Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja
Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. Clostridium perfringens Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne ,eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni tekitajatest. Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit. Haigus ei ole väga sage ning tekib enamasti pikaajalise antibiootikumravi järgselt. Staphylococcus aureus Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli
Kuivatis kuivatades ei tohi temperatuur ületada 40-45 °C. Kuivatamise võib lõpetada siis, kui õisik kõrgesti pudeneb. Säilitatakse plekknõus l aasta. Saialillepreparaatidel on mikroobi-, põletiku- ja sügelemisvastane, haavu parandav, kootav, verdpuhastav, rahustav, hüpotensiivne, spasmolüütiline, sapieritust ergutav, dermatooniline ja valuvaigistav toime. Neid võetakse sisse gastriidi, mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve, koliidi, enterokoliidi, maksa- ja sapipõiehaiguste puhul, kõrgvererõhutõve algstaadiumis, eriti kliimaksi ajal ja südame arütmiat põhjustavate südamehaiguste raviks. Need suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesuguste ekstremaalsete toimete vastu. Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni,
Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. 1.2 Clostridium perfringens 3 Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne, eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni tekitajatest. Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist Pilt 2 Clostriduim perfingens antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit. Haigus ei ole väga sage ning tekib enamasti pikaajalise antibiootikumravi järgselt. 1.3 Staphylococcus aureus
Temaga võib ka ravida sapipõletikku, sapikivitõve ning ülemiste hingamisteede haigusi. Samuti kasutatakse ka seedetegevuse parandamiseks ja ka iivelduse ja oksendamise vastu. Piparmündi veega loputatakse suud põletike, hambavalu ja ebameeldiva suulõhna korral. Ta sisaldab meeldivaid suud jahutavaid eeterlikke õlisid, neid lisatakse seepärast kompvekkidele ja hambapastale. Piparmündi teed saab ka kasutada ülihappesuse, koliidi, ülirohke ja ka vähese menstruatsiooni puhul. Piparmündiõli tarvitatakse valuliku hemorröa raviks. Ka seenhaiguste vastu aitab piparmünt 2.2 Kummel Teekummel (Chamomilla recutita) on üheaastane kahekojaline tohttaim korvõieliste sugukonnast kummeli perekonnast. Teekummel kasvab 15-40cm kõrguseks. Pikad ja kitsad lehed on kaheli-või kolmelisulgjad. Õied on koondunud pööristesse. Õõnes õiepõhi on paisunud ja soomusteta
19. Millised on makroliidide olulisemad kõrvaltoimed? Seedetrakti kõrvaltoimed (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus); hepatoksislisus. 20. Milline ohtlik kõrvaltoime piirab mõnes osas klindamütsiini süsteemset kasutamist? Seedetrakti kõrvaltoimed ja pseudomembranoosne koliit (jämesoolepõletik ja kõhulahtisus). 21. Mida kujutab endast antibiootikumidest indutseeritud pseudomembranoosne koliit? Kuidas seda ravitakse? Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Ravitakse vankomütsiiniga, mis inhibeerib bakterite rakuseina sünteesi ning on bakteritsiidne. Manustatkse i/v, kuna p.o imendub halvasti. 22. Millised toiduained ja toidulisandid/ravimid takistavad tetratsükliinide imendumist? Millise mehhanismi alusel? Antatsiidid, piimatooted, rauapreparaadid vähendavad imendumist. Tekivad
kaudu. FK: • Manustatakse p/o, i/v • Metabolism maksas • Eritub uriini ja sapiga. • Läbib HEBi ja platsentaarbarjääri Kasutamine: • Kui sooles vohavad anaeroobid või on tekkinud septilised tüsistused Kasutamine: pseudomembranoosse koliidi ja anaer. infektsioonide ravis. • Helicobacter pylori raviskeemis • Algloomadest tundlikud Trichomonas vaginalis, Entamoeba histolytica, Giardia lamblia KT: • Põhjustab antabus-reaktsiooni. • Iiveldus • Diarröa • i/v manustamisel tromboflebiit • leukopeenia, neutropeenia •
