Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ‚oma’ on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma. Selline prisma näitab koloniseeritud rahvaste kultuuri, identiteete, väärtusi negatiivsena. Seega on koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia – postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud
Traditsoonilise psühhoanalüüsi puhul on subjekt määratletud ihalevana või kadunud ühtsuse poole suunduvana. Deleuze ja Guattari järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse midagi määratletut - pole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. Subjekti mitteteadvus on positiivne ja loov nähtus. Postkolonialism. (Konspekt eraldi failina). Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Eurotsentrism. Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidsus. (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201). Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste hulgas reaktsioonina koloniseerimisele. b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike
saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad,
vaadelda kui mingi ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu: a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste hulgas reaktsioonina koloniseerimisele. b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Teisestamine, nn mittekodusolemise tunne. Kolooniate kadumisega ei kadunud endise võimu mõju. Näiteks on paljudes endiste koloniaalmaade (üheks) keeleks koloniseeriate keel, nt inglise keel Indias, prantsuse keel mitmel pool Aafrikas. 9 Omakultuur on raskesti ligipääsetav, võimatu selgelt eristada, ja nähtav ainult läbi koloniaalkultuuriprisma. Kolonialistlik ideoloogia põhines koloniseeriate arvamusel endi
Postkolonialism. Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste hulgas reaktsioonina koloniseerimisele. b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Teisestamine, nn mittekodusolemise tunne. Kolooniate kadumisega ei kadunud endise võimu mõju. Näiteks on paljudes endiste koloniaalmaade (üheks) keeleks koloniseeriate keel, nt inglise keel Indias, prantsuse keel mitmel pool Aafrikas. Omakultuur on raskesti ligipääsetav, võimatu selgelt eristada, ja nähtav ainult läbi koloniaalkultuuriprisma. Kolonialistlik ideoloogia põhines koloniseeriate arvamusel endi kultuurilisest, majanduslikust, tehnilisest, moraalsest jne
kindlat suunda või tähenduslikkust. Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu mimikri, hübriidsus, topetteadvus, mittekodusolemise tunne? Mida need mõisted tähendavad? nii teemavaldkond kui teoreetiline raamistik postkolonialistlik identiteet kolonialistlik ideoloogia Ökokriitika. Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? Kuidas puutub keskkond kirjandusse? Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest. Mil moel saab ökokriitikat rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel? Tooge mõni näide. Mida kujutavad endast sellised troobid, nagu wilderness, pastoraal, apokalüpsis? Kas oskate tuua mõne näite nende kasutamisest ilukirjanduses? Kas ökokriitika harrastaja
Documenta (asutatud 1955) Manifesta (asutatud 1996) Veneetsia biennaali paviljondes esitlevad riigid enda valitud ja finantseeritud kunstnikke, tegemist on justkui diplomaatiliste saatkondadega. Seetõttu pole siin väga radikaalseid projekte. Vaid USA paviljoni kureerib Guggenheimi muuseum, mille üks haru asub ka Veneetsias. Põhjamaade paviljon on ilmselt kõige raskemini kureeritav oma arhitektuuri ja kolme riigi esinduse tõttu. Veneetsia biennaali on kodeeritud kolonialistlik poliitika siin on saanud esineda vaid riigid, kellel oma paviljon. Eestit on esindanud nt JAAN TOOMIK, SIIM-TANEL ANNUS, RAOUL KURVITZ; ANDO KESKKÜLA, JÜRI OJAVER, PEETER PERE; ENE-LIIS SEMPER, MARKO LAIMRE; MARKO MÄETAMM, KAIDO OLE; MARK RAIDPERE; KRISTINA NORMAN; LIINA SIIB. Documenta. Documenta on ca iga 4-5 aasta tagant toimuv rahvusvaheline hiigelnäitus, mille asutamine on seotud Saksamaa konteksti, Kasseli ja II Maailmasõja järgse ajaga. Selle algatas 1955. a
midagi teada. Episteem – diskursuste, väärtuste süsteemi tervik, mis iseloomustab erinevaid ajaloolisi perioode. • Deleuze ja Guattari: nende järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse maailma midagi määratletud, pole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikust. Postkolonialism. (Konspekt eraldi failina). Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Eurotsentrism. Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidsus. (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201). • Postkolonialistliku kriitika mõiste – a)teemavaldkond – keskendub koloniaalmaade kirjandusele; b)teoreetiline raamistik – eesmärgiks on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt
saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad,
· Seotud pedagoogika muutumisega. · Kesksed ja marginaalsed teosed/autorid/voolud. Eesti kirjanduskaanon hakkas kujunema ajaloo tugevas mõjuväljas, olles tugevasti seotud rahvusliku identiteediga. Kirjeldada eestlaste ja Eestimaa kuvandit vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", Bartholomaeus Anglicuse ,,De proprietatibus rerum", Henriku Liivimaa kroonika). Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. · Roomlasest ajaloolane Tacitus nimetas Läänemere piirkonnas elanud hõime aestii või aestui. Ilmselt pidas ta silmas siiski muinaspreisi hõime. · Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. · Soosiv suhtumine eestlastesse, põlglik soomlastesse. · Skandinaavlaste saagad. Nt Guta saaga: Eistlanz, Eistland. · Vene kroonikad Peipsi järve järgi (Tsuskoje ozero): tsuudid · Araabia reisimees ja geograaf Idrisi 1154 Astlanda.
kultuuriline toimimine; ideoloogilised tegurid, mis võimaldasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõttu kui ka neile vastuhakku). Postkolonialistlik identiteet. Impeeriumite lagunemine ei tähendanud koloniaalvõimu mõju lakkamist. Põhifookus on koloniseeritud kultuuride ja koloniaalvõimude kultuuride vahel (koloniaalkultuuriline prisma, mis kujutab koloniseerituid negatiivselt). Kolonialistlik ideoloogia kujundab postkolonialistlikku identiteeti; põhineb koloniseerijate arusaamadel intellektuaalsest-kultuurilisest-majanduslikust jms, eelkõige aga üleolekust allutatavate vastu; ignoreeris allutatavate kultuuri, religiooni, tavasid jne. Koloniseerijate kultuur on kõrgelt arenenud, aga koloniseeritavate oma on algeline (metslaslik).| Ambivalents on pidev kõikumine mingi asja-tema
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja
Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? postkolonialistliku identiteedi problemaatika kolonialistlik vastupanu poliitika ja psühholoogia, Kuidas rass, religioon, klass, sugu, seksuaalne orientatsioon, kultuurilised tõekspidamised ja traditsioonid segunevad/asuvad vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne?
milles koloniseeritud rahvaste kultuur, identiteedis ja väärtused paistavad negatiivse ja väärtusetuna. Seega on koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja 32 võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. 84.Kolonialistlik ideoloogia Kolonialistlik ideoloogia postkolonialistliku identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud
struktuuraalsete muutusteta Custom and Conflict in Africa, 1955: Uurib suhteid stabiilsuse ja muutuse vahel Milline on konflikti roll korra loomises? Extended case study laiema konteksti vaatlemine Rhodes-Livingstone instituut: Aafrikas paiknedes ümbritses nende igapäevaelu konflikt ja poliitilised küsimused, mida oli raske ignoreerida sellest ka uurimuse aines 1941-47 sai Gluckmanist RLI direktor Anti-kolonialistlik hoiak Vabadus valida uurimismeetodeid Peamised ideed: Kriitiline kolonialistliku ideoloogi ja rassismi suhtes Eitas funktsionalistlikke seisukohti, et Aafrika ühiskonnad on olemuselt stabiilsed Keskendus reeglitele ja käitumisele, sotsiaalsete normide vahelistele vastuoludele, konfliktianatoomiale ja lepingute või leppimiste saavutamisele Nägi konflikti kui ühiskonna olulist osa väitis, et ükski ühiskond ei ole stabiilne
läbi kokku. Grant- Uniooni vägede armee juhataja sõja lõufaasis, vastu kolonel Lee’le lõunast. 1865 Virginia rahu- hukkus 620-700 tuhat inimest. Lõunaosariigid olid sunnitud likvideerima orjuse. Atendaat Lincolnile (Booth). Orjuse kaotamine (13. ja 14. põhiseadusparandus). 14.parandus andis endistele orjadele kodakondsuse(1869) Rekonstruktsiooniajastu 1865-1877. osariigid liideti tagasi, orjapidamine kaotati, tehti põhiseaduses parandusi. USA ei olnud pikka aega kolonialistlik. Alaska ost (Klondike). 1867 ostis USA Venemaalt Alaska. Algul vaid seetõttu, et oma pindala ning võimupiire suurendada. Kui kuid Klondike jõest leiti kulda muutus elanikkonna suhtumise sellesse piirkond- algas kullapalavik. 1898. a Hispaania-Ameerika sõda. 1898 sekkus USA Kuuba sõtta(1895 oli puhkenud Hisp.kuulunud Kuubas vabadussõda). USA oli Kuuba poolel. USA’st oli McKinley. Hisp.kuulutas Kuuba iseseisvaks, kuid ülevõimu võttis seal USA.
