Maksimaalne võll GuS = N + es GuS = 18,000 + 0,000 = 18,000 GlS = 18,000 +(- 0,021) = Minimaalne võll GlS = N + ei 17,979 Ava tolerants, TH = GuH - GlH TH = 18,033 18,000 = 0,033 ava piirmõõtmete järgi Ava tolerants, TH = ES - EI TH = 0,033 0,000 = 0,033 kontrollarvutus Võlli tolerants, võlli piirmõõtmete TS = GuS - GlS TS = 18,000 17,979 = 0,021 järgi Võlli tolerants, TS = es - ei TS = 0,000 (-0,021) = 0,021 kontrollarvutus Istu parameetrite arvutuskäik siirdeistu korral on koondatud tabelisse 2.3. Tabel 2.3 Siirdeistu tolerantsitsoonide H8/m7 istu parameetrite arvutus nimimõõdule 18 mm.
Katse nr f , Hz lo, cm ln, cm ln, cm , m 1. 21,4 25,0 2. 25,0 28,6 4813 hz 3,65 0,07 3. 28,6 32,2 4. 32,2 35,9 5. 35,9 39,5 6. 39,5 43,3 Temperatuur meie katsel oli 26,4 ºC, see on 299,4 K 5. Kontrollarvutus v = 0,07 · 4813 =351 m/s = (29 · 10-3· 3512) : (8,31 · 298) = 1,44 Vo = 351 : (1+0,002 · 25) = 334 m/s Käsiraamatus oli tegelik 1,40 ja vo 330 m/s 6. Järeldus Sellel temperatuuril on kiirus tegelikust kiirem kui käsiraamatus. ERITAKISTUS 1.Töö ülesanne Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid.
....................................................................... 3 1. LÄHTEANDMED ................................................................................................................ 3 2. KONVEIERI LINDI ARVUTUS ........................................................................................ 4 2.1. Lindi laiuse B leidmine ................................................................................................... 4 2.2. Saadud lindi tugevuse varuteguri K kontrollarvutus ....................................................... 4 3. TRUMLI ARVUTUS ........................................................................................................... 7 3.1. Trumli läbimõõdu D leidmine ......................................................................................... 7 3.2. Trumli pikkuse l leidmine ............................................................................................... 7 3.3. Trumli pöörete arvu ntr määramine ....
Maksimaalne lõtk FCmax=GuH-GIS Keskmine lõtk FImean=(FImax-FCmin)/2 Minimaalne lõtk FCmin=GIH-GuS Maksimaalne pinge FImax=GIH-GuS Keskmine pinge FImean=(FImax-FCmin)/2 Minimaalne pinge Istu tolerants ¿T F = F -FI Imax min (kontrollarvutus) T F =T +T 2.4 H S Kokkuvõte Sele 1.1 Istu läbimõõt 100 mm tolerantsitsoonide H7/n6 skeem Lähteülesandes antud ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on +0,035 ja alumina 0, ehk ava tolerantsitsoon toetub nulljoonele ülevaltpoolt. Istu tolerantsitsoonide skeem on esitatud selel 1.1
Latilugem tehakse kahes osas: 1) detsimeetrites-latile kantud arvud ongi tavaliselt detsimeetrid ja 2) millimeetrites- selgitatakse lähtuvalt latile kantud jaotistest. Näiteks latilugem 15 dm ja 20 mm on kokku kirjutades 1520 mm ehk 1,520 m. Kuidas toimub jaamas töö nivelliiriga? Nivelliiri asukoha valikul tuleb arvestada õlgade võrdsusega, samuti sellega, et viseerimiskiir ei läheks n.ö maasse ega üle lati, sellele järgneb instrumendi töökorda seadmine, latilugemite tegemine ja kontrollarvutus. Kuidas toimub instrumendi töökorda seadmine? Kompensaatoriga nivelliir seatakse töökorda tõstekruvidest kuni ümarvesiloodi mull jääb igas nivelliiri asendis keskele, sel juhul on nivelliiri vertikaaltelg paralleelne ümarvesiloodi teljega. Milline on lugemite tegemise järjekord? Lati lugemite tegemise järjekord: 1) tagasivaade lati musta poole järgi (tagumise lati lugem). 2) edasivaade lati musta poole järgi (esimese lati lugem). 3) edasivaade lati
