Referaat Kolumbuse merereisid Laura Raid VII klass Kehtna PK Kolumbuse merereisid Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Kolumbus sündis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. 15
Ta töötas õpetajana katoliku koolis Saksa väikelinnas Boppardis olles samal ajal ka kirjanduse koguja ja kirjanik. Oma elu hilisemal perioodil elas ta Münsteris. Helene Pagés' tähtsamad teosed on Deutsche Hausfrau, (1915) Soldaten Christi auf dem Schlachtfeld und in der Heimat (1917) Rodrigo, der Schiffsjunge des großen Kolumbus, (1926) Das Geheimnis um Monika (1940) Kleine Buben und der große Krieg (1937) Die Fahrt nach Amerika (1937) Tõlkijast Raamatu "Kolumbuse laevapoiss" on tõlkinud Rudolf Rahaleid, kodaniku nimega Rudolf Heinrich.Laanes (Lilienbach) (1917-1940). Rahaleid oli traagilise saatusega perspektiivikas kirjanik, kelle elutee katkes liiga noorelt jõudmata jätta sügavamat jälge meie kirjanduslukku. Ta omandas Tartu Ülikoolis filoloogia magistrikraadi, oli Eesti Üliõpilaste Seltsi "Veljesto" liige ja õpetaja Treffneri gümnaasiumis.. Rahaleid hukkus 23-aastasena 14.VII 1941 Tartu Ülikooli võimlat kustutades. Raamatu trükist
Kuusalu Keskkool 5b Andree-Vilmar Reinvelt Christoph Kolumbus Maadeavastaja. Referaat 26.01.2014 Sisukord 1.Kolumbuse elulugu. 2.Kolumbuse pärand. 3.Kolumbuse retked. 4. kasutatud allikad ja leheküljed. Christoph Kolumbus teadmata päritolu Hispaania meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi- ookeani ja jõudis Ameerikasse., Ameerika taasavastaja (Genova-murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón portugali keeles Cristóvão Colombo sündis arvatavasti 1415 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 VAlladolid, Hispaanias
Cristbal Colnja portugali keeles Cristvo Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal letas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja judis Ameerikasse. Ta lhtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tttu peab laev judma Euroopast Kaug-Itta ka lne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sngitati silmed mber Sevillasse. Lpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe prmuga i mbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu silmed judsid 1541. aastaks. Sinna jid mlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare
docstxt/.txt
Christoph Kolumbus - maadeavastaja Valisin tutvustamiseks ja endale uurimiseks maadeavastaja Cristoph Kolumbus puht juhuslikult, kuna avastasin raamatukogust John Man raamatu ,,Maade avastused", milles oli mitmete avastajate kohta kirjutatud, aga minu jaoks kõige tuntum oli just tema. Alguses käis mõte hoopis kosmoses, nimelt oli ka mõte uurida esimese kosmonaudi Jüri Gagarini elu, aga see jääb edaspidiseks. Christoph Kolumbuse täpset sünniaega ei teata, aga arvatavasti sündis ta 1451 aastal Itaalias,Genova linnas. Juba varakult neljateiskümne aastasena astus ta mereväkke. Laevad, kus ta oli teeninud, käisid Aafrikas, seilasid Vahemeres ja purjetasid Iiri ja Inglismaa jahedate randadeni.Sel ajal, kui ta oli maal, mitte merel, koostas ta kaarte. Tema meelest oli see kõige meeldivam töö. Mered, mille läbimiseks kulub mitmeid kuid, läbid paberil ühe hetkega. /1,lk 294/
K B A U S 1. Meresõidu laev. 2. Ameerika põliselanikud. 3. Ameerikast pärit kultuurtaim. 4. Andis Ameerikale nime (perekonnanimi). 5. Väga rikas kullamaa Lõuna-Ameerikas. 6. Hiina leiutis. 7. Uus maa ehk.... 8. Purjetas üle Atlandi Kesk- Ameerikasse (eesnime täht+perekonnanimi). 9. Riik, kus leiutati püssirohi. 10.Kolumbuse nimest tuletatud Ameerika riik. 11.Riik, kus leiutati male mäng. Lahendus: Avastas meretee Indiasse.