röntgenkontrasteerimine (segmentaarne patol) sonograafia (abstsessid) stsintigraafia (põletikulised infiltraadid) Ravi: - dieet olenevalt laktoositalumatusest ja malabsorptsioonist (valgud, mineraalid, rasvad) - ravimid (põletikuvastased, kortikoidid, antibakteriaalsed, immuunosupressandid) - endoskoopiline (stenooside dilateerimine, fistlite sulgemine) - kirurgia tüsistuste tekkel (mulgustus, stenoos) Crohni tõve röntgenoloogia Haavandilise koliidi eripära Morfoloogiliselt: krüptide abstsessid ja peale korduvaid ägenemisi pseudopolüübid Kliiniliselt: - verine-limane kõhulahtisus - kõhuvalu tenesmidega (krampidena) - massiivne verejooks - toksiline jämesoole laienemine peritoniit, t° - vähirisk suurem limaskesta düsplaasia tõttu - kulgeb krooniliselt retsidiveeruvalt (85%) Diagnoosimine sama: rekto- ja kolonoskoopia, biopsia ning röntgen, veres 80% autoantikehad
Mõned antibiootikumid (näiteks ampitsilliin) kahjustavad soole normaalset mikrofloorat sedavõrd, et “võimule pääseb” Clostridium difficile nimeline bakter ning tekib kõhulahtisus. Hüpolaktaasia korral kutsub piimasuhkrut sisaldav toit esile gaasi kogunemise soolestikku ja kõhulahtisuse. Tsöliaakia korral tekib kõhulahtisus teraviljades sisalduvate valkude (gluteen)talumatuse tõttu. Haavandilise koliidi ja Chroni tõve korral tekib kõhulahtisus soolte põletiku tõttu. Ravimitest põhjustatud: - lahtistid - Mg antatsiidid + vitamiinid - Mikroobivastased ained(tekib pseudomembranoosne koliit(soolepõletik) Clostridium difficile. - Fruktoos,laktoos, sorbitool(toiduallergia) - NSAIDid - Kontratseptsioon - Prokineetilised – metoklopramiid - H+ pumba inhibiitorid
(dehüdratatsioon, arütmiad)- suukaudne ravi. *Parenteraalselt ravilt võib minna üle suukaudsele ravile niipea kui patsient on stabiilne. 7. Millised on peamised kaebused (kõrvaltoimed), mis tekivad antibakteriaalsete raviainete kasutamisel kodustes tingimustes? *kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhuvalu, kõrvetised, iiveldus, oksendamine. *Kõhulahtisust võivad kogeda kuni 30% patsientidest (1/3 Clostridium Difficile põhjustatud pseudomembranoosne koliit). *Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. *Raske pseudomembranoosne koliit (kõhulahtisus, kõhuvalu, lima ja veri väljaheites). Seda võib tekkida kõigi AB-ga. Kõige sagedasemad tekitajad on klindamütsiin, ampitsilliin, amoksitsilliin ja tsefalosporiinid. KÕHUKINNISTID HALVENDAVAD OLUKORDA!!! 8. Milliseid probiootikumide liike tavaliselt peamiselt preparaatides kasutatakse? Millest tuleneb nende kasu
Mustikaid võib lisada salatisse või niisama lihtsalt süüa. Mustikas on toeks silmadele paljudel puhkudel : - töötamine öösiti, - pidev silmadega pingutamine, - pidev töö arvutiga - kontaktläätsede kasutamine, - sagedane telerivaatamine, - lühinägevus ja kanapimedus Ravimipreparaadid : Lisaks mustikate söömisele võib marjadest ja lehtedest valmistada ravimpreparaate. Mustikakeedus on kasulik kõhulahtisuse, koliidi ja halva öise nägemise korral. Seda võib kasutada haige kurgu ja suu haavandite vastu ning näo puhastamiseks. Mustika- ja maasikalehe keedus on hea abivahend kergema suhkrutõve korral, samuti seedeprobleemide, arterioskleroosi, reuma ja artriidi puhul. Astelpaju : Astelpaju marjad ja lehed sisaldavad rikkalikult erinevaid antioksüdante. Uuringud on näidanud, et taime bioloogiliselt aktiivsed komponendid võivad vähendada südamehaiguste ja kasvajate riski.
