Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konstantin Päts". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
1874, flores, konstantin, presidentKONSTANTIN PÄTS * 23.02.1874 Tahkurannas 18.01.1956 Burasevos, Kalinini oblastis Venemaal Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Elulugu Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis 23. veebruar 1874 ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist Tartu ülikoolis, siirdus Konstantin Päts Tallinna
Lähte Ühisgümnaasium Konstantin Päts ja tema osa Eesti ajaloos REFERAAT Lähte 2007 2 Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine on olnud üks väga keerukas protsess, mis on nõudnud paljude inimeste elusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele, kuid oleme suutnud teha seda lõppkokkuvõttes siiski edukalt. Antud tegevuse käigus on teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta on kahtlemata Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees. Kui arvata kokku tema tegutsemise vastutus- rikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, siis ei leidu talle vastast. Ta oli Eesti Vabariigi kõige esimene president. Pätsi tegevus Eesti Vaba- riigi loomisel 1917-1919 oli otsustavam kui kellelgi teisel. Nagu kõikidel teistelgi tähtsatel ja juhtivatel isikutel on ka vastaseid. Ta ei
ga Appac 9. 2008 : · CT.1- · CT.2- · CT.3- · CT.4- · CT.5- · CT.6- · CT.7- , , · CT.8- · CT.9- · CT.10- · CT.11- · CT.12- · CT.13- : , - . , , . 3794 . 1521 4,2 . . . . . . 1408,56 . (2003). 45 227 . . 71,5%; 28,5%. 30 1 . . - (318 ). . : , . - : 15 (), 6 . : = 100 . : 24 . : « , ». . , . , . 7:11, 105 165 . -- 4 1884 . -- . 21 1918 . 1922 -- . 1940 . 1987-1988 ., . 24 1989 ., , 1990 , -- . 5 2005 . 26 1953 . , : (1987), (1992) (2003) 1976 (), 1978 (), , , , 2006 - ... 2004-2006 2002-2004 () 1999-2002 1998 1996-1998 1993-1996 , 1988-1993 « » () 1984-
Referaat Konstantin Päts Konstantin Päts (1874-1956) Konstantin Päts on kõigile tuntud kui Eesti Vabariigi esimene president kuid lisaks sellele auväärsele ametile oli tal ka riigis teisi väga tähtsaid töid. 1. Eesti Vabariigi peaminister Ametiaeg: 24. veb 1918 – 8. mai 1919 2. Riigivanem Ametiaeg: 25. jan 1921 – 21. nov 1922 4. Riigivanem Ametiaeg: 2. aug 1923 – 26
Põllumeestekogudesse. 19201937 oli IV Riigikogu ning alates 1938 I Riigivolikogu liige. Oli 19191920 riigikontrolör, 1920, 19211924 ja 19241926 siseminister (teda peetakse Eesti politsei rajajaks), 19261932 ja 19331934 III, IV ja V Riigikogu esimees, juulist novembrini 1932 riigivanem, 19341938 siseminister ja peaministri asetäitja, 19381939 peaminister. 4 Pärast 12. märtsi 1934 riigipööret oli ta Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri järel kolmas mees riigis. Kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud. Talupidamine Pidas aastast 1925 Harjumaal Raasiku vallas Arukülas Hellema õppe- ja katsetalu, kus kasvatati peamiselt kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja. Muud ametid 19111912 oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatavate näituste sekretär
: , Ballets russes, -- , 1911 . « » 1909 , 20- 1929 , . , . , , -- , , , , -- . « » . -- , , , -- -- , , , . -- , , , , , -- . . . « »[1], « »[1]. , . -- , «-», «» « » -- . , -, ( , ), . -- VI «, ». (1909) , 1906 , -- . 1907 -, , . 1908 , « ». 1909 , 1909 . , . , 1890- , II, 25 000 . . -- , , -, -- , . « »[3]. -- , , . -- , , . « , »[4]. . , , , , , , , . , , , , . . 1909 , . , , « ». ,
kasutamata diplomaatilised võimalused Nõukogude Liidu tegevust ja hilisemat okupatsiooni hukka mõista. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti, kuid on viidatud ka vapside 1934. aasta ebaseaduslikust riigipöördekatsest tulenenud tupikseisule, mille tõttu tal polnud moraalset õigust Nõukogude Liidu analoogilist tegevust hukka mõista.[2] Rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti uue Andrei Zdanovi poolt kokku pandud valitsuse koosseis, juriidiliselt õigustühiseks. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine.[3] 21. juunil 1940 andis Päts allkirja Andrei Zdanovi poolt kokku pandud Johannes Vares-Barbaruse valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat Jüri Uluots Referaat Juhendaja: Õp. Antti Leigri Suuremõisa,2006 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ELULUGU...................................................................................................................4 TEENISTUSKÄIK...................................................................................................... 8 TEOSED...................................................................................................................... 8 TEENETEMÄRGID....................................................................................................8 JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 18. september 1944).................9 KIRJANDUS...................
