1) otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; 2) otsus ei vasta headele kommetele; 3) otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud; 4) otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda. 3. (korduv küsimus) 4.OSTUEESÕIGUS Osanik A müüs talle kuuluva osa B-le. Vastavalt lepingule läks osa B-le lepingu sõlmimisel. Pärast juhatuselt müügilepingu ärakirja saamist esitas osanik C A-le ostueesõiguse teostamise avalduse. Selgus, et B oli ostetud osa juba edasi müünud D-le. Milliseid nõudeid saab esitada C? Kuidas lahendada sama kaasus juhul, kui tegemist oleks aktsiaseltsiga ja A oleks võõrandanud aktsiad? P
vastuvõtmine ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane; 2.5.3 ei ole järginud ühingu põhikirja ja ei ole tegutsenud selle järgi; 2.5.4 ei ole tegutsenud ühingu eesmärkide huvides, vaid omakasupüüdlikult; 2.5.5 on tegutsenud ühingu nime taga illegaalselt. III JUHTIMINE 3.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek vastavalt seadusele, kus võivad osaleda kõik ühingu liikmed. 3.2 Üldkoosoleku kokkukutsumisel ja otsuste vastuvõtmisel lähtutakse seadusest. Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust. Otsustamisel võivad osa võtta kõik ühingu liikmed. Nõutav häälte hulk otsuste tegemisel peaks olema kogu liikmeskonnast. Otsustamise protsess põhikirja muutmisel peab nõus olema enam kui pooled ühingu liikmetest. 3.3 Ühingu juhatus valitakse kolmeks aastaks ja sinna võib kuuluda üks kuni kolm liiget, kelle määrab üldkoosolek
otsuse vastuvõtmisest. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui selle kohta on tehtud kanne avalikku registrisse ja selle tegemisest on möödunud 2 aastat. 1.9 Üldkoosolek Erakorralise koosoleku kokkukutsumise tingimused on samad, mis korralisel koosolekul ent põhjus on teine. Osanik peab ise vastutama selle eest, et osaühingul oleks vajalikud andmed, kuhu meile, kirju jne saata. Dokumendid tuleb alati välja saata ühingul oleva nimekirja alusel. Kui kokkukutsumisel on tehtud vigu, on otsus automaatselt tühine (nt kutsel on midagi valesti või üks asi puudu). Osaühing võib otsust vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata elektrooniliselt või otsuse kirja panemisel ja seejärel kõikidelt allkirja korjates. Lubatud on korraldada ka online koosolekuid, aga see peab olema põhikirjas kirjas. Inimene loetakse koosolekul osalenuks ning sel juhul ei saa ta elektrooniliselt hääletada. Elektrooniline
kloostrimaade tuludest. Samal aastal moodustati komisjon algatatud reformikavade teostamiseks. Kui kontrolliti Eesti kirikuõpetajaid ja köstreid, selgus et suurem osa kirikuõpetajaid ei osanud eesti keelt või tundsid seda puudulikult. Köstri ametikohal olid enamjaolt kirjaoskamatud talupojad, talurahva jaoks polnud veel ühtegi kooli. Eesti keelt mitteoskavad kirikuõpetajad vallandati, seati sisse kirikukümnis kirikute, koolide ja haiglate ülalpidamiseks. Rüütelkonna kokkukutsumisel nõuti neilt kirikute ehitamist ja koolide avamist. Rõhutati, et ka talupojad saaksid kooli. Eestimaa aadel lükkas aga pakkumised tagasi. Kui Liivimaa kindralkuberneriks valiti J.Skytte (Lääne-Euroopa silmapaistvamaid pedagoogikateadlasi) oli üks ta esmasi ülesandeid jesuiitide mõju kaotamine ning noorsoo kasvatamine luteri usu vaimus. Pärast kindralkuberneri jõudmist Tartusse oli üks esimesi eesmärke uut tüüpi kooli gümnaasiumi rajamine
Päevakord peab olema näidatud võimalikult täpselt. Erandjuhtudel tuleb päevakorras märkida kogu otsuse sisu (nt kapitali suurendamine ja vähendamine, vt ÄS § 339; 354) d) viited asjaomaste dokumentidega tutvumise võimaluste kohta. Üldkoosoleku toimumiskohaks on reeglina AS asukoht, kui põhikiri ei näe ette teisiti (ÄS § 295). 4.5.1.3. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjed (ÄS § 296) Kui kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, va kui esindatud on kõik aktsionärid. Nimetatud üldkoosoleku otsused on tühised, kui aktsionärid, kelle suhtes korda rikuti, otsust heaks ei kiida. RKTKo 17.06.2002 otsus nr. 3-2-1-82-02. 4.5.1.4. Kvoorum ja häälteenamus, hääletamine, protokoll Kvooruminõue (ÄS § 297)- koosolekul esindatud vajalik häälte arv, et koosolek oleks otsustusvõimeline. Nõue
