Ferdinand jäi seda uskuma. 1500. asta augustis saabus Hispaaniast Haiitile aadlik ebatavalise ametinimega - kohtunik-haldur. Kirjas, mille ta kaasa tõi, käskisid kuningas ja kuninganna Kolumbusel pidada end temale alluvaks. Meretaguste maade viitsekuninga nime, mis Kolumbusele hiljuti oli antud, kirjas enam ei tarvitatud. See oli ebasoosing. Veelgi enam - põlu alla sattumine. Kohtunik-haldur käskis Kolumbuse ahelatesse panna. Koos temaga pandi trellide taha ta kaks venda. Kõik kolm otsustati viia Hispaaniasse ning anda kohtu alla. Laimatud admiral ei nõudnud kättemaksu. Õigeks mõistetuna palus ta end uuesti ookeanile lubada. Ta otsustas selles hulljulges ürituses veel kord õnne katsuda - leida Lääne-India maade
oskama abi anda endale ja teistele ning peab teadma kuidas katastroofi ajal käituda. 8. Raamatus räägiti loodus- ja kliimavöönditest, maavarade olemasolust ja leidmisest, mussoontuultest. 9. Raamatut oli huvitav lugeda, sest Marco Polo oli esimene inimene kes kirjeldas idamaad ja kirjutas oma leidudest: kivisöest, paberrahast, püssirohust ja portselanist. M.P. poolt kirjutatud raamat julgustas ka teisi rändureid, sealhulgas ka mind. M.P oli eeskujuks Christoph Kolumbusele, kes reisis lääne poole ja avastas Ameerika. Pilt 2. Marco Polo ja tema teekonnad.
ta algul siiski Valladoli kloostrisse, 3 aastat hiljem Sevillasse ning lõpuks 1541. aastaks sängitati tema säilmed ümber San Dominago katedraali. Kokku transporditi ka hilisemalt Cristoph Kolumbuse luid üheksa korda. Oma otsusest, leida meretee Indiasse esitas ta oma plaani algul Portugali kuningale, kes selle tagasi lükkas. Peale seda läks ta aga Hispaania kuningakotta ning tutvustas neile oma plaani. Kuningakoja ja Kolumbuse vahel sõlmiti leping ning Kolumbusele anti ,,Ookeani Admirali’’ tiitel ning ta ühendati kõigi avastatavate maade kuberneriks ja asekuningaks. Kuningakoja, eriti kuninganna Isabeli toetusel sooritas Kolumbus Ameerikasse neli merereisi. Suutmata võtta endale võetud eesmärki jõuda Indiasse, kaotas ta Hispaanias enda vastu usalduse ning langes intriigide ohvriks ja suri ühiskonnast eraldatuna. Merereisidel aitasid teda vennad Diego ja Bartolomeo, hiljem ka poeg Diego.
Kolumbuse merereisid Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Kolumbus sündis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresõitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mõned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud inimesed, uskus ka Kolumbus, et Maa on kerakujuline. Kui see on aga nii, siis on võimalik jõuda Indiasse ka läänesuunas, otse üle ookeani purjetades. Kuid Kolumbusel ei olnud õiget ettekujutust Maa suurusest. Ta arvas, et India idarannik ei asu Euroopast kuigi kaugel
JAZZMUUSIKA ARENGULUGU Laia maailma teadvusse judis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, prast I maailmasda. Teati, et jazz on prit Ameerikast. Tdeti, et jazz ei tekkinud thjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451- 1506), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Phja- Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk- ja Luna- Ameerika. Lviosa Phja- Ameerikast lks aga jrk- jrgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eesktt huvi Mississippi keskjooksust luna, kagu ja edela poole jvad maa-alad. Seal klasid helt poolt Aafrika pritoluga meloodiad ja rtmid,
7 Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased
aastal. Veel üht koopiat säilitatakse Berni linnas. Räägitakse, et see raamat tõlgiti paljudesse keeltesse, nii et inimesed iga Euroopa nurgas said teada Marco seiklustest. 175 aastat pärast selle raamatu kirjutamist kavandas Kolumbus oma reisi üle Atlandi ookeani. Usutakse, et ta oli lugenud Marco kirjeldusi Jaavast, Sumatrast ja teistest Ida- India saartest, milleni ta arvas end olevat jõudnud, kui ta avastas Haiti ja Kuuba. Nii võis Marco Polo anda Kolumbusele idee reisiks, mis viis Ameerika avastamiseni. Lõpuks vabanesid Marco, Niccolo ja Maffeo vanglast. Polod olid ära olnud väga kaua ning nende valiums oli palju muutunud. Nende sõbrad ja sugulased ei tundnud neid ära ning kuna nad olid tatari rõivastes ja rääkisid vahepeal Hiina keelt, tunud olukord lootusetu. Et oma sugulasi ja tuttavaid veenda, et tegu on siiski nende meestega, keda nad väidavad end olevat, korraldasid nad lõunasöögi
novembriks 1504. Kokkuvõte Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopis Vasco da Gama. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid ning seepärast kuulub Ameerika esmaavastamise au Christoph Kolumbusele. Ameerika maailmajagu on saanud nime itaalia päritolu kaupmehe ja maadeavastaja Amerigo Vespucci järgi. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et koht kuhu Kolumbus jõudis ei olnud mitte Aasia vaid täiesti uus manner. Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust ning kiirendasid Euroopas rahamajanduse arengut. Nende tulemusel hakati valmistama rohkem maakaarte ning eurooplastele said tuntuks ka mitmed seni võõrad kultuurtaimed nagu kartul, tomat, mais, kakao jt
tagasi. Nüüd pakkus Kolumbus oma teeneid Hispaaniale. Kuningas Ferdinand (Fernando II) ja kuninganna Isabella olid Kolumbuse projektist huvitatud. Aga nagu õukondlased meremehele selgitasid, oli tarvis osata kuninga lubaduste täitmist oodata. Kolumbus ootas seitse aastat. Kokkuvõttes aga läks suure idee sünnist hetkeni, mil Kolumbus võis lõpuks lepingule alla kirjutada, seitseteist aastat. Leping andis Kolumbusele õiguse avastada ja alistada maid kauges Aasias. Genova meremees lubas Hispaania laevad lääne suunas Indiasse viia. Kolumbuse lipu all meretagustesse maadesse sõitma määrati kolm karavelli: "Santa Maria", "Pinta", "Nina". Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492
1541. aastaks. Sinna jid mlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jnused kaevati taas les ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jid kuni Hispaania-USA sjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. htekokku maeti Kolumbuse luid videtavalt mber heksal korral Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Luna-Ameerika rannikut klastanud eurooplased. Kuid kigil neil oletustel puuduvad kllaldased tendid, seeprast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Kolumbus sndis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud inimesed, uskus ka Kolumbus, et Maa on kerakujuline. Kui see on aga nii, siis on vimalik juda Indiasse ka lnesuunas, otse le ookeani purjetades. Kuid Kolumbusel ei olnud iget ettekujutust Maa suurusest. Ta arvas, et India
Arvamus, et tubaka tarvitamine teeb populaarseks ja edukaks. Ei usuta , et tubaka tarvitamine kahjustab või rikub tervist. Kui tubakat on tarvitatud mõnda aega, võib tarvitamise põhjuseks olla vaimne ja füüsiline sõltuvus. 3.Tubaka ajalugu Eurooplaste esimesest kokkupuutest tubakaga on ülestähendusi leitud Chr. Kolumbuse laevapäeviku 1492. aasta 6. novembri sissekandes. Kolumbuse nimetatud San Salvadori saarel kinkisid pärismaalased Kolumbusele sõpruse märgiks mõned kuivatatud tubakalehed, kuid Kolumbus ei osanud nendega midagi peale hakata. Kui oli randutud Kuubal, nägid Bartholome de las Casase päeviku andmeil Rodrigo de Jerez ja Luis de Torres esimeste eurooplastena tegeliku tubaka suitsetamist. Torukesi, mille kaudu tõmmati suitsu, hakati nimetama hispaaniakeelse sõnaga "tabacos" . Algul arvati tubakat olevat ilutaim tema kaunite õite pärast.
