Viini Kongressi põhimõtted: · · Legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõte è taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim Erandid: ei taastatud Sakas-Rooma Keisririiki Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu Konkr. ümberkorraldused: võimule said Bourboni, Habsburgid jt. · · Julgeoleku põhimõte è Pra ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Pra ja teiste suurriikide vahel Erandid: Sveits kuulutati igati neutraalseks Konkr. ümberkorraldused: Belgia+Holland=Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga. · · Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks, tugevamaks.
Eesti e/v-tes luuakse pers.juhi ametikoht keskm. alates 60- 100 töötajaga org-s. Pers. juhtim. seotud küs. komplekssel käsitlem. on suur tähtsus kõigile tööt. e. org-le tervikuna. 3 2. Personali juhtimise kaasaegsed teooriad ja nende rakendamisvõimalused. Eestved.teooriates käsitl. vahetu juhtim. ja juhi mõjuvõimuga seond. küs. Tõhusa juhtim. eeldus: tööt. motiv. Motivats. - tööt. soov rakend. oma võimeid konkr. eesm. saavut. Tuntuimate motivats.teooriatena märgit. töörahulolu ja -protsessi teooriad: 1. Hedonism in. püüdl. rahuldatuse poole ja hoidub ebameeldiv. ning valust. 2. Instinktide ja isiksuse teooriad in. käitum. põhin. instinktidel. 3. Võimendi teooria in. käitum. põhin. varasem. käitumusl. kogem. ja tagasisidel. 4. Kognitiivsed ja ootuste teooriad in. käitum. on ratsion. ja teadlik. 5. Õppimisteooriad in. vaj. ja motiivide omand., mida saab õppim
paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. Viini Kongressi põhimõtted: Legitiimsuse e. seadusandlikkuse põhimõte e taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim. Erandid: ei taastatud Saksa-Rooma Keisririiki; Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu. Konkr. Ümberkorraldused: võimule said Bourbonid, Habsburgid jt. Julgeoleku põhimõte e. Prantsusmaa ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suure riigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Prantsusmaa ja teiste suurriikide vahel. Erandid: Sveits kuulutati igati neutraalseks. Konkr. Ümberkorraldused: Belgia + Holland = Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga. Tasakaalu põhimõte e. ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks, tugevamaks.
5. Õiguse rakendamine Õiguse rakendamise mõiste ja protsess Õ.normide rakendamine ehk korraldamine on selline õ. realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, politsei jne); on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õ.normide realiseerimisel konkr. elujuhtumites Õ. rakendamise vajadus tekib kui: 1. Suhte isellom on selline, et ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus) 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õ. rakendamine - langeb taidesaatva organile ja kohtule (iga riigiorgan rakendab oma kompetentsi piires) - seisneb individuaalse õ.akti ehk üksikakti ehk õ
KOV organ, ametiasutus, ametiasutuse hallatav asutus Organ: valla ja linna kui a-õ jur isiku oluline osa. KOV üksus kui haldusekandja on – va juhtum, mil füüsil isik on volitatud täitma KOV ül-d – õigusvõimeline, kuid mitte teovõimeline. Organid on õiguslikult loodud institutsioonid, millel on kindel pädevus. See pole aga nende isiklik pädevus, vaid haldusekandja oma. Organid väljend valla või linna tahet oma pädevuse piires. Organi ül-te täitjad on isikud, kes teost konkr-lt organitele antud pädevust. KOV organi pädevust kasutades muudavad nad valla või linna teovõimeliseks. PS § 156 lg 1 ls 1: KOV esinduskoguks on volikogu, kes valit vabadel valimistel 4 aa-ks. KOKS § 4 sätest KOV organitena, mis on haldusorganid HMS § 8 lg 1 mõttes: Volikogu – esinduskogu, mis valit valla või linna hääleõiguslike elanike poolt KOVVS järg Valitsus – volikogu poolt mood täitevorgan.
