õigused (kaubamärgiõigus jne), mida frantsiisivõtjale lepinguga antakse, oleksid lepingu kehtivuse ajal legaalsed ja kaitstud. C. Teatamiskohustus. Pooled peavad pidevalt teavitama üksteist frantsiisisüsteemi puudutavatest asjaoludest, lisaks konkureerivatest ettevõtetest ja toodetest, kaubamärgiõiguste jm intellektuaalsest varast tulenevate õiguste rikkumisest kolmandate isikute poolt. D. Konfidentsiaalsuskohustus. Lepingu kehtivuse ajal on pooltel konfidentsiaalsuskohustus hoida salajas teise poole oskusteavet ja ärisaladust. § 376. Frantsiisiandja kohustused Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi. Frantsiisiandja vastutus. Frantsiisilepinguga kannab frantsiisivõtja finantsriskid ning kui frantsiisiandja rikub juhiste andmise
20. Juhtorganite otsuste vastuvõtmine ja vormistamine ning vaidlustamine. (1) Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. (2) Kui osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda, ei saa otsust sel alusel vaidlustada, kui otsuse on heaks kiitnud kõik osanikud. 21. Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus,lojaalsuskohustus,konfidentsiaalsuskohustus Hoolsuskohustus: Põhikohustused seonduvad vastava organi pädevusega. Nendeks äriühingu ja selle ettevõtte tegevuse juhtimine, planeerimine ja järelvalve. Juhatuse liikmete puhul lisandub ka esindamine. Neidpõhi kohustusi täiendavad paljud seaduses,põhikirjas,teenistuslepingus vms. Sätestatud ja hetkevajadustest tulenevad spetsiifilisemad kohustused nagu näiteks raamatupidamise korraldamine, üldkoosoleku kokkukutsumine, dividendide
kandmisega ja lõppeb sealt kustutamisega. 20. Kes saab olla omanik? juriidiline isik, füüsiline isik 21. Omaniku õigused asjale vallata, kasutada, käsutada 22. Õigussüsteem millesse kuulub Eesti- Saksa ehk Germaani 23. Kes juhivad AS? Juhatus, nõukogu, aktsionäride üldkoosolek 24. MILLISED ON JUHATUSE LIIKME ÜLDISED KOHUSTUSED? hoolsuskohustustus ja lojaalsuskohustus 25. MILLISTEST KOMPONENTIDEST KOOSNEB JUHATUSE LIIKME LOJAALSUSKOHUSTUS? - konkurentsikeeld, konfidentsiaalsuskohustus, huvide konflikuti vältimise kohustus, laenukeeld 26. Kui suur on hoiuse tagatis panga poolt 20 000eur
intellektuaalse varaga seotud õigused (kaubamärgiõigus jne), mida frantsiisivõtjale lepinguga antakse, oleksid lepingu kehtivuse ajal legaalsed ja kaitstud. C. Teatamiskohustus. Pooled peavad pidevalt teavitama üksteist frantsiisisüsteemi puudutavatest asjaoludest, lisaks konkureerivatest ettevõtetest ja toodetest, kaubamärgiõiguste jm intellektuaalsest varast tulenevate õiguste rikkumisest kolmandate isikute poolt. D. Konfidentsiaalsuskohustus. Lepingu kehtivuse ajal on pooltel konfidentsiaalsuskohustus hoida salajas teise poole oskusteavet ja ärisaladust. § 376. Frantsiisiandja kohustused Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi. Frantsiisiandja vastutus. Frantsiisilepinguga kannab frantsiisivõtja finantsriskid ning kui frantsiisiandja rikub juhiste andmise kohustust, võib see põhjustada frantsiisivõtja ettevõtluse majandusliku ebaõnnestumise
Seetõttu on konfidentsiaalsus advokaadi esmaseks ja põhiõiguseks ning -kohustuseks. Advokaat peab nõudma ka oma partneritelt ja töötajatelt ning teistelt tema poolt kutseteenuste osutamise käigus tegevusse kaasatud isikutelt 5 sama konfidentsiaalsuskohustuse järgimist. Ta peab hoidma konfidentsiaalsena kogu advokaadile kutsealase tegevuse käigus teatavaks saanud informatsiooni ning kuna konfidentsiaalsuskohustus teenib õigusemõistmise ja kliendi huve, siis on sellel õigus riigi erikaitsele. Advokaat ise peab tagama, et kõrvalistel isikutel ei oleks juurdepääsu kliendi dokumentidele, kirjavahetusele ja muudele teabekandjatele, samuti advokaadi poolt kliendile õigusteenuse osutamisel koostatud dokumentidele, mis on advokaadi valduses seoses kliendi ülesannete täitmisega. Samuti ei või ta anda seletust ega tunnistajana ütlusi asjaolude kohta, mis on
