1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. 2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi, käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused.
..........................................2 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES..........................................................................3 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED.........................................................3 3. LEVIKUVIISID...............................................................................................................................4 4. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON...............................4 5. KATUSTE KONSTRUKTSIOONILISED LAHENDUSED..........................................................6 6. LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK...........................................................7 7. MUUD MAJASEENTE ARENGUT SOODUSTAVAD TEGURID.............................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:....................................................................
Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Hariliku majavammi levik hoonetes.......................................................4 Majavammi arenguks vajalikud tingimused...........................................4 Levikuviisid............................................................................................5 Ebapiisav ruumide ja konstruktisioonide ventilatsioon.......................5,6 Katuste konstruktsioonilised lahendused...............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid.....................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on majavamm selle tekkimine, levimine jne. Materjal on otsitud internetist
-isiklikud mured -laeva töökeel on keel,mille abil -esmaabivahendid -sildumine,laadimine,lossimine antakse edasi -õlireostuse likvideerimise -raskuste tõstmine,töötamine vee 17.Millised on korraldusi,juhiseid,seisukohti ja vahendid all konstruktsioonilised meetmed toimub tagasiside -kõrguses või parda taga töötamine merereostuse vältimiseks 2.Loetlege laeva süsteemid -vahipidamine ja töötamine laevadelt? 25.Mida sisaldab häireplaan? -tuletõjesüsteem masinaruumis -topeltkorpusega ja/või põhjaga -kes valmistab etee ja veeskab
Uppumatus on laeva eluvõimelisuse põhielement , sest uppumatuse kadu on võrdväärne laeva kui inseneriehhituse ja laevastiku eksplutatsiooniüksise kaotamisega. Kuigi praktilisi abinõusid uppumatuse tagamiseks on rakendatud juba aastatuhandeid, on uppumatuse teooria suhteliselt noor teadusharu- pisut üle 100 aasta vana. Praktikas püütakse tagada laeva uppumatus kogu tema ekspluatsiooniperioodil. tegelikult t2hendab see kolme abinõudekompleksi rakendamist: -konstruktsioonilised abinõud , midarakendatakse laeva projekteerimisel ehitamisel ja remontimisel. organisatsioonilis- tehnilised ,abinõus , mis on iseloomult ennetavad ning mida rakendatakse laeva ekspluateerimisel võitlus avariisse sattunud laeva uppumatuse säilitamise eest , kusjuures põhitegevus suunatakse vee sissevoolu tõketamisele ja laeva püstuvuse taastamisele Konstruktsiooniliste abinõude ralendamise edukuse määrab vastavate töötajate kvalifikatsioon
