Akt vormistatakse üldplangile komisjoni esimehe või tema poolt määratud komisjoni liikme poolt. Akti tekst peab olema objektiivne ja sisaldama ainult komisjoni poolt tuvastatud fakte. Tekstis võib teha viiteid sellele, mis on toimunud, kuid kellelegi ei saa määrata karistust. Kui komisjoni liikmel tekib eriarvamusi, vormistatakse need valgele lehele. Akti lisad vormistatakse 24 rida allkirjast allpool. Akti allkirjastavad kõik komisjoniliikmed ja juht kinnitab selle. Kuupäevaks on allkirrjastamise päev. NB! Allkirjastatakse kõik eksemplarid. Eksemplaride arv sõltub asjast huvitatud osapoolte arvust. Akti elemendid ehk rekvisiidid · Dokumendi liiginimetus: AKT (5,5 cm) · Dokumendi kuupäev ja number · Kinnitusmärge paremas veerus (9,2 cm) · Koostamise koht · Pealkiri · Teksti vormistamine algab sõnaga alus, kuhu vormistatakse käskkirja andmed komisjoni moodustamise kohta
läbivaatamiseks oma kirjaliku nõusoleku · vaidluse lahendamine edasi lükata, kui pooled ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile mõjuval põhjusel Istungil kuulatakse ära asjaosaliste ja tunnistajate selgitused, tutvutakse dokumentide ja muude tõenditega ning antakse neile hinnang. Täiendavad nõuded esitatakse kirjalikult. Töövaidluskomisjoni otsuse täitmine Otsus tehakse asja arutamise päeval. Otsuse tegemise juures viibivad ainult komisjoniliikmed. Töövaidluskomisjoni otsus tehakse vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg. Otsusega mittenõustumisel võib selle vaidlustada täies ulatuses või osaliselt. Vaidlevatel pooltel on õigus pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.
4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat.
4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat.
Uurimistöö eest saab õpilane kaks viiepallises skaalas pandud kursusehinnet. Nende hinnete aluseks on mõlemal juhul sajapalline punktiskaala, mille kriteeriumid on selgitatud juhendis ning hindamislehel. Esimese hinde paneb tööprotsessi hindamise juhendi alusel töö juhendaja, põhjendades õpilasele ning komisjonile oma antud hinnanguid. Teise hinde panevad esitatud töö ning kaitsmise hindamise juhendi alusel tööd lugenud ja kaitsmisel viibinud komisjoniliikmed. Seejuures hindavad töö sisulist külge (hindamislehe punktid 1-5) komisjoniliikmed, kes on tööd lugenud. Hindajad põhjendavad komisjonile oma määratud punkte ning otsustavad esitatud argumentide põhjal, milline summa on kõige õigustatum. Argumentide kaalumises võivad osaleda ka need komisjoniliikmed, kes ei ole tööd lugenud, kuid nad ei lähtu seejuures mitte oma pealiskaudsest muljest töö (või õpilase) kohta, vaid tööd lugenud komisjoniliikmete tähelepanekutest
liikmed. Komisjoni tööd korraldab komisjoni esimees. Komisjoni koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda peale komisjoni liikmete ka komisjoni mittekuuluvad volikogu liikmed ja linnavalitsuse liikmed. Teiste isikute kutsumise koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja (komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees). Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumisaeg, osalenud komisjoniliikmed ja kutsutud külalised, koosoleku päevakord, komisjoni otsused ning komisjoni liikmete eriarvamused. Komisjon võtab otsused vastu poolthäälte enamusega, komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool komisjoni koosseisust. Moodustatud on üheksa alatist komisjoni: · arengu ja planeerimiskomisjon · hariduskomisjon · kultuurikomisjon · linnamajanduskomisjon · linnavarakomisjon · rahanduskomisjon
4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. 3 -Keskkonnakomisjon Keskkonnakomisjon on Riigikogu üks alatistest komisjonidest. Komisjon moodustati 1992. aastal. Keskkonnakomisjon menetleb juhtivkomisjonina riigi keskkonnapoliitikat, keskkonnakaitset,
põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon; Euroopa Liidu asjade komisjon. Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks
vaid üks tüdruk. Liikluseeskirja rikkumise tõttu oli komisjonis kaheksa last (1% valimist) kõik poisid ja eestlased vanuses 1016 aastat, kusjuures kõige enam oli 1314-aastaseid. Rikkumine seisnes vales kohas üle tee minekus ja liiklusõnnetuse ohvriks sattumises või ka näiteks jalgrattalt maha tulemata üle vöötraja minekus" (see oli korduv komisjoni saatmise põhjus Hiiumaal). Kuigi liikluseeskirja rikkujad moodustasid vaid 1% valimist, andsid komisjoniliikmed selle rühma suhtes väga tugevaid hinnanguid, leides, et nende noorte koht ei ole alaealiste komisjonis, kuna pahatihti on nad ise ohvrid või lihtsalt käitunud rumalalt. 3. HARIDUSTAUST JA VABA AEG 3.1. Komisjoni suunatud alaealised koolitüübi ja õppevormi alusel Eesti koolisüsteemis pole erivajadustega õpilaste koole selgelt määratletud, kuid üldiselt võib neid jagada kerge vaimupuudega laste koolideks, mida nimetame abikooliks (nt Kiigemetsa
probleemi läbitöötamiseks (RKKTS §21 lg 1) • Probleemkomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus (RKKTS §21 lg 2) • Probleemkomisjon esitab tegevuse lõpetamisel Riigikogule aruande oma tegevusest (RKKTS §21 lg 3) Kuidas komisjon töötab? • Riigikogu komisjoni esimese istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Komisjoni esimesel istungil valivad komisjoniliikmed enda hulgast salajasel hääletusel esimehe ja aseesimehe. • Alatiste komisjonide istungid toimuvad vastavalt Riigikogu töögraafikule. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust. Otsuseid võetakse vastu poolthäälteenamusega, istungid protokollitakse. • Soodustamaks põhjalikke arutelusid ja kokkulepetele jõudmist ei ole komisjoni istungid avalikud. Komisjon võib otsustada kuulutada oma istungi
Uus komisjoni koosseis nimetatakse ametisse iga viie aasta tagant, kuue kuu jooksul alates Euroopa Parlamendi valimistest. Menetlus on järgmine: José Manuel Barroso juhib Euroopa Liidu täitevvõimu Euroopa Komisjoni. · Liikmesriikide valitsused lepivad kokku, keda nimetada komisjoni uueks presidendiks. · Nimetatud presidendikandidaadi peab seejärel heaks kiitma parlament. · Komisjoni presidendikandidaat valib koos liikmesriikide valitsustega ülejäänud komisjoniliikmed. · Nõukogu võtab kandidaatide nimekirja kvalifitseeritud häälteenamusega vastu ja edastab selle Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks. · Parlament küsitleb kõiki liikmeid ja hääletab kogu kolleegiumi üle. · Pärast parlamendi heakskiitvat hääletust määrab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega uue komisjoni ametlikult ametisse. Praeguse komisjoni ametiaeg lõpeb 31. oktoobril 2009
ning parandada info vahetust ja koostööd omanike, nõukogu, juhatuse ning sise- ja välisaudiitorite vahel. Auditikomitee on ennetav struktuuriüksus. Seega tõstab finantsaruannete usaldusväärsust ning tugevdab suhteid audiitorite ning juhtkonna vahel, mis omakorda parandab turule esitatava info kvaliteeti. 02.11 Vastavalt seadusele tuleb moodustada auditi komitee KOV üksuses ja selle moodustavad volikogu revisjoni komisjoniliikmed ja õiguse, rahanduse või aruandluse asjatundjad, kelle valib volikogu. Auditi komiteed juhib revisjoni komisjoni esimees. Liikmeks ei tohi olla siseaudiitor, omavalitsusüksuse liige ega audiitorkontrolli teostav isik. Auditi komitee peamised ülesanded on: 1) rahandusinformatsiooni töötlemine ja analüüs 2) riskijuhitimise ja sisekontrolli tõhususe hindamine 3) jälgida rp aastaaruande koostamise ja audiitorkontrolli protsessi
· Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul, kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EL seadusandluse vahel, on EL õigusaktid ülimuslikud e liikmesriik peab oma siseriikliku õigusakti ära muutma. (2) EUROOPA LIIDU INSTITUTSIONAALNE SÜSTEEM JA OTSUSETEGEMISE PROTSESS EUROOPA KOMISJON 38. Euroopa Komisjon keda/mida esindab? · Esindab EL ühishuve (liikmesriikidest sõltumatu: Komisjoniliikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult) 39. Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded · Kolleegium: President, 7 asepresidenti, 19 lihtliiget = 28 volinikku(üks igast liikmesriigist) · Administratiivaparaat: (ametnikkond) o alalised (konkursi teel) Functionnaire o ajutised (lepinguga, tähtajalised) Temporary Agent