hoidmiseks, kuivõrd lihtsalt konkurendid saaksid samasuguse informatsiooni omandada jms asjaolusid. Kuidas ärisaladust kaitsta? · Määratle täpselt ärisaladus. · Piira ja määratle isikute ring, kellel on ärisaladusele juurdepääs, sõlmi nendega ranged konfidentsiaalsuskohustust ning konkurentsikeeldu sätestavad kokkulepped. · Konfidentsiaalsuskohustust sätestavad kokkulepped peaks ettevõtja sõlmima ka oma äripartneritega. · Konfidentsiaalsuskohustus peab olema võimalikult selge ja sisaldama ka teavitust sellest, et ärisaladuse avaldamine on karistatav vastavalt karistusseadustikule.
Likvideerimismenetlust iseloomustavad järgmised etapid: likvideerijate määramine ja äriregistrisse kandmine; võlausaldajate nõuete rahuldamine (kui nõuded ületavad täisühingu vara, vastutavad osanikud täisühingu kohustuse eest solidaarselt); pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamine; äriregistrist kustutamine. 28. Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus, lojaalsuskohustus ja konfidentsiaalsuskohustus. Juhtorgani liikmete kohustused saab jagada kahte suurde rühma: 1) üldised kohustused, milleks on hoolsus- ja lojaalsuskohustus; 2) konkreetsed kohustused seoses juriidilise isiku juhtimisega. Hoolsuskohustus tähendab eelkõige, et juhtorgani liige peab oma tegevuses olema hoolas, täitma oma kohustusi hoolikalt ja heaperemehelikult, parima kasuga juriidilise isiku jaoks. Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks
Sellistel asjaoludel tehtud otsuse tegemisega tekitatud kahju eest vastutavad aktsionärid solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Kuni äriregistrisse kandmiseni on aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses lisaks § 298 1. lõikes sätestatule ka muude aktsiaseltsi põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. 20. Juhtorganite otsuste vastuvõtmine ja vormistamine ning vaidlustamine. 21. Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus, lojaalsuskohustus, konfidentsiaalsuskohustus Hoolsuskohustuse: tegevusvaldkonnast, juhatuse liikmest, täidetavate ülesannete laadist Lojaalsuskohustus: konkurentsikeeld, konfidentsiaalsuskohustus, huvide konflikti vältimise kohustus, laenukeeld 22. Juhtorgani liikme vastutus. Vastustuse liigid. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. 2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt
Avalikustamine Teabe avalikustamise põhimõtted - Avalikustada tuleb kogu teave, mis võib oluliselt mõjutada ettevõtte väärtpaberite hinda. Avalikustamine peab toimuma ilma põhjendamatute viivitusteta. Teave peab olema õige, täpne, täielik ja üheselt mõistetav. Erandid avalikustamisest - kohese avalikustamise reeglid ei rakendu, kui: • on õigustatud huvi (läbirääkimised jmt); • viivitamine ei ole avalikkust eksitav; • konfidentsiaalsus on tagatud (konfidentsiaalsuskohustus). Viivitamine toimub omal vastutuse. Börs võib teha erandi põhjendatud taotluse alusel. Insaider: • isik, kes omab siseteavet või juurdepääsu siseteabele; • isik, kes loetakse siseteavet omavaks: – emitendi juhid, – emitendi olulised aktsionärid ja olulised tütred ning nende juhid. Insaideri lähikondne: Insaideri kooselav abikaasa, alaealine laps, vähemalt aasta ühist majapidamist omav isik, samuti mõne loetletud isiku poolt kontrollitav äriühing. 19
konkurentsikeeld, nii näiteks ei tohi aktsiaseltsi juhatuse liige olla ilma nõukogu nõusolekuta füüsilisest isikust ettevõtjaks aktsiaseltsi tegevusalal, olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ega olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, v.a siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega (vt äriseadustik § 312 lg 1). o Lojaalsuskohustuse üks väljundeid on ka konfidentsiaalsuskohustus, mis tähendab saladuse hoidmise kohustust ja seisneb eelkõige kohustuses hoida tootmis- ja ärisaladust. Tootmissaladus puudutab üldjuhul tootmisprotsesse ja -mahte, ainete koostisi ja nende valmistamise viisi, ärisaladuse alla võivad kuuluda ettevõtja klientuur, hinnakujundus, lepingupartnerid, äriideed ja -plaanid jms. Soovitatav on, et äriühing kehtestab eeskirja, mis täpsustab selle äriühingu ärisaladuse sisu ja avaldamise korda.