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kagu-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja- Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse
Cristóbal Colónja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. 12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell. Christoph Kolumbus pöördus sellel Hispaaniasse tagasi. Ka see, Kolumbuse viimne reis osutus raskeks. Mitu nädalat möllas ookeanil torm. Karavell kaotas ühe masti ja osa purjesid. Kitsas ja madalas kajutis, mis sai ainult illuminaatorist tuhmi valgust, lamas kois rauk. Kolumbus peaaegu ei
Koostaja:Liis Kaljuvee 8a klass Paikuse põhikool Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.Ta elas 1476-1484 Lissabonis ,Madeiral ja Porto Santol.Kolumbuse avastusretked 15. sajandi lõpul tulenesid soovist jõuda eelkõige Indiasse,kulla ja vürstide maale. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Hispaania kuningas lubas tal minna kolme laevaga:Santa Maria ,Pinta ja Ninaga
Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795
Ferdinand jäi seda uskuma. 1500. asta augustis saabus Hispaaniast Haiitile aadlik ebatavalise ametinimega - kohtunik-haldur. Kirjas, mille ta kaasa tõi, käskisid kuningas ja kuninganna Kolumbusel pidada end temale alluvaks. Meretaguste maade viitsekuninga nime, mis Kolumbusele hiljuti oli antud, kirjas enam ei tarvitatud. See oli ebasoosing. Veelgi enam - põlu alla sattumine. Kohtunik-haldur käskis Kolumbuse ahelatesse panna. Koos temaga pandi trellide taha ta kaks venda. Kõik kolm otsustati viia Hispaaniasse ning anda kohtu alla. Laimatud admiral ei nõudnud kättemaksu. Õigeks mõistetuna palus ta end uuesti ookeanile lubada. Ta otsustas selles hulljulges ürituses veel kord õnne katsuda - leida Lääne-India maade vahel läbipääs, mis viiks tõelisesse Aasiasse. Selle leidnud ja läbinud, tahtis ta Hispaaniasse tagasi tulla idast, olles sooritanud ümbermaailmareisi. Meresõitja käis
aega lähemalt lugeda Kolumbusest, et kuidas siis ikkagi avastati Ameerika. 2. Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. 3. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug- Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad võisid jõuda Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795
2008 Christhoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu allAtlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795
Christoph Kolumbus Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord ....................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................. 2 Christoph Kolumbuse elulugu ....................................................... 3 Ameerika avastamine.................................................................... 4 Kokkuvõte..................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus....................................................................... 7 Sissejuhatus Mina valisin Chrisoph Kolumbuse kuna tema on üle maailma tuntud kui
päris varakult- 20 aastasena. Ta avastas 1492. aastal Hispaania kuningakoja eestvedamisel Ameerika mandri. Kolumbus uskus Firenze teadlase Paolo dal Pozzo Toschnelli teooriat, mille tõttu peaks laev üle Atlandi jõudma Indiasse. Kolumbus sõitiski üle Atlandi ookeni, kuid avastas hoopis Uue Maailma. Seetõttu nimetaski ta Ameerika pärismaalased indiaanlasteks. Andmete kohaselt oli Kolumbus elu lõpuni veendunud, et ta oli avastanud India, mitte Ameerika mandri. Tänu Kolumbuse aevastusele tekkis Euroopal Ameerikaga püsiv kontakt vaatamata sellele, et põhjast tulnud viikingid olid Põhja-Ameerikat juba mitmeid kordi külastanud. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta algul siiski Valladoli kloostrisse, 3 aastat hiljem Sevillasse ning lõpuks 1541. aastaks sängitati tema säilmed ümber San Dominago katedraali. Kokku transporditi ka hilisemalt Cristoph Kolumbuse luid üheksa korda.
Asteegid Vallutuste pärand Asteekide pealinn ja selle maksuimperium kukkus kokku 1521. Kuid asteekid ei kadunud niisama ajaloost vaid nende põlisrahvaste iidsed uskumused ja kujutelmad säilisid ja kohanesid uue majandusliku ja religioosse korraldusega hispaanlaste poolt. Pärast 1521.a. pöörasid hispaanlased Mesoameerika rahvast lähiaastatel oma usku. Kohtutoimikute 1536-1540 väitel Kolumbuse-eelsed kombed-vabaabielu ebajumalakummardamine ja inimeste ohverdamine olid veel säilinud. 1565 kurtsid Mexico hispaanlastest piiskopid, et kohalik rahvas jäid truuks oma põlisrahvaste rituaalidel (peites pühakujusid kasutades iidset värvisümboolikat). Frantsiskaani preestrid pidasid Tezcatlipocat mitte ainult asteekide peamiseks jumalaks vaid ka Luciferiks, kuid kes avaldasid kahjuliku mõju põlisrahvaste seas.
