Koleerik – (neurootiline ekstravert) liikuv, kuid tasakaalutu. Võimalikult juhtiv, teisi takka sundiv ja energiline. Elab tulevikus, olevikku väärtustab vähem. Enesekindel, visa, tahtejõuline, optimistlik, kuid sageli konfliktne. 24.Selgitage mõistet „kontrollikese“. See on kontrolli lookus, selle alusel, kus see asub , saab liigitada inimesi seonduvalt isiksuse tahteomadustega. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 25.Selgitage taju valivust. Taju valivus - tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Valivus sõltub: välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. 26.Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel?
mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel/ abil isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. (Ümbritseva maailma osaks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid.) Taju on subjektiivne. 6. Taju on valiv
Juht oma igapäevases tööelus peab jälgima, kas talle juhtimiseks antud meeskond liigub õiges suunas, kas kõik alluvad saavad hakkama, kõik on oma tööga rahul. Kui mitte, miks see nii on ja kuidas olukorda muuta. Muutuse peamiseks tegevuseks ongi midagi või kedagi mõjutamine ehk mõjuvõimu kasutamine. Mõjuvõimu kasutamine eeldab enesekindlust ja eneseusku. Rollist tulenevat mõjuvõimu kasutab inimene paremini, kui ta on sisemise kontrollikeskmega. Positsioonist tulenev mõjuvõim on habras ja ainult sellele ei saa toetuda. Juht ei saa oma teadmisi ja oskusi täies mahus kasutada, kui kahtleb endas ja oma psühholoogilises õiguses juhtida. Isikliku mõjuvõimu komponendid on järgmised: isiklik efektiivsus see hõlmab enesekindlust ja sihikindlust, suutlikkust avaldada mõju ning saavutada eesmärke, teiseks võib nimetada võimet ennast analüüsida, see on võime olla avatud otsesele ja kaudsele tagasisidele
· soorituse tulemusel saab tasu, · tasu on selline nagu ta ootab. Atributsiooniteooria ja motivatsioon kui edu põhjuseks peab inimene sisemisi tegureid näiteks enda võimekust on inimene edaspidigi hästi motiveeritud, kui ta peab edu põhjuseks õnnelikku juhust/lihtsat ülesannet vms. välimist ja mõjutamatut tegurit . ei suurenda see motivatsiooni edu saavutada. Atributsiooniteooria (meeldetuletuseks): Tugeva sisemise kontrollikeskmega inimene seostab edu pingutuse ja võimekusega, välise kontrollikeskmega inimene õnne ja ülesande lihtsusega. Kõrgema enesehinnangu ja edukamad inimesed seletavad oma edu sisemiste, püsivate ja mõjutamatute teguritega, näiteks võimekusega, ebaedu aga kas sisemiste, juhuslike ja mõjutatavate teguritega, näiteks pingutustega, või selliste mõjutamatute teguritega nagu ülesande raskus.
Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 30.Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. 31.Selgitage inimese sisemise kontrollikeskme erinevust välisest kontrollikeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 32.Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? Tajuetalonid ehk stereotüübid Analoogiate kasutamine Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine Haloefekt Kontrastiefekt 33
organiseeritud) – kohaneja (paindlik, spontaanne, avastav) 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Flegmaatik – stabiilne introvert Sangviinik – stabiilne ekstravert Melanhoolik – neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 3. Kirjeldage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. Peamine mõjur kontrollikeskme puhul on see, kuidas inimene ennast org-s tajub. On seotud enesehinnanguga. 5. Selgitage taju valivust. Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab
eksimustega kaasneb häbitunne ja prestiiži kaotus rühmas; ülemuse ja alluva suhe põhineb kindlatel käitumisnormidel; rääkija kohandab end kuulajale. Iga indiviid esindab rühma, kuhu ta kuulub. Kultuuriautoriteedid on sama dimensiooni erinevaid ilminguid nimetanud eri nimedega: individualism/ kollektivism, nõrga kontekstiga/ tugeva kontekstiga, universaalne/ üksikasjalik, spetsiifiline/ hajutatud, seesmise/ välise kontrollikeskmega, monokroonne/ polükroonne kultuur. Hierarhia – Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Seda on nimetatud ka võimudistantsiks. Suure võimudistantsiga ühiskonnaga ei pea keegi inimesi võrdseks (ega arvagi, et nad peaksid seda olema); keegi ei leia, et kõigil peaks olema samad õigused. Vanemad ei ole lapsed, juhid ei ole kaaslööjad, kuningad ei ole reakodanikud. Äärmuslikult suure võimudistantsi tuumväärtuseks on staatuse austamine.
Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni
• Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum – ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me
juhtiv) Melanhoolik - neurootiline introvert (vaikne, ebasotsiaalne, vaoshoitud, pessimistli, kaine mõtlemisega, range/paindumatu, murelik, tujukas) Koleerik - neurootiline ekstravert (aktiivne, optimistlik, implussiivne, ebastabiilne, ärrituv, agressiivne, rahutu, kergesti ärrituv) 31. Selgitage inimese sisemise kontrollikeskme erinevust välisest kontrollikeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 32. Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? 1. Tajuetalonid ehk stereotüübid 2. Analoogiate kasutamine 3. Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma 4. Loogiline järeldamine 5. Haloefekt 6. Kontrastiefekt 33
Eksternaalsus - väline kontrollikese Stabiiline või muutuv põhjuslikkus (B.Weiner) Stabiiline ebastabiiline Seesmised põhjused võimed pingutus Välised põhjused ül raskus vedamine Töö kontrollikese . · Toimetulek: Kohanemine need, kes usuvad, et omavad kontrolli sündmuste kohta, kohanevad kiiresti · Karjäär: sisemise kontrollikeskmega in planeerivad karjääri rohkem. Ametikohad, kus töötaja edu sõltub töötajast endast. Need kes rohkem pingutavad, satuvad kõrgematele ametikohtadele. Internaalid valivad sellise tegevusala, kus tegevus viib tulemuseni.. · Juhtimine : Internaal:(eestvedava, autoriteetse juhtimisstiili). Eksternaalsed käsu korras juhtijad (autoritaarne) Alkoholismi kontrollikese, abielu kontrollikese Töösse suhtumine
lõpptulemuse üle Töö omadused Rahvusvahelise Tööohutuse ja -tervise Instituudi andmetel on kõige kõrgema stressi tasemega ametikohad: 1. Lihttöölised 7. Juhid/kuraatorid/ haldurid 2. Sekretärid 8. Kelnerid 3. Kontrolörid (järelvalve) 9. Masinistid 4. Laborandid 10. Taluperemehed 5. Büroojuhatajad 11. Kaevurid 6. Keskastme juhid 12. Maalrid Riskirühmad (isiksus) Rigiidsed (paindumatud) Kõrge neurootilisusega Eksternaalid (välise kontrollikeskmega) Introverdid Suletud (vs uuele avatud) A-tüüp Võistlevad Saavutusele orienteeritud Agressiivsed Kiirustavad (sh rääkides) Pidevas ajapuuduses Kärsitud, püsimatud Sümptomid: 1. psühholoogilised Rahulolematus tööga Depressioon Ängistus Tüdimus Frustratsioon Isolatsioon Pahameel Sümptomid: 2. füsioloogilised Kardiovaskulaarsed haigused Mao- ja soolestiku haigused, seedehäired Allergiad ja
· Töö omadused Rahvusvahelise Tööohutuse ja -tervise Instituudi andmetel on kõige kõrgema stressi tasemega ametikohad: 1. Lihttöölised 7. Juhid/kuraatorid/ haldurid 2. Sekretärid 8. Kelnerid 3. Kontrolörid (järelvalve) 9. Masinistid 4. Laborandid 10. Taluperemehed 5. Büroojuhatajad 11. Kaevurid 6. Keskastme juhid 12. Maalrid Riskirühmad (isiksus) · Rigiidsed (paindumatud) · Kõrge neurootilisusega · Eksternaalid (välise kontrollikeskmega) · Introverdid · Suletud (vs uuele avatud) · A-tüüp: (A. Võistlevad (B. Saavutusele orienteeritud (C. Agressiivsed (D. Kiirustavad (sh rääkides) (E. Pidevas ajapuuduses (F. Kärsitud, püsimatud Sümptomid: 1. psühholoogilised · Rahulolematus tööga · Depressioon · Ängistus · Tüdimus · Frustratsioon · Isolatsioon
2. Kirjeldage nelja temperamenditüüpi. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi. Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 3. Selgitage mõistet ,,kontrollikese". Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 4. Kas taju on valiv? Selgitage. Taju on valiv. Valivus sõltub: - välistest faktoritest - tajuja sisemistest teguritest 5. Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? - Tajuetalonid ehk stereotüübid - Analoogiate kasutamine
7. Apraksia- (kr k-tegevusetus) on peaaju koore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi(näiteks tuletikku süüdata),kuigi lihasehalvastust ega koordinatsioonihäired ei ole. 8. Kontrollikese- internaal, eksternaal- Internaal-inimesed kes enda arvates ise otsustavad oma elukäigu üle ja vastutavad selle eest. Eksternaal-kes tunnevad, et nende aktiivsust kontrollivad välised jõud. Välise kontrollikeskmega inimesed on oma elu teadlikiul/tahtlikul korraldamisel üldiselt nõrgemad kui seesmise kontrollikeskmega inimesed.Internaalidel on kalduvus ka teisi inimesi enda mõõdupuuga mõõta ja pidada inimest ennast kõiges vastutavaks, eksternaalid seevastu on aga fatalistliku elukäsitluse pooldajad. TEEMA 13- TUNDMUSED JA EMOTSIOONID TEEMA 14- TÄHELEPANU JA TÄHELEPANELIKKUS Kui juttu on selektsioonist infotöötluses, siis tähistab see tähelepanu kui protsessi aspekti. Kui aga