suurelt kahjustatud, siis pole muud teha, kui maja hävitada (maha põletada). See on müüt, mida ei tasu uskuda. Tänapäeval on majavammiga võimalik edukalt võidelda ja päästa sellest isegi tugevasti kahjustatud hoone. Kulud on suurte kahjustuste puhul muidugi juba suuremad. Kui sul on kahtlusi, et sinu majas on majaseen või majavamm, võta spetsialistidega ühendust võimalikult kiiresti. Kiire tegutsemine võib säästa sulle tuhandeid eurosid! Kokkuvõte Kõik eelpooltoodud konstruktsioonilised vead ja avariid on põhjustanud ulatuslikke seenkahjustusi meie hallatavates hoonetes. Nende vältimine ja kõrvaldamine aitab hoida kokku sadu tuhandeid kroone, mis kuluvad kahjustatud hoonete taastamiseks ja seenkahjustuse tõrjeks. Loodan, et toodud põhjused leiavad olulist vastukaja ehituskonstruktorite ja ehitajate hulgas. Pildid :
Eesnimi Perenimi PUITFASAADID Õppeaines: Hoone osad Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Pille Nagel Tallinn 2013 SISUKORD Puitfassaadide ehitamine ja renoveerimine: Puit on loodus- ja inimsõbralik ning meeldiva välimusega fassaadimaterjal. Soodsatel tingimustel kestab puitfassaad aastasadu. Korrektne välisvooder saavutatakse vaid juhul, kui hoone konstruktsioonilised lahendused on korras neid vigu ei korva ükski värv või immutusvahend. Konstruktsioonilise kaitsega tuleb ära hoida eelkõige puidu pikaajaline märgumine ja tagada märgunud puidu võimalikult kiire kuivamine. Soovitatav räästa laius on >600 mm, viiluotstes >400 mm ja sokli kõrgus >300500 mm. Välisvoodri taha tuleb jätta vähemalt 25 mm laiune, ülalt ja alt avatud tuulutusvahe. Voodrilaudade alumine ots või serv tuleb lõigata kaldu, et hoida ära piki voodrit allavalguva vee
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte
mida toidetakse läbi sagedusmuundurite) e) kaitstus väliskeskkonna mõjude eest – normaalkaitstus (lahtine konstruktsioon masina sisemise läbipuhumisega jahutussüsteem, ei märgistata); niiskuskindel (sisemine elektrikomponentide kaitse piiskade ja niiskuse eest, tähistatud märgiga); veekindel (hermeetiliselt suletud korpus, võib kasut veealustel töödel, tähistatud märgiga) 4. Elektriliste käsimasinate konstruktsioonilised põhielemendid. *korpus – enamasti valmistatud ülitugevast plastikust, varustatud ühes tükis käepidemega millesse on paigutatud lüliti ja muud juhtimiselemendid. Ülesandeks on kaitsta mehhaanilisi, elektrilisi ja elektroonilisi komponente väliskeskkonna mõjude ja töölist elektrilöögi eest. *energiat muundav seade – ettenähtud elektri- või mõne muu energia liigi muundamiseks mehhaaniliseks energiaks ja selle
ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt- siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2. Laevade konstruktsioonilised iseärasused. Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas (vt. Tahvel 3.I). Sadulsus on laadungimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja kiilukanna kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust
Marginaal- ehk piirkulud ja keskmised- ehk ressurssikulud – näide: täiendav kulu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ühe rongi lisandumisest raudteele vs raudtee hoolduskulud rongi kohta aruandeperioodil. Lühiajalised: muutuvkulud, Keskajalised: palgakulud: pikaajalised: kogukulu. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) – Muutuvkulud ehk välditavad kulud- konstruktsioonilised muutuvkulud: näide: vedurikütuste ja määrdeainete kulud. Diskretsionaalsed muutuvkulud- näide: ERV-l kui integreeritud ettevõttel on seni puudunud. Püsivkulud: Püsivad ehk siduvad omamiskulud: näide: teenistuslepingutes sätestatud kulud. Diskretsionaalsed püsivkulud ehk püsivad suvakulud: reklaamikulud. Segakulud: eeldatavalt tee hooldus- ja remondikulud. Astakkulud- Astmelis-muutuvkulud ja astmelis-püsivkulud. Näide: raudteeinfrastruktuuri depretsiatsioonikulud.