südamevoolmete raviks. Temaga võib ka ravida sapipõletikku, sapikivitõve ning ülemiste hingamisteede haigusi. Samuti kasutatakse ka seedetegevuse parandamiseks ja ka iivelduse ja oksendamise vastu. Piparmündi veega loputatakse suud põletike, hambavalu ja ebameeldiva suulõhna korral. Ta sisaldab meeldivaid suud jahutavaid eeterlikke õlisid, neid lisatakse seepärast kompvekkidele ja hambapastale. Piparmündi teed saab ka kasutada ülihappesuse, koliidi, ülirohke ja ka vähese menstruatsiooni puhul. Piparmündiõli tarvitatakse valuliku hemorröa raviks. Ka seenhaiguste vastu aitab piparmünt: tuleb panna nahale värsketest lehtedest putru. Värskendavalt mõjub vann, kuhu on lisatud piparmündi lehti, tüümiani, kummelit ja salveid. Raudrohi. Raudrohi on väga ammusest ajast tuntud ravimtaim. Eesti rahvameditsiinis raviti raudrohu õisikutest või kogu taimest valmistatud kuuma teega köha,
laotatult ja tihti segades. Kuivatis kuivatades ei tohi temperatuur ületada 40-45 °C. Kuivatamise võib lõpetada siis, kui õisik kõrgesti pudeneb. Säilitatakse plekknõus l aasta. Saialillepreparaatidel on mikroobi-, põletiku- ja sügelemisvastane, haavu parandav, kootav, verdpuhastav, rahustav, hüpotensiivne, spasmolüütiline, sapieritust ergutav, dermatooniline ja valuvaigistav toime. Neid võetakse sisse gastriidi, mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve, koliidi, enterokoliidi, maksa- ja sapipõiehaiguste puhul, kõrgvererõhutõve algstaadiumis, eriti kliimaksi ajal ja südame arütmiat põhjustavate südamehaiguste raviks. Need suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesuguste ekstremaalsete toimete vastu. Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi,
) Tähtsamad etapid: Taotlus (filing) ...uurimine (vaheotsus) ...patendi andmine (avaldamine) Monoklonaalsed antikehad ja nende kasutamine diagnostikas ja ravis Polüklonaalsed antikehad Heterogeenne segu antikehadest Tunnevad ära mitmeid epitoope Monoklonaalsed antikehad Identsed antikehad Monovalentne efektiivsus Kasutus meditsiinis Autoimmuunhaigused Infliximab ja adalimumab- effektiivsed reumatoidartriidi, Crohn'i tõve ja haavandilise koliidi vastu Seovad ja inhibeerivad TNF- Basiliximab ja daclizumab-neeru transplantaadi äratõukereaktsiooni vastu Inhibeerivad IL-2 aktiveeritud T-rakkudel Omalizumab- seondub IgE-le, allergilise astma puhul Vähi ravi Teevad vähiraku immuunsüsteemile märgatavamaks Rituximab- seondub CD20-le B rakkudel Lümfoomide vastu Kasvusignaalide blokeerimine Cetuximab- soolevähk, kõrivähk Seondub epidermaalsete kasvufaktorite retseptoritele Angiogeneesi inhibeerimine
Säilitatakse karbis või klaasnõus l aasta. Kanarbikupreparaatidel on rahustav, uinutav, kuseeritust ergutav, rögalahtistav, verejooksu peatav, põletikuvastane, antimikroobne, kootav, haavu parandav ja maohapet neutraliseeriv toime. Neid võetakse sisse põiepõletiku, sh. mädase põiepõletiku, kõrge palaviku, diabeedi, ateroskleroosi, tuberkuloosi, kuiva köha, neeruvaagnapõletiku, maksa-, sapiteede-ja kõhunäärmehaiguste, ülihappesusega gastriidi, koliidi, enterokoliidi, radikuliidi, suurenenud erutuvuse ja unetuse korral, eriti hinnatud on need preparaadid aga oksalaatneerukivide puhul. Välispidiselt tarvitatakse neid ekseemi, stomatiidi, angiini ja allergianähtude puhul ning haavade, haavandite, põletuse ja silmade loputamiseks, samuti kuumade mähiste tegemiseks radikuliidi, reumatismi, podagra, põrutuse ja luumurru ravimisel. Harilik saialill Calendula officinalis