jaotatakse vastavalt tarbitud teenuse hulgale st proportsionaalselt, ka omandisuhte poolest st et koosneb osamaksudest et midagi teha. Hoolsuskohustuse elemendid e sisu · Hoolsus · Informeeritus · Riskide kaalutletud hindamine · Kui ta ei tegutse hoolsusega, mida ilmutaks tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel Lojaalsuskohustus · Reguleerutud TsÜS a VÕS · Konkurentsikeeld · Konfidentsiaalsuskohustus · Huvide konflikti vältimise kohustus · Laenukeeld Konfidentsiaalsuskohustus Äriühingu liikme tasand · Kohustus hoida vastava äriühingu ärisaladust · Igasugust äritoimingut puudutav info dokumenteeritud või mis seondub muul viisil äriühingu tegevusalaga ning mille kolmandate isikute kätte sattumise vastu on äriühingul õigustatud huvi. Mis dokumendid peavad olema, et teada saada ärisaladust
§ 178. Osanike otsuse vaidlustamine (1) Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. (2) Kui osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda, ei saa otsust sel alusel vaidlustada, kui otsuse on heaks kiitnud kõik osanikud. 21. Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus,lojaalsuskohustus,konfidentsiaalsuskohustus Hoolsuskohustus tähendab eelkõige, et juhtorgani liige peab oma tegevuses olema hoolas, täitma oma kohustusi hoolikalt ja heaperemehelikult, parima kasuga juriidilise isiku jaoks. Siiski ei piisa sellest, et juht püüab kõigest väest ning teeb kõik endast oleneva. Lojaalsus tähendab truudust. Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid
6) Osanike nimekirja pidamise kohustus. Kui juhatusel on mitu liiget, siis nende õigused ja kohustused on ÄS kohaselt võrdsed, s.t. ühtesid juhatuse liikmeid (nt juhatuse esimeest) ei eelistata teistele juhatuse liikmetele, kuigi juhatuse liikmete konkreetne töömaht võib olla erinev. TsÜS-i ja ÄS-iga on sätestatud juhatuse liikme kohustustest lisaks ÄS § 180 lg 1 toodule veel: 1) hoolsuskohustus (TsÜS § 35) 2) lojaalsuskohustus (ÄS § 168 p 10; ÄS § 185); 3) konfidentsiaalsuskohustus (ÄS § 186). Tehingu tegemine juhatuse liikme ja osaühingu vahel ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt on osanike pädevuses juhatuse liikmega tehingu tegemise ja selle tingimuste otsustamine ja tehingus osaühingu esindaja määramine. Seega on tehingu tegemiseks osaühingu ja juhatuse liikme vahel vajalik osanike nõusoleku olemasolu, mis on väljendatud ÄS kohaselt vastu võetud ja vormistatud osanike otsuses. Osanikud peavad andma nõusoleku nii tehingu tegemise kui ka tehingu tingimuste kohta
uldkontseptsioonist. o Juhatuse liikme lepingus, mille suhtes kohaldatakse seaduses käsundi kohta sätestatut, peaks olema vähemalt kokkulepped, mis puudutavad järgmisi kusimusi: Pooled Lepingu ese Ametiulesanded (sh soovituslikult ka juhatuse töö uldisemad ja/või detailsemad põhimõtted ja kord) o Ametiulesannete täitmise kord Esindusõigus Töövahendid Tasu ja kompensatsioonid o Puhkus Konfidentsiaalsuskohustus o Konkurentsikeeld 16 Vastutus ja sanktsioonid Lepingu lõpetamisega seonduv, sh huvitis Muud kokkulepped (sh valdkonnaspetsiifilised kokkulepped) 35. Nimeta ühingu esindamise viisid, seleta need ka lahti. Juhatuse Juhatuse iga
