majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Peale Teist maailmasõda toimus järjekordne demokraatia võidukäik; saadi aru, et demokraatiat tuleb kaitsta, et vältida äsja läbielatud sõjakoledusi. Ameerika Ühendriigid Suurbritannia Prantsusmaa Saksa Liitvabariik Majandus Marshalli plaan – toetati Iseseisvunud kolooniatel Riik oli sõjas rängalt kannatada saanud: Euroopa riike. Kiiresti taastati säilib sõltuvus emamaast – raha väärtus oli madal. Lääneriikide sõjaeelne majanduslik majandus heal järjel. katsed kontrolliga majandus taastada edukus
kestnud indiaanlaste katsed valgetest vabaneda: 19.saj. alguseks idaranniku indiaanlased hävitati või tõrjuti läände 2. Inglise 13 kolooniat P.-Ameerikas 18. sajandil a) Põhjapoolsetes levisid farmid – kapitalistlikul tootmisel põhinevad maavaldused b) Lõunapoolsed suuristandused: mis põhinesid Aafrikast toodud orjade tööjõul (puuvill, tubakas) c) Inglismaa koloniaalpoliitika : algul oli kolooniatel suhteline sõltumatus kolooniate jõukuse kasv põhjustas nende maksukoormuse tõstmise Inglise sõjaväe ülalpidamise kohustus kolonistidele kahjulik kaubapoliitika – Inglismaale madala hinnaga tooraine + valmiskauba müügikeeld sinna d) Vaenusuhete kujunemine : boikoteeriti Inglise kaupu ja makse nn Bostoni teejoomine (1773), mille ajendiks inglaste privileeg teega tollivabalt kaubelda
vaim ja hinnati töökust. b) Milline seadusmuudatus maksude valdkonnas, mis Inglismaal tehti oma kolooniate majandamiseks, oli Sinu hinnangul kõige enam koloonia arengut piiravam? Tempelmaksuseadus, sest see puudutas kõiki ja tekitas palju kära. 1766. parlament tühistas tempelmaksuseaduse, leevendas suhkruseadust, kuid lisas tolliseadusesse lõigu, millega kinnitati parlamendi õigust otsustada ,,mistahes" kolooniasse puutuv küsimus. See piiras kolooniatel teha ükskõik, mis otsuseid. Seega neil polnud mingit iseseisvust. c) Kas kodusõda oleks saanud mõnede poliitiliste otsustega ära hoida? Kui Lõuna oleks olnud nõus orjandusest loobuma. d) Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonis 1776.a on öeldud: ,,Me peame iseenesestmõistetavaks tõde, et kõik inimesed on loodud võrdsena, et Looja on neile andnud teatud võõrandamatud õigused, mille seas on õigus elule, vabadusele ning õnne poole püüdlemisele
kuulus seadusandlik võim kolmeks aastaks valitavale parlamendile Suurele Nõukogule Kolooniate ja emamaa vaheliste konfliktide puhul võitles Franklin asumaade iseseisvuse eest Teine silmapaistev valgustaja oli Thomas Jefferson (1743-1826) Tema arvates ideaalne ühiskond koosneb farmeritest ja käsitöölisetest Tema arvates oli kõigil õigus luua oma riik Väitis et kolooniatel on õigus vastu hakata Temast sai Iseseisvusdeklaratsiooni põhiautor Pooldas orjade kaotamist Regulaararmee ülemjuhatajaks valiti George Washington Kolooniate juhid ähvardati mässamise eesti üles puua Kongress võttis 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni Kõik 13 Põhja-Ameerika kolooniat said iseseisvaks Inimesed said õiguse elule, vabadusele ja võrdusele
