Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi (0)

1 Hindamata
Punktid




                    K igusoojasus ja p sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.                       Raskete aegade  leelamine. �igusoojasus ja p�sisoojasus.                                                                                   http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cyanocitta-cristata-004.jpg
                                             Karl P tsepp �igusoojasus ja p�sisoojasus.                                                   2014
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel  tingimustel 3.0 Eesti  CC 
                                          BYSA 3.0" alusel.


                         Sissejuhatus piku teemad "Miks on hea, kui keha on soe?" ja "Kuidas rasked ajad  le �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  elatakse?" (lk 98   105) �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Tv lk 44   47 �igusoojasus ja p�sisoojasus. 


    Loomade jaotamine kehatemperatuuri     keskkonna temperatuurist s ltuvuse j rgi �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Loomi, kelle kehatemperatuur s ltub keskkonna temperatuurist, nimetatakse �igusoojasus ja p�sisoojasus.  k igusoojasteks. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Loomi, kelle kehatemperatuur ei s ltu keskkonna temperatuurist, nimetatakse �igusoojasus ja p�sisoojasus.  p sisoojasteks. �igusoojasus ja p�sisoojasus. 


                K igusoojased ja p sisoojased �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.         Kalalaadsed                                                     Linnud
       Amfiibid                                                        Imetajad        Reptiilid                                                                                  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Coracias_caudatus_%2
                                                                                 http://commons.wikimedia.org/
                                                         http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Robust_Striped_Skink.JPG
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Amphiprion_ocellaris_%28Clown_anemonefish %29_Nemo.jpg
                       http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Salamandra_salamandra_MHNT_1.jpg         


            K igusoojaste tunnused �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Nende loomade kehatemperatuur s ltub otseselt v listemperatuurist. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  P hiliseks soojusenergia allikaks on p ike. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Kehatemperatuuri reguleerivad k itumisega. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Aktiivsed vaid soojas. Vajavad v he energiat. �igusoojasus ja p�sisoojasus. 


           K igusoojasuse miinused �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Soojenemine v tab aega. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  K lmas tardununa kaitsetud p sisooajste kiskjate ees. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Ei suuda elada, kus pidevalt jahe ning p ikest v he. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus. 


              P sisoojaste tunnused �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Keha pidevalt soe.
Keha toodab ise soojusenergiat. Kehatemperatuuri reguleerib keha ise.
P sivalt aktiivsed. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Vajavad palju energiat.


                P sisoojaste miinused �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Vajavad palju toitu   energiat. �igusoojasus ja p�sisoojasus. 


                    Milline v ib umbes olla looma  �igusoojasus ja p�sisoojasus.                            kehatemperatuur? http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hawaii_turtle_2.JPG    http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Amadina_erythrocephala_% http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Zebu.JPG               http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ameiva_fuscata_%28latera


    Kas kaart iseloomustab k igusoojase v i p sisoojase  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.                   loomaklassi levikut? Miks? http://amphibiaweb.org/declines/declines.html


     Mida suurem keha seda parem P sisoojastel s ltub keha jahtumise kiirus keha suurusest. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  V ikeste loomade keha jahtub kiirest, sest nende kehapind v rreldes nende �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  kehamassiga on suurem.
Kuna p sisoojased vajavad palju energiat, siis peavad v ikesed loomad �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  pidevalt toituma.


                                     Hiir vs elevant                                                             
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Loxodontacyclotis.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Micromys_minutus_01.JPG


   rmuslikud temperatuurid pole kunagi  �igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.                   head
Loomad ei talu  rmuslikke temperatuure. �igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Neil on keha soojendamiseks v i jahutamiseks tekkinud kindlad kohastumused. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Inimeste keha talitleb k ige paremini 37 soojakraadi juures. �igusoojasus ja p�sisoojasus. 


   K igusoojaste kehatemperatuuri  �igusoojasus ja p�sisoojasus.          reguleerimise viise
P rast jahedat  d liiguvad maismaaroomajad p ikese k tte end soojendama. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Nende keha talub otsest p ikesekiirgust (soomused, nahk pole n rmeterikas). �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Kuuma eest poevad nad varju. Kahepaiksed nahaehituslikel p hjustel otsest p ikesevalgust ei talu. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Nad vajavad niiskust. Kalad liiguvad talvel p hja, kus vesi on k ige soojem. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus. 


http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Trachylepis_sulcata.jpg  Maismaareptiile v ime ikka n ha kividel, kus p ike neile �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.    h sti peale paistab ja osa soojusenergiat ka kividesse �igusoojasus ja p�sisoojasus.                           salvestub.