nähtusst Y. Ennust.e prog.- Situatsiooni(mingi objekti tehtud õppetööd. Lokaalsed tervikliku sõnumi koostamine, seisneb nähutse muutmise seisund) vahel. Püüd arend. teadusl. meetodid on omased tervikliku plaani kavandamine ja etteütl.s, selle asjakäigu Teooriat või täiend. Praktikat, konkreetsele teadusvaldkonnale abstraktsete seoste loogilise ennust.s, millised on tulemused, konkr. Eesm. Leida vastus esit. ning neid kasut. vaid selle süsteemis koostamises. kui teatavad nähtused Küs.le või lah.probleem. teaduse valdkonnas. Üldteadus- 20. Meetodi ja metoodika viga komineeruvad. Ennust.saab Uurimusteema-nähtus või likud jagun: empiirilis-teor.sed iga meetod on suhteliselt eba- vaid nähtusi, mida osatakse teema, mida uuritakse
§ 1043, 1045 lg 1, 1050 lg 1. Nt A on kalamees ja ÄÜ B on paisanud järve kemikaale, mistõttu kalade populatsioon järves kaob ära. A-l on suht võimatu ära tõendada, kes jur isiku liikmetest valesti käitus ja mis valesti tehti. Lihtsam tugineda vastutusele organ. puuduste eest. Patisent on haiglas ja saab ravi. Edukat ravi ei saa teost, kuna aparatuur puudub. Patsiendil keeruline leida isik, kes selle eest konkr vastutab. § 1054 lg-d 1-3. ÄÜ töötaja põhjustab töötamise käigus kellelegi III-le kahju. Sellisel juhul võetakse vastutusele nende lg-te alusel. 9. Missuguste eelduste olemasolu korral vastutab juriidilise isiku juhtorgani liige isiklikult õigusvastaselt tekitatud kahju eest, mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele? ?? Juhatuse liikme koh puhul saame eristada 2 tüüpi: kohustused sisesuhtes jur isiku ees, kohustused välissuhtes, mis on III isikute ees
võib-olla (mitte)ilukirjanduslik narratiiv. Mis külgedelt saab läheneda narratiivsele tekstile : semantiliselt, teksti ülesehituse poolelt, sisuliselt, on mitu aspekti : nt. tegelased (tegelaskond) - kui on narratiiv, siis on tegelased, keda saab kirjeldada (sündmusteahela raamistikus) Tegelased Aktantanalüüs (Gremas - narrative fiction) aktant (tegelaste puhul korduv roll (nt saatja mari on alati saatja) Skeemikommentaar: Skeemil on toodud aktandipositisoonid. Realiseeritud (konkr) variandid on aktöörideks. Üks variant on nimed juurde panna & jutustada lugu, ent positsioonidel võib olla tegelastegrupp või abstraktsus. Iseenesest on tegelasetvahelisi suhteid võimalik nii paika panna. Kinnistunud võtetega jutustuses tulevad posistioonid kõige paremini välja (nt. muinasjutud). Skeeme saab erinevalt joonistada, et taolised positsioonid (mart uurib järgmiseks korraks) saatja: objekt : printsess vastuvõtja: liitlane: subjekt : prints vastane:
. . . esindajaks 13 . . . . . . . . . . . . . u t x1 x2 x3 x4 u x1 x2 x3 x4 normaalkuju liige ei olene valitud konkr. esindajast: 8 4 2 1 MKNK liikmed i t 8 4 2 1 saadav MKNK liige kui oleksime valinud . . . . A2 X 0 X 0 0 1 ( x3 ¯x 4 ) t w
Kuna kõikide maksete tähtajad ei lange ajaliselt kokku, siis praktikas on 0,5 täiesti piisav kohustuste aja- liseks täitmiseks. Maksevõime kiireks hinnanguks kasut. rahaliste vahendite taseme valemit: Rahal. vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajal. kohustused Näitab, kui palju on e/v koheselt võimel. tasuma lühiajalistest kohustustest. Kui see on suurem kui 1, siis e/v kasut. oma raha ebaefektiivselt. Optimaalne on 1. Alumine piir sõltub konkr. e/v-st ja maj.harust. 19 14. Rentaabluse analüüs. Tulukus e. rentaablusnäitajad näitavad kui efektiivselt kasutab e/v oma varasid ja kui hästi on korrald. e/v äritegevus. Mida kõrgemad need on, seda parem. Rentaabluse üldnäitaja - kasumi ja ress. suhe. Kasumit võrreldakse erinevate näitajatega: müügi- käibega, koguvaraga, omakapitaliga. Rentaabluse anal. on oluline, kuna isegi kõrge likviidsus ja