erutuvuse ja südamevoolmete raviks. Temaga võib ka ravida sapipõletikku, sapikivitõve ning ülemiste hingamisteede haigusi. Samuti kasutatakse ka seedetegevuse parandamiseks ja ka iivelduse ja oksendamise vastu. Piparmündi veega loputatakse suud põletike, hambavalu ja ebameeldiva suulõhna korral. Ta sisaldab meeldivaid suud jahutavaid eeterlikke õlisid, neid lisatakse seepärast kompvekkidele ja hambapastale. Piparmündi teed saab ka kasutada ülihappesuse, koliidi, ülirohke ja ka vähese menstruatsiooni puhul. Piparmündiõli tarvitatakse valuliku hemorröa raviks. Ka seenhaiguste vastu aitab piparmünt: tuleb panna nahale värsketest lehtedest putru. Värskendavalt mõjub vann, kuhu on lisatud piparmündi lehti, tüümiani, kummelit ja salveid. · Raudrohi on väga ammusest ajast tuntud ravimtaim. Eesti rahvameditsiinis raviti raudrohu õisikutest või kogu taimest valmistatud
psühhosomaatiline taust (nt paanikahäire). Laste puhul on olulised algavas staadiumis bronhiaalastma, allergilised nahahaigused, psoriaas, liigesehaigused, neerupuudulikkus. Vajadusel pakub homöopaatia toetavat ravi kroonilistele haigustele. Homöopaatiat peaksid eelistama rasedad, sest homöopaatilised ravimid on lootele kahjutud. Sama kehtib nõrgenenud immuunsusega laste kohta. Homöopaatiaga võib saada häid tulemusi allergiate, kroonilise gastriidi ja koliidi, kaksteistsõrmikuhaavandi, südame- ja veresoonkonnahaiguste, liigeste ja kopsude funktsionaalsete häirete korral. Homöopaatia aitab kaasa ka luude kokkukasvamisele. Homöopaatiline ravi on vastunäidustatud siiratud neeruga ja südamestimulaatoriga patsientidele. Ei ole soovitatav paralleelselt ravida hormoonpreparaatide ega antibiootikumidega. Pigem on lubatud valuvaigistid. Ravimeid määratakse, arvestades inimese välisilmet, pärilikkust, enesetunde paranemist
erutuvuse ja südamevoolmete raviks. Temaga võib ka ravida sapipõletikku, sapikivitõve ning ülemiste hingamisteede haigusi. Samuti kasutatakse ka seedetegevuse parandamiseks ja ka iivelduse ja oksendamise vastu. Piparmündi veega loputatakse suud põletike, hambavalu ja ebameeldiva suulõhna korral. Ta sisaldab meeldivaid suud jahutavaid eeterlikke õlisid, neid lisatakse seepärast kompvekkidele ja hambapastale. Piparmündi teed saab ka kasutada ülihappesuse, koliidi, ülirohke ja ka vähese menstruatsiooni puhul. Piparmündiõli tarvitatakse valuliku hemorröa raviks. Ka seenhaiguste vastu aitab piparmünt: tuleb panna nahale värsketest lehtedest putru. (Piparmünt) 2.4.2 Kummel Teekummel on maailma tuntumaid ravimtaimi. Teda on lihtne kasvatada, tal on väga mitmekesine ravitoime ja taime kasutamine on suhteliselt ohutu. Teekummeli võite juba kaugelt ära tunda tugeva meeldiva kummelilõhna järgi. See on tingitud peamiselt selles taimes
mentoolile, kuna see laiendab ja tugevdab südame-, kopsu-, ja ajuveresooni. Piparmünti kasutatakse neurooside, unetuse, suurenenud erutuvuse ja südamevoolmete raviks. Temaga võib ka ravida sapipõletikku, sapikivitõve ning ülemiste hingamisteede haigusi. Samuti kasutatakse ka seedetegevuse parandamiseks ja ka iivelduse ja oksendamise vastu. Piparmündi veega loputatakse suud põletike, hambavalu ja ebameeldiva suulõhna korral. Piparmündi teed saab ka kasutada ülihappesuse, koliidi, ülirohke ja ka vähese menstruatsiooni puhul. Piparmündiõli tarvitatakse valuliku hemorröa raviks. Ka seenhaiguste vastu aitab piparmünt: tuleb panna nahale värsketest lehtedest putru. Muud kasutusalad Ta sisaldab meeldivaid suud jahutavaid eeterlikke õlisid, neid lisatakse seepärast kompvekkidele ja hambapastale. Kasutamine haljastuses piparmünt lõhnab suurepäraselt ja meelitab oma nägusate õitega ligi arvukalt mesilasi ja liblikaid.