*Tekkisid mitmed uued tööstusharud nagu : keemiatööstus, autotööstus, elektrotehnika tööstus. *Majanduses tekkisid hiigelettevõtted ja nende ühendused monopolid monopolid haarasid enda kätte tihti terve tootmisharu ja paljud väikeettevõtted läksid pankrotti. 2. Iseloomusta Inglismaa majadust, majandusarengut ! Inglismaa oli suurim ja võimsaim koloniaalriik. Talle kuulusid India, Egiptus, Sudaan, Keenia, (Kanada ja Austraalia ning LAafrika) dominioonid. Kolooniatel oli Inglismaa majanduses väga tähtis koht : 1) sinna paigutati kapitali 2) sai kasutada odavat tööjõudu 3) kuna kolooniad olid mööda maailma laiali, omas väga tähtsat kohta laevastik. Inglise lipu alla sõitis pool maailma kaubalaevastikust. 4) ohvitseridele pakkus teenistus kolooniates hea võimaluse teha kiiret karjääri 5) kuna enamus kapitali paigutati kolooniatesse, arenes Inglismaa enda tööstus aeglasemalt, kui varem. Palju raha kulutati ka
Eries'id(segunesid vaikselt teiste mitmerahvusteliste rühmadega). 18. sajandil panid Prantsuse Ameeriklaste koloonia aluse vahetuspunktidele, et juhtida alal toimuvat karusnahaga kauplemist. 1754. a. pidasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõja, mis on USA-s teada kui Prantsuse-Indiaani sõjad. Pariisi rahu(1763) tulemusena andsid prantslased kontrolli Ohio ja Loode-Ameerika üle inglaste kätte. Varsti andsid inglased välja seaduse, mis keelas ameeriklaste kolooniatel Ohiosse oma asunduste rajamise. Inglise kontroll aja üle kadus Ameerika kodusõjaga. Ohio jõest põhjapoolsemad osariigid olid vabad riigid(seal puudus orjandus) ja lõunapoolsed riigid olid orjanduslikud osriigid. Esimestele kolooniatele pandi alus Martietta linna loomisega. Enne seda, kui Ohio valmistus osariigiks saama loodi Ohio arvelt Indiana, vähendades Ohio ala umbes tänapäeva osariigi suuruseni. 19 veebruaril 1803 allkirjastas T
AU lagunes ja tekkis Austia , Ungari ja Tsehhoslovakkia. Osmani lagunes ja tekkis Türgi. SUURED KAOTUSED:10 milj surnut, 20milj haavatut(3,5 sandid), sõda purustas vanad moraalinormid,tavad, moe. sõjakulutused kurnasid riigi majanduse välja.USA tähtsus kasvas(maj ja pol)patsifistlik- sõjavastane liikumine, mille tulemusena hakati looma organisatsioone, et sõda ära hoida, aga nendest polnud kasu. I ms võitjate ülekohus kaotajate suhtes. Jagati riigipiirid võitjate meele järele. Kolooniatel oli võimalus saada iseseisvateks. Teaduse ja tehnika areng.Lagunesid impeeriumid.PARIISI RAHUKONVERENTS :1. reparatsioonid -sõjakahjude korvamine2. Austria ei tohi endaga liita Ungarit ega Tsehhoslovakkiat 3.keelati relvastus,armeed,õhuväed ja tangid 4. Rheini jõe vasak kallas eraldati 5.Saksamaast eraldati Tsaarimaa.6 Rahvaste Liit(1919, põhikiri jõustus 1920), et liit suudaks lahendada riikide vahelised konfliktid. ALgataja oli W.Wilson(USA president) Sõja kaotanud riigid ei saanud
elektriline nähtus ning ta leiutas 1752 piksevarda. Ta esindas kolooniaid Pennsylvanias ja Suurbritannia valitsuse juures. Võttis osa II Kontinentaalkongressist ja Iseseisvusdeklaratsiooni koostamisest. Ta esitas esimesena Kongressile orjusevastase remonstrantsi. Teine silmapaistev valgustaja oli Thomas Jefferson. Ta pidas ideaalseks ühiskonda mis koosneb farmidest ja käsitöölistest. Ta pooldas rahva suveräniteedi ideed, millest tulenes ka õigus oma riigi loomisle. Jefferson arvas, et