Tõstejõus võib tõsta vaba laba üles. Samal ajal tema kohtumisnurk väheneb ja tõus peatub kuni toimub tõstejõu selline vähenemine, et laba liigub alla. Kui rootori laba liigub alla suureneb tema kohtumisnurk ja nüüd tekkib moment kus laba alla liikumine peatub ja tõstejõus suurenedes hakkab laba suunama üles. · Nii toimub labade viibutus rootori pöörlemisel ümber telje. · Probleemi on labade balansis (erinev kaal; aerodünaamilised omaduses, konstruktsioonilised omadused, painduvus jms.) · See peab olema minimaalne. Tänapäeval kõik rootori on komplekteeritud ja häälestatud. · Kasutatakse pooltäpseid rootoreid, mis reguleeritakse välja kohapeal ja täpseid rootoreid, millede labad on küllaltpaindlikud, et kõrvaldada kõikumise fluktuatsioonid iseseisvalt. Kopteri liikumine õhus laba liikumisel alla kohtumisnurk suureneb. Eemalduva laba liikumine alla on üks suurt kiirust piirav
Selle eesmärk on tagada ülejäänud hüdroisolatsioonisüsteemide kaitse mehaaniliste vigastuste eest. Lisaks materjali kuju( mis meenutab siledal pinnal tihedalt asetsevaid sõrmkübaraid) tagab drenaazi ja ventilatsiooni. [1] KOKKUVÕTE Nagu eelpool sai mainitud on olemas erinevat sorti niiskusi mille eest on vaja hoonet või rajatist kaitsta. Selleks on olemas erinevad hüdroisolatsiooni materjalid, mida kasutatkse olenevalt niiskuse liigist ja kui konstruktsioonilised ja keemilised omadused lubavad, siis võib kasutada ka erinevaid hüdroisolatsiooni materjale või süsteeme koos. KASUTATUD KIRJANDUS: [1] www.langeproon.ee, Langeproon Inseneriehitus, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.langeproon.ee/index.php?p=tooted. [Kasutatud 3.veebruar, 2014]. [2] www.anmeri.ee, Anmeri OÜ, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.anmeri.ee/files/hoonetehydro.pdf. [Kasutatud 3.veebruar, 2014]. [3] www.betoonimeister.ee, Betoonimeister AS, [Võrgumaterjal]
liigitamise standard? TALO-80 13) Millised on TALO-80 klassifikatsioonisüsteemi kolm põhilist klassifikaatorit? · konstruktiivelementide klassifikaator (RO) · tööliigi klassifikaator (SUO) · kuluartiklite klassifikaator (KL) · kulupearühmade klassifikaator 14) Kuidas on üles ehitatud TALO-80 klassifikatsioonisüsteemi kood? 1) konstruktsioonilised elemendid ( nt vundament, katus jne.) 2) konstruktsiooni element (nt taldmik ) 3) edasi liigendatakse iga konstruktsiooni elementide töölülideks vastavalt sellele, mis töid vajatakse Nt. 21 vundamendi taldmik. 2111 vundamendi taldmiku laudraketisetöö 2117 vundamendi. taldmiku raketise lammutamine 2121 vundamendi taldmiku betoneerimine
Kordusküsimused 1. Nakkevõrkude töö põhimõte 2. Millised nakkevõrgu konstruktsioonilised iseärasused on eriti olulised püügi efektiivsuse seisukohast 3. Mis kujuga võib olla nakkevõrkude jada 4. Milliseid kalu püütakse õngpüünistega 5. Mis asi on "mail" 6. Milline näeb välja vertikaalne õngejada 1 12. Kurnpüünised 8. Kurnpüünised (Kalapüügieeskiri) (1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa
Imetavate emiste pidamine Vahetult enne poegimist (1 nädal) paigutatakse tiined emised poegimissulgudesse. Poegimine ja poegimisjärgne pidamine toimub nii osalise-, täisrest- kui ka monoliitpõrandaga individuaalsulus (vastavalt sellele ka allapanu kasutamine ja sõnniku eemaldamise süsteem). Piiratud liikumisvõimalustega imetavate emiste individuaalsulud Piiratud liikumisvõimalusega rest- või osalise restpõrandaga individuaalsulu (erinevad konstruktsioonilised lahendused) pindala on keskmiselt 4 - 5 m2. Sõnnik kogutakse kas lauda all paiknevasse sõnnikukeldrisse, eemaldatakse valgkanalite süsteemi või skreeperiga. Sulg on jaotatud emise ja põrsaste alaks. Teine võimalus on anda põrsastele puderjat sööta, siis peab söödaküna olema nii pikk, et kõik põrsad korraga sööma saaksid tulla (vähemalt 1,2 m). Lamamisala põranda temperatuur olgu 30-32 °C, õhu relatiivne niiskus 60-70% ja õhu liikumiskiirus mitte üle 0,15 m/sek.