(nt paanikahäire). Laste puhul on olulised algavas staadiumis bronhiaalastma, allergilised nahahaigused, psoriaas, liigesehaigused, neerupuudulikkus. Vajadusel pakub homöopaatia toetavat ravi kroonilistele haigustele. 11.3 Homöopaatiat peaksid eelistama Rasedad, sest homöopaatilised ravimid on lootele kahjutud. Sama kehtib nõrgenenud immuunsusega laste kohta. Homöopaatiaga võib saada häid tulemusi allergiate, kroonilise gastriidi ja koliidi, kaksteistsõrmikuhaavandi, südame- ja veresoonkonnahaiguste, liigeste ja kopsude funktsionaalsete häirete korral. Homöopaatia aitab kaasa ka luude kokkukasvamisele. 11.4 Homöopaatiline ravi on vastunäidustatud Siiratud neeruga ja südamestimulaatoriga patsientidele. Ei ole soovitatav paralleelselt ravida hormoonpreparaatide ega antibiootikumidega. Pigem on lubatud valuvaigistid. Ravimeid määratakse, arvestades inimese välisilmet, pärilikkust, enesetunde paranemist sõltuvalt
mikroobi laialdase leviku tõttu looduses. Haavade kiire korrastus ja profülaktiline antibiootikumide kasutamine aitab ära hoida gaasgangreeni. Clostridiume difficile C. difficile avastati 1930. a., kuid suurema tähelepanu alla sattus see mikroob 1970-ndail seoses antibiootikum ravijärgsete diarröade sagenemisega. Enne seda peeti C. difficile't normaalse mikrofloora kahjutuks asukaks. Tänapäeval on C. difficile tuntud kui pseudomembranoosse koliidi ja antibiootikumravi järgse diarröa tekitaja. Hiljuti seostati teda ka postoperatiivse diarröa ja soolepõletike (M. Crohn, ultseratiivne koliit) ägenemistega. Patogenees 1 Moodustab 2 erinevat toksiini. Toksiin A on ente-rotoksiin tsütotoksilise aktiivsusega, mis seob end enterotsüütide hattudele ja tekitab hemorraagilist hüpersekretsiooni. Toksiin B on tugev tsütotoksiin, kahjustab tsütopaatilise efektiga sooles submukoosat. Kaks toksiini esinevad alati koos, kuid
Toimivad ka gentamütsiin, amikatsiin, TMP- SMX. Plesiomonas shigelloides. G- pulk Esineb troopika mudas, vees, mereloomadel, kaladel, aga ka veistel, kitsedel, sigadel, koduloomadel, konnadel, ahvidel. Infitseerib ilmselt saastunud joogi- või tarbevesi. 0,5…3,2% populatsioonist võib esineda kandlust. Infektsioosne doos on ilmselt suhteliselt suur. Esineb suvekuudel. Nakatumistõenäosus on suurem imikutel, vanuritel, kroonilistel haigetel. On seostatud gastroenteriidi, koliidi, septitseemia, meningiidi tekkega, kuid tõestatud pole. Gastroenteriit on reeglina kerge, iseparanev vesise diarröaga kulgev haigus. Tõsistel juhtudel võib väljaheites olla verd, vahtu. Üldiselt tervetel kestab 1…7 päeva. Ekstraintestinaalsed komplikatsioonid immuunkompromiteeritutel, vähihaigetel, maksasapiteede põletiku korral, vereprobleemide puhul. Bakterid mõmm :) 05/06
bakterid sattuda vereringesse ja sealt edasi kanduda juba sügvamatesse kudedesse. Aja jooksul on biofilmiga seotud nakkuste mitmekesisus vaid suurenenud. Arvatakse, et tänapäeval on isegi kuni 80% kõigist bakteriaalsetest haigustest põhjustatud bakteriaalsest biofilmist. Selliseid haigusi on päris palju, hõlmates nii kroonilisi haigusi kui ka meditsiiniliste implantaadidega seotud nakkusi. Haiguste näidetena võiks välja tuua koliidi (jämesoolepõletik), vaginiidi (tupepõletik), uretriidi (kusitipõletik), konjuktiviidi (silma sidekesta põletik), otiidi e keskkõrva põletiku ja endokardiidi (südame klappide ja sisekesta põletik). Biofilmi nakkustel on kliiniliselt sarnaseid tunnuseid. Enamasti moodustuvad biofilmid organismi inertsetele pindadele, surnud kudedele, meditsiinilistele implantaatidele, kuid võivad tekkida ka elusatele kudedele nt endokardiidi korral.