P H: X C H: C 2011 O 1. B........................................................................cmp 4 2. pmy ...........................................................................cmp 5 3. ...............................................................cmp 6-8 4. ..........................................cmp 9 5. P...........................................................................cmp 10 6. Y ........................................................................cmp 11 B , u . "", . , , , . Tapmy (. Tartu, . Dorpat, Dörpt; 1030--1224 1893--1919 ) , 1224-- 1893 . (, ) -- (. ). 1030 ( , « ». , . : 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 1030 , 98 561 (2011) (80%) (16%) UTC+2, UTC+3
.............11 Kokkuvõte..........................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Eesti tuntud riigimeeste hulgas on kahtlemata üheks suurkujuks Konstantin Päts, mees, kes pikki aastaid pidas võitlust võõraste võimudega Eesti vabaduse eest ja kelle juhtimisel 1917/1918 aastate tormikeerises loodi Eesti Vabariik. Pätsi elulugu ja isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimunud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga, aga samuti Eesti riigi ülesehitusega. Tema nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku. 3
· Tartus kokku tulnud noorte rühmitus · eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - Kerem, August Töö- ja Hoolekandeminister - Amberg, Kohtuminister - Gabrel, Rudolf II Riigikogu lõpetamine
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Referaat Koostaja: Laura-Liis Piigert Juhendaja: Maie Jesjutina 2012 PÄRNU 1. , 9 , 1156 - . , , , 1156 , , , - , , . 1153 . , , . , . : , , , . . , , , . , , . - , , . , , - , . , , , , . , , . , , (). , . , , . , 9 , . 12 , , . , . 1147 , - , , -, « », , - ( ). , , , . , 15 1157 , , , . , -. . , , : , , . 2. . , - , , . 13 , . , , . , , III , . , 1319 , , , - . , " ", , ,
. , . , -- . 50 . 45 226 ². . -- 1 340 935 ( , ). : -- 68,6 %, -- 25,6 %, -- 2,1 %, -- 1,2 %, -- 0,8 %, -- 1,7 %. : - , - , - -. : - , - ; - , , , , ; , "", , . : (396,9 , 29,6% , 1.01.2007); (102 ), (66,7 ), - (45,4 ) (44,1 ). 1 500 . , 2 900 . , . . , ( ), . . , . 15 : --- --- . -- -- . -- -- . --- --- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . 1 - 24 - 24 - 20 - 10 - 24 - 1 - 25, 26 -
1865 Tartus asutatakse laulu ka mänguselts ,,Vanemuine" 1866 Eesti uus vallaseadus paneb kindla aluse talurahva omavalitsusele. Vald vabaneb mõisniku eestkoste alt. 1868 Eestis keelustatakse teoorjus 18.20. juuni 1869 Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus 1870 Valmib Peterburi Paldiski raudtee, esimene Eestis 1872 Asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. Esimene president Jakob Hurt. 1878 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht ,,Sakala" 1882 Sureb C. R. Jakobson 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS i sinimustvalge lipp 1887 Venestamise käigus viiakse rahvakoolid vene õppekeelele 1889 Talurahvaasutuste reformiga kärbitakse tunduvalt vallaomavalitsuse õigusi. Asjaajamine viiakse eestis üle vene keelele 1896 J
Sama aasta oktoobris korraldati uue põhiseaduse vastu võtmiseks kolmas referendum, mis seekord, vapside meeleheaks, läks läbi. Uus põhiseadus lõi ka riigivanema ametikoha, kelle valmine pidi toimuma 1934 aasta aprillis. Kandideerima uuele ametikohale hakkasid 4 meest - Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Konstantin Päts (Põllumeestekogud). Paraku kahe mehe võimujanu pärast valimisi kunagi ei tulnudki. Päts ja Laidoner teostasid 12.03.1934 riigipöörde ja valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra. Laidoner keelustas poliitilised melleavaldused, sulges vabadussõjalaste ühingud ja lasi politseil vahistada vabadussõjalasi. Parlamendi saadikutel ei lubatud enam kogueda. Aasta lõpus algas sõnavabaduse piiramine ning kehtestati ka kontroll teistele elu elualadele. Peagi