kolooniatel on õigus vastu hakata oma emamaale ja oli mõni aasta hiljem iseseisvusdeklaratsiooni põhiautoriks. Nagu ka Franklin, pooldas Jefferson orapidamise kaotamist. Uue rahvuse ühtsust märgivad kontinentaalkongressid. I kontinentaalkongress kogunes 1774. aastal. Nad katkestasid kaubavahetuse Suurbritanniaga, kuid lootsid konflikti rahumeelset lahenemist ja pöördusid emamaa poole alamliku kirjaga. II kontinentaalkongress otsustas luau regulaararmee ja selle ülemjuhatajaks valiti
Suurbritannia ülemvõim peaaegu kogu P-A-le. Kuna sõda oli kurnanud, võttis Briti parlament vastu 1960 ja -70 vastu seadusi, milles kolooniate maksukoormat suurendati ja piirati majanduslikku arengut. P-A-s tekkis mitu kolooniate iseseisvust toetavat võitlusühingu. Tuntuim ,,Vabaduse pojad". Boikoteeriti Briti kaupu (Bostoni teejoomine 1773). 1774 5. septembril tuli Philadelphias kokku I Kontinentaalkongress. 56 saadikut 12-st kolooniast. No Georgia. Õiguste Deklaratsioon kolooniatel on õigus elule, vabadusele ja omandile. Kontinentaalne Assotsiatsioon- kutsus boikoteerima Inglismaa kaupu ja seda juhul, kui Inglismaa ei tühista kolooniate arengut piiravaid seadusi. Lõpetas tegevuse 1774 26. oktoobril. Delegaadid lubasid taas kohtuda 1775. a mais, kui Suurbritannia ei lähe järeleandmistele. Kuningas George III andis Briti laevastikule korralduse boikoteerida kogu Põhja-Ameerika idarannik. Elanikelt tuli võtta relvad. Ühe sellise katse tegid Briti sõdurid 1775 19
Paljud riigid olid talle võlgu. Inglise naelsterling oli rahvusvaheliste arvestuste aluseks ja Suurbritannia pangad olid rajanud oma osakondi kogu maailmas. Näiteks 1910. aastal oli maailmas 5 500 Suurbritannia pankade osakonda. Esimese maailmasõja eel koondas 12 suuremat Inglise panka enda kätte 70% kogu pangakapitalist ning omandas juhtiva koha majanduses ja rahanduses. Suurbritannia majanduse positsiooni hoidmisel oli tähtis roll ka Suurbritannia kolooniatel, mis tasusid emamaale makse, ostsid temalt tööstuskaupu ja andsid tooraineid. Suurbritannia majandus Esimese maailmasõja ajal ja järel kuni 1939. a. Vahetult enne Esimest maailmasõda on märgata hüppelist arengut Suurbritannia tööstuses, kuid see tuleb ennekõike sõjatööstuse järsust suurenemisest. Kuigi Suurbritannia kuulus Esimese maailmasõja võitjate hulka ja sai juurde uusi kolooniaid, sai
Poincare /puänkare:/, hüüdnimega "sõda." Tema ajal tugevdati relvastumist ja valmistuti samuti sõjaks. LISA. Prantsuse vabariigid: · I 1792 1799 · II 1848 1952 · III 1875 1940 · IV 1946 1958 · V 1958 - tänapäevani 4. INGLISMAA MAJANDUS. KOLOONIATE VALITSEMINE. 19. sajandi lõpul kaotas Inglismaa maailma esimese tööstusmaa seisundi, jäädes maha Saksamaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kolooniatel oli eriline osa riigi majanduselus. Et tööjõud oli seal odav, oli kasulikum vabrikud kohapeale rajada. Seoses kolooniate valdamise ja maailmakaubandusega oli Inglismaa esikohal laevanduses. Põllumajanduses loobuti nüüd viljakasvatusest. Seda veeti sisse ookeani tagant, mis omakorda tõi kaasa külade tühjenemise ja ümberasumise linnadesse. Inglismaal kehtis endiselt parlamentaarne monarhia, mis püsib tänaseni. 1901-1910 oli