Jakobsoni kõne nt. Kirjeldatakse, et saksad anastajad ja muidu pahad. Hiljem räägiti, et ordutegelased harimatud ja valelikud. Vaimulikud olid ilmalikud ja rikutud. Samas, nii eestlased, lätlased ja sakslased (protestandid kõik) leidsid, et usulises mõttes oli keskaeg üks suur õnnetus. Kahe MS vahel tegeleti ajaloo ülestähendamisega. H. Kruus: „Eesti keskaja vaimus”, rääkis laostunud Liivimaast, mis tulenes sellest, et ta oli kolonialistlik. See ei elanud kellegi südames. Ülemkiht jäi aristokraatlikuks ja kaotas võimaluse ühtse rahva tekkeks, kultuur jäi kitsasse saksa vaimu. Ent vaim jäi edasi (Jüriöö), mis viis Vabariigini. Sarnased asjad ka Lätis, seal saksa-läti vahekord teravam. Seal heroiseeriti lätit eriti. Venemaal seletati, et Eestimaa põline Vene ala. Lähtub sellest, et 13. sajandini oli Liivimaa Vene vürstide võimu all. Toodi valeusk jne. Ivan IV üritas parandada ning õigluse tõi alles Peeter I
Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ,oma' on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma. Selline prisma näitab koloniseeritud rahvaste kultuuri, identiteete, väärtusi negatiivsena. Seega on koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering):
Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ‚oma’ on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma. Selline prisma näitab koloniseeritud rahvaste kultuuri, identiteete, väärtusi negatiivsena. Seega on koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia – postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering):
Itaalia paviljon 1895 - Suurim paviljon on, mis asub täpselt peasissepääsu vastas. Siin eksponeeritakse Itaalia riiklikku näitust ja üld-kuraatorinäitust. Veneetsia biennaali paviljondes esitlevad riigid enda valitud ja finantseeritud kunstnikke, tegemist on justkui diplomaatiliste saatkondadega. Seetõttu pole siin väga radikaalseid projekte. Põhjamaade paviljon on ilmselt kõige raskemini kureeritav oma arhitektuuri ja kolme riigi esinduse tõttu Veneetsia biennaali on kodeeritud kolonialistlik poliitika – siin on saanud esineda vaid riigid, kellel oma paviljon. 1990ndatel tekkis Veneetsia biennaali identiteedikriis, kuna maailmakaardile oli tekkinud uusi riike, kellel puudus paviljon. II. Documenta (asutatud 1956 Kasselis Saksamaal) Documenta on ca iga 5 aasta tagant toimuv rahvusvaheline hiigelnäitus, mille asutamine on seotud Saksamaa konteksti, Kasseli ja II Maailmasõja järgse ajaga. Selle algatas 1955. a. Arnold Bode (vt foto) eesmärgiga harida Hitleri-järgset
annaabi.ee 
