oluliseima maalikuntsnikuna. Tema karjäär kestis vaid 20. aastat, kuid ometi suutis ta enda loomingu viimistleda äärmiselt tehniliseks, sünteesivõimeliseks ja isikupäraseks. Ta reisis palju ringi elades nii Peterburis, Pariisis ning reisis Ahvenamaal, Normandias, Norras ja veel paljudesse Euroopa riikidesse. Kondrad Mägi Ateljeest on välja kasvanud arvukalt pallaslikku maalitraditsiooni kandvaid kunstnikke: Alo Aarsalu, Margus Meinart, Andres Rõhu. Teose peateemaks ja kontekstiks on Pühajärv ning teda ümbritsev maastik ja taevas. Valisin selle teose, sest Kondrad Mägi on üks minu absoluutseid Eesti lemmikkunstnike, haarates mind enda muinasjutulise koloriidi ning lendleva maastikumaaliga. Tema teostes leian alati positiivsust ja muinasjutulisust mis mind kõnetab ja sooviksin, et selline teos oleks ühel päeval ka minu kodu seinal. Minu esmase tähelepanu teose juures haaras maastiku äärmine muinasjutulisus.Tugev koloriit ja sügavad toonid ning peegeldav vesi
tõlgendamist raskendav kultuuritausta erinevus mõjub vastupidi. Majandusliku üleilmastumise kõige olulisemad osalised on rahvusvahelised firmad. Siinse käsitluse eesmärk ei ole valida poolt majanduse üleilmastumise mõju üle käivas diskussioonis. Rõhutan vaid, et nähtusel on oma käivitav mootor, milleks on eraomandil ja turgudel põhinev majandus ning selle orienteeritus kasumile. Sealjuures on kasumi teenimise kontekstiks konkurents, mis sunnib firmasid tegema pidevalt uuendusi, mis omakorda on elustandardi tõusu lähtekoht. Erinevates majanduskeskkondades tegutsemisel on tähtsad nii kasumi teenimise võimalused kui ka riskid. Taotluste ja võimaluste piires on ettevõtlussektor selleks ülesandeks suhteliselt hästi valmis. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu osa selles protsessis on palju mitmetahulisem ning sageli mitmetähenduslik. Osalt on see seletatav sellega, et nendel
kujutatud nooltena). Samas on saatja ja vastuvõtja mitmekesistes sidemetes: neid mõjutavad enesepilt, isiksuseomadused, rollisidemed ja sotsiaalsed suhted. Mudel toob esile protsessi elementide (positsioonide) vastastikused suhted. Jakobsoni(20 saj,suurim keeleteadlane) mudel: kahetasandiline, lineaarne. Saatja (addreser adressant) saadab vastuvõtjate (addressee adresssaat) sõnumi. Sõnum peab viitama muulegi kui iseendale. Jakobson kutsub seda kontekstiks(asjaolud, milles sündmus kulgeb) Konatiivne (tungiv) funktsioon (ingl. connative function) ehk omandamise funktsioon. Keele need aspektid, mille siht on luua vastuvõtjas vastust, tema reaktsiooni. Väljendab vastuvõtja hoiakut sõnumi suhtes (suhtumine käsku on teistsugune kui palvesse). Faatiline funktsioon keele kasutamine selleks, et hoida sidet, et saatja ja vastuvõtja kontakt säiliks. See on suhtluse eeldus. Poeetiline funktsioon viitab sõnumile endale. Tähendab:
Keeleteadlasena tundis ta huvi tähenduse ja sõnumi sisestruktuuri vastu ning ehitas sellega silda protsessi- ja semiootikakoolkonna vahele. Jakobsoni mudel on kahetasandiline. Ühel tasandil esitab ta kuus tegurit, ilma milleta ei ole suhtlus võimalik. Teisel tasandil kujutab ta aga neid funktsioone, mida iga tegur täidab. Jakobsoni mudel on lineaarne. Selles lähetab saatja vastuvõtjale sõnumi. Jakobson võtab arvesse, et sõnum peab viitama muulegi kui iseendale. Ta nimetab seda kontekstiks. Jakobson lisab kontekstile veel kaks tegurit. Üks neist on kokkupuude, kontakt. Selle all peab ta silmas saatjat ja adressaati ühendavat füüsilist kanalit ning psüühilist ühendust. Teine on kood, ühine märgisüsteem, mille abil on suhtlus üles ehitatud. Ekspressiivne funktsioon ehk väljendusfunktsioon avaldab saatja suhtumist sõnumisse sellesse, millest (või kellest) ta kõneleb. Saatja ilmutab sõnumis iseennast: selles väljenduvad