.................................................. ................................................................................................................................ 3. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A Kreeka kolooniad rajati emamaast sõltumatute kogukondadena ja neist kujunesid kiiresti emalinnaga võrreldavad linnriigid. Paljud neist ületasid peagi oma emalinnu nii suuruselt kui ka tähtsuselt. Kolooniatel olid tihedad ja enamasti sõbralikud suhted emalinnaga, millega väljarändajaid sidusid ühised kombed ja kultused. Vahel oli emalinnal ja koloonial ka ühine kodakondsus (emalinna kodanik sai kolooniasse asudes automaatselt koloonia kodakondsuse ja vastupidi). Teisalt võtsid kolooniad vastu asukaid teistestki Kreeka piirkondadest peale emalinna, nii et konkreetse emalinna määratleminegi võib mõnel juhul olla küllalt kokkuleppeline. Mait Kõiv
territooriumist. 5 RAHVASTE ENESEMÄÄRAMISE ÕIGUS Tegemist rahvastega. ÜRO loodi 1945. a Liikmed: u 50 riiki: loojariigid: USA, enamus Euroopa riike (va Saksamaa), mõned Lõuna-Ameerika riigid, India (oli iseseisvumas), Nõukogude Liit. Riigid olid huvitatud, et kõikÜRO liikmesriigid oleksid võrdsed, et ei sekkutaks teiste siseasjadesse. Mõeldud tegelt riikide enesemääramise õigust. Aafrika riigid leidsid, et enesemääramise õigus kolooniatel õigus iseseisvuda. Resoutsioon nr 2635 enesemääramise õiguse põhimõttest. Leiti, et rahvastel peaks olema õigus seda teostada ja saada toetust. Enesemääramise õigus võib tähendada, et saab osaleda riigi poliitilistes protsessides jne võib tähendada ükskõik mida. Äärimisel juhul ka iseseisvumist. Ei tohi olla mingit vahesekkumist teiste riikide siseasjadesse. Konverents: Eur, USA, Kanada, NL. Räägiti enesemääramise õigusest.
see moodustas teatud maa-aladel koloonia. Koloonia elu määrati juhtima kuberner, kes oli ametisse määratud kuninga poolt. Kõikides kolooniates olid valged mehed moodustanud seadusandliku kogu -> kolonistid lõid seadusandliku kogu näol omavalitsuse. Ka see kogu juhtis seda kolooniat. Ühelt poolt korraldas koloonias elu omavalitsus, teiselt poolt kuberner. Inglismaal oli kuninga kõrval oluline parlament -> selle tõttu hakkasid kolooniatel tekkima vastuolud: parlament kehtestas makse, mida kolonistid pidid maksma. Tekkis küsimus, kas need, kes ei kuulu kolooniates parlamenti, peavad ka makse maksma? Arvati, et Inglise parlamendil ei ole õigus neid maksustada, kui nende kolooniatel ei ole esindajaid Inglise parlamendis. Pärast 7-aastast sõda (1756 - 1763) teravnesid suhted -> enamik sõjategevusest toimus Euroopas, aga osaliselt puudutas ka Ameerikat. Inglismaa vallutas ära Prantsusmaa alad
doktoritöö kaitstud. Wiesbadeni läks siis (Dostoevsky mängis seal ennast vaeseks) elama, kirjutas seal raamatuid ja enam tagasi ei tulnud. Johannsen oli hea ajaloolane. Teda huvitas eestlus õigusajaloos. Oli Tallinn linnaarhiivi direktor. *Teaduses ja ajalooteaduses käivad ka moed ja üks või teine mõiste tuleb mingil hetkel kasutusse, moodi. Kunagi oli arusaam, et kolooniatel peab olema meri vahel. Tänapäeval saab kolooniatena käsitleda ka riigi territooriumiga ühenduses olevaid alasid. Professionaalsed ajaloolased sündisid õukonnaametitest, valitsejatel olid kroonikud, kes asju kirja panid. *Ükskõik kui pikk on rahva ajalugu, ikkagi minnakse müütide, muistendite juurde. Saksamaal tegutses prof. Künsberg. 1930-el aastatel Leo Leesmenti kutsel käis Eestis, Tartus. Kinkis Tartu Ülikooli raamatukogule oma raamatuid
