Kahepaiksete kordamisküsimused 1. Mõisted Kõigusoojasus- loom, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist Kehavereringe- osa vereringest, mis varustab kogu keha hapnikkurika verega Kopsuvereringe- osa vereringest, milles veri rikastub kopsudes hapnikuga Arteriaalne veri- hapnikurikas veri Venoosne veri- hapnikuvaene veri Segaveri- kui arteriaalne veri ja venoosne veri osaliselt segunevad Kehaväline viljastumine- munarakud viljastuvad kehast väljaspool Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega
hulkrakne- organism, mis koosneb kahest või enamast rakust.(kalad, kahepaiksed, roomajad) ainurakne- organism, mis koosneb ühest rakust.(bakterid) maismaaorganismid- elusolendid, kes elavad maismaal ja kasutavad elamiseks hapniku.(loomad, linnud, inimene) organ- on mingi inimese kehaosa, mis täidab oma eesmärke.(maks, seedeelundkonnad) püsisoojasus- on teatud selgroogsete võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna temperatuurist.(linnud ja enamik imetajad) kõigusoojasus- on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonna temperatuurist.(kalad, roomajad, kahepaiksed) kehaväline viljastumine- viljastumine toimub kehaväliselt eoste kaudu.(taimed) kehasisene viljastumine- viljastumine toimub kehasiseselt, kahe elusolendi vahel. (imetajad) elupaik- tähendab kohta või kohatüüpi, kus mingi organism või populatsioon looduslikult esineb.(rohumaad, sood, metsad) keskkond- on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.(looduslik keskkond, ökoloogiline
Kõigusoojasus ja püsisoojasus. Raskete aegade üleelamine. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cyanocitta-cristata-004.jpg Karl Pütsepp 2014 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BYSA 3.0" alusel. Sissejuhatus Õpiku teemad "Miks on hea, kui keha on soe?" ja "Kuidas rasked ajad üle elatakse?" (lk 98 105) Tv lk 44 47 Loomade jaotamine kehatemperatuuri keskkonna temperatuurist sõltuvuse järgi Loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist, nimetatakse kõigusoojasteks. Loomi, kelle kehatemperatuur ei sõltu keskkonna temperatuurist, nimetatakse püsisoojaste...
pH tase e happesus, enamusel neutraalne e 7. Vee ja e peedisuhkur-levinud klorofülli sisaldavates taimedes. tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas: mineraalsoolade konsentratsioon, püsisoojasus Laktoos-piimasuhkur, lehmapiimas kuni 5%); kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele. imetajatel ja lindudel, kõigusoojasus kaladel, Polüsahhariidid: makromolekulid,koosnevad Telofaas: kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad kahepaiksetel, roomajatel. 7.) reageerimine monosahha, mis omavahel ühendatud keemilise lahti, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued ärritustele. Ainuraksed kasutavad välismembraanis sidemega. Nt tärklis-varuaineks taimedes, hüdrolüüsub tuumamembraanid, toimub tsütoplasma jagunemine.
[3] 4 Joonis 2. Tõmmulendlane [2] 1.2. Tõmmulendlase elutegevus Ka elutegevuselt on tõmmulendlane sarnane teiste nahkhiirtega. Toitub putukatest (põhiliselt kärbestest), keda püüab öösiti, ja päeval varjub puuõõnsustesse või hoonetesse. Talveks jääb talveunne, mille käigus ta kehatemperatuur langeb tavaliselt 40 kraadilt kuni 6 kraadile. Kõigusoojasus võimaldab nahkhiirtel säästa energiat, mis on eriti oluline talveperioodil, kui toidu hankimine oleks peaaegu võimatu. [5, lk 45] „Talvitumiseks sobiv temperatuur on 0…7,5 ° C (harilikult 3…7 ° C)“ [2]. Lisaks lendamisvõimele on nahkhiirte eripäraks saagi püüdmine ja orienteerumine kajalokatsiooni abil. Just see võime võimaldab neil saaki püüda öösiti, sest erinevalt nägemisest ei vaja kajalokatsioon valgust
ökosüsteemid. 3. Aine- ja energiavahetus rakkude ülesehitamiseks vajalikud valgud, lipiidid, sahhariidid saadakse sünteesimise teel. Ainevahetus moodustub sünteesimis- ja lagundamisprotsessist. Energiavahetus toimub keskkonnaga. Sinna antakse energiat ja sealt võetakse energiat. 4. Stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, püsiv pH (enamasti 7). Püsisoojasus (imetajad ja linnud), kõigusoojasus (kalad, kahepaiksed, roomajad). 5. Paljunemine sugulisel (viljastatud munarakust) või mittesugulisel teel (vegetatiivselt või eostega). Suguline paljunemine on omane peamiselt hulkraksetele, mittesuguline ainuraksetele. 6. Arenemine sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulise paljunemisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Arenemine võib olla otsene või moondeline. Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid
· Ehitus · Talitlus · Regulatsioon · Biomolekulid Keerulisem ehitus, mitmekesisemad omadused, väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid e suhkrud, lipiidid e rasvad, valgud, nukleiinhapped (DNA,RNA), vitamiinid. 6. Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. · pH tase Happesus, enamusel neutraalne (7) · Vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon · Püsisoojasus Ainult imetajad ja linnud. · Kõigusoojasus Teiste selgroogsete (kalad, kahepaiksed, roomajad) ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida. Veelgi enam sõltuvad väliskeskkonnast ainuraksed, kuna nende ainevahetus on veel algelisem. 7. Elusorganismid reageerivad ärritusele. · Ainuraksed kasutavad välismembraanis olevaid molekule ... mis annavad infot väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ning organism reageerib vastavalt ärrituse iseloomule.
Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. 6. Stabiilne sisekeskkond. Organismid jagatakse kõigu- ja püsisoojasteks. Homöotermia ehk püsisoojasus on võime teatud selgroogsetele (linnud ja imetajad) 3 võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna omast. Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonnast; kõik selgrootud, selgroogsed kalad, roomajad ja kahepaiksed. 7. Reageerimine ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon. (Nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad valgumolekulid välismembraanis- annavad
annaabi.ee 
