peaaegu polegi, sest kirik suhtus Bütsantsi eeskujul sellesse halvasti. Maal. Bütsansi meistrid tõid tehnilised võtted ja seinamaalide süsteemi: Theophanes Kreeklane-maalid võimsalt dünaamilised,ekspressiivsed, kontrastid põhinevad hele-tumedusele, kehad motelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega.Andrei Rubljov. Munk. Esimene vene meister. Vladimiri Jumalaema.uskumuste järgi maalis selle evangelist Lukas 12 saj algul toodi see Konstantinoopolist Kiievisse,1155 tõi vürst Andrei Bogoljubski ikooni Vladimirisse, kust see 1395 Tamerlandi pealetungide tõttu Moskvasse toodi ,,Kolmainsus!-autor Andrei Rubljov.
Templiordu,Johanniitide kui ka Bütsantsi vaheline läänekristlus ühinesid elu päästmiseks Vastutasuks tuli sultanit e Hospitaliitide Ordu ja poliitilises umbusk. Richard I katoliku kiriku alla. andsid linna tagasi. sõjaliselt toetada. Teutooni e Saksa Ordu mõttes Lõvisüda sai Veneetsia sai osa Tüürose ja Jaffa Konstantinoopolist, linna vahelise Marmara mere rannikuriba ja sadamalinnad ja Kreeta kristlikud saare. palveraänddurid võisid 3 aasta vältel külastada
Jeruusalemma tähenduses ja Inglise ja Läänekristluse kuningriigi Tripolise KuningasRichard I ühinemine karoliku kiriku ja Edessa krahvkond Lõvisüda. egiidi alla(see saavutati) ning Antiookia *Suurenes Bütsantsi *Lisaks sai vabariik osa Konstantinoopolist, vürstiriik ja ristisõdijate Adrianoopoli,Marmara *Kuid strateegiliste vaheline umbusk. mere sadama linna ja vigade tulemuseks Kreeta saared. (mis olid oli nendevastaste olulised tugipunktif vaenude suurenemine vahemere kaubanduses)
Bütsantsi valdusi ihates Ikonioni sultaniga liidu. Neljas ristisõda Väga tähtis: · Ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli nind seejärel haarasid nad enda võimu alla Bütsantsi provintsi ja lõid neile aladele Ladina keisrisiigi. · Innocentius kolmas jõudis enda põhieesmärginie ühindades ida-ja läänekristluse katoliku kiriku egiidi alla. Tähtis: · Veneetsiast sai kõige võimsam riik, kuna nende vabariik sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamalinna ja Kreeta saare, mis kujutas endast olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Oluline: · Bütsantsile tähendas Neljas ristisõda suurimat tagasilööki, kuigi neil õnnesus laevastiku ja raha abiga ristisüdijad südaaladest välja tõrjuda, ei saavutanud impeerium enda endist hiilgust. · 1195.a ilmus välja Angelos, kes lubas tasuda ristisõdijate võlad, liituda Egiptuse vastu
*7. saj moodustati uued piirkonnad ehk teemad, mille eesotsas seisid asehaldurid ehk strateegid, nende kasutuses oli 5000liimeline talupoegade ehk stariootide maakaitsevägi. Talupojad said teenistuse eest jaosmaa. 11. saj kaotas maakaitsevägi aga oma sõjalsie tähtsuse. Seejärel tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased. Välispoliitika: *Justianuse ajal võeti eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. *Konstantinoopolist sai tähtis sild Õhtu ja Hommikumaa vahel.*Bulgaaria riik sai Bütsantsi alaliseks vaenlaseks. (6. saj II pool) *7.9. saj piirasid araablased mitmel korral Konstantinoopolit. *9.10. saj korraldasid Konstantinoopoli vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos KiieviVene slaavlastega. *11. saj kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks türklased, kes saavutasid 1071. a Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu
Keisrite võim ei olnud aga püsiv, neid kukutati paleepöörete tagajärjel. Troonilt tõugatud keisrid kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantsi esimene õitseaeg oli keiser Justinianus I (527-565) ajal. Ta arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja pani kirja ka Rooma õigusel rajaneva "Tsiviilseaduste kogu". 532.a surus ta maga ka Nika ülestõusu Konstantinoopolis. Eesmärgiks võeti ka Rooma keisririigi alade taastamine. Konstantinoopolist sai sild Hommiku- ja Õhtumaa vahel, kuhu kogunes kasumeid orjadest, siidist, sametist, klaasist jne. arvelt. See lõbu ei kestnud aga Bütsantsil kaua, 6. saj tungisid Balkani ps. Slaavlased ning rajasid Bulgaaria riigi (681- 1018). 7.-9. saj. vallutasid araablased Palestiina, Süüria, Aafrika ja Vahemere saared. Mantzikerti lahingus 1071 a. saavutasid Bütstansi üle esimese võidu ka türklased.