aga keeldus läbirääkimistest ja tema valdused (Goa, Daman, Diu, Nagar Haveli) ühendas (indialaste terminoloogia kohaselt: vabastas) India relva jõul 19. detsembril 1961. J. Nehru tegi ära suure töö, et koondada külma sõja aegsetele sõjalis-poliitilistele blokkidele (NATO, Varssavi Pakt) vastukaaluks neutraalsete riikide ühenduse. Ta leidis endale mõttekaaslasi teistes hiljuti iseseisvunud arengumaades. Ta oli üks algatajaid Aasia ja Aafrika maade Bandungi konverentsi kokkukutsumisel, mis oli esimeseks katseks alustada koostööd arengumaade vahel "vastastikuste huvide ja rahvusliku suveräänsuse respekteerimise alusel". Konverents, millel osales 23 Aasia ja kuus Aafrika riiki, toimus 18.- 24. aprillini 1955. aastal. J. Nehru esines konverentsi poliitilises komitees pika kõnega, milles ta puudutas nii globaalseid, arengumaade kui ka India probleeme. Rõhutanud, et ta ei nõustu
· 3/4 koosolekul osalejatest (või osanikest kui kirja teel) o Osanike eelisõiguse välistamine · Diferentseeritud häälteenamus o UÜ-ks ümberkujundamine, kus nõusoleku peavad andma täisosanikud · Konsensus: o TÜ-ks ümberkujundamine · Isikute valmisel: o Häälte jagunemisel liisu heitmine 69. Kirjelda erisusi ja sarnasusi osaühingu koosoleku ja aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisel. Osaühing: · Juhatuse kohustus · Kulud kannab OÜ, v.a. kui kutsutakse osanike nõudel (ÄS § 170 lg 4); · Kui juhatus ei kutsu kokku 1 kuu jooksul, saavad osanikud, nõukogu või audiitor koosoleku ise kokku kutsuda (ÄS § 171 lg 3) · Teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja
tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et ta sai koosoleku toimumisest teada 22. juunil ja oli palunud seda edasi lükata, kuna ta ei saanud 28. juunil toimunud koosolekul osaleda. Osaühingu juhatus koosolekut edasi ei lükanud. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: ÄS § 172 lg 1 3. lause: teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist ÄS § 1721: kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud; sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida- seega o otsus tühine- mis tähedust aga omab see et osaik palub koosoleku edasi lükata? Sellel ei olegi õiuslikku tähendust! Ja ühing ei peagi sellele reageerima! Teate
Samal aastal moodustati komisjon algatatud reformikavade teostamiseks. Kui kontrolliti Eesti kirikuõpetajaid ja köstreid, selgus et suurem osa kirikuõpetajaid ei osanud eesti keelt või tundsid seda puudulikult. Köstri ametikohal olid enamjaolt kirjaoskamatud talupojad, talurahva jaoks polnud veel ühtegi kooli. Eesti keelt mitteoskavad kirikuõpetajad vallandati, seati sisse kirikukümnis kirikute, koolide ja haiglate ülalpidamiseks. Rüütelkonna kokkukutsumisel nõuti neilt kirikute ehitamist ja koolide avamist. Rõhutati, et ka talupojad saaksid kooli. Eestimaa aadel lükkas aga pakkumised tagasi. Kui Liivimaa kindralkuberneriks valiti J.Skytte (Lääne-Euroopa silmapaistvamaid pedagoogikateadlasi) oli üks ta esmasi ülesandeid jesuiitide mõju kaotamine ning noorsoo kasvatamine luteri usu vaimus. Pärast kindralkuberneri jõudmist Tartusse oli üks esimesi eesmärke uut tüüpi kooli gümnaasiumi rajamine
14. Millal on juriidilise isiku organi otsus tühine? Tühine on juriidilise isiku organi otsus siis, kui (TsÜS § 38 lg 2): 1) see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või 2) kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või 3) kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Nt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid ning selle tagajärjeks aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisus. 15.Kuidas toimub juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamine ja kehtetuks tunnistamine? Hääle andmine äriühingu organi otsuse tegemisel on tahteavaldus TsÜS § 33 lg 1 mõttes ja hääle andmisele kohaldatakse tehingu kohta sätestatut. Järelikult on äriühingu organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes.
5) muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. (5) Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega. KAITSEÕIGUSED § 296. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ÕIGUSED KORRALE JA MENETLUSELE Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja SOTSIAALSED PÕHIÕIGUSED arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. Tõrjeõigus kaitseb isikut riigipoolse sekkumise eest. Sisalduvad kõigis nn
peab olema nõude esitamise aegumistähtaeg (TsÜS §38 lg6 lause 2) Otsuse tühisuse tuvastamise hagi on tuvastuhagi ORGANI OTSUSE TÜHISUSE MATERIAALSED ALUSED (TSÜS § 38 LG 2): a) seadus näeb selle otseselt ette (nt vorminõude järgimata jätmine); b) esineb vastuolu heade kommetega, vt RKTKo 3-2-1-7-10 p 37; c) otsus rikub võlausaldaja kaitseks või avaliku huvi kaitseks kehtestatud normi; d) otsuse vastuvõtmisel (kokkukutsumisel) rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda Oluline, kas tühise otsuse alusel on tehtud kanne registrisse või mitte. ORGANI OTSUSE KEHTETUKS TUNNISTAMISE MATERIAALSED ALUSED (TSÜS § 38 LG 1): a) vastuolu seaduse või põhikirjaga b) hääleõigust kasutati õigustamatute eeliste saamiseks 8. JURIIDILISE ISIKU LÕPPEMINE lõpetamine eeldab vähemalt ühe lõpetamise aluse jõustumist
5) muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. (5) Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega. KAITSEÕIGUSED § 296. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ÕIGUSED KORRALE JA MENETLUSELE Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja SOTSIAALSED PÕHIÕIGUSED arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. Tõrjeõigus – kaitseb isikut riigipoolse sekkumise eest. Sisalduvad kõigis nn
suudetud tõestada (Camille Desmoulins kutsus rahvast Bastille'd vallutama Palais-Royali sisehoovis paiknevas vabaõhukohvikus; hoone kuulus Orléans'ide perekonnale; tol saatuslikul ööl olevat majaperemehe aknad olnud pärani avatud) MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mis on generaalstaadid? Milleks Prantsusmaa kuningad sellist esindust aeg-ajalt kokku kutsusid? 2. Miks tuli see esindus kokku Versailles's, mitte Pariisis? 3. Millisest igandist tuli kuningal selle esinduse kokkukutsumisel Neckeri soovitusel loobuda? 4. Kas pead Neckeri edumeelseks või tagurlikuks ajalooliseks isikuks? Põhjenda! 5. Nii mõnegi Prantsusmaa piirkonna kolmandat seisust esindas Generaalstaatides kas aadlik või preester. Miks? 6. Mille üle vaidlesid kolme seisuse esindajad tervelt kuu aja vältel? Millega see vaidlus lõppes? 7. Keda pead parlamentaarse revolutsiooni algatajaks? Kes ta oma elukutselt oli? Millist seisust ta esindas ja miks just seda seisust? 8
puhul), on juhtorgani liikmel õigus esitada kas tuvastushagi või kohustushagi. Vt RK 3-2-1- 133-03. Ärikeeld: üldiselt ei ole tegemist topeltkaristamisega ja ega ole topeltkaristamise keeluga vastuolus. Koosolek Juhatus kutsub kokku. Kas elektroonilise kirjaga võib saata kutse koosolekule? Jah, vaieldav kättesaadavus (kui lugenud ei ole, siis pole kätte saanud). Etteteatamistähtajad koosolekute kokkukutsumisel Teade teele (20.02) teade kohal (kättetoimetatud) (22.02) teade käes (ooteaeg üks nädal, mil koosolekut korraldada ei tohi; aeg koosoleku ettevalmistamiseks) 23.02 01.03 koosolek 02.03 Koosolekust tuleb ette teatada üks nädal, mis peab jääma teate kättetoimetamise ja koosoleku toimumise vahele. NB! ÕKV-sid käsitleme seminarides täpsemalt. Äärenumber 987 jj õpikust. Puudusega otsused
Kui nimetatud asjaolusid siiski soovitakse muuta, tuleb seda teha järgides koosoleku kokkukutsumise tähtaegu ning teatamise korda (ÄS § 294). ÄS-i § 295 kohaselt viiakse üldkoosolek läbi aktsiaseltsi asukohas, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjed (ÄS § 296) ÄS § 296 kohaselt üldkoosolek ei ole õigustatud otsuseid vastu võtma, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. Eeltoodu ei kehti juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. ÄS § 302 kohaselt võib kohus tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui nõue on esitatud 3 kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb teada isikutele, kes on kantud aktsionärina aktsiaraamatusse Nõuded kvoorumile ja häälteenamusele, hääletamiskokkulepped, protokoll