täiendavaid operaatoreid(nt modaalloogika). Hälbinud loogikad hälbivad klassikalisest loogikast, uurimaks argimõtlemisele vähe arusaadavaid keerukaid probleeme, nt kvantmehaanika loogikat. 2. SEMANTILINE KOLMNURK Kõiki kõnet ümbritsevaid asjaolusid ja tingimusi nimetatakse KÕNEKESKKONNAKS. Seda osa kõnekeskkonnast, mis mõjutab öeldu sisu, kuid ei väljendu konkreetses ütluses, nimetatakse KONTEKSTIKS. Konteksti hulka kuuluvad asjaolud, millest vähemalt üks kommunikatsiooni osalistest on teadlik vähemalt sellisel määral, et see mõjutab tema arusaama öeldava või kuulatava kohta. Semiootika- teadus märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest, sh märkide kujunemisest Süntaktika- uurib märkide omavahelisi suhteid Semantika- uurib märkide ja nendega tähistavate objektide suhteid
1. Tehnoloogiad asendavad inimese,produktiivsus tõuseb 2. Loomakasvatusega seotud tegevusi mõjutavad agro-industriaalsed süsteemid 3. Tootmine muutub konsentreeritumaks ning spetsialiseeritumaks 1980. aastate keskpaigas avastati, et põllumehi on rohkem, kui vaja oleks. Seetõttu laiendati maakasutuse definitsiooni. Maast sai mitmekülgne ning konkurentsivõimeline paik. See rõhumuudatus on olnud ÜPP reformi kultuurilis-poliitiliseks kontekstiks. Lisaks oli veel olulisi faktoreid,mis vajasid muutmist ning olid kõrgete toiduhindade põhjuseks. 1992. aastal, kavandades ÜPP reformi, pidi Euroopa Komisjon tegelema trukturaalse kahesuse ning keskkonna hävitamise leevendamisega, mis olid muutunud Euroopa põllumajandust isloomustavateks. Lahenduseks oli põllumajanduspoliitika ,,keskkonnastamine". Selle konkreetseks tulemuseks oli, et tootmisel vähendati rahastamist
külgnevuseks(contiguity) ning see baseerub välisel faktoril. · Seos sarnasuse (similarity) põhjal on tingitud keele sisemisest faktorist. Nendest lähtuvalt võib igas keelelises märgis välja tuua kaks operatsiooni liiki : · Kombineerimine -- Iga märk koosneb osamärkidest ja/või esineb ainult ühenduses teiste märkidega. St, et iga lingv. ühik on üheaegselt kontekstiks lihtsamatele ühikutele (helidele, mis sõna moodustavad) ning/või leiab oma konteksti keerukamas lingv. ühikus (sõna lause kontekstis). Keeleühikute grupeering loob kõrgemal tasemel uue keeleühikute grupeeringu. Kombineerimine ja kontekstuur (kontekstiline kompositsioon) on ühe ja sama operatsiooni kaks palet. Süntagmaatika: mark suhtes kontekstiga · Selekteerimine -- on seotud sarnasusega
Z. Harris oli viimane suur ameerika strukturalist. Lõpetas Bloomfieldi alustatud ameerika strukturalismi metoodika. Lõi transformatsioonianalüüsi, mis rikkus strukturaallingvistika põhimõtteid. Transformatsioonianalüüs lähtus distributiivsest analüüsist aga modifitseeris seda lauseõpetuse tarvis. Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). Tavaliselt käsitles süntaks sõnu lauseis, kuid Harrise diskursuse analüüs läheb kaugemale ja uurib sõnadevahelisi seoseid lause piiridest väljaspool ehk kuidas ühe lause vormid teise lause vorme piiravad. Diskursuse analüüs läheneb narratiivianalüüsile. Harrise kuulsaim õpilane N. Chomsky lõi strukturalismi vastu suunatud generatiivse lingvistika. GLOSSEMAATIKA EHK KOPENHAAGENI STRUKTURALISM