fokusseerimine. 21. Millised on põhilised võimalused tegelaste analüüsiks? Aktantanalüüs (Gremas - narrative fiction) aktant (tegelaste puhul korduv roll (nt saatja mari on alati saatja) saatja objekt vastuvõtja liitlane subjektvastane Skeemikommentaar: Skeemil on toodud aktandi positisoonid. Realiseeritud (konkr) variandid on aktöörideks. Üks variant on nimed juurde panna & jutustada lugu, ent positsioonidel võib olla tegelastegrupp või abstraktsus. Iseenesest on tegelasetvahelisi suhteid võimalik nii paika panna. Kinnistunud võtetega jutustuses tulevad posistioonid kõige paremini välja (nt. muinasjutud). Skeeme saab erinevalt joonistada, et taolised positsioonid Lisaks: Seda tüüpi analüüs töötab nii draama- kui proosatekstis. Igasugune analüüs aga sarnane ei ole (nt. jutustaja pos
jutustamine ja fokusseerimine 21. Millised on põhilised võimalused tegelaste analüüsiks? Aktantanalüüs (Gremas - narrative fiction) aktant (tegelaste puhul korduv roll (nt saatja mari on alati saatja) saatja objekt vastuvõtja liitlane subjektvastane Skeemikommentaar: Skeemil on toodud aktandi positisoonid. Realiseeritud (konkr) variandid on aktöörideks. Üks variant on nimed juurde panna ja jutustada lugu, ent positsioonidel võib olla tegelastegrupp või abstraktsus, iseenesest on tegelasetvahelisi suhteid võimalik nii paika panna, kinnistunud võtetega jutustuses tulevad posistioonid kõige paremini välja (nt. muinasjutud), skeeme saab erinevalt joonistada, et taolised positsioonid Lisaks: Seda tüüpi analüüs töötab nii draama- kui proosatekstis, igasugune analüüs aga
passiiv=? 7. laad e aspekt: pref-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr, jne) aspektikat. väljendamisest ee k-s. 8. käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg Deiksis - deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja või kohaga. - kui ei tea, kus, kunas kasutatakse (mis kontekstis, taustas, kõnesit-s), ei saa aru. Kas sa nendega juba rääkisid? Vrdl. nt sg1 ja sg2 personaalapronoomen, lapsekeel - iga konkr. kasutus sõltub sit-st. oota tädi annab sulle tagasi & Trageli laps Verbid - minema ja tulema (suund); kohasõnad ees ja taga (perspektiiv) eile, täna, homme (lausumishetk) lause - üksus, mis algab, suure tähega ja lõppeb punktiga; süntaktiliselt terviklik üksus, mida osutav mh intonatsioon ja grammatiline vormistatus, on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. lause on kõige suurem üksus, millega sünatsis tegeldakse (suurem tekst - tekstilingvistika)
Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. Viini Kongressi põhimõtted: Legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõte è taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim Erandid: ei taastatud Sakas-Rooma Keisririiki Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu Konkr. ümberkorraldused: võimule said Bourboni, Habsburgid jt. Julgeoleku põhimõte è Pra ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Pra ja teiste suurriikide vahel Erandid: Šveits kuulutati igati neutraalseks Konkr. ümberkorraldused: Belgia+Holland=Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga. Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt
Mida tuleb teenindajal teada ja teha selleks et paremini müüa? AIDA mudel (attention, interest/huvi, desire/ostusoov, action/ostmine) Tähelepanu küsimused mis paneksid kl kuulama ja mõtlema. Eripärasus Huvi ei lase ühelgi huvi ilmutanul lahkuda oma firma posit-d külgi välja pakkumata; ei viivita pakkumistega, demonstreerida, kaasake klienti, konkreetsus ja arusaadavus, kl arvamuse küsimine. Ostusoov huvi ja ostusoov pole üks ja sama; kl-ga tegeleda isegi kui tal ei ole konkr-t ostusoovi, selgitada kl vajadused ja soovid, ostuvajaduse põhjendamine tervikprintsiibil (kui te ostate selle siis on teil ka sellised võimalused...) Ostmine - küsida mida, kus, millal, kuidas, kui palju osta soovitakse. Mitte ei räägi ostust vaid ostmise võimalused (pakkumised, järelmaks), ei karda eitavat vastust, ei lase ostu sooritamist edasi lükata, pakkuda alternatiivseid võimalusi, avatud küsimused, ei luba seda mida ei suuda täita, ei loobu liiga kergesti!