raskuse ja pehme aluspinna tõttu viltuseks. 7. Veneetsias asub Basilica di San Marco (Püha Markuse kirik) - segu Ida ja Lääne traditsioonidest, sinna on maetud evangelist Markuse, linna kaitsepühaku surnukeha. 11. sajandil ehitati sellest Bütsantsi stiilis kuppelkirik, eeskujuks Konstantinoopoli Hagia Sophia kirik. Kohale kutsuti Kreeka mosaiigimeistrid loomaks võlve ja kupleid. Peaukse kohal on pronkshobused, mis toodi Konstantinoopolist. 8. Profaanarhitektuur: ilmaliku funktsiooniga arhitektuur, püstitatud linnuseid ja linnakindlustusi, kasutati looduslikke olusid enda huvides, näiteks künkad ja veekogud. Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid süzeesid, kõige rohkem Viimse kohtupäeva stseeni, reljeefidel ei ole realistlikkusele tähelepanu pööratud, inimfiguuridi on kujutatud moonutatuna, moonutatud taime ja looma kujutised. 9
Isaak II Angelos sai Bütsantsi võimu tagasi, süvenesid basileuse vastased meeleavaldamised, 1024. aastal toimus pealepööre, basileus tapeti. Lääne-kristlased vallutasid Konstantinoopoli ja teisi provintse ning lõid Ladina kuningriigi. Innocentius III oli üllatavalt kiiresti jõudnud ühe oma põhieesmärgini ida- ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all. Veneetsiagi võis tulemuste üle üksnes rõõmu tunda. Vabariik sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamalinnad ja Kreeta saare, mis kõik kujutasid endast olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Bütsantsile aga tähendas IV ristisõda suurimat tagasiööki 4. sajandist alates. Kuigi 1261. aastal õnnestus Nikaia keisril Michael VIII Palaiologosel Genova raha ja laevastiku abiga Konstantinoopoli basileuse võim taastada ja ristisõjad Bütsantsi südaaladelt välja tõrjuda, ei saavutanud impeerium enam kunagi oma endist hiilgust.