ekv= √ M x + M y +0,75 T =√ 185 + 95,35 + 0,75∙ 388,5 ≈ 396 Nm M IV 2 2 2 2 2 2 Ekvivalentpinge ohtlikus lõikes C: IV M IV ekv 32 M IVekv 32 ∙ 396 R 420 σ = ekv = 3 = 3 ≈ 32,3 MPa< [ σ ] = eH = =280 MPa W πd r 3,14 ∙ 0,05 S 1,5 Kontrollarvutus Pingekontsentraatoriks on liistupesa mille mõõtmed valitakse vastavalt võlli läbimõõdule. Vaata Lisa 1 (Tabel 3). Kuna dr = 50 mm, siis liistu mõõtmed b = 14 mm ja t1 = 5,5 mm. Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid Kσ ja Kτ saab Tabelist 1 ning mastaabitegurid Kdσ ja Kdτ – Tabelist 2 Pinnatöötlustegur KF = 0,97 ... 0,90. Empiirilised tegurid ψτ = 0,1 – legeeritud ja süsinikterastel ning ψσ = 0,25 ... 0,3 – legeeritud ja ψσ = 0,2 – süsinikterastel.
nurkkiirustest. Tugevusarvutustega määratakse kindlaks telgede vahed, moodulid, rataste ja võllide mõõtmed. Seejuures tehakse ka ülekande hambumiselementide geomeetriline arvutus. Ühe-, kahe- ja kolmeastmeliste silinderreduktorite nii üldised kui ka üksikute astmete ülekandearvud on standardiseeritud. Standardsete seeriareduktorite kasutamisel tehakse nende hammasülekannetele ja võllidele konkreetseid ekspluatatsioonitingimusi silmas pidades kontrollarvutus. Reduktori arvutamine ja projekteerimine sisaldab järgmisi põhietappe: Elektrimootori valik ja reduktori kinemaatiline arvutus. Elektrimootor valitakse nimivõimsuse ja võlli pöörlemiskiiruse järgi pidades silmas reduktori konkreetseid töötingimusi. Elektrimootori nimivõimsuse Ne määramiseks peab teadma reduktori kasutegurit ηr. Siis kus N on võimsus reduktori väljundvõllil. Reduktori võllide orienteeriv arvutus.
KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ....................................................................................................... 11 7. Laagrite valik ................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus .......................
Peaderingjoone 1 = 1 + 2 = 50,885 + 2 2 = 54,885 2 = 2 + 2 = 179,11 + 2 2 = 183,11 läbimõõt Jalgaderingjoone 1 = 1 - 2,4 = 54,885 - 2,4 2 = 50,08 2 = 2 - 2,4 = 179,11 - 2,4 2 = 174,31 läbimõõt Hambavöö laius 1 = 2 + 3 = 41,4 + 3 = 44,4 2 = = 0,36 115 = 41,4 = 45 mm KONTROLLARVUTUS: Telgede vahe kontroll: 1 +2 50,885+179,114 229,999 = = = =115 mm 2 2 2 11 3. RIHMÜLEKANDE ARVUTUS 3.1 KIILRIHMÜLEKANDE ARVUTUS 1. Valin välja rihma ristlõige
POORBETOON MAAILMAS Poorbetoon, nagu nimetuski ütleb, on poorse struktuuriga kivipõhjaline materjal. Poorbetooni valmistamise tehnoloogia printsiibid leiutati 1920.-30.-ndatel aastatel Soomes ja Rootsis. Esimesed kaks poorbetoontoodete valmistamise tehast rajati Rootsis, kust on pärit ka selle materjali vanimad ja tuntumad kaubamärgid Siporex ja Ytong. 1930-ndate aastate lõpus tegutses Siporex tehas ka Lätis. Inglise keeles on poorbetooni rahvusvaheliselt kasutatav nimetus Autoclaved Aerated Concrete, lühendatult AAC või ka aircrete, saksa keeles porenbeton, rootsi keeles lättbetong, soome keeles höyrykarkaistu kevytbetoni. Tänaseks on poorbetoontoodete tootmise tehnoloogia ja seadmed võrreldes algusaastatega tohutult arenenud, mis on lubanud veel reljeefsemalt välja tuua selle materjali unikaalsed omadused kerguse ning samas ka tugevuse, mis lubab ühes materjalis ühendada nii soojustus- kui konstruktiivse materjali omadusi. Tänapäe...
