8000 aastat tagasi. Ulatuslikum karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aasta eest ning oletatavasti suurenes samal ajal märgatavalt ka puisniitude pindala. Puisniitude kõrgaeg oli möödunud sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. Puisniitude kadumine · Esimeseks oluliseks puisniitude kadumise põhjuseks kujunes 1950ndatel aastatel talude kollektiviseerimine. Maa ja loomad ühistati, kolhoosnikud võisid eravalduses pidada mõnd kodulooma ning seetõttu vähenes ka talu vajadus heina teha. Peamine puisniitude pindala kahanemise põhjus oli suurtootmisele üleminekuga kaasnenud käsitsitööst loobumine. Samasugune intensiivsemale põllumajandusele üleminek on olnud puisniitude kadumise peapõhjuseks ka Lääne-Euroopas. Taimestik · Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Lubjarikastel
Kõrgemad ametikohad kulusid KP liikmetele või sellele ustavatele isikutele. • Eriline koht riigis oli julgeolekuorganitel – kontrollisid ka KP-d. • Ebademokraatlikud valimised – KP-de kandidaadid, tulemuste võltsimine, kaudne või otsene sund – valijad polnud valikutes vabad. • Kogu majandus riigistatud, puudus eraomand (erandid Poola, Ungari) • Ühiskonna klassistruktuur: parteiline nomenklatuur, töölised, talupojad (kolhoosnikud). • Käsu- ja plaanimajandus. Tulemuste võltsimine. • Kultuur ideoloogilise ja riikliku kontrolli all. • Sõjaväestatuse aste oli suurem kui läänemaailmas keskmiselt. VASTASTIKUNE MAJANDUSABI NÕUKOGU (VMN) • Kommunistlike riikide majanduslik-poliitiline koostööorganisatsioon, mille abil NSVL hoidis Ida-Euroopat kontrolli all. Keskus Moskvas, kõik lepingud sõlmiti läbi Moskva. • Loodi vastukaaluks Marshalli abi plaanile – keelatse sõltlasriikidel
Põllumajandus oli katastroofi äärel. Tööstustoodangu maht moodustas 90%, põllumajandus 60% sõjaeelsest tasemest. Peamiselt oli rasketööstus, kergetööstus peamiselt kadunud. Esimeste riikide seas 1947 kaotati kaardisüsteem. Toidukaupade hindu tõsteti kaks korda. Sõjaeelne tase tööstustoodangus saavutati 1950. aastal, põllumajanduses 1952. seda ainult statistiliselt. Põllumajandus: Maal oli puudus tööjõust. Suur hulk inimesi oli II ms hukkunud. Puudus oli ka tehnikast. Kolhoosnikud ise nälgisid, et täita riiginorme. Kolhoosnikud olid sunnismaised, kellel puudusid dokumendid. 1946-47 oli põud peamistes NL teravilja tootvates rajoonides. Hoolimata sellest tuli täita riiginorme, viidi ka vilja välismaale. 3-4 miljonit inimest suri nälga. 1952. a. taastati põllumajanduse sõjaeelne kogutoodang. ka peale II ms jätkusid massirepressioonid, isegi hoogustusid. Uuteks represseeritavateks said okupeeritud territooriumitel elanud inimesed, vangi langenud NL
a viidi ellu nõukogude maareformi · maade sundvõõrandamine · määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha. Saksa okupatsioonivõimusega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad. · võõrandati ka enamik muust varast ning loomadest · riiklikud koormised ja kohustused talupoegadel · algas kollektiviseerimine -1947 a. loodi viis kolhoosi. 1951. a oli kolhoosides 95 % kõigist taludest. Kokkuostuhinnad väga madalad, mistõttu kolhoosnikud palka praktiliselt ei saanud. Kuna kolhoosidesse ei soovitud meelsasti astuda viidi 1949.a läbi küüditamine. · Põllumajandusspetsialistide ettevalmistamiseks avati põllumajandustehnikume ja 1951.a Eesti Põllumajandusakadeemia (EPA). 11. Kolhooside loomine. Küüditamine. Lk. 118-120. TV lk. 50-51 ül. 2; TV lk. 51-52 ül. 3. Milliste vahenditega mõjutati talupoegi kolhoosi astuma?