Kolumbus abiellus ja asus elama väikesele Porto Santo saarele Madeira saarestikus, kus tema äi oli kuberneriks olnud . Arvatakse, et just sel ajal tekkis tulevasel maadeavastajal mõte otsida teed Indiasse lääne poole sõites. Kolumbus esitas India ekspeditsiooni plaani Portugali kuningale, kuid see leiti rumal ja mõttetu olevat ja plaan lükati tagasi. Nüüd pakkus Kolumbus oma teeneid Hispaaniale. Kuningas Ferdinand (Fernando II) ja kuninganna Isabella olid Kolumbuse projektist huvitatud. Aga nagu õukondlased meremehele selgitasid, oli tarvis osata kuninga lubaduste täitmist oodata. Kolumbus ootas seitse aastat. Kokkuvõttes aga läks suure idee sünnist hetkeni, mil Kolumbus võis lõpuks lepingule alla kirjutada, seitseteist aastat. Leping andis Kolumbusele õiguse avastada ja alistada maid kauges Aasias. Genova meremees lubas Hispaania laevad lääne suunas Indiasse viia. Kolumbuse lipu all
Tal oli kolm venda - Giovanni, Giacomo ja Bartolomeo ning kaks poega Diego ja Fernando. Usult oli ta Rooma katoliiklane. Ta oli juudi päritolu maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia ehk Hispaania lipu all Altlandi ookeani ning jõudis Ameerikasse. Ta suri 20. mail 1506. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati 1541. aastal Kolumbuse poja Diego lesel transportida äia ja mehe põrm ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele. Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Hiljem toodi need 1898. aastal uuesti Sevillasse. Kokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Avastusretked
septembril 1493. aastal, 17 laevastikuga, mille pardal oli 1500 meest. Jõudnud Españolale, kus nad esimesel retkel jätsid oma meeskonda, leidsid oma kindlust La Navidad põletuna. 1496. aastal 10. märtsil pöördus Kolumbus tagasiteele. Kolmas retk toimus 1498 aastal, mille tagajärjel avastas Lõuna- Ameerikat. Neljandat reisi korraldati 1502. aastal, mis oli kõige ebaõnnestunum mereretk, sest tagasi kodumaale jõudis kõigest üks laev. Kolumbus suri 20 mail, aastal 1506. Kolumbuse luid maeti kokku üheksa korda. 8 Amerigo Vespucci Amerigo Vespucci sündis 9. märtsil 1454 Firenze`s ja suri 22. veebruaril 1512 Sevilla`s Ta oli itaalia kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja. Ta on läinud ajalukku sellepärast, et ta avastas Uue Maailma, mille nimeks pandi hiljem Ameerika. Ta oli 30-aastane, kui sai esimest korda juhtida kaubalaeva. 1492- aastal kolis ta Sevillasse elama
Harjumaa 2020 1 SISUKORD: Sisukord................................................................................................................... ........................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................. ...................................................... 3 Kolumbuse lapsepõlv.................................................................................................................. .............................. 4 Kolumbuse esimene avastusretk Ameerikasse............................................................................................. 5 Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus ning allikad......................................................................................... 6
ette. Taasavastati ka Maa kerakujulisus. Uusi maadeavastusi toetasid Portugali prints Henrique Meresõitja ja Hispaania kuningakoda. Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) Marco Polo oli Itaalia maadeuurija, kes sündis Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271 1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat.
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse pojal transportida koos mehe põrmuga ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja
..........................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 2.1 Ameerika avastamine viikingite poolt.......................................11 2.2 Ameerika avastamine hiinlaste poolt.......................................15 2.3 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt..................................18 KOKKUVÕTE.........................................................................................................24 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................26 LISAD Lisa 1. Küsitlus........................................................................................................28 Lisa 2. Kaardid....................................................................................
suhetesse astuda, et moslemid pihtide vahele võtta. Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Sündis 1451 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kolumbus oli esimene, kes avastas Ameerika (esimesele ekspeditsioonil avastas ta Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti), kuid arvas ise, et oli jõudnud Indiasse. Kolumbuse retk oli mõeldud peamiselt kulla ja rikkuse leidmiseks. Ka oma päevikus on ta kirjutanud sissekandeid kus ta viitab kulla ja muu säärase asukohtadele.
