omaduste, sugulisel teel levivate infektsioonide esinemissageduse ja seksuaalkäitumuse poolest. Uuringu käigus serokonversioon ilmnes 22 osalejal ümberlõigatute grupis ja 47 mehel kontrollgrupis. Kahe aasta HIV juhtumite arv oli ravi saanutel 2.1% (95% CI 1.2-3.0) ja kontrollidel 4.2% (3.0-5.4). Tegemist on statistiliselt olulise erinevusega: p=0.0065. Riskide suhe (risk ratio RR) HIVi omandamise osas ümberlõigatute grupis võrrelduna kontrollgrupiga, oli 0.47(95% CI 0.28-0.78). Tulemus näitab, et HIV nakkuse vähenemine ümberlõigatud meestel võrrelduna kontrollgrupiga, on 53%. Kaplan-Meieri uungutulemuse hindamisel on HIV nakkuse esinemine esimese 12 kuu jooksul ravigrupis 1% (0.51.6) ja kontrollgrupis 2.3 % (1.5-3.1) (p=0.0103). 1-3 kuu jooksul oli uuringurühmades seitse varast serokonversiooni: neli ümberlõigatute grupis ja 3 kontrollrühmas. Varaste serokonversioonide puhul ei saa välistada võimalust,
Koolipõhise programmi mõju puudus. Peale programmi rakendamist oli kolme kuu jooksul oli nii test- kui ka kontrollgrupis vähenenud antisotsiaalne käitumine. Sugude ja etniliste gruppide lõikes olid tulemused sarnased (Ülevaade lastele ja noortele suunatud kuriteoennetusprogrammidest, 2014, 18). Grupipõhise EQUIP programmi mõju kinnipidamisasutustes oli pigem negatiivne. 24 kuud peale programmi rakendamist puudusid statistiliselt olulised erinevused kontrollgrupiga, kuigi testgrupis oli mõnevõrra kõrgem korduvate kuritegude osakaal, samuti kulus järgmise kuriteoni vähem aega (Ülevaade lastele ja noortele suunatud kuriteoennetusprogrammidest, 2014, 26). 5 Kasutatud kirjandus 1. Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR. (2014). Ülevaade lastele ja noortele suunatud kuriteoennetusprogrammidest. Tallinn: Justiitsministeerium. 2
osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb veel: prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem, võrreldes normaalse nägemisteravusega; nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga; silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest; Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb
Keskkond on see, mis siis muutmist vajab, mitte laps. Koolihirmu arvatakse esinevat kümnel lapsel tuhandest. Koolihirmuga lapsed ei ole popitegijad, nende vanemad tavaliselt teavad kui nad puuduvad. Neil on tavaliselt keskmine või üle keskmise intellekt ja õppeedukus. Nende vanus jao tub ühtlaselt 7-15 aasta vanuste peale, poisse ja tüdrukuid on ligikaudu võrdselt. On uuritud, et nende laste vanemad on kontrollgrupiga võrreldes sagedamini depressiivsed või kannatavad ärevushäirete all ja enam e sineb düsfunktsionaalseid peresid. Selliseid lapsi hirmutavad koolimaja, õpetajad või muud kooliga seotud objektid ning vältimaks kooli minekut arendavad nad välja terve variatsiooni käitumisi. Nad võivad jääda haigeks või mõelda välja mitmesuguseid lugusid. Kõige tähtsam koolifoobiaga laste ravis on nende võimalikult kiire tagasipöördumine kooli, sest mida kauem nad puuduvad, seda rohkem