............................... 14 6.3. Plokiratta telje läbimõõdu d0 leidmine............................................................................... 14 7. LASTIKONKS ....................................................................................................................... 16 7.1. Lastikonksu valimine sõltuvalt tõstekoormusest ............................................................... 16 7.2. Lastikonksu tugevuse kontrollarvutus ............................................................................... 16 8. TÕSTEMEHHANISMI ELEKTRIMOOTORI VALIK ................................................... 18 8.1. Staatilise võimsuse Pst leidmine ......................................................................................... 18 8.2. Elektrimootori valimine ..................................................................................................... 18 9
Kadett: Jegor Kulesov Õpperühm: MM41 Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2012 Sisukord: 1-4 Arvutustes vajalike andmete valik ja põhjendus...................................................................6 2. Arvutuslik osa..............................................................................................................................7 2-1 Töötsükli ja energeetilis-ökonoomiliste näitajate kontrollarvutus mootori prototüübi ja antud andmete põhjal...................................................................................................................7 2-2 Kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga kõrgema kütteväärtusega kütusele ................................................................................................................................................... 14 3.Graafiline osa..............................................................
........................................................................... 22 4.8. Võlli laagrite toereaktsioonide määramine ............................................................... 22 4.8.1. Aeglasekäiguline võll......................................................................................... 22 4.8.2. Kiirekäiguline võll ............................................................................................. 26 5. LAAGRITE KONTROLLARVUTUS ............................................................................ 28 5.1. ESIMENE VERSIOON ............................................................................................ 28 5.2. Aeglasekäigulised laagrid: ........................................................................................ 28 5.3. Kiirekäigulised laagrid: ............................................................................................. 29 5.4
trumli rummu pikkus lr = 80 mm; trumli pikkus Ltr = 400 mm. Seega Koormus F = 5,89 kN; FV = 4,3 kN; Reaktsioonjõudude leidmine. Siis Siis Ehitame painde- ja väändemomentide epüürid M = -FV *l1 = -4300 * 0,065 -280 Nm M= -FV * (l1 + l2 ) + RA * l2 = -4300 (0,065 + 0,09) + 7800*0,09 -36 Nm M= RB * (l - l2 - l3 ) = 2400 * (0,5 - 0,09 - 0,32) 216 Nm. Ekvivalentne moment (IV tugevusteooria) ohtlikes lõikes I - I Ekvivalentpinge Võlli kontrollarvutus Pingekontsentraatoriks on võlli aste Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid K ja K saab tabelist 3 (Lisa 1) ja mastaabitegurid Kd ja Kd - tabelist 4. Pinnatöötlustegur KF = 0,97 ... 0,90. Empiirilised tegurid = 0,1 legeeritud ja süsinikterastel ning = 0,25 ... 0,3 legeeritud ja = 0,2 süsinikterastel. Valime R = 1 mm, siis K = 1,96; K = 1,3; Kd = 0,83; Kd = 0,69; KF = 0,95; = 0,1; = 0,2. Amplituudpinge ja keskmine pinge Varutegur paindele
Ekvivalentne moment (IV tugevusteooria) ohtlikus lõikes I - I IV M ekv = M 2 + 07T 2 = - 185 + 0,7 450 2 328 Nm Ekvivalentpinge IV M ekv IV 32 M ekv 32 328 R 355 ekv = IV = = 27 MPa < [ ] = eH = 237 MPa W d t3 3,14 0,05 3 s 1,5 Võlli kontrollarvutus Pingekontsentraatoriks on võlli aste Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid K ja K saab tabelist 3 (Lisa 1) ja mastaabitegurid Kd ja Kd - tabelist 4. Pinnatöötlustegur KF = 0,97 ... 0,90.