Z. Harris oli viimane suur ameerika strukturalist. Lõpetas Bloomfieldi alustatud ameerika strukturalismi metoodika. Lõi transformatsioonianalüüsi, mis rikkus strukturaallingvistika põhimõtteid. Transformatsioonianalüüs lähtus distributiivsest analüüsist aga modifitseeris seda lauseõpetuse tarvis. Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). Tavaliselt käsitles süntaks sõnu lauseis, kuid Harrise diskursuse analüüs läheb kaugemale ja uurib sõnadevahelisi seoseid lause piiridest väljaspool ehk kuidas ühe lause vormid teise lause vorme piiravad. Diskursuse analüüs läheneb narratiivianalüüsile. Harrise kuulsaim õpilane N. Chomsky lõi strukturalismi vastu suunatud generatiivse lingvistika. GLOSSEMAATIKA EHK KOPENHAAGENI STRUKTURALISM
Z. Harris oli viimane suur ameerika strukturalist. Lõpetas Bloomfieldi alustatud ameerika strukturalismi metoodika. Lõi transformatsioonianalüüsi, mis rikkus strukturaallingvistika põhimõtteid. Transformatsioonianalüüs lähtus distributiivsest analüüsist aga modifitseeris seda lauseõpetuse tarvis. Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). · Allikad F. De Saussure, Franz Boas E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline. Keel ei ole maailma peegeldamise/kirjeldamise vahend, see on modelleeriv süsteem. Keele erinevad osad tähendavad eri asju. Näiteks sõnaline osa: sõnavara on avatud süsteem, kus uus nähtus toob kaasa uued sõnad ja nähtuse kadumine põhjustab vanade sõnade
teispoolsust, ülesanne algupära seletamine, valesti mõistetud primitiivne teadus, universaalne muudetakse konkreetseks, väljendab uskumusi-kogemusi, inimese vaimne väljendus, annab kultuurile ideoloogilise raamistiku. L. Honko: Vorm ehk sõnadesse pandud lugu, saab esitada vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana. Sisu varieeriub ja ühendab loomisaja sündmuseid. Funktsiooniks on eeskujuks olemine, seletuste pakkumine. Müüdi kontekstiks on rituaal, mis taaselustab aegade alguse sündmused. Müüditegelased on enamasti mitteinimesed. Mütoloogia kui jutulugu: 1) ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogias avaldub inimeste maailmapilt, see on seotud usukumuste ja religiooniga. Mütoloogia tähendusrikkaimad osad ongi müüdid; 2) mütoloogia kui teadus müütidest, nende kujunemisest, olemusest, tõlgendustest, suhestumisest jne 2
kohtadesse, kuhu muidu mitte – saavad õppida keskkonna kohta palju rohkem kui üksi) – keskkonna valikuline eksponeerimine Kukrulised üsna vara vanemisikutest lahkunud, pojad on sündides väga abitud – emasloom hoiab mitu kuud kukrus, käib koos pojaga kohtades, kuhu poeg muidu ei satuks, saab poega kaitsta oma liigikaaslaste ja röövloomade käest Kultuuriline info muutub evolutsiooniliseks teguriks: kultuuriline keskkond muutub kontekstiks, taustaks, mille suhtes geneetiline informatsioon avaldub Kõige olulisem haistmine, seejärel kuulmine, nägemine on teisejärguline. Paljud imetajate rühmad, nt kaslased, kellel on värvinägemine halvasti arenenud. Primaadid on erilised selle poolest, et värvinägemine üsna hästi arenenud. Paljudel pinnastes elajatel (uruhiired, mutid, mereimetajad) on silmad väga kehvad, info nägemismeele kaudu ei ole eriti hea ega ka eriti oluline. Ka avamaal
jätkusuutlikkus Igal oma rõhuasetus: – Muutus – ilma suunata teisenemine – Kasv – kvantitatiivne suurenemine – Areng – positiivne pikaajaline muutumine – Progress – liikumine ideaali suunas – Innovatsioon – järsk teisititegemine Konstruktide erinevused: suund/eesmärgistatus, kiirus/ajahorisont, kvantiteet/kvaliteet, otsene tulemus/kõrvalmõjud • Meie huvi: arengukonstrukti kasutamine, ülejäänud mõisted kontekstiks Uuesti küsimus: areng kui konstrukt - relatiivne või universaalne, individuaalne või üldinimlik? Kriitika: Arenguidee kui ohtlik ja sajandite jooksul väljakujunenud elukorraldust lõhkuv mõtteviis. Arengu taandamine üksikutele mõõdetavatele näitajatele (GDP, oodatav eluiga, patentide arv ... ) Meie lähenemine laiem - interdistsiplinaarsed arengu-uuringud ja arenguhindamine. Arengukonstrukt erinevates uurimistraditisoonides