o hakati GULAG-eid likvideerima o 1956. aastal toimunud NLKP 20. kongressil pidas Hruštšov kõne isikukultusest ja selle tagajärgedest, kritiseerides sellega Stalini võimu Majanduselus o Eelisarenduses oli ikka põllumajandus. o Teostati põllumajanduslike kampaaniaid (Hruštšovi maisiarmastus) o Kolhoosnikud hakkasid saama palka rahas ning suurendati riiklikku kokkuostahinda. o Alustati elamuehituskampaaniat (Hruštšovkad) o 1956. aastast hakati pensionit maksma 50% eelmisest palgast – suurenes elanikkonna ostuvõime ning heaolu o 1960. aastal algas aga majanduse allakäik Raskused toiduainetega varustamises (1963. a. viljaikeldus)
1950.sügis Maakondade asemel luuakse rajoonid Rajoniseerimisel moodustati 39 maarajooni 1951.a lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSVs põhijoontes lõpu (95% kõigist talumajap oli kolhoosides) 1951. Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia Ameerika Hääl"alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952-Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952-1953 Eesti NSV jaguneb Tallinn, Tartu, Pärnu oblastiks 1953. Oli põllumajandus alla käinud. Ametliku propaganda järgi olid kolhoosnikud ühismajandi peremehed, kuid tegelikult olid siiski vaid töölised. Ühistöö kaotas peremehetunde ning hoolimatus kujunes pe et kolhoosi igapäevaelu normiks 1953. aastal elas linnades juba üle poole elanikkonnast. Linnaelanik materiaalne olukord oli kehvem kui maaelanikel. Jagati toidu- ja tööstuskaupu kaardisüsteemi alusel. Kollektiviseerimine laostas om korda suurema osa maaelanikkonnast. Nõukogulik sotsalism ei
kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Koos hobuniidukite ja traktorniidukite kasutuselevõtuga ning sellele järgnenud intensiivpõllumajanduse perioodile asendusid puisniidud lagedate (puude ja põõsasteta) heinamaadega. (Vikipeedia, puisniit) Esimeseks oluliseks puisniitude kadumise põhjuseks kujunes 1950ndatel aastatel talude kollektiviseerimine. Maa ja loomad ühistati, kolhoosnikud võisid eravalduses pidada mõnd kodulooma ning seetõttu vähenes ka talu vajadus heina teha. Peamine puisniitude pindala kahanemise põhjus oli suurtootmisele üleminekuga kaasnenud käsitsitööst loobumine. Samasugune intensiivsemale põllumajandusele üleminek on olnud puisniitude kadumise peapõhjuseks ka Lääne- Euroopas. (PKÜ, puisniidud) Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui
Või siis kasutati lihtsalt "ajuloputuse" meetodit. Peale seda, kui sead olid kindlustanud endale piiramatu diktatuuri, kustusid kõik ülejäänud reeglid ja esile kerkis uus ja mõjuvõimsaim: "KÕIK LOOMAD ON VÕRDSED, AGA MÕNED LOOMAD ON VÕRDSEMAD KUI TEISED." (Orwell, 2003, lk 87) Katkend ametlikust ajaloost: "Stalin on partei suur juht ja õpetaja, sotsialistliku revolutsiooni väljapaistev strateeg, Nõukogude riigi väejuht ja teenäitaja. Kolhoosnikud töötasid põldudel ennastsalgavalt, Stalini nimi huulil, et anda Punaarmeele ja linnadele toiduaineid ning tööstusele toorainet. Kõik poisid ja tüdrukud Nõukogudemaal peavad Stalini nime kalliks." (Lee, 2002, lk 140) Stalini totalitarismil oli neli alustuge: partei, valitsus, sõjavägi ja salapolitsei. Need aga ei pruukinud olla ühetugevused. (Hagopian, 1993, lk 174-175). Farmis päris parteid moodustunud polnud, küll aga oli olemas valitsus (sead),