Materjalide termotöötluseks on parendamine või pindkarastus. Liugelaagrites kiiresti pöörlevad võllid vajavad tappide suurt kõvadust. Neid valmistatakse tsementiiditavatest terastest 55. Võllide-telgede projekt ja kontrollarvutus. Võllidel ja pöörlevatel telgedel tekivad vahelduvpinged ning detaili töövõime on enamasti piiratud materjali väsimusega. Võllide liigne läbipaine aga kutsub esile tõrked laagrite ja hammasrataste töös
IV 32 1177 R p 0, 2 370 ekv IV 51MPa 247 MPA W dt3 0,062 3 S 1,5 VÕLLI KONTROLLARVUTUS Valime R = 1 mm, siis K = 1,96; K = 1,3; Kd = 0,82; Kd = 0,70; KF = 0,95; = 0,1; = 0,2. Varutegur paindele 1 S K a m K F K d Amplituudipinge M 32 M 32 713 a 30,5MPa
Tuua näiteid (teha eskiise). Vedrurõngaid võib kasutada komponentide fikseerimisel juhul kui on tegemist väiksemate koormuste korral. 10. Kirjeldada reduktori võlli projektarvututse käik (staatiline arvutus). Leitakse minimaalne lubatav läbimõõt, teised läbimõõdud valitakse konstruktiivselt, seejärel leitakse reaktsioonjõud ja toereaktsioonid, koostatakse paindemomentide epüürid, leitakse ekvivalentne moment ohtlikus lõikes, tehakse kontrollarvutus. Võttes arvesse pinnatöötlustegurit,pingekontsentratsiooni tegurit, mastaabitegurit, empiirilisi tegureid leitakse varutegur paindele ja varutegur väändele ning seejärel üldvarutegur 11. Millised sisejõud tekkivad reduktori võlli ristlõikes, milliseid epüüre on vaja koostada võlli projektarvutuses? Milliseid tugevusteooriaid rakendatakse süsinikterasest võlli projektarvutuses? Tekivad vääne ja paindejõud ning vastavalt neile tuleb koostada väände- ja
Keskrataste võllid toetatakse kerge seeria radiaalkuullagritele, satelliidid aga keskmise seeria sfäärilistele kuul- või rulllaagritele. Saadud tulemuste põhjal tehakse esialgne eskiisprojekt koos esialgsete eskiisjoonistega. Planetaarülekande projekt Planetaarülekande lõpliku projekti tegemisel võetakse arvesse kõiki eelnevalt arvutustega leitud tulemusi ning lisaks eelnevatele arvutustele tehakse veel järgnevat.Valitud veerelaagritele tehakse kontrollarvutus toereaktsioonidega, mis leitud jooniselt. Arvestades suurimat võimalikku pöördemomenti jaotuse ebaühtlust voogude vahel, määratakse see jõud kiirel(vedaval) võllil , kus d1 on hammassiduri jaotusläbimõõt. Aeglasel vedaval võllil , kus Th on moment väljundvõllil (raamil), a ülekande telgede vahe. Kõige rohkem ongi koormatud satelliitide laagrid. Nende vajalik dünaamiline
+ 7,848/2*(0,41-0,09) + 3,9*(0,41+0,095)] / 0,41 8,7 kN Ehitame painde- ja väändemomentide epüürid: MA = - FV * l1 = - 3900 * 0,095 -370 Nm MD = - FV*(l1+l2) + RA*l2 = -3900*(0,095+0,09)+8700*0,09 62 Nm ME = RB*(l-l2-l3) = 3000*(0,41-0,09-0,23) 270 Nm Ekvivalentne moment (IV tugevusteooria) ohtlikus lõikes I-I MekvIV = -3702+ 0,75*748,42 532 Nm Ekvivalentpinge ekvIV = MekvIV /W = 32MekvIV / 3,14*dt3 = 32,6 MPa < Rp0,2/ S = 370 / 1,5 247 MPa Võlli kontrollarvutus Joonis 7: Pingekontsentraator Pingekontsentraatoriks on võlli aste Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid K ja K saab tabelist 3 (Lisa 1) ja mastaabitegurid Kd ja Kd tabelist 4. Pinnatöötlustegus KF= 0,97...0,90. Empiirilised tegurid = 0,1 legeeritud ja süsinikterastel ning = 0,25...0,3 legeeritud ja = 0,2 süsinikterasel. Valime R = 1 mm Siis K = 1,96; K = 1,3; Kd = 0,83; Kd = 0,69; KF =0,95; = 0,1 = 0,2.