Kuna meresõitjad käisid kaugetes maades siis paratamatult tõid nad sisse igasuguseid nakkushaigusi näiteks ,,Must surm" mis tappis väga palju inimesi. Paljude riikide maailmapilt avardus ning võeti ette järjest rohkem reise. Siit järeldub, et tekkis vajadus uute sadamate järgi ning need tekkisid Euroopasse tänu sellele kujunesid välja uued kaubateed. Tähtsamateks maadeavastusteks võib pidada Cristoph Kolumbuse 1492.a avastatud Ameerikat. Samuti Vasco Da Gama kes jõudis Indiasse, Jaapanisse ja Indoneesia suuremate saarteni. Aastal 1519- 1522 tekki Magalhaes esimese ümbermaailmareisi. Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud maailmajagu on tegelikult täiesti uus ning tema eesnime järgi saigi Ameerika omale nime.
Küsimused: 1. Mis oli kõige olulisemaks sündmuseks laevade puhul, mida kasutati maadeavastusteks? Tekkis võimalus pikaajaliste merereiside sooritamiseks. 2. Kui eristatavad olid 18. sajandiks sõja- ja kaubalaevad? 3. Millal hakkasid Euroopa meresõitjad kompassi kasutama? 4. Millised 15. sajandil kasutusele võetud seadeldised võimaldasid mõõta kiirust ja hinnata läbitud vahemaa pikkust? 5. Mis aastal purjetas Bartolomeu Diaz ümber Hea Lootuse Neeme? 6. Kolumbuse laevade nimed 7. Miks otsustas Kolumbus karavelli kasutada? 8. Millal nägi Kolumbus Bahama saartel maad? 9. Kolumbuse esimeselt reisilt kaasavõetud esi, mis muutus põhiliseks meremeeste magamisasemeks 10. Millal nägi Kolumbus Kariibi mere saart (San Salvador)? 11. Santa Maria peamine navigatsioonivahend 12. Millal maabus Giovanni Caboto Newfoundlandil? 13. Kui kaua kestis Vasco da Gama 1. ajalooline reis Indiasse? 14
Ehitustöödega alustati mais 1172(1).aastal moseena. Arhitekt oli al-Gever. Ümberehitused toimusid 1401(2)-1519(7). 93 m kellatorn Giralda(1184-1196 või 1198) on endine minarett, mis ehitati ümber 25 kellaga kellatorniks 1568.aastaks. Maurid kaunistasid torni seinad araabia ornamentidega. Tornis pole treppe, torni tippu viib kaldtee . Tipus on ususammas (pronkskuju). Giralda on Sevilla tunnusmärk, oma suuruse tõttu(Hisp kõrgeim ehitis) on torn linnas kõikjal nähtav. Kolumbuse (1451-1506, 20. mai) oletatav sünnilinn Genova (Genua) asub Itaalias Liguuria maakonnas. Tänapäevani ei olda kindlad, kas Genuas 1451. aastal, 26.augusti ja 31. oktoobri vahelisel ajal sündinud kangru poeg ja -sell Christoforo Colombo ja admiral Don Cristobal Colon on identsed mehed või mitte. 1492. aastal kirjutas Colon logiraamatusse, et ta on 23 aastat merd sõitnud, mis teeb välja, et ta läks merele 1469. aastal, ning kui uskuda, et Colon ja Colombo on ühe ja sama mehe itaalia- ja
Eestist pärit baltisakslane von Livingstone eKr Venemaad. uuris PõhjaJäämere saari. 13. Suurbritanniast pärit Livingstone on tuntuim 12. Austraalia avastas ........................, kes Aafrika uurija. on pärit ............................... 14. Kirdeväila I läbija Nordenskjöld on pärit 13. Esimene ümbermaailmareis algas 1519 Eestist. aastal Portugalis Magalhaesi juhtimisel. 15. Ch. Kolumbuse jõudmist LääneIndia 14. Cousteau leiutas akvalangi. saarestikku 1492 aastal peetakse suurte 15. Skandinaaviast pärit viikingid jõudsid avastuste alguseks. Ameerikasse enne Kolumbust. 16. Itaallane Amerigo Vespucci uuris Lõuna 16. Ameerika on nime saanud indiaanlaste Ameerika rannikut. järgi. 17. Atlandi ookean on suurim 17. Euroopa on manner
Süüfilis on Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. Süüfilise päritolu on teadmata, kuid pakutakse kahte varianti. Üks on kolumbuse-eelne hüpotees , mis tähendab siis seda, et süüfilis oli euroopas koguaeg olemas, aga seda ei oldud avastatud. Teine on kolumbuse hüpotees, mis kujutab endast seda, et süüfilis jõudis euroopasse ameerikast kolumbuse reisidega. Esimene kirja pandud süüfilise puhang pärineb 1494-1945st aastast Prantsuse invasiooni ajal itaaliast. Kuna haigust levitasid prantsuse väed, siis alguses kutsuti seda haigust ,,prantsuse haiguseks". Alles 1530 pakkus itaalia arst ja luuletaja Girolamo Fracastoro välja nime süüfilis. Ajalooliselt tuntakse seda haigust ka ,,great pox" nime all, mis siis oleks tõlkes nagu suured/võimsad rõuged.