õpitud sihipäraseid liigutusi (nt tuletikku süüdata) kuigi lihasehalvatust ega kloordinatsioonihäireid ei ole. Kontrollikese Inimese tahteomadustega seonduvalt inimeste liigitamine lähtuvalt sellest, kus asub nende kontrollikese. Internaal Enda arvates ise otsustab oma elukäigu üle ja vastutab selle eest. Tal on kalduvus ka teisi enda mõõdupuuga mõõta ja pidada inimest ennast kõiges vastutavaks. Eksternaal Tunneb, et tema aktiivsust kontrollib väline jõud. välise kontrollikeskmega inimesed on oma elu teadlikul korraldamisel üldiselt nõrgemad kui seesmise kontrollikeskmega inimesed. Fatalistliku elukäsitluse pooldajad. TUNDMUSED JA EMOTSIOONID Teema 13 Tundmused on olulisimaid psüühilise tegevuse regulaatoreid. Nad kaasnevad indiviidi igasuguste eluavaldustega. Kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõus või vastupidi,
sihipäraseid liigutusi (nt tuletikku süüdata) kuigi lihasehalvatust ega kloordinatsioonihäireid ei ole. Kontrollikese Inimese tahteomadustega seonduvalt inimeste liigitamine lähtuvalt sellest, kus asub nende kontrollikese. Internaal Enda arvates ise otsustab oma elukäigu üle ja vastutab selle eest. Tal on kalduvus ka teisi enda mõõdupuuga mõõta ja pidada inimest ennast kõiges vastutavaks. Eksternaal Tunneb, et tema aktiivsust kontrollib väline jõud. välise kontrollikeskmega inimesed on oma elu teadlikul korraldamisel üldiselt nõrgemad kui seesmise kontrollikeskmega inimesed. Fatalistliku elukäsitluse pooldajad. TUNDMUSED JA EMOTSIOONID Teema 13 Tundmused on olulisimaid psüühilise tegevuse regulaatoreid. Nad kaasnevad indiviidi igasuguste eluavaldustega. Kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon
terviseprobleeme; Internaalsema tervisekontrolli keskmega isikut on raskem teistel mõjutada (kõik suitsetavad, siis tema ikkagi ei hakka); Üldjuhul on nemad ka teistele sümpaatsemad ja edukamad suhtlejad, enesekindlamad; Neil on parem emotsionaalne kohanemine (enesehinnang on kõrgem, ärevusprobleemid on madalama näitajaga, neil on parem huumorimeel, kõrgem rahulolu oma eluga). Bonetti jt 2001 tõid välja, et internaalsema kontrollikeskmega inimesed võivad nad hoolimata sellest, et arvavad, et ise kontrollivad, nad jätta sümptomid unarusse ja mitte võtta kasutusele ettevaatusabinõusid. See on seotud sellega eelkõige, et teatud tegevuste elluviimisel võivad nad omada vähest usku oma võimetesse. Poortinga, Dunst ja Fone 2008: peale viiekümne viiendat eluaastat hakkab inetrnaalsuse tase langema. Ja järsult suureneb nii eksternaalne kese kui ka võimukate teiste näitaja. Sotsiaalne mõju: Sotsiaalsed normid
Riskirühmad (töö): eksamil- kes on riskirühmad? Esimene grupp : Töö teiste inimestega: politsei, õpetajad, psühholoogid. Tuleb sisse vastutus teiste inimeste suhtes Ressursside nappus- ajalised, rahalised piirangud, kompetentside vähesus Vähene tunnustus Kõrged ootused Vähene kontroll töö lõpptulemuse üle Töö omadused Riskirühmad (isiksus): need, kes ei kohane kiiresti Rigiidsed- paindumatud Kõrge neurootilisusega Eksternaalid- välise kontrollikeskmega Introverdid Suletud- vs uuele avatud A- tüüp: võistlevad, saavutusele orienteeritud, agressiivsed, kiirustavad, pidevas ajapuuduses, kärsitud, püsimatud. Kõrgem vererõhk, intensiivsemad. Stressitaluvus parem Sümptomid: 1. psühholoogilised: rahulolematus tööga, depressioon, ängistus, tüdimus, frustratsioon, isolatsioon, pahameel 2. füsioloogilised: kardiovaskulaarsed haigused, mao-ja soolestiku haigused, seedehäired, allergiad ja
INSTITUUDI ANDMETEL ON KÕIGE KÕRGEMA STRESSI TASEMEGA AMETIKOHAD: 1. Lihttöölised 7. Juhid/kuraatorid/ haldurid 2. Sekretärid 8. Kelnerid 3. Kontrolörid (järelvalve) 9. Masinistid 4. Laborandid 10. Taluperemehed 5. Büroojuhatajad 11. Kaevurid 6. Keskastme juhid 12. Maalrid RISKIRÜHMAD (ISIKSUS) Rigiidsed (paindumatud) Kõrge neurootilisusega Eksternaalid (välise kontrollikeskmega) Introverdid Suletud (vs uuele avatud) A-tüüp o Võistlevad o Saavutusele orienteeritud o Agressiivsed o Kiirustavad (sh rääkides) 60 o Pidevas ajapuuduses o Kärsitud, püsimatud SÜMPTOMID: 1. PSÜHHOLOOGILISED Rahulolematus tööga Depressioon Ängistus Tüdimus Frustratsioon Isolatsioon
annaabi.ee 