soojus edasi konvektsiooni ja kiirguse teel mingisugusele teisele vedelikule või gaasile. Seda seina nim. küttepinnaks. Q = * A(t v1 - t v 2 ) = * A * t [W] , kus k on soojusläbikande tegur. Valemi tuletus ja skeem vihikus. 71. Soojusläbikanne mitmekihilises tasapinnalises seinas. Valem sama : Q = * A(t v1 - t v 2 ) = * A * t ,skeem teine, selle saab vihikust koos tuletusega 72. Soojusvahetite liigitus ja iseloomustus. Soojusvahetite arvutuse üldalused. Konstruktsiooni arvutus ja kontrollarvutus. Soojusvahetiks nimetatakse tehnilist seadet, milles toimub soojuse ülekandmine kõrgema temperatuuriga keskonnalt(kehalt) madalama tempiga keskkonnale(kehale). Jagunevad: 1) Rekuperatiivsed soojusvahetid töötavad statsionaarsel soojuslikul reziimil ja soojusvoolul on kindel suund. Jagunevad omakorda 2te alarühma: Pindtüüpi(pärivoolu, vastuvoolu, ristivoolu ja segavoolu) soojusvahetid ja segunemissoojusvahetid. 2) Regenartiivsed soojusvahetid Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub
soojus edasi konvektsiooni ja kiirguse teel mingisugusele teisele vedelikule või gaasile. Seda seina nim. küttepinnaks. Q * A(t v1 t v 2 ) * A * t [W] , kus k on soojusläbikande tegur. Valemi tuletus ja skeem vihikus. 71. Soojusläbikanne mitmekihilises tasapinnalises seinas. Valem sama : Q * A(t v1 t v 2 ) * A * t ,skeem teine, selle saab vihikust koos tuletusega 72. Soojusvahetite liigitus ja iseloomustus. Soojusvahetite arvutuse üldalused. Konstruktsiooni arvutus ja kontrollarvutus. Soojusvahetiks nimetatakse tehnilist seadet, milles toimub soojuse ülekandmine kõrgema temperatuuriga keskonnalt(kehalt) madalama tempiga keskkonnale(kehale). Jagunevad: 1) Rekuperatiivsed soojusvahetid töötavad statsionaarsel soojuslikul reziimil ja soojusvoolul on kindel suund. Jagunevad omakorda 2te alarühma: Pindtüüpi(pärivoolu, vastuvoolu, ristivoolu ja segavoolu) soojusvahetid ja segunemissoojusvahetid.
= = 3 ekv = 0,2 d t 3,14 3 1,5 ekv 0,065 W R Võlli kontrollarvutus dr dt Pingekontsentraatoriks on võlli aste Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid K ja K saab tabelist 3 (Lisa 1) ja mastaabitegurid Kd ja Kd - tabelist 4. Sele 8. Pingekontsentraator Pinnatöötlustegur KF = 0,97 ... 0,90. Empiirilised tegurid
Mis on tagasiaste sõiduraja ja jaotussaare vaheline ala. Miks ringristmike sisenev haru nihutatakse tsentrist vasakule et ringile sõitvad autod vähendaks kiirust. Millisest liiklussagedusest alates tuleb sooritada ristmiku kontrollarvutused Kui ristmiku läbilaskvuse ligikaudse määramise järgi jääb konfliktpunktis kriitiline liiklussagedus vahemikku 1100 a/h kuni 1300 a/h, tuleb ka planeerimise tasandil sooritada täpsem läbilaskvuse kontrollarvutus, mis arvestab ristmiku plaanilahendust ja konkreetset liikluskorraldust. Mis on parkimisnormatiiv, milles erineb normatiivi käsitlus kesklinnas ja äärelinnas parkimisnormativ = parkimiskoht/suletud brutopinna m2 Ehitiste ja elamute parkimisnormatiive (tabelid 9.1, 9.2 ja 9.3) tuleb linnakeskuse jaoks rakendada suurima lubatud väärtusena. Leitud parkimiskohtade arvu võib poolte (arendaja ja linnavalitsus) kokkuleppel vastava põhjenduse korral vähendada.