· Laevastiku neljast laevast jõudis Portugali tagasi ainult kaks. · Vähemalt kolmandik, aga võib-olla rohkem kui pooled mehed surid sel teekonnal. Cristoph Kolumbus ja tema ,,India ettevõtmine" · 3 laeva. Nina ja Pinta Palose linn võlgnes Portugali territoriaalvetesse tungimise eest 2 laeva. Kolmas laev, Santa Maria, soetati sõjaväelise organisatsiooni vahenditest. · Koostati Kolumbuse ning Fernando ja Isabeli vaheline ametlik kokkulepe, kui 7. ja 30.aprillil 1492.a allkirjastati kaks komplekti lepinguid. Nende dokumentide järgi sai Kolumbus ühe kümnendiku oma retke kasumist ning edasiste investeeringute õiguse. Eduka merereisi puhul pidi annetatama talle Maailamere Suuradmirali pärilik tiitel. · Üldiselt arvati, et teel Aasiasse avastab Kolumbus mõne väikese saare ja kuulutab need Hispaania valduseks
Egiptus, Hiina, India, Kreeka ARISTOTELES ( 384-322 e.Kr.) Antiikaja tähtsaim mõtleja Oma aja teadmiste süstematiseerija Teadusliku mõtte arengu tooniandja KLAUDIOS PTOLEMAIOS ( u. 90-160 ) Egiptuse matemaatik, astronoom, geograaf Geotsentrilise maailmasüsteemi matemaatilise teooria arendaja Matemaatilise kartograafia rajaja Geograafilised avastused 15. sajandit nimetatakse suurte geograafiliste avastuste ajastuks Christoph Kolumbuse merereis Euroopast Ameerikasse ( 1492) Christoph Kolumbuse I merereis Euroopast Ameerikasse 03.08.1492-15.03. 1493 Kolumbuse reisid Ameerikasse Geograafilised avastused Vasco da Gama jõudmine ümber Aafrika Indiasse ( 1498) Esimene ümbermaailmareis 1519-1522 20. septembril 1519. aastal sõitis portugallane Fernao de Magalhaes(Ferdinand Magellan) (1480-1521) välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. Piki Lõuna- Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La
1475 Sagovia pakt Isabel valdab mõlemat riiki ja on nende kuninganna pärast riikide ühinemist. Isabel võttis harituid inimesi oma isiklikku armeese. Kastiilia tahtis ülikooli haridusega inimesi kiriklikeks sisepoliitilisteks ülesanneteks. Isabel toetas monarhia võimu ja ainsat käsku. Isabeli range juhtimine all viis abslutismile autoritaalsele riigile kohandadas Feodaal aja . Kastiilia üleminek uusaega Feodalism edasi monarhiasse. Isabel saatis Kolumbuse tundmatule ookeani reisile 2 jaanuar 1492 . Ibeeria poolsaarel sai keskaeg otsa. Algas uus ajastu kastiilia kuningriik ja Fernando riigile tuli katoliiiklik usk. Esimene ristikogudus Euroopa pinnal. Avastati Brasiilia ja Lõuna-Ameerika. Fernando kaudu tõusis Isabel ka Sitsiilia , Lõuna Itaalia kuningannaks. 1504 suri Kastiilia Isabel 53 aastasena Medina del Compos (Hispaanias) . Isabel maeti Crandas ja tema abikaasa Fernando maeti ka sinna hiljem pärast tema surma.