Paldiski Ühisgümnaasium Rastrelli looming Referaat Koostaja: Anna-Maria Belousova PALDISKI 2015 Bartolomeo Francesco Rastrelli (1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli itaalia päritolu Venemaa arhitekt, alates 1730. aastast vanemõuearhitekt. Eriti luksusliku hilisbaroki esindajana oli ta keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna soosingus. Katariina II pidas teda aegunuks. Rastrelli tuntuimad teosed on Talvepalee jms keiserlikud lossid. Eestis on tema töökojas valminud jooniste järgi tehtud Ahja mõis. Rastrelli olulisemad tööd Rundāle loss 1736 Jelgava loss 1738 Peterhofi Suure Palee laiendus ja uuendamine 1747–1752 Andrease kirik Kiievis 1747–1749 Peterburi Smolnõi kloostri peakirik 1748–1754 Vorontsovi palee Peterburis 1749–1752 Tsarskoje Selo Katariina vana palee asendamine uuega 1752–1757 Stroganovi palee Peterburis 1751–1754 Talvepalee 1754–1762 1. Rundāle loss (saksa: Schloss Ruhenta
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ..................................................................................5 Viiuli- ja klaveriteosed.......................................
. , . . , , . 1861 . . , . «» 20 . : 20 % , 80 %. , 49 , ( ), . , (). , . , . : , , , , . 1860--1870- . , . 1864 . : . , , , . , ( , , , , .). 1864 . , ( ), . , , . 1870 . : , ( , , , , .) , , , . 1874 . . , 21 , . : 6 67 . , . . 1863 . , . 1864 . , . 1870 . , . . 1865 . . , , . . « » 1860--1870- . , . I . II . , . , , . : . . , . . , . . , . . . - . . . « », , , . , . 1862 . , « ?». . . . 1860--1870- . 18611864 . « »
Kallavere Keskkool Referaat KONSTANTIN PÄTS Caroly Nigul Õpetaja: Jaan Kaupmees Maardu 2018 SISUKORD Sissejuhatus Elulugu Pätsi tegemisi Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Eesti tuntud riigimeeste hulgas on tähtsaal kohal Konstantin Päts, mees, kes pikki aastaid pidas võitlust võõraste võimudega Eesti vabaduse eest ja kelle juhtimisel 1917/1918 aastate tormikeerises loodi Eesti Vabariik. Tema nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku. Pätsi elulugu ja tema isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimitud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga aga samuti Eesti riigi ülesehitusega. Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid.
jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistu Pihkvas 96.Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Karjääriastmed:Riigijuhina · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938 · Vabariigi President 24.04.1938-17.06.1940 · Muudes ametites · 1900-1901 vandeadvokaat Jaan Poska abi Tallinnas · 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja · 1904-1905 Tallinna linnanõunik · 1905 Tallinna abilinnapea · 1908-1910 ajalehe «Peterburi Teataja» tegevtoimetaja · 1911-1916 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja · 1917 Eesti Maavalitsuse esimees · 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees · 1918 Eesti Päästekomite esimees
oktoobril 2007. aastal Zürichis. 64 aasta järel taas maailmameistritiitlit selgitava turniiri läbiviijaks valitud brasiillased lubasid investeerida staadionitesse 12,5 miljardit eesti krooni, seejuures saab uue ilme ka Maracanã. Just sellel staadionil kaotas Brasiilia 1950. aasta finaalis Uruguayle 1:2. Kuna Colombia otsustas 2014. aasta MM-i korraldajamaa kandidatuurist loobuda, jäi Brasiilia ainsaks kandidaadiks. Sellist olukorda soovib FIFA president Sepp Blatter edaspidi välistada. 6. Kasutatud materjal 1. http://et.wikipedia.org/wiki/2014._aasta_jalgpalli_maailmameistriv%C3%B5istlused 2. http://www.fifa.com/worldcup/teams/index.html 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgpalli_maailmameistriv%C3%B5istlused 4. http://en.wikipedia.org/wiki/FIFA_World_Cup 5. http://en.wikipedia.org/wiki/2010_FIFA_World_Cup 6. http://et.wikipedia.org/wiki/2010._aasta_jalgpalli_maailmameistriv%C3%B5istlused 7. http://ru.wikipedia