isikute huvidest ettepoole. Keeld olla oma otsuste tagajärgedest isiklikult huvitatud ja kohustus vältida huvide konflikti (eelkõige TsÜS § 35) · Juhtorgani liige peab eelistama oma tegevuses juriidilise isiku huve isiklikele või kolmandate isikute huvidele (VÕS § 620) . Juhtorgani liige peab vältima huvide konflikti ning mitte kuritarvitama oma õiguslikku seisundit. · Konkurentsikeeld (ÄS § 185, 312); Konfidentsiaalsuskohustus (ÄS § 186, 313) Lojaalsuskohustus on seotud usalduse küsimusega ning väljendub äriühingute puhul eelkõige 1) konkurentsikeelus (ÄS § 185 ja § 312 ning § 324) ja 2) konfidentsiaalsuskohustuses, ärisaladuse hoidmise kohustus (§ 186 ja § 313 ning § 324); 3) samuti on lojaalsuskohustuse väljenduseks juhtorgani liikme kohustus vältida huvide konflikti: aktsiaseltsijuhatuse liikme ja juriidilise isiku vahelise tehingu tegemiseks on vajalik
Muudatused äritegevuses, olulised lepingud, uued turud Omandamised, ühinemised, restruktureerimised Aktsionäride üldkoosolekud ettepanekud, otsused Muudatused kapitalistruktuuris Olulised õigusvaidlused, litsentsid, patendid, kaubamärgid Oodatava kasumi/kahjumi muutus jne. Erandid avalikustamisest Kohese avalikustamise reeglid ei rakendu, kui: · on õigustatud huvi (läbirääkimised jmt) · viivitamine ei ole avalikkust eksitav · konfidentsiaalsus on tagatud (konfidentsiaalsuskohustus) Viivitamine toimub omal vastutusel Börs võib teha erandi põhjendatud taotluse alusel Siseteave Avalikustamata oluline hinnatundlik teave on Siseteave · avalikustamata · puudutab finantsinstrumenti või selle emitenti (kontserni) · hinnatundlik · täpne seotud olemasoleva/toimunud sündmuse/asjaoluga või võib mõistlikult eeldada selle saabumist tulevikus ja piisavalt konkreetne, et hinnata selle mõju väärtpaberi hinnale Insaider
· lepingu liigi valik, lepingu sisu kujundamine · lepingu vormi määramine Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. Siduvus: leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik 3. Lepingueelsed võlasuhted. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping. Läbirääkimistest tekivad kohustused: üldine kohustus käituda heas usus, teatamiskohustus, tõeste andmete esitamise kohustus, konfidentsiaalsuskohustus. Läbirääkimistest tekkivate kohustuste rikkumisest tuleneb lepingueelne vastutus (nn usaldusvastutus). Eelleping: sisaldab kohustust sõlmida leping tulevikus, sisaldab tulevikus sõlmitava lepingu tingimusi, on sõlmitud põhilepingule ettenähtud vormis. 4. Lepingu mõiste. Pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). Ettepanek esitada pakkumus (ofert). Lepingu mõiste (1) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool
(RKTKo 3-2-1-41-05) ... Elemendid: kohustus olla hoolas; olla otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud; mitte võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske (RKTKo 3-2-1-36-06; 3-2-1-41-05) · Üldine lojaalsuskohustus: ... Juhtorgani liige peab eelistama oma tegevuses juriidilise isiku huve isiklikele või kolmandate isikute huvidele (VÕS § 620) ... Konkurentsikeeld (ÄS § 185, 312); Konfidentsiaalsuskohustus (ÄS § 186, 313) Juhtorgani peamised ja spetsiifilised kohustused · Peamised kohustused: juriidilise isiku juhtimine, sh. otsuste vastuvõtmine, planeerimine, kontroll ja järelevalve, samuti esindamine · Spetsiifilised kohustused: informatsiooni andmine ja esitamine kõrgemalseisvale organile, raamatupidamise korraldamine, pankrotiavalduse esitamine, töötajatega töösuhte korraldamine, jne. Juhtorgani liikme vastutus