Neljas tase Viies tase Christoph Kolumbus(1451 1506) Christoph Kolumbus itaalia keeles Cristoforo Colombo oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Christoph Kolumbuse retk Kolumbus lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast KaugItta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid PõhjaAmeerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Christoph Kolumbus Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Mikolaj Kopernik Galileo Galilei Isaac Newton Carl von Linné Charles Darwin Alfred Wegener Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast KaugItta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid PõhjaAmeerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Fernando ja Diego. Fernão de Magalhães Fernão de Magalhães oli portugali meresõitja ja maadeavastaja,kes purjetades Hispaania lipu all ning püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias
Ühe orkaani kirjeldus ja teekond Ike orkaan. Ike oli orkaan, mis tekitatud kahju poolest oli üks USA ajaloo suurimaid, sest ta maabus otse ühe USA suurima linna Houstoni kohal. Galvestoni saar ja Houstoni linn kannatas tugevaimate tuulte all 12. septembri ööl vastu 13. septembrit 2008. Tuul lõhkus Houstoni mitmetel kõrghoonetel palju aknaid, suurem osa linnast oli orkaani järel umbes nädala jooksul elektrita. Tema teekond ja pilt kosmosest. Kuni Christopher Kolumbuse reisideni ei teadnud eurooplased keeristormidest midagi. Kolumbuse logiraamatu sissekannete järgi võib kindlalt väita, et 14. veebruaril 1493. a., tagasiteel Euroopasse, sattus Kolumbus suhteliselt nõrga keeristormi kätte, sest vastasel juhul poleks tema karavellid Pinta ja Nina vastu pidanud. Kolumbus ei maini ka kordagi tsükloni silma, mis lubab oletada, et ta ei sattunud väga tugevate tuulte piirkonda, vaid keeristormi äärealale. Kolumbus
· Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja Guinea lahte. · 1486.-1487.a Bartolomeu Diaz jõudis Aafrika lõunatippu, Hea Lootuse neemeni. · (1498.a Vasco de Gama jõudis Indiasse) 3. KOLUMBUSE AVASTUSRETKED · Esimesel reisil (1492) avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Sai Hispaanias suure au osaliseks. · Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. · Kolmandal reisil (1498) avastas Venezuela ranniku Orinoco jõe suudme. Tekkid esmakordselt põgus kahtlus: Võib-olla on see uus manner. · Ka neljas reis (1502-1504) ei toonud oodatud kulda ja Kolumbuse merereisid olid kokkuvõtteks
Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis. Liidu lagunemine 16. sajandil hakkas Hansa Liit langema. Selle põhjustas uute sotsiaalsete ja riiklike struktuuride väljakujunemine. Hansa Liidul ei olnud uues olukorras enam kohta. 15. sajandil puhkes mitu katkuepideemiat, mille tõttu suur osa elanikest suri. See tõi kaasa teravilja kasvatuse languse mis mõjutas suurel määral Hansa Liidu teraviljakaubandust. Pärast Kolumbuse jõudmist Ameerikasse, elavnes majandussuhete areng selles piirkonnas ning Läänemerepiirkond langes perifeeriasse ja kaotas oma tähtsuse. Liivi sõda tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial laiali saadetud. Bremenit, Lübeckit ja Hamburgi nimetatakse ametlikult hansalinnadeks siiani. Keskaegne kaubalaev- koge
Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele. See tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Uute kaubateede vajalikkus, vajadus värtside järele olid põhjused miks said alguse suured maadeavastused. Suured maadeavastused tõid palju kasu kultuuriellu ning samuti arenes ühikskond ning Üks suurimaid maadeavastusi oli 1492. aastal toimunud Christoh Kolumbuse retk Ameerikasse. Oluliseks faktoriks varauusaja murrangulisuses oli 1440. Aastal sakslase Johannes Gutenbergi poolt leiutatud trükikunst. Mille mju edasisele inimkonna arengule on raske alahinnata. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiire levikuni renessanssi ajal.