automaatselt Eesti kodanikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni NL- iga. Samuti nende järglased. Kodakondsusest vabastatkse kodanik tema enda taotlusel Vabariigi Valitsuse otsusega. Teatud tingimustel võetakse kodakondsus isikult ära. Suveräänne riigivõim Suveräänsus - riigi täielik välis- ja sisepoliitiline sõltumatus teistest riikidest (iseseisvus). Suveräänsus on rahvusvahelise õiguse peaprintsiipe. Suveräänsus on määratud ÜRO põhikirjas. Asumaadel (kolooniatel) ei ole mingisugust suveräänsust. Nad on emamaa (metropoli) ülemvõimu all. Osa iseseisvunud maadest on muudetud nn ülemerealadeks, mida loetakse emamaa tavaliseks osaks (Näitaks: Prantsuse Guajana, Prantsuse Polüneesia). Protektoraadiks nimetatakse territooriumi, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all. Neid ennast suveräänseteks ei loeta, sest nende välis- ja kaitsepoliitika on protektor riigi kontrolli all (Näiteks: San Marino vabariik on Itaalia protektoraadi all).
Seal jäid peale siiski radikaalsed jõud, kelle eestvedamisel alustati inglise kaupade boikoteerimist (eiramist). Järgmisel aastal puhkes juba relvastatud võitlus Inglismaa ja kolooniate vahel 1775. sai alguse ISESEISVUSSÕDA, mis kestis kuni aastani 1783. Aastal 1776 tuli kokku teine kontinentaalkongress see võttis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni. Seal oli kirjas, mida võimud korda olid saatnud ning seal järeldati, et kolooniatel on õigus iseseisvusele, sest võim ei tee seda, mis rahvale sobilik. Selle koostajaks oli üks ameerika valgustajatest Thomas Jefferson. 13 kolooniat kuulutasid end iseseisvateks riikideks. Neid riike ühendas esialgu kontinentaalkongress ja regulaararmee Inglismaaga sõdimiseks. ISESEISVUSSÕDA (17751783) Selle sõja algus oli edukas inglastele, sest kolooniad olid küllaltki noored ja nende ülemvägedel oli raske luua distsipliini. Päris üksmeelsed ei oldud ka iseseisvumise
Amesi test - näitab kas mingid ained on mutageensed (vôi on muutunud sellisteks koosttoimes teiste ainetega). Testertüvena kasutatakse mutantse geeniga Salmonella typhimurium'i, mis ei suuda ise histidiini sünteesida. Kui sööde osutub mutageenseks, vôib toimuda pöördmutatsioon mainitud geenis ning bakteril taastub vôime histidiini sünteesida ning jäävad elama. Tavaliselt kasutatakse ensüüme, kus palju selliseid ained, mis vôivad reageerides anda mutageeni. Kolooniatel, mis elavad kaugemal vôimalikust mutageensest söötmest on pöördmutatsioon toimunud spontaanselt. 141. Kiirgusmutageneesi eripära. UV adsorptsiooni maksimum (254 nm) sama, mis DNA-l. Põhjustavad mutatsioone DNA replikatsiooni täpsuse alandamisega. Selle põhjuseks tsütosiini hüdrolüüs hüdraatsesse vormi, mis viib aluspaaride valele paardumisele. Reparatsioonimehhanismid ei saa kõrvaldada nt. tümiini dimeere Vt. veel 143. 142. Transposoon-indutseeritud mutatsioonid.