aastal ja see pühitseti sisse 8. oktoobril 1094. aastal, mis seisab nüüd vana Doodzipalee kõrval (Doge's Palace) ja seda tuntakse kui ka Chiesa d'Oro (kuldkirik). Markuse säilmed maeti marmorist kirstuga altari alla. Püha Markuse katedraal on alati olnud Lääne-Euroopas ainulaadne hoone, osaliselt arhitektoonilise vormi ja osaliselt mosaiikehiste ebatavalise lopsakuse tõttu. Mõlemad ebatavalisused pärinevad Itaalia idanaabritelt. Arvatakse, et kiriku kavand ja arhitekt pärnevad Konstantinoopolist, kelle tellis Doge Domenico Contarini, ja sellele oli eeskujuks seal asuv Justinianuse palju vanem Pühade Apostlite kirik, mis hävines türklaste vallutuse käigus. Katedraali pikkuseks on 76m, transeptide laius on 61m ja aatrium laiuseks on 47m. Katedraali läänekülg vaatab Piazza ehk linna väljaku poole. Ehitise aluskonstruktsioon on 11. sajandi kiriku oma, kaasa-arvatud marmorpõrand, kuid palju ehisdetaile lisati hiljem, sealhulgas ka pitsisarnane kiviääris
vaimuhaige poja Fjodori naise vend, kelle nimi oli Boriss Godunov. Peale Fjodori surma sai Godunovist järgmine tsaar. BORISS GODUNOV (1598-1605). Boriss Godunov oli olnud üks opritsina juhtivaid tegelasi, kuid Ivan IV surma järel õnnestus tal siiski võimu juurde jääda. Ta tugevdas tsaarivalitsust veelgi. Tema teeneks tuleb pidada püüet tugevdada majandust ja kindlustada riigi piire. Venemaa välispiiride haprus oli ohuks riigi terviklikkusele. Tema ajal saavutas Vene kirik Konstantinoopolist sõltumatuse (1589). Kuna Godunov oli opritsnik, siis ei olnud ta rahva seas populaarne, kuid samas ei olnud ta väga halb valitseja. Teda kahtlustati Ivan IV poja Dmitri tapmises. VALE-DMITRI 1601. a. oli näljahäda ja väga külm talv. Puhkes talurahvasõda. Ilmub välja isik, kes nimetab end hukkunud Dmitriks. Kui see oleks olnud tõsi, oleks Godunov pidanud loovutama Dmitrile trooni. Isehakanud Dmitrit tunnistasid need, kes tahtsid Boriss Godunovist lahti saada.
Esimesse õitsengujärku keiser Justinianus I valitsemisajal. Arendas sõjalis-bürokraatliku monarhia, kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise “Tsiviilteaduste kogu”. 532 surus maha Konstantinoopolis Nika ülestõusu, lastes väepealikel raiuda surnuks üle 30000 inimese. Välispoliitikas eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. Vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. Hiigelimpeeriumis sai Konstantinoopolist tähtis sild Õhtu ja Hommikumaa vahel ning riigikassasse kogunes muinasjutulisi kasumeid kaupade läbiveo arvelt. 6. saj II poolel ujutasid Balkani poolsaare üle slaavlased. Rajati esimene Bulgaaria riik, millest sai Bütsantsi alaline vaenlane. 7. - 9. saj vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika põhjaosa, Hispaania, Vahemere saared, piirasid Konstantinoopolit, mille vastu tegid 9 -10. sajandil sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi-Vene
C onstantinus rajas i mpeeriumile uue pealinna, mis sai ni meks Konstantinoopol. Ta hakkas ise sealt valitse ma, ta m ääras endale kaaskeisri(valitseja) Roo ma. Sellega seoses l õhenes Roo ma i mpe erium kaheks , lääneroo ma keisririigiks , keskusega roo mas ja idaroo ma keisririigiks, keskuse ga B ütsants. C onstatinus oli esi m ene kesier kes võttis vastu ristiusu, tema ajal sai ristiusk lubatud usuks ja 4.sajandi l õpus juba roo ma riigiusuks. Konstantinoopolist sai suur ristiusu keskus Roo ma k õrval. 4.sajandi teiseks pooleks oli lääneroo ma muutunud üsna haavatavaks just sellel hetkel leidis aset niini metatud suur rahvaste rändamine. LääneRoo ma ida piiride taga elasid paljud ger maani h õi mud. Seni suutsid roo mlased neid üsna edukalt tõrjuda. 5.sajandil tungisid ida poolt ger maanlaste aladele hunnid. Hunnid olid rändkarjakasvatajad, kes olid väga liikuvad, neil oli suurepärane ratsavägi, nad olid väga sõjakad.