teada andnud, et ta töötab kaugsõidujuhina ning et kõik osaühingu teated saadetaks talle e-postile. Koosoleku kokkukutsumise teate saatmine e-postiga on seadusega kooskõlas. A käitumine, mil ta teadis, et B ei saa teadet kätte ning korduvkoosolekul ei saa osaleda ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning kuna B ei ole teadet kätte saanud, siis on rikutud oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda, mis on sätestatud ÄS §-s 172. 2. Tagajärg: ÄS § 1721: Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Tegemist on tühise otsusega, sest osaühingu juhataja rikkus oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda tulenevalt ÄS § 1771 lg-st 1. 3
suudetud tõestada (Camille Desmoulins kutsus rahvast Bastille’d vallutama Palais-Royali sisehoovis paiknevas vabaõhukohvikus; hoone kuulus Orléans’ide perekonnale; tol saatuslikul ööl olevat majaperemehe aknad olnud pärani avatud) MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mis on generaalstaadid? Milleks Prantsusmaa kuningad sellist esindust aeg-ajalt kokku kutsusid? 2. Miks tuli see esindus kokku Versailles’s, mitte Pariisis? 3. Millisest igandist tuli kuningal selle esinduse kokkukutsumisel Neckeri soovitusel loobuda? 4. Kas pead Neckeri edumeelseks või tagurlikuks ajalooliseks isikuks? Põhjenda! 5. Nii mõnegi Prantsusmaa piirkonna kolmandat seisust esindas Generaalstaatides kas aadlik või preester. Miks? 6. Mille üle vaidlesid kolme seisuse esindajad tervelt kuu aja vältel? Millega see vaidlus lõppes? 7. Keda pead parlamentaarse revolutsiooni algatajaks? Kes ta oma elukutselt oli? Millist seisust ta esindas ja miks just seda seisust? 8
juunil. Osanik esitas kohtule hagi osanike koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et ta sai koosoleku toimumisest teada 22. juunil ja oli palunud seda edasi lükata, kuna ta ei saanud 28. juunil toimunud koosolekul osaleda. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: ÄS § 172 lg 1 3. lause: teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist ÄS § 1721: kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud; sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida- seega o 30
juunil. Osanik esitas kohtule hagi osanike koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et ta sai koosoleku toimumisest teada 22. juunil ja oli palunud seda edasi lükata, kuna ta ei saanud 28. juunil toimunud koosolekul osaleda. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: ÄS § 172 lg 1 3. lause: teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist ÄS § 1721: kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud; sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida- seega o 30
kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks ja leppetrahvina. Oma nõuded on ta tasaarvestanud A nõudega. A vaidleb tasaarvestusele vastu ja märgib muu hulgas, et tasaarvestuseks tuleb esitada vastuhagi ning pealegi on B nõuded ebaselged ja ta saab esitada neile vastuväiteid. Milline hinnang anda õiguslikule olukorrale? 10. Erakonna R liige A esitas R vastu hagi erakonna üldkogu otsuse tühisuse tuvastamiseks, kuna üldkogu kokkukutsumisel rikuti oluliselt seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Pärast hagi esitamist heitis R juhatus A erakonnast maine kahjustamise tõttu välja. Lisaks taotles R A hagi osas menetluse lõpetamist või hagi läbivaatamata jätmist, kuna A-l puuduvat õiguskaitsevajadus ja hagemisõigus, sest ta ei ole enam erakonna liige. Kas R taotlus tuleb rahuldada? Kas olukord oleks erinev, kui A oleks oma väljaarvamise erakonnas kohtus vaidlustanud. 11
säilitamiseks ning muudeks toiminguteks; see kiirendab sõnumi edastamist ja säästab aega; viivitamatu tagasiside; vahetu kontakt; saab esitada küsimusi, selgitada ja täpsustada puudulikult või ebaõigesti esitatud mõtteid; võimalik muuta sõnumi saaja suhtumist, arvamust, hinnanguid ja seisukohti; alati pole otstarbekas kasutada suurtes ettevõtetes; suure hulga kokkukutsumisel ei esita kõik osavõtjad täpsustamist või täiendamist nõudvaid küsimusi; suhtlemisvormi kaduvus. Kehakeel: mittesõnaline suhtlemine on teabe edastamine viisil, kus sõnumi saatja ei väljenda oma mõtteid rääkimise teel; mittesõnaline suhtlemine hõlmab näoilmet, silma-, käe- ja kehaliigutusi, hääletooni jms - kehakeel; see selgitab, täiendab ja võimendab räägitavat;
kirjavahetus riigiasutustega ja teiste kohalike omavalitsustega eesti keeles. Volikogu kokkukutsumine Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt 7. päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valla- või linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste aruteluks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla või linna põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.
annaabi.ee 