Tal on lepingute sõlmimise õigus 3-ndate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. · Euroopa Ülemkogu ühendab liikmesriikide valitsusjuhte ning komisjoni presidenti. Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb arengu poliitilised suunad. Ta on organ, kes aitab kaasa integratsiooni arengule ning juhib liitu poliitiliselt. · Komisjon. Komisjoniliikmed on oma tegevuses sõltumatud ning peaks olema spetsialistid ühes poliitika valdkonnas. Komisjoni presidendi nimetavad ühiselt liikmesriikide valitsused parlamendilt nõusoleku saamisel. · Euroopa Kohus tagab, et õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel järgitakse õigust. Ta kontrollib ühenduse organite tegevuse seaduspärasust ning kaitseb indiviidide õigusi. 23. Intelektuaalse omandi mõiste. 97
o majanduskomisjon; o õiguskomisjon; o põhiseaduskomisjon; o Euroopa Liidu asjade komisjon o rahanduskomisjon; Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks
esitatud, kas tunnistab neid või vaidleb nendele vastu. Tal on õigus esitada täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. Istungil toimub asjaosaliste selgituste ja tunnistajate ärakuulamine, dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ning nende hindamine.Istung lõpeb vaidlevate poolte lõppseisukohtade ärakuulamisega. Seejärel läheb komisjon nõu pidama. Töövaidluskomisjon teeb otsuse asja arutamise päeval. Otsuse tegemise juures viibivad ainult komisjoniliikmed. Töövaidluskomisjoni otsus tehakse vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist,
•Probleemkomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus (RKKTS §21 lg 2) •Probleemkomisjon esitab tegevuse lõpetamisel Riigikogule aruande oma tegevusest (RKKTS §21 lg 3 3.15 Kuidas komisjon töötab? •Riigikogu komisjoni esimese istungi kutsub kokku Riigikogu esimees.Komisjoni esimesel istungil valivad komisjoniliikmed enda hulgast salajasel hääletusel esimehe ja aseesimehe. •Alatiste komisjonide istungid toimuvad vastavalt Riigikogu töögraafikule. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust. Otsuseid võetakse vastu poolthäälteenamusega, istungid protokollitakse. •Soodustamaks põhjalikke arutelusid ja kokkulepetele jõudmist ei ole komisjoni istungid avalikud. Komisjon võib otsustada
4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Parlamendirühmad Parlamendirühmi luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Parlamendirühmade tegevus on suunatud Eesti Vabariigi välispoliitiliste eesmärkide elluviimisele ja Eesti tutvustamisele välismaal. Parlamendirühm luuakse Riigikogu liikme algatusel kokku kutsutud asutamiskoosolekul, liikmete arv ei ole piiratud
selgituste ja tunnistajate ärakuulamine, dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ning nende hindamine. Tunnistajad kuulatakse ära üksteisest eraldi. Ärakuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida istungiruumis. Istung lõpeb vaidlevate poolte lõppseisukohtade ärakuulamisega. Seejärel läheb komisjon nõu pidama. Töövaidluskomisjoni istungit protokollitakse. Töövaidluskomisjon teeb otsuse asja arutamise päeval. Otsuse tegemise juures viibivad ainult komisjoniliikmed. Töövaidluskomisjoni otsus peab põhinema seadusel ja olema põhjendatud. Komisjonil on õigus täpsustada nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitseks. Töövaidluskomisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoniliikmel on õigus eriarvamusele. Otsus koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, komisjoni põhjendusest ja resolutsioonist.