Vaatamata konstruktsiooni lihtsusele esineb valesti paigaldamist OXYD-tüüpi reoveepuhastid on tehtud raudbetoonist ühine plokk: õhustuskamber + setiti kaks sümmeetrilist poolt mudatasku tüüpi setiti aktiivmuda valgub tagasi õhustuskambrisse pneumaatiline õhustus reovee viibeaeg 24h Valmistajaks oli Eesti Maaehitusprojekt OXYD on võrdlemisi töökindel puhastusseade, kuid vajab asjatundlikku hooldamist. OXYD-seeria põhilised konstruktsioonilised puudused on: monteeritavast raudbetoonist valmistatud seadet on raske muuta veetihedaks naeltega kinnitatud puitvaheseinad lagunevad reovees kiiresti ilma korrapärase hoolduseta ummistub setiti alaosas olev mudatagastuspilu ning sellega katkeb korranepärane mudatagastus Ringkanal on Eestis tehtud mitmeid ja on ka tänapäeval kasutusel. On universaalne puhastustüüp- saab teha väiksemaks ja suuremaks. See onmõeldud farmide juurde reoveepuhastuseks
KÜ-d annavad välja norme ja reegleid, mis on suunatud ülalmainitu tagamisele. Maailmas tegutseb palju selliseid ühinguid, kuid osa vanemaid ja soliidsemaid on üldtuntud ja usaldusväärsed. Osa KÜ-id on sihitud vaid oma riigi laevastikule. Kuid osa on rahvusvaheliselt tunnustatud. Need vanemad ja tunnustatuimad KÜ-d on loonud IACS - International Association of Classification Societies, Rahvusvahelise Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja
ülesandeid. KÜ-d annavad välja norme ja reegleid, mis on suunatud ülalmainitu tagamisele. Maailmas tegutseb palju selliseid ühinguid, kuid osa vanemaid ja soliidsemaid on üldtuntud ja usaldusväärsed. Osa KÜ-id on sihitud vaid oma riigi laevastikule. Kuid osa on rahvusvaheliselt tunnustatud. Need vanemad ja tunnustatuimad KÜ-d on loonud IACS - International Association of Classification Societies, Rahvusvahelise Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust,
KÜ-d annavad välja norme ja reegleid, mis on suunatud ülalmainitu tagamisele. Maailmas tegutseb palju selliseid ühinguid, kuid osa vanemaid ja soliidsemaid on üldtuntud ja usaldusväärsed. Osa KÜ-id on sihitud vaid oma riigi laevastikule. Kuid osa on rahvusvaheliselt tunnustatud. Need vanemad ja tunnustatuimad KÜ-d on loonud IACS - International Association of Classification Societies, Rahvusvahelise Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja
moodustus kahekihiline, terasega tugevndatud betoonsein. Konstruktsiooni eeliseks oli see, et betoon oli odavaim ehitusmaterjal ning kivide paikapanemiseks polnud vaja palgata kalleid oskustöölisi. Los Angelese neli maja mõjuvad monumentaalsete skulptuuridena. Nende suuri seinapindu elavdab betoonplokkide peen ornamentika. Sellest hoolimata oli betoonplokksüsteem määratud läbi kukkuma. Ühelt poolt ilmnesid konstruktsioonilised puudused, nagu lekkivad katused, teiselt poolt vastandus betoonplokkmajade esteetika liiga radikaalselt Californias moes olevale Hispaania koloniaalstiiline. 1924. aastal valminud Ennis House on kõige suurejoonelisem. Ruumid on ebaharilikult kõrged. Mõlemad magamistoad on elutoast terrassidega eraldatud, söögituba paikneb pool korrust kõrgemal. Selle maja juures kasutas Wright viimast korda vitraazaknaid. 1923. aastal valminud Storer House põhiplaan on T-kujuline ja tiibade kõrgused
Valguskastid, plakatid ja bannerid, neoonreklaamid.autoreklaamid, sildid ja viidad, lipureklaamid. KLeebisreklaamid ja reklaamplakatid. 23. Millised on välisreklaami paigutusele ja kujundusele esitatavad põhinõuded? 1. Välireklaamkandja peab olema ohutu inimese elule, tervisele ja varale ning keskkonnale, sealhulgas: 1.1 välireklaamkandja peab olema tugevalt kinnitatud või turvaliselt paigutatud ehituslikult kindlale pinnale; 1.2 välireklaamkandja konstruktsioonilised elemendid peavad olema omavahel kindlas ühenduses; 1.3 valgustatud välireklaamkandja puhul peavad olema tarvitusele võetud meetmed, mis väldivad või vähendavad elektrist tulenevaid ohte ja elektromagnetilisi häireid. 1.4 LED-ekraani vahendusel reklaami edastamine ei tohi häirida inimeste rahu. 2. Välireklaamkandja peab paigutama nii, et see ei sega inimeste ja sõidukite liiklemist. 3