(F lk 137 ) NSV Liit oli üks väheseid riike, keda ülemaailmne majanduskriis otseselt ei mõjutanud. Enne kriisi puhkemist võeti vastu otsus põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimise ning industrialiseerimise kohta ehk esimene viisaastakuplaan, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks. Nn suur murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde.Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse.Talupoegade maa ja tööloomad/tööriistad muutusid kolhoosi omandiks. Kolhoosnikud pidid eelkõige täitma riigi leivatarnimisplaani ning jätma endale vaid ülejäägi(Varem oli vastupidi).Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks. Sellistelt talupoegadelt võeti ära vara ning saadeti vangilaagritesse.Seati sisse jagajate ning kaardi-ja talongisüsteem.rahasüsteem tuli kasutusele, hakati raha juurde trükkima, tekkis inflatsioon. 2. Kollektiviseerimine NSV Liidus. Kuidas? Miks? Hinnang. 1928
· Vahetati välja endised ajalooõpetajad ja ülikoolide juhid. · Kirjanduse, filmi ja muusikaga said tegeleda vaid need, kes olid kommunistlikult meelestatud või allutatud ning kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonides. · Väljaspool seda võrdsustati loometegevust kontrrevolutsiooni ja vaenuliku propagandaga. Ringiliikumine oli piiratud: · 1934.a passireziim- võim ütles, kus keegi elab, ilma passita ei tohtinud NSVL-s ringi liikuda(kolhoosnikud neid ei saanudki) · 1939.a. keelati ka linnaettevõtetel ja töölistel riigisisene ringiliikumine. Saksamaa Majandus allutatud riigi juhtimisele: · Suur- ega väikeettevõtteid ei hävitatud ega riigistatud, erasektor jäi samuti alles, aga ettevõtete omanikud nimetati nüüdsest lihtsalt ,,juhtideks", keda kontrolliti. · Hinnad dikteeris riik, talupojad pidid tootma seda, mida riik käskis
sajandi esimesel poolel seoses niitude ülesharimise ja kultuuristamisega. Niitude pindala vähenes oluliselt pärast II maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine. Kui suurel pindalal levisid pärandkooslused 20. saj. algul? Pärandkoosluste pindala oli Eestis suurim 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, mil see ulatus 1,8 miljoni hektarini. Millised on peamised põhjused pärandkoosluste kadumisel? 1940ndate lõpust algas kollektiviseerimine, mille käigus kolhoosnikud võisid eravalduses pidada väheseid loomi ja seetõttu vähenes ka vajadus heina teha. Ühismajandid kaotasid huvi väiksemaid niidualasid ja puisniite niita, kuna heina oli vaja rohkesti ja võimalikult vähese tööga. Peamine niitude, eriti aga puisniitude vähenemise põhjus oli käsitsitööst loobumine. Millised organisatsioonid tegelevad pärandkoosluste kaitsega? Pärandkoosluste Kaitse Ühing, ELF, Keskkonnainvesteeringute Keskus.