seni kindlaks tegemata. Vähesed uuringud on testinud marihuaana mõju sportlikule jõudlusele. Üks esimestest sellelaadsetest uuringutest teostati Steadwardi ja Singhi poolt. Nad testisid marihuaana suitsetamise mõju mitme kehalisesoorituse näitaja suhtes. Pärast marihuaana suitsetamist tõusid oluliselt südame löögisagedus puhkeolekus, diastoolne ja süstoolne vererõhk võrreldes platseebot saanud grupiga ning kontrollgrupiga. Kanep vähendab oma eufoorilise mõju tõttu sportlaste võistluseelset stressi ja ärevust. Kuna kanep vähendab erksust ning on lõõgastava ja rahustava toimega, siis võib tema kasutamine sportlaste seas olla tingitud enda heaolu tõstmiseks ja paremaks uneks. Sportlased on põhjendanud, et kanepi tarbimisest tingitud piisav uni ja lõõgastunud olek enne võistlusi parandab tulemusi võistlustel. Isegi kui kanepil on mingisugune positiivne efekt, mõjutab see siiski kaudselt
Üldiselt aga on väljalangejate arv ebavõrne kontroll- ja interventsioonigrupis. Peab meeles pidama, et väljalangejate esinemine võib olla nii suur, et interventsiooni mõju hindamist ei ole võimalik läbi viia õigesti (Haag 2004). 3.2 Ravikavatsuse ja ravikohane analüüs Interventsiooni hindamiseks on põhimõtteliselt kaks moodust: ravikohane ja ravikavatsuse kohane analüüs. Viimane nimetatutest on üsna lihtne, st. interventsiooni grupi võrdlemine kontrollgrupiga sõltumata sellest, kas interventsiooni grupi katsealused läbisid eksperimendi või mitte. Need katsealused ei ole selle definitsiooni alusel väljalangejad, sest interventsiooni mitteläbimine ei tähenda veel, et nad ei läbinud järeltestimist. Ravikavatsuse kohases anlüüsis kuuluvad sellised katsealused interventsioonigruppi ja analüüsitakse selle kohaselt. Ravi kohases anlüüsis
põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb: · prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem, võrreldes normaalse nägemisteravusega; · nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga; · silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (=silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest; · akommodatsiooni aeg võib pikeneda. Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade ülepingutus
roosteplekkide teket, muudab pestava pesu värvi, jne. Rauasisalduse 1-1,5 mg/L puhul tekib vee hägusus, vee kollakas värvus ning pruunikas sete. · 1998 Lõuna-Eestis tehtud uuringud näitasid, et isikutel, kes kasutasid kõrge (üle 5 mg/l) rauasisaldusega joogivett, oli võrreldes · Kõrge raua sisaldusega veel on iseloomulik metalne kontrollgrupiga positiivne rauabilanss ja kõrgemad oksüdatiivse stressi maitse ning see rikub jookide nagu kohvi ja tee maitset. näitajad, mida seostati kahevalentse raua prooksüdantsete omadustega. Oksüdatiivne stress on aga mitmetele haiguste (põletikud, ateroskleroos, kasvajad) etioloogiliseks teguriks ja võib ilmneda juba
(Loeng, rühmadiskussioonid, rollimäng, sensitiivsustreening, olukordade lahendamine, intsidendi meetod, eesruumi treening) Koolitusele hinnangu andmine otsus kuidas treeningut hinnata tuleb vastu võtta enne programmi algust. Neli kriteeriumit : reaktsioon ; õppimine ; käitumine ; tulemused. Hindamine pärast treeningut hindamine enne ja pärast treeningut hindamine enne ja pärast treeningut ja võrdlemine kontrollgrupiga. VI osa Personali säilitamine 18. Töökohtade hindamine Töökohtade hindamise käigus võrreldakse süstemaatiliselt töökohti nende tähtsuse järgi organisatsioonis, et luua ratsionaalne palgasüsteem. Töökohtade hindamine eeldab töö analüüsi tulemusena tekkinud infot. Töökohtade hindamine võib olla palgasüsteemi väljatöötamise aluseks. Püütakse minimiseerida subjektiivset elementi (töökohti hindavad
Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb: prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem, võrreldes normaalse nägemisteravusega; nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga; silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (=silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest; akommodatsiooni aeg võib pikeneda. Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. 18
sotsiaalsetele mõjutustele ning vähendada motivatsiooni suitsetamiseks, alkoholi pruukimiseks ja illegaalsete uimastite tarvitamiseks. Botvin ja tema kolleegid (Botvin, 1999) nimetavad antud preventsioonistrateegiat eluoskuste treenimiseks (life skills training). Empiiriliste uuringute tulemused USA-s näitavad, et antud metoodika vähendas oluliselt tubakasuitsetamist, alkoholi tarvitamist ja marihuaana suitsetamist, võrreldes kontrollgrupiga. Samuti saadi märkimisväärseid tulemusi ainete segakasutamise korral (Botvin, 1999). 27.Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetuse põhiseisukohad Botvini järgi Eeltoodut metoodikat on edasi arendanud Maailma Tervishoiuorganisatsioon defineerides mõistet `lifeskills' (otsetõlkes inglise keelest `eluoskused' inimese kohanemisvõimeks ja edukaks toimetulekuks igapäevaelu nõudmiste ja väljakutsetega
tähelepanu saamise tagajärjel. · Efektiivsusuuringuks kasutatakse kõige sagedamini juhuslikult valitud kliinilisi katseid (randomized clinical trials), kus patsiendid on juhuslikult määratud huvipakkuvale ravile ning ühte või enamasse võrdlustingimusse · Efektiivsusuuringute läbiviimiseks võib kasutada ka kontrollitud üksikjuhtumitel põhinevate analüüside läbiviimine. · Teraapiat saanuid peab saama võrrelda kontrollgrupiga, kellel viiakse läbi vaid hindamisprotseduurid ega kohaldata aktiivset teraapiat. · Kordusuuringud. · Isikud valitakse uuringusse tavapäraselt diagnostilise intervjuu põhjal. · Tulemuste hindamise meetodid hõlmama kõiki konkreetse probleemi olulisi dimensioone. · Oluline täpselt kirjeldada teraapia protseduuri. · Ka klient mõjutab. ISIK VS TERAAPIA
Võimalikult vähe · Katsed alamate organismidega (in vivo) · Katsed rakukultuuridega (in vitro) · Arvutuslikud (in silico) epidemioloogilised uuringud 1. Kohort uuringud, milles eksponeerunuid jälgitakse teatud aja jooksul (prospectively); 2. Juhtumi kontroll- (case-control) uuringud, milles eksponeerunud indiviide, kellel võib olla välja arenenud teatud haigus, võrreldakse tagasivaatavalt (retrospectively) kontrollgrupiga, kellel seda haigust ei ole (tubaka suitsetamise või tööalase eksponeerumise lenduvatele ainetele seos kopsuvähi ja südamehaigustega); 3. Läbilõikelised (cross-sectional ) uuringud, milles uuritakse haiguse levikut eksponeerunud rühmas; 4. Ökoloogilised uuringud, milles haiguse sagedust teatud geograafilises piirkonnas, kus on tõenäoline eksponeerumine mingile ohtlikule kemikaalile, võrreldakse tema sagedusega teises, kindlalt selle kemikaali-vabas piirkonnas. loomkatsed
sotsiaalsetele mõjutustele ning vähendada motivatsiooni suitsetamiseks, alkoholi pruukimiseks ja illegaalsete uimastite tarvitamiseks. Botvin ja tema kolleegid (Botvin, 1999) nimetavad antud preventsioonistrateegiat eluoskuste treenimiseks (life skills training). Empiiriliste uuringute tulemused USA-s näitavad, et antud metoodika vähendas oluliselt tubakasuitsetamist, alkoholi tarvitamist ja marihuaana suitsetamist, võrreldes kontrollgrupiga. Samuti saadi märkimisväärseid tulemusi ainete segakasutamise korral (Botvin, 1999). Mis on sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus? Eeltoodut metoodikat on edasi arendanud Maailma Tervishoiuorganisatsioon defineerides mõistet `lifeskills' (otsetõlkes inglise keelest `eluoskused' inimese kohanemisvõimeks ja edukaks toimetulekuks igapäevaelu nõudmiste ja väljakutsetega. Rõhutatud on seega just nende