Vabadussõda Konstantin Päts andis 24. veebruaril 1919. aastal esimese traditsioonilise kõne iseseisvuspäeva paraadil. Nõrk esindatus vasakpoolses domineerivas põhiseaduskogus jättis Konstantin Pätsi vähe võimuga maareformi seaduse ja 1920. aasta põhiseaduse koostamisel . Päts asutas Eesti Kaitseliidu, et pakkuda kaitset areneva Punaarmee eest . 28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Vene väed Narva , mille tulemuseks oli Eesti Vabadussõda . Valitsuse koosolekul põrutas Konstantin Päts oma rusikat lauale ja keeldus kommunistidega kompromissist. See veenis teisi valitsuse liikmeid alustama sõda Nõukogude Venemaa vastu. 1919. aasta jaanuaris sundisid eestlased bolsevikke taganema ja 24. veebruariks 1919 oli kogu Eesti territoorium ajutise valitsuse kontrolli all. Oma 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse, et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida pankrotti, peame
Sissejuhatus Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees on Konstantin Päts. Kui arvata kokku tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917-1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonil Eesti Vabariigi hävinguga seotud sündmustes aastatel 1939 ja eriti 1940. Eesti Vabariigi esimene periood
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Agatha Christie Referaat Juhendaja: Ellen Aunin Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 Agatha Christie'st üldiselt Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupõlve nimi oli Miller, sündis 1891. aastal Devonis, Torquays. Hariduse sai ta kodus, kus ta õpetajaks oli ema. Kahekümnekolme aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, 1928 see abielu lahutati ja Agatha Christie abiellus uuesti 1930. aastal Max Mallowan`iga, kes oli arheoloog. Kirjutama ajendas Agatha Christie`t õieti juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head krimin
- , : , : - 2013 ........................................................................................ 4 1. ...................5 1.1. .............................................................................................................. 5 2.1. / ............................................................................... 9 2.1.1. ........................................................................................... 9 3.3. /............................15 4. -..........................................16 .............................................................................................................18 KOKKUVÕTE.................................................................................. 19 , . , - . , , ....................................19 . - , 2 , , , 70% « ». . , , - , ,
Herald Tribune 29 , 2005. 113. [17] 114. II. NEWSru.com 13 2008 . 115. David Linley wooed by `Kremlin's cashier'. Billionaire friend of Putin set to buy stake in viscount's furniture business. The Sunday Times 13 , 2008. 116. www.sovross.ru. 2007. 117. www.sovross.ru. 2007. 118. www.sovross.ru. 2007. 119. www.sovross.ru. 2007. 120. [18] 121. 21 2005 . 122. Anders Aslund. Unmasking President Putin's Grandiose Myth. The Moscow Times 28 , 2007. 123. «. » // . . 09 7 2008 ., . 12. 124. . Die Welt , 11 2007 . 125. Olga Craig, Andrew Alderson and Helen Womack. The rotten heart of Russia. Sunday Telegraph 11 2006 . 126. . «» « » 9 2007 . 127. « »: . NEWSru.com 11 2008 . 128. rosbaltpiter.ru 26/09/2007 129. : «» NEWSru.com 1 207 . 130. novayagazeta.ru.
Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918. Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917 Antante - kokku üle 20 riigi Suurbritannia + dominioonid Prantsusmaa Venemaa Serbia Belgia Rumeenia Kreeka Jaapan Itaalia (liitus 1915) USA (liitus 1917) Keskriigid Saksamaa Austria-Ungari Türgi (1914) Bulgaaria (1915) USA sõtta astumine President Wilson 1917. a suured USA väeüksused (palgasõdurid) Prantsusmaale USA laenud Antant'i riikidele USA sõjatööstuse areng Sõja hädad Haigused, düsenteeria Närilised (rotid) Probleemid jalgadega Vesi kaevikutes Lauspommitamine ja müra Kaitsetus gaasi ees Matmata laibad Mõttetud rünnakud, mis ei andnud tulemust Deserteerimine Sõdurite vastuhakud 1917. a Prantsuse, Vene armees, 1918 Saksa
Mustvee Vene Gümnaasium Kehalise kasvatuse referaat teemale: «Naiste 800 m, 1500 m jooks» 12.klass Ksenia Bibikova Õpetaja: Jaan Rahuküla Mustvee 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 1.1 Kaasaaegsete OM ajalugu...........................................................................................3 1.2 Millal ei toimunud OM...............................................................................................4 1.3 Londoni OM 2012.......................................................................................................4 2. Naiste 800 m jooks Londoni OM 2012.a.......................................................................5 2.1 Võitjad 16 kohta 800 m...........................................................
allakirjutamise tõttu ning ta oli kolm kuud vanis. 1910. aastal loodi Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS). Tõnisson nimetas Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks ning ta jäi sinna juhiks kuni 1919. aastani. 1917. Aastal toimus Tõnnisoni eestvedamisel "Tartu mäss" . Arreteeriti Jaan ja Aleksander Tõnisson ning saadeti nad Patarei vanglasse. Hiljem saadeti ja Tõnisson maalt välja. 1918. aastal naases Tõnisson Eestisse ja temast sai Konstantin Pätsi teise valitsuse portfellitaminister. Ta esindas Eestit ka välisriikides. Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt Vabadussõda, sõlmiti Tartu rahu ning asutati esimesi samme normaalse riigikorralduse ülesehitamiseks. Tõnisson oli: riigikogu liige, Riigikogu esimees, Riigivanem ning välisminister. Oktoobris 1939 oli tapetud ka Tõnissoni poeg, poliitik Ilmar Tõnisson, mistõttu teda tabas tugev vapustus. Tõnisson haigestus
Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt levinud. Renessansiteatrit esinda
India köök Diana Matejuk Üldiselt Kulinaarsed traditsioonid on erinevad maa eri regioonides Põhjas on kliima mõõdukas, seal on laialt levinud toidud lambalihast Lõunas süüakse ka kitseliha ja kana Idas, Bengali lahe äärsetel aladel kasutatakse toiduks nii jõe- kui ka merekalu Läänekaldal, Guddjaras eelistatakse juurvilja ja taimetoitu · Indias elab palju rahvaid · Suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused · Paljud usundid on toitlustamise suhtes rangete nõuetega · Selle kõige tagajärjel ei ole olemas ühtset india kööki · India on haruldaste aedviljade maa: ananassid, kookospähklid, datlid, mangod, baklazaanid · Siit pärit on ka karri Karri · Karri on üks tuntumaid vürtsisegusid · Koosneb peamiselt kollajuure risoomist ehk kurkumist, koriandri ja mustköömne seemneist ning vürtspiprast, millele on lisatud muid vürtse Eripärad · Süüakse kätega · Pärast sööki pestakse sõ
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti esimene president. Pätsil oli kaks äärmuslikku rolli: esiteks positiivne osa novembris 1918, kui oli otsustamisel vastloodud Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitsmine Punaarmee pealetungi eest ning teiseks negatiivne roll septembris 1939 Moskva baasidelepingu nõudmiste vastuvõtmisel, loobudes omariikluse kaitsest relva jõul. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Pätsi koolitee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Raeküla alevisse kolides jätkusid tema õpingud Pärnu Nikolai koolis. Hiljem õppis Päts Riia Vaimulikus Seminaris ning Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900. a asus Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Tol ajal oli läbilöögivõimelisi
Virtsu Kool Oskar Luts Referaat 2011 1 Sisukord 2 1. ELULUGU Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal, mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Ta oli peres esimene laps. Tema vend Arnold, kes sündis 1893. aastal suri vaid kolmeaastasena. Noorim vend Theodor, sündis 1896, jäädvustas end eesti kultuurilukku filmioperaatori ja lavastajana ning mõnede allikate kohaselt ka tantsuõpetajana. Kirjaniku isa Hindrik Luts abiellus 1886. aastal Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga. Ta astus Palamuse kihelkonnakooli 1895. 1889 aastal läks ta Tartu Reaalkooli, kus ilmus kirjanduslik huvisuundi. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis apteekriks .Ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpet
annaabi.ee 