· Kaardisüsteem tühistati, hinnad määras kindlaks riik · Teine viisaastakuplaan (1934-38) nägi ette masinaehitustehaste (põhiliselt sõjatehaste) rajamist. Põllumajandus ja kergetööstus ei suutnud tagada tarbekaupade vabamüüki. Kõikjal valitses defitsiit ja järjekorrad · 1934 seati sisse passid ning sissekirjutused. Nüüd võis Nõukogude kodanik elada vaid seal, kus võimud seda lubasid. Kolhoosnikud passe ei saanud. 1939 keelati ka linnaettevõtete ja asutuste töötajatel lahkuda oma töö- ja elukohast ilma võimude loata. · Lubadused, et pärast viisaastaku täitmist saabub uus elu, osutusid pettuseks · Selleks, et ennetada rahulolematuse puhanguid, tugevdasid võimud terrorireziimi. Nüüd saadeti GULAG-i asumisele või mõisteti mahalaskmisele ka kommuniste. Terrori ohvriks langes ka Punaarmee kõrgem juhtkond
Ja teda ähvardati, et olgu ta vait või peab spordist loobuma. Ta jätkas võistlemist. Tal oli ka vaenlasi. Ükskord pandi tema ratta kütusepaaki suhkrut, et ta ei saaks võistelda. Ta ratas parandati ja ta võistles ja sai teise koha. Ta tahtis tagasi õppima minna, aga arstid veel ei lubanud. Aju pidi veel taastuma sellest suurest õnnetusest, mis Pärnus juhtus. Kuna ta majanduslik seis ei olnud hea, siis läks ta tööle. Isa tervis halvenes ja vanematest said vaesed kolhoosnikud. Ja nad olid pahased, et Virve ei jätnud võidusõitu. Virve veenis oma vanemat õde Õilmet, et ta ka hakkaks motospordiga tegelema. Ja siis sõitsid nad juba mõlemad. Nad võistlesid Venemaal, Lätis ja Gruusias. Nad õega olid kõvad tegijad. Venemaal juhtus neil igasuguseid põnevaid juhtumeid. Varsti sündis Virvel poeg Tõnis. Tema pärast lõpetas ta tegevspordi ja hakkas tööle treenerina. 3. Märtsil 1951.aastal abiellus oma treeneriga Richard Lauriga
eristumist ülejäänud Nõukogude Liidust. Noorsookultuuri märksõnaks oli disko, paljude haritlasnoorte elulaadi ja suhtlusringi oluliseks kujundajaks sai ehitusmalev (Viires 1998). Tunduvalt moodsamaks ja ka läänelikumaks muutus igapäevaste tarbeasjade maailm. Samuti suurenes eestlaste toidulaual järk-järgult poekauba osatähtsus. Riiklike kitsenduste tõttu vähenes kodune loomapidamine, kui 1970. aastail said kolhoosnikud siiski veel poole tarbitud lihast oma kodusest majapidamisest. Üksluist toidukaupade valikut poes püüti korvata kodus valmistatud hoidistega. Kõige enam keedeti moosi, konserveeriti marju ja puuvilju ning tehti mahla. Laialdane marjakompottide tegemine algas plekk-kaante ja kaanetajate müügiletulekuga 1960. aastate teisel poolel. Kümmekond aastat hiljem hoogustus mahlaaurutite müügiletulek kodust mahlategemist. Hoidistusviiside levikut mõjutas 1970.-80
9. Kolhoos, sovhoos, MTJ, NSVL Riigipank ja riigihoiukassad · 1944 sotsialistliku maareformi taastamine · 1947 ÜKbP direktiiv kolhooside loomise kohta · 1949 märtsiküüditamine, sundkollektiviseerimine o Kolhoos - kollektiivmajand o Sovhoos - riigimajand o Artell kooperatiivne ettevõte (puusepad, müürsepad, metsatöölised) o MTJ (masinatraktori jaam), KEK (kolhoosi ehitus kontor), EKE (Eesti kolhoosi ehitus) o 1964 hakkasid kolhoosnikud rahapalka saama o 1970. Aastad suurmajandid ja ääremaad o 1981 Agrotööstuskompleksid o 1982 toitlusprogramm Riigihoiukassad kuulub riigipanga osakonna alla. 10. NLKP, EKP, ÜLKNÜ, ELKNÜ, keskkomitee, poliitbüroo, sekretär · NLKP Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. Tegutses 1952-1991. Ainupartei, riigi tegeliku võimu kandja. Seda juhtis NLKP KK peasekretär või I sekretär. · EKP Eestimaa Kommunistlik Partei. Tegutses 1920-1990