lugemid A2 ja B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta) Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 32.Milline on lugemite tegemise järjekord?- Tagasivaatelugem, edasivaatelugem, (nivelliiri kõrguse muutmine), edasivaatelugem, tagasivaatelugem, (kontrollarvutus), vajadusel lugemid vahepealsetelt punktidelt 33.Mis on liitnivelleerimine? Liitnivelleerimine toimub enam kui ühes jaamas, peale latilugemite ja kontrollarvutuse tegemist viiakse tagasivaatelatt ( vahepealsete punktide olemasolul nendele punktidele ja seejärel) järgmise jaama edasivaatepunktile ja nivelliir viiakse järgmisesse jaama, mille asukoha valikul tuleks soovituslikult järgida õlgade võrdsuse nõuet 34.Projektkõrguse välja märkimine.
54. Võllid ja teljed. Üldiseloomustus. Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Enamik võlle ja telgi on sirged (veel on väntvõll ja paindvõll) Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Võllide ja telgede materjaliks sobib süsiniksisaldusega (0,35-0,6%C) konstruktsioonteras, vastutusrikastel juhtudel termotöödeldud legeerterased. 55. Võllide-telgede projekt ja kontrollarvutus. Projektarvutusel määratakse tugevusõpetusest tuntud seoste kaudu esialgu ristlõikeläbimõõt. Kontrollarvutuse eesmärgiks on ohtlikus lõigetes tegeliku tugevusvaru kindlakstegemine. Võllides võib projektarvutuse lähtuda vaid väändemomendist piirdudes painde mõju 16T d 3 arvesevõtul lubatavate pingete vähenemisega. [ ] Lubatavad pinged valitakse vahemikust []=12..
(100x) väiksema ehk takistusega 10 kW, peaks koormusvoolu arvestamata jätmisest tulenev viga jääma ühe protsendi suurusjärku. R1 peal peab meil nüüd tekkima pingelang 12,0 1,2 = 10,8V 10,8 V ja 1,2V suhe on 9. Järelikult tuleb R1 võtta väärtusega 9 * 10 kW = 90 kW. Pingejaguri takistus kokku on niisiis R = 10 kW + 90 kW = 100 kW. Kontrollarvutus näitab, et R2 ja R suhe on 1:10, ning järelikult jääb R2-le 1/10 esialgsest pingest ehk 1,2V, mida oligi vaja. Võime välja arvutada veel voolu, millega pingeallikat koormatakse. Selleks on 12V / 100 kW = 0,12 mA. Kui see meid rahuldab, siis oleme ülesande lahendanud. Vastasel korral tuleb teha ümberarvutus, lähtudes pingeallika suhtes lubatavast koormusvoolust ning pinge jagamisteguri lubatavast veast.