(lagunemine peab hakkama toimuma juba selle aasta sügisel pihta; süsiniku ja lämmastiku suhe on seal suhteliselt laiem). Soovitav on kamar enne purustada või taimik hävitada Roundupiga. Hilisemal künnil on orgaanilise aine mineraliseerumine väga aeglane. Rahalisi kulutusi võib põhjustada näiteks piraatvaruosad, vale reguleerimine, vale künnisügavus, tera liigne kulumine või konstruktsioonilised ja tehnilised vead. Tuleb valida õige traktor (igale mullale oma) traktorile oleks vaja ka lisajõudu igaksjuhuks (20...30 hj lisaks raskete situatsioonide jaoks). Veojõu suurus sõltub: - mulla vastupanust (sõltub mulla lõimisest) - töökiirusest - töösügavusest - töölaiusest - hõlma kujust - mulla seisundist (kuiv, niiske, märg) - mulla kivisusest - adrapeitli ja adratera teravusest Lõpukünd peab olema sirge ja kokkukünniga paralleelne
Tegevusmahtu iseloomustavat suurust, mida käsitletakse kulude muutumise põhjusena, nimetatakse kulukäituriks. Kulukäituri muutudes mingid kulud muutuvad, mingid jäävad aga kogusummas samaks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Näiteks mingi perioodi jooksul kulutatud põhimaterjali kogus sõltub sellest, kui palju tooteühikuid valmistati. Eristatakse konstruktsioonilisi muutuvkulusid ja muutuvaid suvakulusid. Konstruktsioonilised muutuvkulud esinevad tootmisettevõtetes ning tulenevad mõõdetavatest põhjuslikest seostest sisendite ja väljundite vahel (nt kahest kilogrammist tomatitest saab valmistada 1 kg ketšupit). Muutuvad suvakulud muutuvad koos tootmis- või müügimahuga põhjusel, et juhtkond on otsustanud kulutada kindlaksmääratud osa müügitulust või kindla rahasumma iga müüdud ühiku kohta. Püsivkulud ehk püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei
vahetatavuse kindlustamiseks. Peamiseks põhjuseks on võimalike tehnoloogiate suur mitmekesisus. Sama toode võidakse teha alguses universaalpinkidel, hiljem seerias automaatpinkides. Toote tehnoloogilisus määratakse suuresti talituslike mõõtmete lähtepindade ja tehnoloogiliste lähtepindade valikuga ja mõõtmete paigutamisega joonisel. Mõõtmestamine on tehnoloogiliselt sobivaim, kui konstruktsioonilised ja tehnoloogilised lähted kattuvad, kui mõõde on tagatav häälestatud pingioperatsiooniga, lihtsalt kontrollitav, ratsionaalses järjestuses töödeldav. Nt allesjäävat osa on lihtsam mõõta kui mahatöödeldud osa. Oluline on lahti mõtestada avade vahelised kaugused (erinev põhimõte, kui kasutatakse kontrollimiseks kaliibreid, universaal mõõteriistu või koordinaat mõõtmeid). Arvestada tuleb tootmisprotsessis esinevat mõõteriista muutust (nt kulumine).
pingekontsentratsiooni tegur, KF – pinnatöötlustegur ja 0,1 empiiriline tegur, mis iseloomustab materjali tundlikkust tsükli assümmeetria suhtes. Mastaabitegurid Kd ja Kd on legeeritud teraste korral võrdsed, süsinikterastel Kd > Kd . Võllide ja telgede väsimustugevust tõstvad meetmed. Võlli väsimustugevust saab tõsta konstruktsiooniliste või tehnoloogiliste meetoditega. Konstruktsioonilised meetodid on suunatud pingete kontsentratsiooni vähendamisele. Pingekontsentratoriks on võllil tavaliselt liistupesa või ülemineku aste võlli ühest läbimõõdust teise. Suurendates ülemineku raadiust saab vähendada pingete kontsentratsiooni. Selel 14.4. on näitatud siirdmike liigid. R (0,75 ... 1,0)d R R R d
annaabi.ee 