Levinud on ka arvamus, et kui tarvitada tubakat, siis ollakse iseseisvam ja täiskasvalikum. Tihti tahetakse kuuluda gruppi, mistõttu on vaja sarnaneda teistega. Arvamus, et tubaka tarvitamine teeb populaarseks ja edukaks. Ei usuta , et tubaka tarvitamine kahjustab või rikub tervist. Kui tubakat on tarvitatud mõnda aega, võib tarvitamise põhjuseks olla vaimne ja füüsiline sõltuvus. 3.Tubaka ajalugu Eurooplaste esimesest kokkupuutest tubakaga on ülestähendusi leitud Chr. Kolumbuse laevapäeviku 1492. aasta 6. novembri sissekandes. Kolumbuse nimetatud San Salvadori saarel kinkisid pärismaalased Kolumbusele sõpruse märgiks mõned kuivatatud tubakalehed, kuid Kolumbus ei osanud nendega midagi peale hakata. Kui oli randutud Kuubal, nägid Bartholome de las Casase päeviku andmeil Rodrigo de Jerez ja Luis de Torres esimeste eurooplastena tegeliku tubaka suitsetamist. Torukesi, mille kaudu tõmmati suitsu, hakati nimetama hispaaniakeelse sõnaga "tabacos"
avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz Avastas Hea Lootuse neeme Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Tähtsamad maadeavastused 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud ,,India" oli tegelikult Ameerika Kasutaud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/m aadeavastused_reformatsioon_karoliinekorol. htm http://www.russiablog.org/gold.jpg http://web.zone.ee/loodusop3/kartul.jpg http://miksike.ee/docs/referaadid2006/keskae gsed_maadeavastajad_evelinviks.jpg http://www.amersol.edu.pe/class11/_11dreyd e/8th/humanities/00169a35.jpeg
Suundusid põhja ja avastasid veel saari (nt. Dominicia saar) 22.11 pöördusid tagasi Haiti saarele 10.03. 1496 pöördusid tagasi Hispaaniasse Kolmas Avastusretk 13.05.1498 lahkus Kolumbus Hispaaniast kuue laevaga 412. 08 uuris LõunaAmeerika mannert 19.08 saabus tagasi Hispaaniasse Neljas avastusretk 11.05.1502 lahkus Kolumbus Hispaaniast 14.08 maabusid nad Ameerika mandrialal Hispaaniasse jõuti tagasi 7. 11. 1504 Kolumbuse retked Kokkuvõtteks Ameerika nimi Amerigo Vespucci Vespucci taipas esimesena, et Kolumbus ei jõudnud mitte Aasiasse, vaid uuele mandrile Maadeavastused mõjutasid Euroopa kaubandust ning kiirendasid rahamajanduse arengut Eurooplastele sai tuntuks kartul, tomat,mais, kakao
Kuuba Üldandmed Pealinn Havana Riigikeel Hispaania Pindala 109,884km2 Populatsioon 11,3 mil Hispaania valitsus Aastast 14921898 Kolumbuse ekspeditsioon, Kuuba leidmine 28.10.1492 Kuulutas Hispaania alaks Arenes kaunis aeglaselt Tohutult orju Iseseisvus Carlos Manuel de Caspedes eesmärk iseseisvumisele Mässajate ülestõus, Ten Years' War Ei tunnustatud Iseseisvus 190259 Pariisi rahuleping 1898 Said iseseisvuse 20.5.1902 Kuuba valitsus peale II MS 1933. a toimus Kuuba armee edukas vastuhakk Ülemjuhatajaks Fulgencio Batista Mitmed mõttetud riigijuhid peale Batistat
Nad elasid USAs 8 aastat. Gala suri 10. juunil 1982. Kui Dalí temast kuulis, olevat kunstnik öelnud, et Gala ei ole surnud, "ta ei sure kunagi" 1983. aastal Dalí tervis halvenes, kuna ta keeldus söömast. l Teda hakati sondi kaudu toitma, kuni suri 1989.aastal. Looming Kokku maalis Dali üle 1500 maali. 1925 "Veenus ja amoretid" 1944 "Uni, mille põhjustab mesiase lend ümber granaatõuna sekund enne ärkamist" 195859 "Christoph Kolumbus avastab Ameerika" (Christop Kolumbuse uni) 1983 "Pääsukese saba" (katastroofiseeria) (Dali viimane maal) Pildigalerii Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles ... Second level
pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi avardumine, uute kaubateede kujunemine, uute kaubanduskeskuste esilekerkimine, rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine, uute põllukultuuride levik(kartulm, tomat, oad, kakao, mais jms.), hindade revolutsioon, süüfilis. Olulisemad maadeavastajad. Vasco da Gama – jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni Amerigo Vespucci – tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud „India“ oli tegelikult täiesti uus maailmajagu – Ameerika 1492.a – Kolumbus avastas Ameerika 1519 – 1522 – portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Mikolaj Kopernik- heliotsentriline maailmasüsteem, Galileo Galilei- teleskoop, Leonardo Da Vinci, Michelangelo Buonarotti, Machiavelli – filosoof, poliitik, Johannes Gutenberg- trükimasin, Dante Alighieri-kirjanik. Henry 8.