Võimalikult vähe 3) Katsed alamate organismidega (in vivo) 4) Katsed rakukultuuridega (in vitro) 5) Arvutuslikud (in silico) Epidemioloogilised uuringud : 1. Kohortuuringud, milles eksponeerunuid jälgitakse teatud aja jooksul (prospectively); 2. Juhtumi kontroll- (case-control) uuringud, milles eksponeerunud indiviide, kellel võib olla välja arenenud teatud haigus, võrreldakse tagasivaatavalt (retrospectively) kontrollgrupiga, kellel seda haigust ei ole (tubaka suitsetamise või tööalase eksponeerumise lenduvatele ainetele seos kopsuvähi ja südamehaigustega); 3. Läbilõikelised (cross-sectional ) uuringud, milles uuritakse haiguse levikut eksponeerunud rühmas; 4. Ökoloogilised uuringud, milles haiguse sagedust teatud geograafilises piirkonnas, kus on tõenäoline eksponeerumine mingile ohtlikule kemikaalile, võrreldakse tema sagedusega teises, kindlalt selle kemikaali-vabas piirkonnas
Kognitiivne düsfunktsionaalsus - Skisofreenia ja skisoafektiivne häire omavad sarnast kognitiivse kahjustuse mustrit mis eristub teataval määral raske depressiooni, bipolaarse häire ja Alzheimeri tõve puhusest kahjustusest Skisofreenia korral on kahjustus raskekujulisem ,stabiilsem ajas ja vähem seotud teiste haigussümptomite ning haiguse faasiga Kognitiivse kahjustuse hindamine - Kognitiivse kahjustuse hindamise baasiliseks aluseks on võrdlus tervete kontrollgrupiga Motoorsed häired - Neuroloogilised ’pehmed tunnused’ - Motoorika häired: Kvantitatiivsed – Psühhomotoorne pidurdus, hüpokineesia, hüperkineesia, agiteeritud käitumine Kvalitatiivsed häired – manerism, stereotüüpiad, vahajas paindlikkus, ehhopraksia, negativism, automatismid, tikid, sundnähud, impulsihäired, ambivalentsus - Motoorika häired ilmnevad sageli vaimsete häirete puhul, eriti ilmselt katatoonse skisofreenia puhul Tahteelu häired
TINGIMUSED e. ÜKSIKKATSED7 KI 1 2 3 4 1 1 2 4 3 2 2 3 1 4 3 3 4 2 1 4 4 1 3 2 · BS plaani puhul kasutatakse sõltumatu muutuja mõju leidmiseks võrdlust kontrollgrupiga; WS plaani puhul kasutatakse võrdlust kontrolltingimusega. Kontr. grupi resultaat v. kontrolltingimuse resultaat moodustab antud sõltumatu muutuja mõju baastasandi, millega hiljem tulemusi eri tingimustes võrrelda. Kuna minimaalselt saab sõltumatul muutujal olla 2 tasandit, siis sageli võibki üht neist käsitleda baastasandina. 7 [Algoritm 1. rea jaoks (kusjuures n=`tingimuste arv'): 1, 2, n, 3, n-1, 4, n-2, jne
rahulolematud tudengid ning nad läbisid kursuse, kus tegeleti sellega, kuidas nad oma käitumise põhjusi tajuvad ja mõistavad. Treeningu käigus jagati neile teavet üliõpilaste üldisest sooritusest ja näidati videoklippe intervjuudest tudengitega, kelle sooritus oli õppeaja vältel paranenud. Õppegrupis osalenud tudengite eksamite tulemused paranesid kohe, nende keskmised hinded kerkisid aasta jooksul ning ka väljalangevus vähenes. Neid näitajaid võrreldi kontrollgrupiga, kes vastavas õppeprogrammis ei osalenud ja see tõi erinevused veelgi ilmekamalt esile. Esitatud näide on väga optimistlik ja rõhutab, et tajumise täpsust on võimalik arendada. Kindlasti on mitmeid organisatsioonilise tegevuses ettetulevaid probleeme ennetada, kui sedasorti õpetust rakendatakse. Isikutajus on vähemalt kaks osapool ning tõlgendamisel on oluline roll selles protsessi. See loob pinnase selleks, et püütakse endast jäävat
