Laamade liikumine küljetsi-transformatsioon Ookeanilaamade lahknemine · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. Laamade teineteisest eemaldumine · magmavoolud tõusevad üles, endised platvormid vajuvad pangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud - kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane;
jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad tekivad süvikud, Maavärvinad, Maavärinad, vulkaanipursked. üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 1) Ookeanliste laamade eraldumine - Ookeanide keskahelikud, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Nt Island. 2) Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - Raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib. Tekivad kitsad ja sügavad süvikud.Tekib kurdmäestik. Põrkumispiirkonnas esineb tugevad maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Nazca laam. Nt: Andid 3) Nihkumine e. Laamade liikumine külitsi - Laamade liikumine küljetsi, toimub laamade äärealadel, kus erinevad
Laamade liikumisega seotud protsessid: · Divergents e. ookeanilaamade eemaldumine e. laamade lahknemine-Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi võib näha Islandil Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. · Konvergents e. laamade põrkumine: o Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni e. ookeanilise laama sukeldumispiirkonda vahevöösse(laamade põrkumisel)
Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)- Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik. Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. Nii algab ookeaninõo laienemine. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215cm a. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. Mandrilaamade põrkumine- Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda; Maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; Sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid KUUMAD TÄPID: Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla
· Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine · laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; · mandrilised laamad on liiga kerged, et
B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. Joonis 6. Ookeanilaamade lahknemine 2 C. Mandrilaamade põrkumine
Kõrgeim haigestumine on Norras (4,8 %), madalaim jaapanlastel ning haigus praktiliselt puudub Ameerika indiaanlastel. Psoriaas võib avalduda igas vanuses, kuid sagedamini eluperioodidel 16-22 a. ja 57-60 a. Mehed ja naised on võrdselt haaratud, kuigi lapseeas esineb haigust tüdrukutel rohkem kui poistel. Psoriaasi avaldumist ja haiguse edasist kulgu mõjutavad tugevalt elukeskkondlikud tegurid. Psoriaasi avaldumine võib olla väga erineva raskusega kergest, üksikute kolletega vormist kuni raskete vormideni, kus haaratud on kogu nahk, peanahk , küüned ja liigesed. Psoriaasi iseloomustavad punetavad, ketendavad, selgepiirilised naastud( tihedamad, nahapinnast pisut kõrgemad laigud), mis paiknevad kehal sageli sümmeetriliselt (näit. mõlemal põlvel, küünarnukkidel). Ketendus naastudel on tavaliselt hõbedaselt valkjas, kuid võib ka üldse puududa, näiteks kehavoltides või juhul, kui patsient kasutab niisutavaid ihupiimasid.
tõusva süvasoojusvooga tekitavad vahevöös kivimmassi viskoosset voolamist ja ülessulamise koldeid, mis hakkavad üles, maapinna suunas liikuma, nagu seda teeb kuum vesi tulele asetatud teekannus. Ookeanide keskahelikud on intensiivsete kivimkeskkonna venitus e. lahknemispingete areaalid sellest räägivad nii nende pangasmäestikuline reljeef, kui arvukad madalad, paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Basaltsest magmast tardunud ookeaniline maakoor rebitakse siin kaheks teineteisest kiirusega 2 15cm aastas eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine spreeding. Seda protsessi võime oma silmaga näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku lõigul, mis on astenosfääri "magmapadja" peal vee alt välja tõstetud. 36. Superkontinentide tsükkel ning peamised superkontinendid Maa geoloogilises ajaloos.
Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. Mandrilaamade põrkumine laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda;
mturid (veeklaas), lbipuhumiskraanid ja ventiilid, tagasilgi klapid ja toiteliinid, vee proovivtukraanid. Garnituuri all meldakse jrgmisi seadmeid: katlale opaigutatud luugid ja need paigaldatakse katla kolde seintele teatud kohtadesse , et jlgida leegi asendit.Siia kivad ka shlaki punkritele ja toapunkritele paigaldatud luugid mille kaudu saab vtta shlaki vi tuha proovi ja samuti gaasi kikudele ette nhtud luugid. kui on tegemist tahke ktuse kolletega siis paigaldatakse kolde seintele spetsiaalsed luugid mille kaudu sisenevad koldesse nn. (tahmapuhurid- vanast ajast) veeaurupuhurid millede abil toimub kolde ekraani shlaki eraldumiseks. heks oluliseks termomeetriks on kaitseklapid ja tavaliselt phi kaitseklapid paiknevad , katla trumli lemises osas ja on ettenhtud, ta peab automaatselt avanema ja on ette nhtud auru vlja laskmisest (kui auru rhk tuseb le lubatava) neid on tavaliselt 2 : t ja kontroll klapid. ##SOOJUSVAHETID##
elementide radioaktiivse lagunemise soojuse ja välistuumast tõusva süvasoojusvooga tekitavad vahevöös kivimmassi viskoosset voolamist ja ülessulamise koldeid, mis hakkavad üles, maapinna suunas liikuma, nagu seda teeb kuum vesi tulele asetatud teekannus. Ookeanide keskahelikud on intensiivsete kivimkeskkonna venitus e. lahknemispingete areaalid sellest räägivad nii nende pangasmäestikuline reljeef, kui arvukad madalad, paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Basaltsest magmast tardunud ookeaniline maakoor rebitakse siin kaheks teineteisest kiirusega 2 15cm aastas eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine spreeding. 29. Wilsoni tsükkel selle sisu ja ookeani arengu erinevad staadiumid. Too näiteid. Wilsoni tsükkel algab mandrilise maakoore riftistumisega. Praegu on selliseid protsesse võimalik näha näiteks Ida-Aafrikas. Rifti laienedes moodustub kitsas meri,
·Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. ·Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. ·Aktiivne vulkaaniline tegevus. ·Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine
takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused) Termilise NOx teke intensiivistub, kui temperatuur ületab 1300oC. Kasutusel on nn. Low-NOx põletusseadmed vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. katalüütilisi meetodid kasutatakse tänapäeval kõige rohkem põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest. metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2) lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena. SNCR-protsess (selektiivne mittekatalüütiline taandamine) põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril (950-1050oC) ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita
takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused) Termilise NOx teke intensiivistub, kui temperatuur ületab 1300oC. Kasutusel on nn. Low-NOx põletusseadmed – vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. katalüütilisi meetodid – kasutatakse tänapäeval kõige rohkem põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest. metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2) – lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena. SNCR-protsess (selektiivne mittekatalüütiline taandamine)– põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril (950-1050oC) ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita
aastat). Ja kuna ta sisaldab palju rohkem kvartsi (SiO2), mineraal mis allub plastilistele deformatsioonidele suhtelistel madalatel temperatuuridel, käitub ta haprast ookeanilisest koorest erinevalt, alludes kergemini plastilistele deformatsioonidele. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeanide keskahelikud on intensiivsete kivimkeskkonna venitus e. lahknemispingete areaalid sellest räägivad nii nende pangasmäestikuline reljeef, kui arvukad madalad, paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Basaltsest magmast tardunud ookeaniline maakoor rebitakse siin kaheks teineteisest kiirusega 2 15cm aastas eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine spreeding. Seda protsessi võime oma silmaga näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku lõigul, mis on astenosfääri "magmapadja" peal vee alt välja tõstetud. Subduktsioonipiirkonnad, tuntud ka kui aktiivsed ookeaniääred, algavad ookeani poolt
moodustumist (primaarmenetlused) ja töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused). Tänapäeval on kasutusel nn. Low-NOx põletusseadmed, milledes vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse ning kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega. Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. Ka keevkihikolletes tekib madalamast põlemistemperatuurist tingituna vähem . Põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. NOx kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid (plaatina, pallaadium, roodium, ruteenium) või odavamad, aga vähem efektiivsed segud, mis sisaldavad
takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused) Termilise NOx teke intensiivistub, kui temperatuur ületab 1300oC. Kasutusel on nn. Low-NOx põletusseadmed – vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. katalüütilisi meetodid – kasutatakse tänapäeval kõige rohkem põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest. metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2) – lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena. SNCR-protsess (selektiivne mittekatalüütiline taandamine)– põhineb NOx selektiivsel taandamisel
· Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik · Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine · Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; 5
- takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) - töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused) Termilise NOx teke intensiivistub, kui temperatuur ületab 1300oC. Kasutusel on nn. Low-NOx põletusseadmed vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. katalüütilisi meetodid kasutatakse tänapäeval kõige rohkem põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest. metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2) lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena. SNCR-protsess (selektiivne mittekatalüütiline taandamine) põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril (950-1050oC) ammoniaagi abil ilma
Kartulivähk Kartulikasvatustalu laiendab tootmispinda ning rendib uued põllumaad. Koristuse järel avastatakse mugulatel tumedad ebaloomulikud moodustised. Põhjus: kartulivähi tekitaja Synchytrium endobioticum. Mida teha? ( Kartulivähk leiti mugulatel, mida tegelikult kasvatati omatoodetud kartuliseemnest eramaal 2009.a., mitte taluniku juures, kelle põhisissetulek sõltub kartulikasvatusest. Tegemist oli vanade 1950-st aastatest teadaolevate kolletega, mis vahepeal olid hoitud söödis. ( ( Taimetoodangu Inspektsioon (tänaseks Põllumajandusamet) kehtestas tõrjeabinõudena kartulikasvatuskeelu ning nõudis hoidla ja tööriistade desinfitseerimist ja kartulite hävitamist. Väidetavalt oli tegu kartulivähiõrna sordiga. Eraisikule ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude läbiviimist ei kompenseerita. Samuti ei hüvitata
järgi, uuritakse pimeväljamikroskoopial. In vitro kasvab ainult rakukultuuris. Elastse rakuseinaga, G- bakteritele sarnase rakuseinaga. Epidemioloogia. Inimesed on ainsad looduslikud peremehed. Veneeriline süüfilis levib sugulisel kontaktil või kongenitaalselt. Riskipopulatsioon moodustub suguliselt aktiivsetest noorukitest, täiskasvanutest, aktiivse haigusega emade lastest. Teiste Treponema-infektsioonide transmissioon toimub limaskestade kontaktil infektsioossete kolletega, kongenitaalsed infektsioonid on harvad, riskipopulatsioon on infektsioossete kolletega kontaktis olevad lapsed ja täiskasvanud. Veneeriline süüfilis esineb üle maailma, endeemiline kõrbe- ja parasvöötmeregioonides Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Põhja-Austraalias. Yaws esineb Aafrika, Lõuna-Ameerika, Indoneesia troopilistes ja kõrberegioonides, pinta Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopikas. Sesoonsuseta. Virulentsusfaktorid. • Välismembraan aitab peremehe rakkudele kinnituda
B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine · laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; · mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda;
B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine · laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; · mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda;
Lämmastikoksiidide teket saab vähendada põlemisõhu koguste vähendamisega ja põlemistemperatuuri alandamisega ning kütuse ja põlemisõhu pealeandmise reguleerimisega koldesse. Tänapäeval on kasutusel nn. Low-NOx põletusseadmed, milledes vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse ning kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega. Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. Põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. Lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2). Lämmastikoksiidid taanduvad nende ühendite toimel tahke katalüsaatori pinnal temperatuuridel 200-450oC vaba lämmastikuni.
Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil - takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) ja töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused). Tänapäeval on kasutusel nn. Low-NOx põletusseadmed, milledes vähendatakse ämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse ning kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega. Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. Ka keevkihikolletes tekib madalamast põlemistemperatuurist tingituna vähem . Põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. NOx kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid (plaatina, pallaadium, roodium, ruteenium) või odavamad, aga vähem efektiivsed segud, mis sisaldavad
48(113) Villu Vares Energia ja keskkond Enamasti on liikumatu rest paigutatud koldesse sellise nurga all, mis tagab kütuse varisemise mööda resti kuivamistsoonist allapoole kuni süsiniku (koksi) põlemise tsoonini (vt joonis 3.13). Liikumatu kaldrestiga kolde kaldenurk on ligikaudu võrdne kasutatava kütuse varisemisnurgaga. Võrreldes liikumatu restiga kolletega võimaldab restielementide liigutamine paremini kontrollida kütusekihi edasiliikumist ja ühtlasemat jaotust restil ning kokkuvõttes saavutada efektiivsemat põlemist ja alandada kahjulike heitmete (eriti CO) sisaldust suitsugaasides. Mehaanilise restiga kolde tüüpiliseks näiteks on Rootsi firma KMW kolle TRF (vt joonis 3.14), mille resti liigutatavad elemendid vahelduvad liigutatavatega. Malekorras restielementide liigutamine tagab kütusekihi ühtlase paksuse ja edasiliikumise.
annaabi.ee 