Kui toimusid päriskommunistide vahetamine uue põlvkonna vastu ja juhtideks pääsesid majanduslikult mõelda oskavad inimesed, siis muutusid kolhoosid rikkamaks. Osavamad esimehed organiseerisid kolhoosides abimajandite nime all ja seadusandluse aukude ning bürokraatia saamatuse vahel laveerides ning ka altkäemaksude abil sisuliselt tööstust. Esimest arvutit "Juku" toodeti samuti mingis kolhoosis. Eestis elasid mõnede kolhooside kolhoosnikud nõukogude perioodi lõpupoole jõukamalt kui töölised linnades. Nõukogude võimu kehtestamisega 1940. aastal kaasnesid ulatuslikud muudatused Eesti põllumajanduses, nii juhtimissüsteemis kui ka tootmiskorralduses. Põllumajanduse juhtimisel rakendati N. Liidus kehtinud kahekordne süsteem, milles valitsusvõimu kõrval toimis poliitiline juhtimine parteistruktuuride kaudu. Valitsusvõimu esindas Põllumajandusministeerium (25.VIII 1940. - 25. III 1946. a. rahvakomissariaat)
pindala oli ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. Seejärel hakkas looduslike niitude pindala vähenema, kuna kergemini kultuuristatav osa hariti üles ning kasutati põllu- või kultuurheinamaana. Siiski kahanes puisniitude pindala kuni Teise maailmasõjani suhteliselt aeglaselt. Esimeseks oluliseks puisniitude kadumise põhjuseks kujunes 1950ndatel aastatel talude kollektiviseerimine. Maa ja loomad ühistati, kolhoosnikud võisid eravalduses pidada mõnd kodulooma ning seetõttu vähenes ka talu vajadus heina teha. Peamine puisniitude pindala kahanemise põhjus oli suurtootmisele üleminekuga kaasnenud käsitsitööst loobumine. 19 Samasugune intensiivsemale põllumajandusele üleminek on olnud puisniitude kadumise peapõhjuseks ka Lääne-Euroopas.
Erinevalt tänapäevast tehti laupäeval tööd, ainult pühapäev oli puhkepäev. Kahtlemata oli tollel ajal elu väga raske, kuid vaatamata raskele elule suutsid eestlased siiski hoida oma traditsioone. Igapäevane toit ja jook maaperedes Maarahvas jagunes kaheks: ühed said riigilt palka, nendeks olid näiteks õpetajad ja riigiasutuste töötajad. Nende toit ei erinenud linnainimeste omast. Kuid väga kehvas seisus olid 50- tel need, kes olid kolhoosnikud, kellel ei olnud rahapalka. Elati õue- aiamaal kasvatatavast ja loomade pidamisest. Suuresti mõjutas toidulauda pere suurus, sissetulekud ja kohapealsed kauplemisvõimalused. Toiduained, mida tarbiti, olid sea- ja lambaliha, väga harva vasikaliha, kuivatatud ja soolatud ning värske kala, muna, piim, jahu, kartul ja teised aedviljad, õunad ja marjad. Igapäevatoiduks oli enamasti soolatud liha, kartul, piim ja temast tehtavad koor ja või
Halvavalt mõjusid põllumajanduse arengule N. Hrustsovi eksperimendid, nt maisi sundkasvatamine, kartulipanek ruutpesiti jne. 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. 1970. aastad olid Eesti 9 NSV-s suurmajandite ja farmide loomise aeg. Maaelanike olme- ja elutingimused paranesid tunduvalt. Vaatamata osalisele edukusele, said kolhoosnikud põhisissetuleku oma isiklikult maalapilt. 1950. aastatel jätkus Eesti NSV tööstuse hoogne areng. Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus ja kalapüük. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt. Kaevandati üha rohkem ja rohkem põlevkivi. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950. aastate lõpust alates hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja
põllumajanduse toibumisele. Halvavalt mõjusid põllumajanduse arengule N. Hrustsovi eksperimendid, nt maisi sundkasvatamine, kartulipanek ruutpesiti jne. 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. 1970. aastad olid Eesti NSV-s suurmajandite ja farmide loomise aeg. Maaelanike olme- ja elutingimused paranesid tunduvalt. Vaatamata osalisele edukusele, said kolhoosnikud põhisissetuleku oma isiklikult maalapilt. 1950. aastatel jätkus Eesti NSV tööstuse hoogne areng. Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus ja kalapüük. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt. Kaevandati üha rohkem ja rohkem põlevkivi. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950. aastate lõpust alates hakati
olla · loodi sovhoosid ja masinatraktorijaamad · tuli maksta sunderaldisi liidufondi 2. algas kollektiviseerimine 1947. aastal loodi viis kolhoosi. 1951. aastaks oli kolhoosides 95% kõigist taludest. 3. põllumajandusspetsialistide ette valmistamiseks avati põllumajandustehnikume ja loodi EPA Hrustsovi ajal: 1. kolhoosidel alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme ja tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu. 2. kolhoosnikud hakkasid osaliselt töötasu saama rahas, 50. aastate lõpus kogu palk rahas. Breznevi ajal: 1. Sunderaldised liidufondi suurenesid, sest oli vaja täita nn toitlusprogrammi. Tekkis toiduainete puudus. 2. Algas põllumajanduse spetsialiseerumine majandid läksid üle ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Eesti hakkas kujunema NSV liidu sigalaks ja piimafarmiks. 3. ühismajandite juurde hakati looma abimajandeid, näiteks konservitehased 4. 1970
segamiseks Kirgiisiasse, kus määratud rajooniametnikuks. Varjamaks koostööd Borubai ja basmatsidega, nõuab ta kolhoosnikelt, et nood ei peaks puhkepäevi; heidab neile ette, et ikka pole veel suudetud mägedes olevaid basmatse kinni võtta; on rõhutatault usuvastane, korrutades ,,Jumalat ei ole. Koraani oleme juba ammugi ära põletanud. Usuga on täiesti läbi". Ent samal ajal tahab ta abielluda kohaliku iluduse Kuljai'ga, ehkki tal oli juba kodus naine Dzamilja. Läbinägelikud kolhoosnikud eesotsas Temiriga siiski tema õnge ei lähe. Nad hakkavad tema võltskarmusele vastu ning Konkargajev jääb häbisse. Tema naine Dzamilja saab tema kosjaplaanidest teada ning ärritunud Konkargajev tapab ta. Mõrvajärgselt võetakse ka Konkargajev vahi alla. Vanglas satub ta ühte kambrisse Borubai'ga, kes häbistab teda veel omakorda. Dambõlda ja Kuntu. Basmatside hulgas on meeldejäävamad nende juht Dambõlda ning heausklik kaasajooksik Kuntu
paljuski tänu administr meetmetele, 1935 keelustati NL-s abordid, ka kriminaliseeriti- tõi kaasa laste sünni olulise suurenemise. 1939 rahvaloenduse ametlikel andmetel oli NL rahvaarv jõudnud 170 miljonini. Ilmselt on kaheldav, tõenäolisemalt oli 168 milj. Ühiskonna sots koosseis- 1926 suurim grupp olid talupojad- 73 %, töölisi 10,8 %, teenistujaid 5,9%. 1939 on talupojad ära kadunud- alles 2,2 %, tekkinud on uus kiht- kolhoosnikud, 46,2%. Töölised on läinud 32,1%-ni. Nende hulgas on ka maatöölised, sovhoositöölised. Teenistujaid oli 14,1%, lisaks veel 2,5% juhte. Teenistujate hulgas ka õpetajad-arstid-insenerid. Tohutu juurdekasv ei toimunud mitte nende arvu kasvu pealt, vaid sai teoks bürokraatia suurenemise teel. Tsentraliseeritud ja bürokratiseeritud riigiaparaadi kasv oli märkimisväärne. Linnastumine oli suur, 1939 seisuga elas NL linnades siiski vaid 20% rahvastikust. 13.loeng- 26.märts
annaabi.ee 