7 Sellele järgneb prototüübi valmistamine ja katsetamine, jooniste ja spetsifikatsioonide korrigeerimine ning tootmisse suunamine. Detaili konstrueerimine toimub järgmiselt: - arvutusskeemi koostamine; - detailile mõjuvate koormuste kindlakstegemine; - materjali valik; - projektarvutus; - detaili joonestamine ja masina mudeli koostamine. Kontrollarvutus viiakse läbi kas analüütiliselt või numbriliselt, kasutades lõplike elementide meetodit (LEM). Raami mudel koos LEMi võrguga Pinged Deformatsioonid 8 2. TEHNOMATERJALID. MATERJALIDE OMADUSED JA TUGEVUSNÄITAJAD Tehnikas kasutatavaid materjale nimetatakse tehnomaterjalideks. Neid jagatakse kahte
Soojusleviku protsess on vahetult seotud temp. jaotusega kehas. Ruumi erinevates koordinaatides on erineva temperatuuriga. Temp. on funktsioon t = f ( x , y , z , ) Temp väärduste kogumit antud aja momendil kõigides keha või ruumi punktides nim. temp. väljaks. Kui temp. väli oleneb ajast, siis on tegemist mitte statsionaarse temp. väljaga ja kui ta ei olene ajast, siis on tegemist statsionaarse väljaga. Konstruktiivne arvutus (dimensiooni arvutus) Kontrollarvutus. Teadaolevate soojuskandjate alg- ja lõpp-parmeetrite alusel tuleb arvutada selle soojusvaheti küttepind (soojusvahendi pind) mille kaudu antakse soojus üle kuumalt soojuskandjalt jahedamale soojuskandjale st. tuleb konstrueerida soojusvaheti kontrollarvutuse korral on teada soojusvhaet konstruktsioon ja sammuti on teada algparameetrid. Ülesandeks on arvutada lõppaparameetrid. Asja teeb keerulsieks see, et juba arvutse alguses on vaja teada sojsukandjate lõppparameetreid, ehk lõpp temp
koldest väljuvate gaaside temperatuuri. Kui arvutuslik T on suurem maksimaalselt lubatavast tuleb suurendada kolde ekraanküttepindade suurust (kolde mõõtmeid). Suure võimsusega aurukateldes (D > 100 kg/s) kasutatakse kolde ekraanpinna suurendamiseks ka vaheekraane. Kui arvutuslik T on tunduvalt väiksem lubatavast, tuleb ekraanküttepindu koldes vähendada. Selleks suurendatakse tavaliselt mõnel või kõigil kolde seintel ekraantorude samme (suurendatakse süütevöö pindala). Kolde kontrollarvutus Kolde kontrollarvutusel määratakse kolde jooniste järgi kolde konstruktiivsed näitajad ja kolde küttepindade keskmine efektiivsustegur. Arvutatakse koldes kasulikult eraldunud soojushulk, mille järgi leitakse kütuse adiabaatiline põlemistemperatuur. Järgnevalt hinnatakse koldest väljuvate gaaside temperatuur ja leitakse koldest väljuvate gaaside entalpia. Leegi mustvärvusaste arvutatakse kütusele vastava
koldest väljuvate gaaside temperatuuri. Kui arvutuslik T on suurem maksimaalselt lubatavast tuleb suurendada kolde ekraanküttepindade suurust (kolde mõõtmeid). Suure võimsusega aurukateldes (D > 100 kg/s) kasutatakse kolde ekraanpinna suurendamiseks ka vaheekraane. Kui arvutuslik T on tunduvalt väiksem lubatavast, tuleb ekraanküttepindu koldes vähendada. Selleks suurendatakse tavaliselt mõnel või kõigil kolde seintel ekraantorude samme (suurendatakse süütevöö pindala). Kolde kontrollarvutus Kolde kontrollarvutusel määratakse kolde jooniste järgi kolde konstruktiivsed näitajad ja kolde küttepindade keskmine efektiivsustegur. Arvutatakse koldes kasulikult eraldunud soojushulk, mille järgi leitakse kütuse adiabaatiline põlemistemperatuur. Järgnevalt hinnatakse koldest väljuvate gaaside temperatuur ja leitakse koldest väljuvate gaaside entalpia. Leegi mustvärvusaste arvutatakse kütusele vastava
I 2 = I s load Trafo nimivõimsus määratakse valemiga (2.3) Ps = mU s load I s load 3 3 1+ Ps 2 Ptr = cos min 3 3 Trafo kontrollarvutus. Muunduri komponentide valikul tuleb eelnevalt valitud trafo keerdude arv ja võimsus täpsustada (kontrollida). Alaldite puhul avaldub nende väljundvõimsus järgmiselt: Ud = Ud* + kUF + Id Rt + kmf1Id Lt , kus Ud* nõutav pinge koormusel, k = 1 või rohkem, voolu juhtivate seadiste arv, Id alaldatud koormusvool, m = 2 või 3 faaside arv, f1 toitepinge sagedus, Rt ja Lt trafo aktiivtakistus ja
annaabi.ee 