kogul domeneeriv III 381 Geiser Theodosius kuulutab kristluse ainsaks relig-ks. Kr. muutub monopolseks.Kr. levitamiseks võimalused: 1) rahulik misjon (misjonärid) apostlid.St.Patrick,levitas iirlaste seas kr.Kasutas shamrock e triniteet kolme oruline ristik õppevahendina. 17.märts-pühapäev iirlastel.Eestis levitasid: M.Fulco, pr pärit 1167-ei õnnestunud. 2) sunni meetod-valitseja suund. Valitseja võtab kristluse, seejärel rahvas. Vürst Vladimir 1988 Teda inspireeris konkr naine.Kaupo-liivaste vanem. J.Luiga kirjutas ,,Lembitu välis poliitika". Tuli ja mõõk. PIIBEL VT ja UT. VT 39 rmt-ajaloor.(5 Moos.r),õpetusr.(Salom r), prohvetir, UT 27 rmt-ajaloor.-4 evangeliumi Markus,Matteus,Luka,Johannes.apostlite tegude r-Peetrus,Paulus.õpetusr, prohvetir- Johannes.Apokrytos-r-d, mis piiblist eemaldati, loeti ekslikest, ei kuulu piibli kaanoni, nt Juutide r. FIL ja PIIBEL 1.Tõeprobl. Tammsaare tõese õigus ta itsus tõde piiblist. Tõde ise liigub in suunas
peab tahe olema avalikult tehtud teatavaks määratlemata hulgale inimestele. Kui tasu ei ole määratud, siis tuleb arvestada keskmist lubatavat tasu taolise teo eest. Vorminõudeid ei ole, st võib teha ka suuliselt. Eelduslikult tuleb teha pärast tehingu tegemist ja enne tehingu tagasivõtmist või muutumist. 6. Kellele ja mil viisil tuleb TAL tehing teatavaks teha ning mis hetkest alates TAL tehing jõustub? Olemuselt ühepoolne tehing, järelikult ei ole vaja teatavaks teha konkr isikule, vaid avalikkusele ehk üldsusele. Selleks, et jõustuks, ei ole oluline, et keegi sellest reaalselt teada saaks, vaid kui on loodud mõistlik võimalus tasu lubamisest teada saada. 7. Mille poolest erineb TAL tehing tingimuslikust kinkelubadusest? Eristamine ei pruugi olla lihtne. Kaks kriteeriumi: 1. tehing tehakse üldsusele, aga tingimuslik kinkelubadus tehakse teatavaks teisele poolele, milleks võib olla ka isikute grupp. 2. kinkelubaduse
Sellest rääkis juba Aristoteles: teksti ja tõesuse vastavus on seotud sellega, mida lugeja peab tõeseks. Pärast Freget ei saa enam öelda, et teos on vale. Isegi ükski fraas eraldivõetuna pole tõde ega vale. Millised stilistilised registrid annab keel kirjutaja käsutusse? Vormikoolkond: – keel on materjal. Todorov: milline see materjal on, mida sellest teha saab. Räägib stiili iseloomustavatest kategooriatest: 1)konkreetsus (konkr. subjektiga laused) vs. abstraktsus (abstr. arutlevad laused) selle kategooria abil eristab ka kirj. suundi realistlik romaan romantiline kirjeldus (Platonovi stiil ühendab “ühendamatut”: abstr. aluseid konkr. predikaatidega) 2) Retooriliste figuuride olemasolu: seosed, mida kirjeldab Jakobson: grammatiliste figuuride seosed, mis tekivad süntagmaatilisel teljel – kordus, antitees, parallelism. 3) vaatepunktiga seonduv: subjektiivsus objektiivsus
arvutuslikud suurused. Selliseid ökonomeetrilisi mudeleid nim simulatsioonil baseeruvateks mudeliteks. N: sealiha arvutusliku omahinna mudeli koosamine. Selleks tuleb välja selgitada kulutused sealiha tootmiseks. Peamised kululiigid: söödakulu (Ks); soetamiskulu (Kp); farmikulu (Kf). Ks mõjutavad tegurid: jõusööda maksumus kj; põr-sa ostumass Mp; realiseerimismass Mr. -> Ks võib vaadelda nende 3 teguri fun-na. Ks= f(kj, Mp, Mr). Nüüd tuleb fun-le anda konkr. kuju. Selleks valime ruut-fun.Ys=b0+b1*xp+b2*xr+ b3*xj+b4*xp2+b5*xr2+b6*xj2+b7*xp*xr+b8*x*xj+b9* xr xj (reg.võr). Nüüd on vaja leida bi. Selleks tuleb teha matemaatiline eksperiment andes ette x väärtused. Koost. katseplaani maatriks. Vähimruutude meetodi alusel leitakse bi. Farmikulude arvutamiseks on vaja teada: arvutuslik aeg vajaliku juurdekasvu saamiseks pi- päevades; arvutuslik söötmis-päevade arv kogu nuuma-perioodi kestel P-päeva; farmikulud päevas kf kr. Kf=P*kf
4. Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud. Normatiisvaktid ehk õiguse üldakt ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme. Näiteks:Kui isikute huvid on vastandlikud siis riik võtab seisukoha ehk seadus.(KOV-koerteja kasside pidamise eeskirjad) Mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid ei sisalda õigusnorme.Näiteks: Kohtuotsus on mittenormatiivne akt.Antakse hinnang konkreetsele isikule ja konk. käitumisele.Maksuamet teeb mittenormatiivseid otsuseid konkr .isikule ja konk.tegevusele. Hierarhia: I Põhiseadus Põhiseaduslikud seadused: presidendi valimisseadus. Kodakondsuse seadus. Lihtseadused KOV Õigusaktid. Seadusi riigikogu võtab vastu , president kinnitab Õigusakti struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Jurisdiktsioonilised ehk õigus mõistmise aktid :
Riikidevaheliste erikokkulepete alusel. Vastavalt deklarats-le kohtu pädevuse tunnustamise kohta ilma lisakokkuleppeta ipso facto. Kohtuasi algatatakse kas erikokkuleppe teatavakstegemisega või kirjaliku avaldusega sekretäri nimele (vaidluse objekt ja pooled). Menetlus on suuline ja kirjalik; avalik. Ei kaevata edasi. Alaline Vahekohus I Haagi lepinguga 1907 tülide rahumeelseks lahendamiseks. Riigid määr kuni 4 vahekohtunikku. Kohtunik nim 6 aa-ks. Konkr vaidluse lahend-ks uus kohtu koosseis. Kirjalik eelmenetlus ja suuline arutelu. Avalik vaid poolte nõusolekul. Edasi ei kaevata. Siduv. XII Jõu kasut rv-s õ-ses. Ius ad bellum IAB mood normid, mis regul (relvastatud) jõu kasutamise alustamist. Jõu kasut kitsamas mõistes hõlmab vaid relvast jõu kasutamist, laiema kohaselt ka muid juhte (nt pol või maj survevahendeid). Jõu kasut klassikalises rv õ-ses: Õiglase sõja doktriin. Sõda ilma õiglase põhjuseta on õigusvastane.
Konst. elemend. pearühm: D eh.ala. tarindid (D2 kaevetööd, D6 haljastus); E aluskonstruktsioonid (E1 hoone alused kaevetööd); F alatelikud üldehitustööd (F1 vundament, F2 karkass) Seadme pearühm: G santehnika LVI (G1 küte, G2 vesi ja kanalist); H elekter S (H2 valgustus); I infosüsteemid (I1 telefon, I2 - antenn) K välismaine projekttegevus L ehitusplatsi hooldus M tootmisinvesteeringud F12 alusmüür F12 A001(konkr. elementide tüüp) projektikohane jaotus konkreetses projektis olev element. Tööliigi klassifikaator: 1 mullatööd, 2 betoonitööd, 3 metallitööd, 8 remontimistööd Lk 13. esimene pool Lisandub teine number: 13 lõhketööd; 14 vaiatööd; 21 raketisetööd; 22 sarrusetööd; 23 betoneerimine. TALO-90 süsteemil põhineb nt RYL Nt TALO-90 koodist firmakohane kood, näitab konkreetset töö meetodit tsiviilvariandi kõik
Väljaveoartikliteks eesti alalt: teravili. Parematel aastatel viidi välja üle 20 000 tonni teravilja. Eesti sadamate kaudu viidi välja veel lina, kanep, tõrv, tökat - läksid lõuna- euroopasse, enamasti madalmaadesse. Teatud määral ka Lübeck, Rootsi. Maakaubandus: Eesti ala sisealad ja saared. Oli rangelt reglementeeritud. Normid, regulatsioonid talupoegadele ostmiseks, müümiseks. Sõbrakaubandus - konkreetne talupoeg suhtus linnas konkr kaupmehega, viib ülejäägid temale ja ostab temalt vajamineva.Oli võimalik ka võlgu saada vajadusel. Põhiliseks sool, raud, tubakas. Sisemaal ka soolaheeringas. Asehaldus tõi kaasa lihtsustused maakaubanduses. Reegleid lõdvendati. Kauplemiskohtadeks linnad, ning ka maalaadad. Eesti alal mitmel pool, suurimaks Tartu laat - tavaliselt aasta alguses. Käsitöö ja tööndus: Oli tsunftikord, kuhu kuulusid käsitöö meistrid, kes pidid