RAHVASTE ENESEMÄÄRAMISE ÕIGUS Tegemist rahvastega. ÜRO loodi 1945. a Liikmed: u 50 riiki: loojariigid: USA, enamus Euroopa riike (va Saksamaa), mõned Lõuna- Ameerika riigid, India (oli iseseisvumas), Nõukogude Liit. Riigid olid huvitatud, et kõik ÜRO liikmesriigid oleksid võrdsed, et ei sekkutaks teiste siseasjadesse. Mõeldud tegelt riikide enesemääramise õigust. Aafrika riigid leidsid, et enesemääramise õigus kolooniatel õigus iseseisvuda. Resoutsioon nr 2635 enesemääramise õiguse põhimõttest. Leiti, et rahvastel peaks olema õigus seda teostada ja saada toetust. Enesemääramise õigus võib tähendada, et saab osaleda riigi poliitilistes protsessides jne võib tähendada ükskõik mida. Äärimisel juhul ka iseseisvumist. Ei tohi olla mingit vahesekkumist teiste riikide siseasjadesse. Konverents: Eur, USA, Kanada, NL. Räägiti enesemääramise õigusest.
Pärast Saksa okupatsiooni (1918 veebr-nov) ja Vabadussõda sai Tartu rahulepingu sõlmimisega Eestist iseseisev riik. 1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon. 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. RIIGIKORRALDUSE VORMID Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II maailmasõda olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat
Nanobakterid artefaktid? 9 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED 1. Morfoloogilised (ehituslikud) 1. Raku kuju 2. Agregatsioon (kogumite moodustumine) 3. Kapsli olemasolu 4. Jätkete olemasolu (Caulobacter) 5. Raku suurus 6. Koloonia morfoloogia (kolooniatel omad tunnused- nt. serv lainjas või sile. Söötme koostis- sahharoosiga moodustavad mõned bakterid (osa streptokokke, Leuconostoc) väga limased kolooniaid) 7. Värvumine Grami järgi 8. Piilide ja viburite olemasolu 9. Endospooride esinemine ja paiknemine 2. Füsioloogilised ja metaboolsed (ainevahetuslikud) 1. Süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine (nt. glükoos, sahharoos, etanool) 2
1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon. 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. 2 RIIGIKORRALDUSE VORMID Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II ms olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat
Niiluse deltas Naukratise linna. Umbes samal ajal 630. a. paiku asutasid Thera saare elanikud Kyrene linna Liibüas. Läänepoolsete kreeka kolooniate seas tõusis hiljem olulisena esile Väike-Aasia rannikulinna Phokaia elanike poolt u. 600. a. paiku rajatud Massalia. Kreeka kolooniad rajati emamaast sõltumatute kogukondadena ja neist kujunesid kiiresti emalinnadega võrreldavad linnriigid. Paljud neist ületasid peagi oma emalinnu nii suuruselt kui ka tähtsuselt. Kolooniatel olid emalinnaga tihedad ja enamasti sõbralikud suhted, ühised kombed ja kultused. Vahel oli emalinnal ja koloonial ka ühine kodakondsus (emalinna kodanik sai kolooniasse asudes automaatselt koloonia kodakondsuse ja vastupidi). Teisalt võtsid kolooniad vastu asukaid teistestki Kreeka piirkondadest peale emalinna, nii et konkreetse emalinna määratleminegi võib mõnel juhul olla küllalt kokkuleppeline. Kohalike elanike jaoks olid kreeklased üldjuhul vallutajad
annaabi.ee 