1) Keskkonnakomisjon 2) Kultuuri 3) Maaelu 4) Majandus 5) Põhiseadus 6) Rahandus 7) Riigikaitse 8) Sotsiaal 9) Välis 10) Õigus 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni. Komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja ase-esimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Uurimiskomisjon mood. Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Probleemkomisjoni võib mood. olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. 1) Riigieelarve kontrolli erikomisjon. 2) Julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjon
suutnud enam talutöid teha. Samas sai ta Karpaatidest kaks kirja. Esimene andis lootust, et Jaan tuleb tagasi, teine oli surmateade. Alviine asus kirikukülla ja õppis õmblema. Tema valmistatud palitud, kleidid ja jakid läksid Harala vaesemale rahvale. Õhtuti määris ta kampripiiritusega oma vigastatud selga. Ta kandis kogu aeg Jaani kingitud sinist rätikut. Neljakümnendal aastal oli ta maareformikomisjonis. Neljakümne esimesel aastal lasti komisjoniliikmed vallamaja taga maha. Perekond: Isa oli hobusevaras ja suri vanglas. Surmapõhjus: lasti maha 4.6. E. Kõiva Sünnikoht: Harala Amet: arvatavasti sõdur, sest ta kasutab sõjatermineid; Välimus: küllap hea välimusega, kui tal nõnda palju naisi oli; Olemus: kiitleja; naistemees; sõjalise mõtlemisega Lugu: Tal oli palju naisi ja ta sigitas palju lapsi, aga ta ei suhelnud nendega hiljem, sest mees ei teadnud isegi, kui palju neist üleüldse ilmale tuli.
sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon;10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon. Iga Riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus, komisjonide suurus jääb vahemikku 8-12 liiget. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Probleemkomisjoni võib moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. 1) Riigieelarve kontrolli erikomisjon, 2)
iseseisvuse väljakuulutamiseks. 20. veebruaril saadi Haapsalus paiknevas Esimesest Eesti polgus teada, et jörgmine päev maabuvad Eesti mandrile Saksa väed, otsustati võim enda kätte võtta, kutsuti juhtivaid poliitikuid Haapsallu, et nad seal Eesti iseseisvuse välja kuulutaks, selleks sõnaviiaks oli Juhkum?. Pm oldi sellega nõus, aga kohesest sõidust ei saanud kohe asja. Kohal ei olnud ka kõik komisjoniliikmed, mistõttu tehti komisjonis täiendus - jäid Juhan Kukk ja Jaakson, lisati Ferdinand Peterson. Tegelikult panid mainfesti kokku Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. Haritlaste klubis kiideti manifest heaks ja allkirjastati Maavanemate vanematekogu nimel ja selle vastvalminud dokumendiga asusid Jüri Vilms ja Päts teel Haapsalu poole (Jaan Kroos "Tabamatus"). Jõuti läbida 2/3 teekonnast, kui neile tulid vastu Esimese polgu väed, kes ütlesid, et Saksa väed on juba kohal,
annaabi.ee 