Kanne registris on deklaratiivne. Ametisuhe lõpeb reeglina tagasikutsumise või tagasiastumisega. AMETISUHTE SISU/KOHUSTUSED: Üldised kohustused 1) üldine hoolsuskohustus: kohustus olla hoolas, otsuste tegemiseks piisavalt informeeritud, c) mitte võtta põhjendamatuid riske) 2) üldine lojaalsuskohustus:konkurentsikeeld; konfidentsiaalsuskohustus, huvide konflikti vältimise kohustus Peamised kohustused JI juhtimine, otsuste vastuvõtmine, planeerimine, kontroll ja järelevalve, esindamine Spetsiifilised kohustused informatsiooni andmine ja aruannete esitemine kõrgemalseisvale organile, raamatupidamise korraldamine, pankrotiavalduse esitamine, töötajatega töösuhete korralmine JUHTORGANI LIIKME VASTUTUS:
· lepingupoole valimine · lepingu liigi valik, lepingu sisu kujundamine · lepingu vormi määramine Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. Siduvus: leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik 3. Lepingueelsed võlasuhted. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping. Läbirääkimistest tekivad kohustused: üldine kohustus käituda heas usus, teatamiskohustus, tõeste andmete esitamise kohustus, konfidentsiaalsuskohustus. Läbirääkimistest tekkivate kohustuste rikkumisest tuleneb lepingueelne vastutus (nn usaldusvastutus). Eelleping: sisaldab kohustust sõlmida leping tulevikus, sisaldab tulevikus sõlmitava lepingu tingimusi, on sõlmitud põhilepingule ettenähtud vormis. 4. Lepingu mõiste. Pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). Ettepanek esitada pakkumus (ofert). Lepingu mõiste (1) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või
põhiõiguste rikkumine. Pacta sunt servanda Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) 3. Lepingueelsed võlasuhted. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping. Lepingueelsed võlasuhted lepingueelsed läbirääkimised eelleping. Läbirääkimistest tekkivad kohustused: - üldine kohustus käituda heas usus - teatamiskohustus - tõeste andmete esitamise kohustus - konfidentsiaalsuskohustus. Eelleping (VÕS § 33): - sisaldab kohustust sõlmida leping tulevikus - sisaldab tulevikus sõlmitava lepingu tingimusi - on sõlmitud põhilepingule ettenähtud vormis. 4. Lepingu mõiste. Pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). Ettepanek esitada pakkumus (ofert). VÕS § 8. Lepingu mõiste 41
Läbirääkimisest tekkivad kohustused: 1) üldine kohustus käituda heas usus – pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegelikut tahteta lepingut sõlmida ja läbirääkimiste katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes (VÕS § 14 lg 3) 2) üldine kaitsekohustus ehk arvestada mõistlikult üksteise huve ja kohustusi 3) teatamiskohustus (vt ka § 141)- 4) tõeste andmete esitamise kohustus 5) konfidentsiaalsuskohustus – keeld avaldada läbirääkimistel teatavaks saanud asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele VÕS § 14 seob lepingueelsete läbirääkimiste alustamisega spetsiifiliste pooltevaheliste kohustuste tekkimise, tekib seeläbi poolte vahel seaduse alusel võlasuhe (§2 lg 1), mille sisuks on VÕS § 14-s sätestatud vastastikused kohustused. Selle võlasuhte näol on tegemist VÕS §2 lg 2-s kirjeldatud võlasuhtega, mis kohustab pooli arvestama eelkõige teineteise õigusi ja huve