Lahing kaotati ning taganeti, et oodata prantslasi. Prantsuse väed aga suundusid itta rahulikult ja neid ei kardetud ning seetõttu ei olnud teepeal suuri rüüstamisi. 1147. Oktoobris olid nad üle Bosporuse väina jõudnud ja Nikaia läheduses kohtuti sakslaste sõjaväe riismetega. Raskel teel suur osa hobustest hukkus ja Louis VII tuli mõte viia sõdijad Süüriasse laevadel. 1148. Kevadel jõudis Louis Antiookiasse, kuhu varsti jõudis Konstantinoopolist ka Konrad. Koos otsustai minna vallutama Jeruusalemma. Järel oli vaid 50 000 sõdalast. Mitmes lahingus löödi musulmane. Ristisõdijad oleksid vallutanud Jeruusalemma, kui oleks kohe alatud tormijooksuga, aga hoopis rüüstati ümberkaudseid alu. Vahepeal kogusid türklased aga sõjaväge ja 28. juulil 1148 otsustasid sõdijad Euroopasse naasta - tulemusteta. III Ristisõda 1189-1192 1187. aasta oktoobrikuu keskpaigas sai paavst Urbanus III kurva sõnumi - Jeruusalemm oli langenud
vürstiriik ristisõdijate vaheline umbusk. kiriku egiidi alla(see saavutati) *Kuid strateegiliste vigade *Lisaks sai vabariik osa tulemuseks oli nendevastaste Konstantinoopolist, vaenude suurenemine Adrianoopoli,Marmara mere sadama linna ja Kreeta saared. (mis olid olulised tugipunktif
eeskirjadele. Figuuride käsitluslaad on monumentaalne: seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud jäikadesse riietesse, näod tõsised. Bütsantsi kunsti teisel õitseajal levis ikoonide maalimine. Neid maaliti laudadest alusele munatemperaga. Kunstkäsitöö Tõenäoliselt tõi Bütsantsile kõige rohkem kuulsust käsitöömeistrite looming. Kasutati kallihinnalisi materjale- kulda, hõbedat, emaili. Lääne-Euroopas hinnati kõrgelt bütsantsi riiet. Konstantinoopolist sai siidikudumise keskus. Vanavene kunst Bütsantsist kutsuti Venemaale eri alade kunstimeistreid. Ajapikku kasvas kohalike kunstnike osatähtsus ja ka rahvuslik omapära. Selle kõige silmatorkavamaid avaldusvorme on sibulkuppel. Arhitektuur Enamik vene kirikuid on ruudukujulise põhiplaaniga. Ruumi liigendavad sambad, jaotades selle löövideks. Venemaal mõeldi ka enam kiriku välisilmele. Palju ehitati väikseid neljasambalisi kirikuid. Kuplite kuju on mitmekesine
ehitatud ja millest ning kuidas. Novgorodi Kreml e. Detinets Ehitatud 10-15.saj. 1,5km pikkune ja 10,6m kõrgune kivimüür. Kirikul oli 13 torni. Tänaseni on säilinud vaid 9. Sofia katedraal e. Püha Tarkuse kirik Asub Kremli põhjaosas. Riskuppelkirik on valmistatud puidust 989. a. puidust. Hiljem on seda taastatud aastatel 1030-1045 ja 1045-1050. Kirikul on 6 kuplit. Praeguse Venemaa vanim kirik. 11.saj. peale vana kiriku põlengut kutsuti meistrid Konstantinoopolist, kes võtsid uue hoone ehitamisel eeskuju Konstantinoopolis asuva Sofia katedraalist. Kirik ehitati pae- ja telliskividest. Katedraal oli nii vaimuliku kui ka poliitilise elu keskuseks. Sinna on maetud Novgorodi vürste, peapiiskoppe ja rikkaid bojaare. Kiriku siseseintel on kohati säilinud vanade, 11. ja 12. saj seinamaalide fragmente. Peakuplil istub tuvi, kes legendi järgi oli peale 1570.a. linna rüüstamist verest punaseks värvunud