Suur eesmärk reisida koos kapten Kolumbusega tiivustas teda hoolsasti õppima ja kannatlikult ootama, kuni suur Kolumbus valmistus pikaks reisiks üle ookeani, kuhu temagi oli lubatud kaasa võtta. Rodrigo oli aus, iial ei võtnud ta endale midagi, mis kuulus teistele. Tema abivalmidus, nutikus ja siirus aitasid nii mõnigi kord keerulistest olukordadest hästi välja tulla. Ta oli piiritult ustav oma admiralil Kolumbusele. Aususe ja vapruse eest ülendati ta esmalt lootsiks, siis ohvitseriks. Raamatu sündmuste jooksul saab ta meheks, küpseb hädas ning õnnetustes kindlaks ja tugevaks kapteniks. Kristoph Kolumbus ka Christoph Colombo Kolumbus oli avara meelega meresõitja, uurija, maadeavastaja. Talle meeldis lühidalt rääkida oma katsetuststest ja uurimistöödest, mis toetasid tema ideid, aga mitte kurta ja kaevata oma kibedaist elamusist ja alandustest, mis talle pikkade aastate jooksul osaks said
rumal ja mõttetu olevat ja plaan lükati tagasi. Nüüd pakkus Kolumbus oma teeneid Hispaaniale. Kuningas Ferdinand (Fernando II) ja kuninganna Isabella olid Kolumbuse projektist huvitatud. Aga nagu õukondlased meremehele selgitasid, oli tarvis osata kuninga lubaduste täitmist oodata. Kolumbus ootas seitse aastat. Kokkuvõttes aga läks suure idee sünnist hetkeni, mil Kolumbus võis lõpuks lepingule alla kirjutada, seitseteist aastat. Leping andis Kolumbusele õiguse avastada ja alistada maid kauges Aasias. Genova meremees lubas Hispaania laevad lääne suunas Indiasse viia. Kolumbuse lipu all meretagustesse maadesse sõitma määrati kolm karavelli: "Santa Maria", "Pinta", "Nina". Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492
kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. 2 Christoph Kolumbus (1451- 1506) Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased
märtsil jõudis ta õnnelikult Palos`esse tagasi. Kõik olid väga õnnelikud , sest tundsid oma jalge all jälle maad. Ka kuninganna ja kuningas õnnitlesid Kolumbust. Pinta sõitis aga Bayona sadamasse Hispaanias , tegi seal väikese peatuse laeva parandamiseks ja siis sõideti edasi . Palos`esse jõuti umbes tund aega Niñast hiljem. Pinzón arvas, et nüüd nimetatakse teda kangelaseks , kuid see nimetus oli juba Kolumbusele antud. Pinzón suri paari päeva pärast. Martin Alonson Pinzón Kokkuvõte Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees. Ta elas aastateil(1456- 1506). Ta oli küll pärit Itaaliast(Genovast), kuid elas siiski Hispaanias. Tänu temale tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga. Mehe põrm reisis koguni kaheksa korda. Ta avastas Ameerika Inida otsinguil, tema ise seda ei teadnud et
docstxt/.txt
garantiid ja isikuvabadused. Võitlus surmanuhtluse vastu. Heliotsentriline maailmamudel, Mona Lisa, Shakespeare, Galilei, Reformatsioon! 2.10 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Marco Polo reisikirjad ahvaltesid eurooplasi maadeavastustele indiasse ja hiina. Tee läbis muhameedlike maid, ohtlik. Konstatinoopoli langemine ja türklaste ülemvõim Vahemere idaosas raskendasid. Portugallased otsisid ümber-Aafrika teed. Hispaanlased elavnesid ja andsid Cristoph Kolumbusele raha lääne kaudu indiasse sõitmiseks. Ta polnud edukas, Vasco da Gama tõi port. raha. Siis saadi aru, et on ikkagi mander vahel ja läbi saab sõita. Fernao de Magalhaesi saadeti 1519 ümbermaailmareisile. Hispaanlased said läänepoolkera, portugallased ida,va brasiilia. Võidujooks kolooniatele. Uus manner polnud inimtühi, Asteekide suurriik(selle vallutas imeline Hernan Cortese) ja Inka riik(Fransico Pizarro).