Georg Cantor (1845-1918). Hulgateooria ja paradoksid. Bertrand Russell (1872-1970). Paradoksid, tüüpide teooria Alfred Tarski (1902-1983). Objektkeel ja metakeel. Kurt Gödel (1906-1978). Mittetäielikkuse teoreem. Alan Turing (1912-1954). Universaalne programmeeritav arvuti. 4_fl_i-v L2. MÕISTEÕPETUSEST KONTEKST ja TEKST Lingvistiliselt nimetatakse kontekstiks seda lausungi osa, mis ümbritseb teatud üksust ja võib mõjutada nii selle tähendust kui grammatilist rolli. Kontekst (ik context) on kõnekeskkond, millel võib olla oma roll ütluse tähenduslikkuse määramisel. Tekst (ik text) on kõne peasisu. Tekst on see, mida kõne otseselt väljendab ehk ka see, millest räägitakse. Tekst koosneb sõnadest, mis on seotud lauseteks. Lause (ik sentence) on kommunikatsiooniühik, väikseim entiteet, mis kannab sõnumit
konstrueerijana mingi tähendus esineb. Väljendi tähendus sõltub kontekstist ja osalejatevahelisest suhtest. Tsitaat loob autentsuse tunde, aga loob distantsi tegelikkusest. Refereeringus on teksti autori tähtsus suurem, sest seal põimuvad integreeritava mõtted autori omadega. Tsitaat on eraldiseisev, seal ei saa sulanduda. Tekstianalüüsis vaadatakse tegelikke olemasolevaid tekste. Ehtsad tekstid esinevad olukordades ja seostes, mida üldistatuna nimetatakse kontekstiks, mis mõjutab ja määrab tekstide tähenduse tõlgendamise. Teksti kirjutaja kontekst Teksti lugeja kontekst … Teksti enda seisukohast vaadeldakse kõige sagedamini teksti kontekstina teisi tekste – need käsitlevad sama teemavaldkonna tekste (tähistusaspekt), sarnaseid tekste (tekstuaalne, tekstiliigi aspekt) ja koosesinevaid tekste (situatiivne aspekt). Tekst väljendub intertekstuaalsusena ehk tekstidevahelise seosena
1. Dialoogid — repliikide vahetus kahe või enama (nim. ka polüloogiks) inimese vahel. 2. Monoloogid — ühe isiku poolt produtseeritud tekstid. Dialoog on verbaalse suhtlemise kõige loomulikum ja levinum vorm. Ka lapse kõne areng algab dialoogist ning kõik ülejäänud kõne liigid ja vormid kujunevad hiljem sellest. Dialoogile on iseloomulikud järgmised tunnused: Situatiivsus. Kavatsus ja eesmärk tulenevad tegevusest, milles suhtleja osaleb. Kontekstiks dialoogile on mõlema partneri poolt tajutav situatsioon. Väikelapse dialoogid on täielikult situatiivsed. Hiljem lisanduvad ka mälukujutlustele ja teadmistele toetuvad kontekstidialoogid. Kuid ka täiskasvanute olmedialoog jääb valdavalt situatiivseks. Sel juhul ütlus moodustab ühe lüli toimingute ahelas. Repliikide lühidus. Viimane on eriti iseloomulik situatiivsele dialoogile. Sel juhul
Fonoloogia arenemine ajas. Jakobson toob ära kaks aspekti: Tähistaja ja tähistatava seost nimetab ta külgnevuseks (contiguity) ning see baseerub välisel faktoril. Seos sarnasuse (similarity) põhjal on tingitud keele sisemisest faktorist. Nendest lähtuvalt võib igas keelelises märgis välja tuua kaks operatsiooni liiki : Kombineerimine -- Iga märk koosneb osamärkidest ja/või esineb ainult ühenduses teiste märkidega. St, et iga lingv. ühik on üheaegselt kontekstiks lihtsamatele ühikutele (helidele, mis sõna moodustavad) ning/või leiab oma konteksti keerukamas lingv. ühikus (sõna lause kontekstis). Keeleühikute grupeering loob kõrgemal tasemel uue keeleühikute grupeeringu. Kombineerimine ja kontekstuur (kontekstiline kompositsioon) on ühe ja sama operatsiooni kaks palet. Süntagmaatika: märk suhtes kontekstiga. Metonüümia. Selekteerimine -- on seotud sarnasusega. Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks
(Tepp) Juhtumi uuring (case study): Juhtumi uuring (case study): olemus olemus · Juhtumiuuringus · Äriuuringutes on juhtumiteks on uuritav nähtus tihedalt seotud kontekstiga: Organisatsioon(id) tervikuna või selle kontekstiks on enamasti juhtum kui selline allüksus(ed) Uuritakse huvipakkuvat nähtust detailselt, Füüsiline asukoht: näiteks tehas, kontor sügavuti minnes ja erinevate meetodite abil On eesmärgiks mõista, kuidas uuritav nähtus Isik (ud): näiteks naisjuht(id), esmatasandi sõltub kontekstist ja kujundab konteksti: antud juht(id): iga juht on sellisel juhul eraldi juhtum
Õpiobjektide lähteallikad täpsustuvad materjalide koostamise käigus. Autori andmed ei ole vajalikud konspekti põhjal erinevate õpiteede loomiseks vaid näiteks originaalloomingu filtreerimiseks ja taasesitamiseks. 3. Andmebaas võimaldab objektide filtreerimist interaktiivsuse astme ja harjutuse tüübi järgi. Näiteks praktiliste ülesannete loetelu esitamine. 4. Küllaltki asjaliku tulemuse annab päring, kui kontekstiks valida gümnaasium. Tulemuseks on 152-st punktist koosnev konspekt, mille teemade ring ja raskusaste on magistritöö autori hinnangul keskkooli õpilasele sobiv. Päringu põhjal koostatakse põhikonspektist alamkonspekt. 5. Pisut vaieldav on tulemus, kui filtreerida konspekti õpiobjekte nende raskusastmete järgi. Ülevaatliku kava saab, kui otsida kergeid ja väga kergeid peatükke. Segasemaks läheb pilt siis, kui lisada keskmisi ja raskeid punkte
Definitsioonid järgnevad järgmistes loengutes.) Kõne puhul on sageli tähtis ka see, mis keeles räägitakse, mida on juba öeldud, milline on suhtlejate isiklik taust (nt haridus, sotsiaalne kuuluvus jm), mis toimub rääkijate ümber (nt lahing või kohtuvaidlus või kevadpidu) jpm. Kõiki kõnet ümbritsevaid asjaolusid ja tingimusi nimetatakse kõnekeskkonnaks. Seda osa kõnekeskkonnast, mis mõjutab öeldu sisu, kuid ei väljendu konkreetses ütluses, nimetatakse kontekstiks. Nt lausel ,,Ma ei lähe ara“ on täiesti erinev tähendus, kui ühel juhul on selle ütlejaks murelikku abikaasat lohutav isik, teisel juhul aga sõdur, keda veendakse lahingust jalga laskma. Kõnekeskkonna hulka kuuluvad ka sellised asjaolud, mille olemasolu rääkijad ei teadvusta (nt ei pruugi nad märgata õhurõhu järsku langemist), või asjaolu, millest nad üldse teadlikud ei ole (nt ei teadnud skolastik midagi radioaktiivsest kiirgusest)
Definitsioonid järgnevad järgmistes loengutes.) Kõne puhul on sageli tähtis ka see, mis keeles räägitakse, mida on juba öeldud, milline on suhtlejate isiklik taust (nt haridus, sotsiaalne kuuluvus jm), mis toimub rääkijate ümber (nt lahing või kohtuvaidlus või kevadpidu) jpm. Kõiki kõnet ümbritsevaid asjaolusid ja tingimusi nimetatakse kõnekeskkonnaks. Seda osa kõnekeskkonnast, mis mõjutab öeldu sisu, kuid ei väljendu konkreetses ütluses, nimetatakse kontekstiks. Nt lausel ,,Ma ei lähe ara" on täiesti erinev tähendus, kui ühel juhul on selle ütlejaks murelikku abikaasat lohutav isik, teisel juhul aga sõdur, keda veendakse lahingust jalga laskma. Kõnekeskkonna hulka kuuluvad ka sellised asjaolud, mille olemasolu rääkijad ei teadvusta (nt ei pruugi nad märgata õhurõhu järsku langemist), või asjaolu, millest nad üldse teadlikud ei ole (nt ei teadnud skolastik midagi radioaktiivsest kiirgusest)
annaabi.ee 