LEEDU SUURVÜRSTIRIIK Millised riigid mõjutasid peamiselt. Vana-venemaa ja Poola. Vene riik tekkis 9. saj lõpul keskusega Kiievis. Nagu ilmneb vene Letopissidest 10.saj lõpul 11.saj algul ulatusid Kiievi vürsti valutusretked Leedu aladeni. 983 a. Korraldas ta sõjakäigu japiidide vastu, rahvusrühm, kellest suur osa sulas hiljem leedu rahva hulka. 988 võttis Kiievi Vladimir Konstantinoopolist vastu ristiusu ja üritas Konstantinoopolist lähtuvalt laiendada oma piire. 950 Kiievi kroonikates juttu kahest leedu hõimust, kui suurvürsti maksukohuslastest. 11. saj lõpul hakkas Kiievi keskuse võim vähenema ja Leedule said olulisemaks väiksed Vene vürstiriigid naabruses. Juba 12. saj aga nõrgenes aga Kiievi keskvõim sedavõrd, et leedulased hakkasid ise Vana-Vene riigile ohtu kujutama samas aga ka muutus ta Venemaale oluliseks liitlaseks ühiste vaenlaste vastu. Leedulaste sõjakäigud ulatusid Pihkva alla ja Liivimaale
Orjandus feodalism Uus inimtüüp ja väärtused Antiiktsivilisatsioon varemetes Katk Kaubateede metsistumine - kauplemise Rüütliturniirid ohtlikkus Haritud on see, kes tunneb antiiki Kristlus Kultuuride segunemine Kultuure oli vastavalt seisustele - kiriklik, Konstantinoopolist sai kultuurikeskus rüütli- ja linnakultuur Aeglane urbaniseerumine Seisuslikkus Linnatänavad olid kitsad, turvalisuse Kadusid kirjaoskus, koolid, raamatukogud pärast suleti need ööseks, turuplats koos Ainsad kirjaoskajad vaimulikud katedraaliga, rüütlite linnamajad.
pealinna püstitamine ei päästnud Rooma Impeeriumi aina süvenemast majandus-poliitilisest kriisist, mis oli tegelikult tingitud riigi hiiglaslikest mõõtmetest ning eelkõige orjanduse, kui tootmisformatsiooni stagnaatsioonist ning lagunemisest. Konstantinoopoli olemasolu ei saanud küll tagada hiigelsuure lagunemisprotsessis oleva riigi ellujäämist kuid seevastu tagas see Antiikmaailma saavutuste säilimist ning edasist arengut keset varajase keskaja pimedust. Just Konstantinoopolist sai alguse Bütsantsi Impeerium, millest omakorda sai omanäoline kultuuri katel, kus kahe absoluutselt erineva kultuurkonna , lääne ja ida-vaheline süntees, vana maailma ida ja lääne sümbioosi-Hellenismi alusel,tekitas unikaalset ja omanäolist kultuuri, millel oli potentsiaal leppitada mõlemad osapooled. Just see riik sai tagada antiikpäranduse edasiandmist uuele sündivale maailmale ning tagada stabiilsus Balkani polüetnilises ja polüreligiooses regioonis.