alustada kaubavahetust teiste maadega. 1502. aastal saadeti Kolumbus tema viimasele merereisile. Ta randus Kesk - Ameerikas ja ta nimetas selle Costa Ricaks. Kolumbus suri 1506.aastal, teadmata, et oli avastanud uue maailmajao. Esimeselt reisilt 1492 - 1493 tõi ta kaasa ananassi, tsilli, maisi ja kalkuni. Teiselt reisilt 1493 - 1496 on teated aedoa kohta, III reisilt 1498 - 1500 tõi Kolumbus Euroopasse tomati, IV reisil 1502 - 1504 pakuti Kolumbusele maitsmiseks kakaoube ning ta tõi neid ube Euroopasse ja tutvustas Hispaania kuningapaarile Fernando II ja Isabel I-le. Kuid teada on, et kakaod saatis Hispaaniasse ka konkistadoor Hernàn Cortés peale aastat 1519, kui ta vallutas Asteegid ja nende kuninga Montezuma. Juba suurem kogus kakaoube kommertseesmärkidel toodi Sevillasse 1585. aastal. Kolumbus tõi tubaka ja kartuli Ameerika avastusretkelt vanasse heasse Euroopasse 15.-16. sajandi vahetusel, seega ligi 500 aastat tagasi
2.3. AMEERIKA AVASTAMINE KOLUMBUSE POOLT* 12. oktoober on Ameerika Ühendriikide rahvuspüha. Päev, mil Kolumbus 1492. aastal Uut Maailma nägi. Kuna oma arvamuse kohaselt oli ta jõudnud Indiasse, nimetas ta sealsed põlisasukad indiaanlasteks- indios. Nimi "Ameerika " anti uuele maale alles hiljem maailmarändur Amerigo Vespucci järgi. (Ceram 1978:19). Kuid arvatavasti avastasid viikingid Põhja-Ameerika juba 500 aastat enne Kolumbust, siis ei saa seda avastamisrõõmu anda Kolumbusele juba kahel põhjusel. Esiteks oli see viikingite poolt avastatud ja teiseks ei näinud Kolumbus Põhja-Ameerikat isegi kaugelt, rääkimata selle asutamisest. Ta avastas ainult saared Kesk-Ameerika ees. Jaa, isegi Lõuna-Ameerika mandrit nägi ta alles oma kolmandal reisil 1498. aastal, kuid aasta varem, 24. juunil 1497, oli Põhja-Ameerika tõeliselt uusavastanud John Cabot, kes tuli Inglismaalt. Ta randus Bauldi neeme
võitlusele või külaelanike ootamatule lahkumisele. Kusagil ei olnud näha ka laipu. Seegi juhtum jäi igavesti lahendamata. Kuidas selgitada kadumisi Bermuda kolmnurgas? Juba aastasadu on meresõitjad Bermuda kolmnurka merd Bermuda saarte, Florida ja Puerto Rico vahel. See piirkond on inimestele õuduse peale ajanud, sest seal on kogu aeg laevu jäljetult kaduma läinud. Need haihtusid olematusse. Sealt pole peaaegu kunagi leitud ellujäänuid ega laevavrakkide jäänuseid. Juba Kolumbusele torkas sõidul Ameerikasse silma mingi salapärane helendus. Kolumbus kirjutas oma päevikusse: ,,Tundus nagu tõstaks ja langetaks keegi küünalt". Seda helendust on nähtud Bermuda kolmnurgas üha uuesti ja uuesti ning märgatud koguni mehitatud kosmoselaevadelt. Selgitust ei ole sellele aga leitud tänapäevani. Millist rolli mängib aeg? Leidub arvamusi mille kohaselt on Bermuda kolmnurk tavalisest erinevate füüsiliste
Portugalis omandas ta kõik praktilised meresõidu kogemused, aga sellest ainuüksi ei piisanud. Üle ookeani purjetamiseks oli vaja ka teoreetilist ettevalmistust,kuid Kolumbus ei olnud mingi kõrgelt haritud mees. Kolumbuse poeg Fernando kirjutas oma isa eluloos, et too on õppinud Pavia ülikoolis, aga hilisematest autoritest keegi seda ei usu. Pöördeline idee purjetada lääne poolt Indiasse ei pärinegi Kolumbuselt, vaid Firenze arstilt ja astronoomilt Paolo Toscanellilt, kes vastandina Kolumbusele oli teoreetik. Asjaolu,et mehed olid kirjavahetuses, on peetud tõestuseks, et õpetlane pühendas ka meresõitja oma plaanidesse, kuidas lääne poolt kõige lühemat teed pidi Indiatesse jõuda. Tollal käibiv mõiste ´´India´´ või õigemini ´´Indiad´´ kui meresõitjate soovunelm, hõlmas kogu Lõuna- ja Ida-Aasia, sealhulgas ka Cathay (Hiina) ja Cipango saare (Jaapan). Õpetlaselt võis pärineda Kolumbust innustanud, ent arvutusveal põhinev väide, et Lissabonist on Aasia
