümfoonia nr 47 D-duur, Licenza ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69), 4-osaline Sümfoonia nr 7 D-duur KV 45
Esimesed kontsertid 6 aastaselt Looming Tema looming hõlmamab kõiki olulisemaid muusikazanre. Haydn kõrval oli teine suur nn. orkestrimuusikalooja, kokku kirjutanud 50 sümfooniat. K. Wolfgang Amadeus Mozart. Sümfoonia nr 40 g-moll, I osa Oli Nokia telfonides mingisugune helin Alguses rahulik, lõpus läheb elavamaks Lisaks sümfooniatele kirjutas instrumentaalkontserte. Kirjutand kammermuusikat, tuntuim ,,Väike öömuusika" K.(I osa) Balletti tantsitakse selle muusika järgi Rahulik, ilus, lihtne KODUNE ÜLESANNE. ,,Võluflööt" ooper . võtad A4 lehe ja uurid ooperitest 1. Ruudustik, kes on tegelased? 2. Kus? Tegevuskoht 3. Mis uhtub? Sündmustiku pidepunktid, lühidalt 4. Millal? Tegevusaeg ja kestvus(nt. 18. Sajand, Itaalia väikelinn, poole aasta sündmused) 5. Miks? Autori eesmärk, mida autor üritab edasi öelda 6. Kuidas lõppeb? Lõpplahendus ,,Ooperiraamat noortele" Arnold Werner-Jensen
(ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik hakkas suhtlema lala, kuid anonüümses publikuga Esiplaanile tõusis muusika vorm(ehk ülesehitus)(muusika vormid on nt salmilaul, aba vorm) Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad , et mitte vormi hägustada Basso continuo osatähtsus langeb Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel Uued zanrid: (klassikaline) sümfoonia, (klassikaline) sonaat, keelpillkvartett Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio(klaver, viiul, tsello) Tähtsamad heloloojad: nn Viini klassikud( Haydn, Mozart, Beethoven), Gluck
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloo
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloo
lindude laulud. Flöödimäng oli ka linnulaulu moodi, kohati tuletas metsa meelde. Alguses ainult oligi klaverimäng, mis oli intensiivne, tugev, järsk ja hüplev. Sellega koos mängis flööt imiteerides hundi ulgumist ja siis tugevat vihmasadu. Loo mõte oligi selles, et öösel oli metsas vihmasadu, metsloomad jooksid ringi ja siis alles, kui tuli välja päike hakkasid laulma linnukesed. Alguses olid teravad rütmid, meloodia oli laia ulatusega ja hüplev, harmoonia oli aktiivne. Kohati oli selline muusika, et lausa hirmuvärinad tulid peale. Peale väikest pausi lülitati makk sisse ning kostis konnade krooksumine, kurehääl ja algaski lindude laul. See oli kohati kurb, siis jälle lõbus. Üldiselt see lugu meeldis mulle kõige rohkem, sest ta oli omapärasem, erinevam teistest ja seda oli huvitav ja põnev kuulata. Siis oli Ton Bruynel`i (1934-1998) muusikapala ,,Serene" (,,Sireen") (1978) ja George
1792 uuesti viini, tahtis et hadyn hakkaks õpetajaks, aga ta oli liiga vana. Peale seda sai ta muusika õpetajaks koolides. Varsti hakkas kaduma tal kõrvakuulmine. Seetõttu loobus ta oma õpetaja tööst ja muust. Aga kõige suuremad tööd tegi ta kurdina. Ta suhtles läbi kõnevihikute teiste inimestega. Kasvatas ülesse oma vennapoja, ta et abiellunud kunagi. Tema muusiika on kõvasti mõjutatud prantsuse revolutsioonist. Teosed: 1. Orkesrti muusika a. 9 sünfooniat (kõige tuntum on nr.5 ,,saatuse sünfoonia") 2. Kammermuusika a. Klaveri sonaadid (32) a.i. Pateetiline a.ii. Appassoinata a.iii. Kuupaiste sonaat 3. Ooper a. 1 ooper (Fidelio) Rahvuslik ärkamisaeg Näited: · Nt. Kreutzwald · Puskin Boris Godumov · Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" · Dumas ,,musketärid" · Omased on hästi tugevad emotsioonid 19