Nii siirdus ristisõdijate vägi Konstantinoopoli alla. Juhtusid seda väge Veneetsia doodz Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja paavst Innocentius III. Ku Isaak II Angelos võimu tagasi sai, ei pidanud ta oma lubadustest kinni mis viis paleepördeni ja tema tapmiseni. Pärast seda loodi Bütsantsi provintside aladel Ladina keisririik. Innocentius III oli oma põhieesmärgi täitnud-- ida-ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all. Veneetsia sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamlinnad ja Kreeta saared-tähtis osa Vahemere kaubanduses. Bütsans aga sai suure tagasilöögi. VIIES RISTISÕDA 1217-1221 Algatas paavst Honturius II, kes tahtis vallutada Damietti linn, et see Jeruusalemma vastu vahetada. 1219.aastal see vallutati, kuis ristisõdijaid püüti lõksu ning enda päästmiseks tuli neil see 1221.aastal tagasi muhamedlastele anda. KUUES RISTISÕDA 1228-1229
ta sealt kõigepealt minema oma nooremad vennad, sama juhtus ka isa bojaaride ja lähikondlastega. Pealinna viis üle oma osastisvaldusse-nooruslinna Vladimirisse ja sellest ajast hakatigi kutsuma Vladimir-Suzdalimaa(pealinn sinna kuna seal polnud veetset ja tugevaid bojaare). Viis ellu suuri ehituspaane mis pidid näitama tema plaani kinnistuda Kirde Venes ja teha lõpp senistele vürstide kohavahetustele. Peagi oli Vladimir juba vanemaks linnaks Rostovile ja Suzdalile. Üritas Konstantinoopolist saada heakskiitu plaanile luua Vladimirisse oma metropoolia kuid see ei õnnestunud. Valitsemis ajal tegi kõik et Vladimir-Suzdalimaa tähtust tõsta, nt tuues ettekäändeks vaidlused Kiievi trooni pärast saatis omale ustavad vürstid sinna ja alasi Kiievi vallutada ning pani sinna valitsema oma venna Glebi, suurvürsti tiitli aga viis Vladimirisse. Peagi üritas Novgorodi vallutada kuid sai lüüa, kuid järgmisel aastal
Sellest juhtumist lähtuti ka edaspidi ehk riikliku seaduse järgi lahendas kirik ise oma probleeme vaimulikega. Damasuse ajal kujuneb välja ka paavsti kateeder, apostellik tool ei ole seotud enam piiskopi isikuga, vaid on ajatu. Samuti kuulutas Damasus Rooma valitsemisõigust Ida üle. See viis Konstantinoopoli kirikukoguni 381. aastal, kus kehtestati, et metropoliitide võim piirdub nende oma kirikuga ja ka ordineerimine ei tohi toimuda väljaspool oma kirikut. Konstantinoopolist sai uus Rooma, seda otsust ei ole Rooma tänase päevani tunnistanud. Paavst Leo Suurt (440 461) peetakse esimeseks suureks paavstiks, ta sai esimesena nimetuse doctor ecclesia. Kui Idas arenes välja riigikiriku mõtlemine, siis Roomas kasvas järk-järgult paavsti iseseisvus. Leo Suure ajal hakkas arenema ka kiriku juhtimise aparaat. Süsteem asus kinnistama suhtumist, et paavst on kiriku pea. Paavst lähtus diakonitest, esialgu oli neid 7 ja nii hakkab kujunema paavsti õukond ehk kuuria
Kukkus läbi. Poola-Leedu riigis roll, Baseli kirikukogu ja paavsti vastuolud. Ka katoliku kogu polnud nõus. Moskva Vm-l Issidor vangistati, veetis ülejäänud elu It , olles üheks juhtivaks tegelaseks juhtimises. Kiriku unioon üks episood. Metropoliidi koht jäi pärast seda vakantseks kuni 1448.a-ni. - - seati ametisse metropoliit Iona . Iona valimist hinnatud kui faktilist autokefaaliat (omavalitsusõig). Seatakse ametisse, et valitakse koha pealt. Konstantinoopolist heakskiitu ei oodata. Tegu teadliku lahtiütlemisega Konst. teadliku lahtiütlemisest. Vm-l hakatakse viljelema Iona valmisega, ladinuse vastast poeemilist kirjandust (??). Näitab miks Kr õigeusk õige ja miks lad vale. Tradits ajal käsitluses, 13.saj nähakse ladina ja Vene maailma konflikiaega (sel ajal ei looda lad vastast kirjandust). Alusetult arvatakse. Juudivastane pol kirjandus, aga juute pole. Issidori
annaabi.ee 