Kolumbuse laev jõudis 4.märtsil Lissaboni ja 15.märtsil jõudis ta õnnelikult Palos`esse tagasi. Kõik olid väga õnnelikud , sest tundsid oma jalge all jälle maad. Ka kuninganna ja kuningas õnnitlesid Kolumbust. Pinta sõitis aga Bayona sadamasse Hispaanias , tegi seal väikese peatuse laeva parandamiseks ja siis sõideti edasi . Palos`esse jõuti umbes tund aega Niast hiljem. Pinzón arvas, et nüüd nimetatakse teda kangelaseks , kuid see nimetus oli juba Kolumbusele antud. Pinzón suri paari päeva pärast. Hiljem avastas aga Amerigo Vespucci, et India ei olnud India vaid hoopis täiesti uus manner ja seda nimetati Ameerikaks. Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas. Isegi Kolumbuse põrmul seisid ees reisid üle ookeani. Algul viidi Kolumbuse surnukeha Haiitile, 350 aastat hiljem aga reisis ta tagasi. Genovalase põrm on nüüd Sevillas. Kolumbuse saatus paneb tõsiselt mõtlema. Ta oli vapper, julm ja ettevõtlik.
Kolumbuse laev jõudis 4.märtsil Lissaboni ja 15. märtsil jõudis ta õnnelikult Palos´esse tagasi. Kõik olid väga õnnelikud, sest tundsid oma jalge all jälle maad. Ka kuninganna ja kuningas õnnitlesid Kolumbust. Pinta sõitis aga Bayona sadamasse Hispaanias, tegi seal väikese peatuse laeva parandamiseks ja siis sõideti edasi. Palos´esse jõuti ubmbes tund aega Ninast hiljem. Pinzon arvas, et nüüd nimetatakse teda kangelaseks, kuid see nimetus oli juba Kolumbusele antud. Pinzon suri paari päeva pärast. Hiljem avastas aga Amerigo Vespucci, et India ei olnud India vaid hoopis täiesti uus manner ja seda nimetati Ameerikaks. Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas ja Ameerika Ühendriikide tekkimine. Umbes 60% Ameerika valgeist asukatest oli pärit Inglismaalt ja seega olid nad inglased. Teistest maadest saabunud läksid ka varsti üle inglise keelele. 18. sajandil algas aga uute ameerika rahvuste kujunemine
isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad just tooni järgi selle, kes mängib. 2. JAZZMUUSIKA ARENGULUGU Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451-1506), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Põhja-Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk-ja Lõuna-Ameerika. Lõviosa Põhja-Ameerikast läks aga järk-järgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt
tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451- 1506), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Põhja- Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk- ja Lõuna- Ameerika. Lõviosa Põhja- Ameerikast läks aga järk- järgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika
Skandinaavlaste sõnadest on välja kasvanud paljud tänapäevased sõnad. Suuresti on vana põhjala tüvega mitmed ingliskeelsed sõnad. Viikingite tegutsemine Skandinaavia poolsaarest ida pool on ka eesti keelde toonud mõningaid sealseid mõjutusi. Viikingid andsid oma panuse ka uute maade avastamisel, jõudes esmaasukatena nii Islandile, Gröönimaale kui ka Põhja-Ameerikasse. Kahjuks langes Uue Maailma avastamise au siiski Kolumbusele, kes jõudis sinna ligi 500 aastat hiljem. Viikingid suutsid, hoolimata oma barbarlikkusest ja ka osalisest isoleeritusest, luua mitmekesise ja mütoloogiliselt rikka kultuuri, mis pakub tänapäevalgi palju avastamisrõõmu. Need skandinaavlased on mingil määral mõjutanud ka meie, eestlaste esivanemaid. Igal juhul rikastas nende omanäoline kultuur arvestataval määral Euroopa ja koguni maailma kultuurilugu. Seda referaati koostades sain juurde palju teadmisi viikingitest