AMEERIKA VALGETE ELANIKE MUUSIKA Kui 1492.aastal Kolumbus Ameerika avastas, ei olnud tema kindlasti mitte esimene valge inimene, kes Ameerika pinnale astus. Ajaloolaste väitel olid viikingid kõige esimesed eurooplased Ameerika pinnal. Peale Kolumbuse reisi hakkas Ameerika poole purjetama palju eurooplasi. Esimesed asukad olid õnneotsijad-uudishimulikud, kes leidsid, et uuel maal on tuhat võimalust rikkaks saada. Mõni Euroopa riik saatis Ameerika poole teele kurjategijaid ja muid seadusega pahuksis olevaid inimesi, et neist omal maal lahti saaks...Peale ebavõrdset võitlust põliselanike-indiaanlastega, haarasid valged endale viljakamad maalapid ja hakkasid maad harima ning karja kasvatama.
Tänapäeval on Puerto Rico Ühendus Ameerika Ühendriikide omavalitsuslik inkorporeerimata organiseeritud ala, mis asub Kariibi mere loodeosas Dominikaani Vabariigist ida pool. Kuigi saar kuulub USA-le, kutsutakse seda siiski maaks. Puerto Ricol on isegi olümpiamängudel eraldi võistkond. AJALUGU Puerto Rico on olnud üks neist juba aastast 1493, mil saar kuulutati Hispaania Kuningriigi valduseks. Selle põhjuseks oli Christoph Kolumbuse saabumine saarele oma teisel reisil. Sellele järgnes 400 aastat koloniseeritust, mil hävitati peaaegu kogu põlisrahvas ning toodi sisse arvukalt Aafrika neegerorje. Hispaania Kuningriigi mõju all olles nimetati Puerto Rico algselt Borinquen’iks, hiljem muudeti saare nimi taas algseks. Sündmuste keerises haaras Ameerika sõjas Hispaania vastu saarel võimu. Aastal 1917 said Puerto Rico elanikud USA kodakondsuse, millele järgnes Puerto Rico põhiseaduse jõustumine aastal 1952
Christoph Kolumbus o Sündis 1451. aastal Genuas kangru perekonnas. Tegutses Portugalis väikeettevõtjana ja Väidetavalt läks merele 14-aastaselt. Suri väga vaese mehena aastal 1506 ning väidetavalt leidub tänapäeval tema suguvõsast pärit järeltulijaid. Korraldas 4 tähtsat reisi. o I reis Startis 3. augustil 1492 3 laeva · Lipulaev "Santa Maria" (Kolumbuse oma) · Pinta · Niña Avastused · Bahama saared. · Kuuba põhjarannik. · Haiti. Tagasi pöördudes sai suurte auavalduste osaliseks. o II reis 1493 1496 Avastused · Väikesed Antillid. · Puerto Rico.
Sokolaad Annette Kirotar 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium Ajalugu Sokolaad sai Euroopale tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise reisidelt ja hispaanlase Corteze Mehhiko vallutamise päevilt. 17. sajandi algul levis sokolaadi valmistamise ja joomise komme Inglismaale, kus lisati puht inglaslikult loomulikult piima. Sellest ajast tuntakse piimasokolaadi. Tahket sokolaadi tahvlitena hakati valmistama alles umbes 1810. aastal Prantsusmaal, seejärel 10 aastat hiljem Inglismaal. Eestis oli esimesi tuntumaid sokolaaditootjaid firma Georg Stude 19. sajandi teisel poolel. Sisaldus
annaabi.ee 