keelpillid. Viiulit mängis Hans Christian Aavik, vioolat Liisa Välja ja Marten Meibaum tsellot. Esitati teos, mis kandis pealkirja keelpillitrio nr 1 a-moll op.77b (1904). Esimene osa oli Sostenuto - Allegro agitato. See osa oli muutuva tempo ja dünaamikaga. Algas rahulikus tempos. Muutused olid kohati hüppelised. Oli esitatud laineliselt ja largo tempos, järgmisel hetkel aga kiirelt, forte kõlaga. Meeleolu kõikus kurja, ähvardava ning natuke mahedama ja rõõmsameelsema meloodia vahel. Järgmisena tuli teine osa - Larghetto. Teine osa algas pehme ja lüürilisena. Teose esituse tempo oli aeglane. Tempo muutus hiljem kiiremaks. Toimus ka dünaamika muutusi. Algus oli vaiksem, aga muutus valjemaks ning seejärel uuesti tagasi vaiksemaks. Teose kolmanda osa nimi oli Scherzo. Vivace. Selle osa algus erines eelnevates. Algas kohe hoogsalt ja üpris kiires tempos peale. Esines nii astmelisi ja ka hüppelisi kohti. Põhiline osa oli valjult esitatud, aga oli ka
ROMANTISM 19. SAJ Romantism on tunnetekultuse aeg. Oli võideldud vabaduse-võrdsuse-vendluse eest, inimene oli teadvustanud esimest korda oma õigused unelmad ei täitunud Elu ebameeldivuste eest põgeneti reaalsusest minevikku, müstikasse, muinasjuttudesse, loodusesse Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane Muusikas olulisim väljendusvahend - meloodia K: Schubert Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi
-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast ja umbsest ateljeest loodusesse, kus joonistaks muljet (puuduvad selged piirjooned, hajus, sabruline, varjud, valguse muutumine). Kirjanduses on impressionism sümbolism. Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses luuletajad: Baudelaire, Verlaire, Mallarme. Maalikunstis: Monet, Manet, Degas, Pissarro, Renoir. Claude Debussy (1862-1918)
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika
2. Varajane barokk 1580-1630 Baroki kõrgaeg 1630-1680 Hilisbarokk 1680-1750 3. Barocco- algselt ebapärase kujuga pärl. 15. Sajandil kasutati pilkenimena, kaasnesid halvustavad hinnangud. Selle all mõeldi kõike ebaloomulikku, liialdatut ja veidrat. 4. Inimene sai esmatähtsaks Muusikas Muusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend, taheti publikut nutma ajada. Muusika oli proffessionaalsem, õukonnakeskne ja tonaalne. Tekst saab muusika puhul oluliseks. Pillid väljendasid inimloomust ja tundeid. Kunstis Elavad, emotsioone väljendavad näod. Lihased joonistati eriti detailselt välja. 5. Rembrant, Greco, Caravaggio, Rubens 6. Afektiõpetus- Itaalias välja sündinud õpetus inimese tunnetest ja meeleseisundist. 7. Imiteeritud polüfoonia asemele tuli monoodia- ühehäälne meloodia+ basso continuo. 8. Monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Sellel
6 Sekstett Sex (loe: seks) 7 Septett Septem 8 Oktett Octo (loe: okto) 9 Nonett Novem Instrumentaalmuusikas on aja jooksul välja kujunenud teatud pillikoosseisude kindlad nimetused: · keelpillitrio- viiul, viola, tsello · klaveritrio- viiul, tsello, klaver · keelpillikvartett- kaks viiulit, viola, tsello · keelpillikvintett- kaks viiulit, viola, tsello, klaver · puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, fagot, metsasarv Puhkpillikvintett Keelpillikvartett Keelpillitrio Klaveritrio
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