1) alkohoolikutest isade poegadel ja vendadel on risk muutuda alkohoolikuteks 50% suurem; 2) ühemunakaksikute puhul on 55% juhtudest mõlemad alkohoolikud, kahemunakaksikute puhul on konkordantsus (tunnuse koosesinemise %) 28%; 3) adopteeritud poegadel kujuneb alkoholism välja vastavuses nende bioloogilistele isadele, mitte aga kasuvanematele. Alkohoolikutest vanemate järglastel on tavaliselt pärast alkoholi mõõdukat tarbimist võrreldes kontrollgrupiga kõrgem atseetaldehüüdi tase organismis. On leitud ka teisi metaboolseid iseärasusi. Alkoholismis eristatakse kahte erinevat vormi: 1) alkoholismi I vorm (type I) avaldub pärast 25-ndat eluaastat ning esineb võrdselt nii meestel kui naistel. Sõltuvus areneb välja kiiresti, joomahood vahelduvad karskusperioodidega. Seda alkoholismi vormi põdevad indiviidid on oma käitumiselt tavaliselt muretsejad, analüüsivad, sõbralikud, kaastundlikud ja sotsiaalsest
emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine ning uurimuse tulemused näitasid, et kähe uuritavate grupi vahel - emotsionaalne ja füüsiline hooletussejätmine). kiusajad võrreldes ohv- Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolides 58 59 ritega ning ohvrid võrreldes kontrollgrupiga, lapse väärkohtlemise väärkohtlemise ulatuse uurimisega seoses on tegemist nagu jäämäe liikide esinemissagedustes erinevusi ei esinenud. Küll aga ilmnesid veepealse - väikese, osaga, millest enamik jääb nähtamatuks - erinevused kiusajateja kontrollgruppi kuulujate vahel vee alla. Kujund kehtib esiteks selle tõttu, et lapse väärkohtlemise
programmi. Selle grupi perekondi külastas pedagoog regulaarselt ühe korra nädalas. Kontrollgrupi lapsed niisuguses programmis ei osalenud. Hiljem jälgiti lapsi kuni 19-aastaseks saamiseni19 ja kuni 27.eluaastani.20 Programmi läbinud indiviidide hulgas oli märgatavalt vähem arreteerimisi (eksperimentaalgrupis registreeriti 7%-l indiviididest viis või enam arreteerimist võrreldes 35% kontrollgrupiga). Eksperimentaalgrupi tööga hõivatuse näitajad olid oluliselt kõrgemad. 27. eluaastaks oli 71%programmi läbinud lastest keskharidusega, võrreldes 54% kontrollgrupi indiviididega. IQ oli kõrgem programmi läbinute lastel varases lapseeas,kuid niisugused erinevused kadusid noorukieaks. Tulemused näitavad, et koolieelsetel interventsioonidel on positiivne efekt riskilaste hilisema õigusvastase käitumise suhtes. Efekt tuleneb sellest, et
Koolihirmu arvatakse esinevat kümnel lapsel tuhandest. Koolihirmuga lapsed ei ole popitegijad, nende vanemad tavaliselt teavad kui nad puuduvad. Neil on tavaliselt keskmine või üle keskmise intellekt ja õppeedukus. Nende vanus jaotub ühtlaselt 715 aasta vanuste peale, poisse ja tüdrukuid on ligikaudu võrdselt. On uuritud, et nende laste vanemad on kontrollgrupiga võrreldes sagedamini depressiivsed või kannatavad ärevushäirete all ja enam esineb düsfunktsionaalseid peresid. Selliseid lapsi hirmutavad koolimaja, õpetajad või muud kooliga seotud objektid ning vältimaks kooli minekut arendavad nad välja terve variatsiooni käitumisi. Nad võivad jääda haigeks või mõelda välja mitmesuguseid lugusid
annaabi.ee 