India meretee avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes liikus Hea Lootuse neemelt edasi piki Aafrika idarannikut ning jõudis 20. mail 1498 Aafrika idarannikult palgatud araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Tagasi kodumaale jõudis Vasco da Gama vürtsidest pungil laevadega. Kaua otsitud uus meretee Indiasse oli avastatud. Ameerika avastamine. Hispaania kuningakoda tahtis leida tee Indiasse, ettepanek meresõitja Christoph Kolumbusele. Jõudis Guananhani saareni Bahama saarestikus. Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse. Kolumbuse avastatud ala kannab tänini Lääne-India saarestiku nime. Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem
Sellest tuli loomulikult probleem. Armastas üldse vabavärssi kirjutada. Sest Endel Nirk oli niisugune, kes kasutas parteistaatust, et ennast kirjandust luua, kirjutas Hermelini nime all paroodia pealkirjaga ,,Porikuu sonaat", parodeerib Krossi, Kaalepit, Ellen Niitu. Probleem selles, et pole luule. Vastad sellele ja ülteb selle, et inimese teeb inimeseks iseseisva mõtlemise võime. Veel luulekogud ,,Kivist viiulid", seal ilus luuletus ,,Maailma avastamine", mis pühendatud Kolumbusele. ,,Lauljad laevavööridel", ,,Vihm teeb ilusaid asju". Põhiteema on intellektuaalne luule, filosoofiline mõtisklus niinimetatud uue aja inimesest. Proosani jõuab 70ndatel ja sinna jõudmiseks suureks põhjuseks alanud stagnatsioon. See, et kõike, mida tahtsid välja öelda, seda otse teha ei saanud. Kõikides romaanides keegi päritolult eestlane oma klassist lahkunud, ta on oluline persoon. Peategelase puhul on põhiprobleemiks
Aastatel 148788 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati nüüd Hea Lootuse neemeks. Tee India ookeani oli avatud. Indiasse viiva meretee otsingud. Portugallaste edestamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama ideed üritada jõuda Indiasse lääne suunas, mille pakkus välja Itaalia juudi päritolu meresõitja Christoph Kolumbus (14511506). Kolumbusele omakorda pakkus selle idee toonane kuulsaim kartograaf Paolo Toscanelli. 3. augustil 1492 lahkus kolmest laevast Santa Maria, Pinta ja Niña koosnev karavan Palose sadamast pikale mereteele. Lühike peatus tehti Kanaari saartel. Siit edasi kulges teekond juba tundmatusse. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalguses esimest korda maad. Kolumbuse ekspeditsioon oli jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. Kuigi 12
Sellest tuli loomulikult probleem. Armastas üldse vabavärssi kirjutada. Sest Endel Nirk oli niisugune, kes kasutas parteistaatust, et ennast kirjandust luua, kirjutas Hermelini nime all paroodia pealkirjaga ,,Porikuu sonaat", parodeerib Krossi, Kaalepit, Ellen Niitu. Probleem selles, et pole luule. Vastad sellele ja ülteb selle, et inimese teeb inimeseks iseseisva mõtlemise võime. Veel luulekogud ,,Kivist viiulid", seal ilus luuletus ,,Maailma avastamine", mis pühendatud Kolumbusele. ,,Lauljad laevavööridel", ,,Vihm teeb ilusaid asju". Põhiteema on intellektuaalne luule, filosoofiline mõtisklus niinimetatud uue aja inimesest. Proosani jõuab 70ndatel ja sinna jõudmiseks suureks põhjuseks alanud stagnatsioon. See, et kõike, mida tahtsid välja öelda, seda otse teha ei saanud. Kõikides romaanides keegi päritolult eestlane oma klassist lahkunud, ta on oluline persoon. Peategelase puhul on põhiprobleemiks kompromissile
annaabi.ee 