 P sisoojaste kehatemperatuuri reguleerimise  �igusoojasus ja p�sisoojasus.                      viise
P sisoojased v ivad kehasisest soojust toota rohkem v i v hem. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Imetajatel hoiavad soojust karvad ja lindudel suled.
T htsaks soojusehoidjaks on ka rasvakiht. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  V risemine on  ks moodus kiirelt soojust juurde toota. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Osadel imetajatel on karvkattevabades piirkondades hea verevarustus.


Liigsest kuumusest v ib vabaneda, kas l tsutades v i higistades. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Ka kehaasendi kokkut mbamine v i v ljasirutamine reguleerib keha �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  soojenemist v i jahtumist. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Ka p sisoojased saavad k itumisega kehatemperatuuri reguleerida. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.    Kokkuhoides on soojem. Pingviinid (pildil  keiserpingviinid) vahetavad pidevalt kohti �igusoojasus ja p�sisoojasus. 
   kord oled r hma keskel, siis liigud j lle �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.     rele l hemale. Nii saavad k ik v rdselt �igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.    olla nii soojas keskel, kui tuulek es grupi �igusoojasus ja p�sisoojasus.                      servas.                                                 
http://en.wikipedia.org/wiki/File:EmperorPenguinColonyCl


     Kuidas  rmuslikud keskkonnaolud  le  �igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.                      elada?
Ebasoodne on loomale aeg, mil ...    Pole piisavalt toitu;
    Ilmastik on liiga k lm, liiga kuum, liiga niiske v i liiga kuiv. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus. 


            Talveuinak vs talveuni Ainevahetus aeglustub            Ainevahetus, s dametegevus, �igusoojasus ja p�sisoojasus.                                   hingamine v ga aeglane. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  v he.                            Kehatemperatuur langeb ka �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Kehatemperatuur langeb           p sisoojastel peaaegu samale �igusoojasus ja p�sisoojasus.  vaid m ne kraadi v rra.          tasemele, mis v liskeskkonnal. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.                                   Vajab v ga v he energiat. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Vajab v hem energiat kui          rkab aeglaselt. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  aktiivsel perioodil, aga palju   Nt kahepaiksed, roomajad, siil, rohkem kui talveunes loom.       unilased, kasetriibik, lagrits,
                                 nahkhiired. rkab kiiresti. �igusoojasus ja p�sisoojasus. 
Nt m ger, k hrikkoer, karu. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus. 


                            Kas magab talveuinakut v i  �igusoojasus ja p�sisoojasus.                                        und? �igusoojasus ja p�sisoojasus.  http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eliomys_quercinus01.jpg                                                                
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ours_brun_parcanimalierpyrenees_3. http://en.wikipedia.org/wiki/File:%27Honey%27_the_badger.jpg


                    Loomade r nded �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Paljud imetajad ja linnud r ndavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega �igusoojasus ja p�sisoojasus.  piirkonda. Aafrikas r ndavad miljonilipealised s raliste karjad vihmaperioodide �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  vaheldumise t ttu. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  K ige pikemad r nded imetajatest vaalad, lindudest randtiir. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus. 


                 Hallvaalade r ndekaart �igusoojasus ja p�sisoojasus.  http://science.kqed.org/quest/2012/03/16/gigantic-journey-humpback-migration/


                Lindude r ndet bid �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  K ige t pilisemaks r ndet biks on p hja-l una-suunaline kaugr nne �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  (randtiir). Osade liikide, kelle areaal on suur, l unapoolsed asurkonnad ei pea r ndama, �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  ent p hjapool elutsevad asurkonnad peavad (suitsup suke). �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Osadel lindudel esineb osar nne   osa samast paigast samast liigist isendeid �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  lendab, osa mitte (k hmnokk-luik) �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Esineb ka vaid noorlindude r nnet. �igusoojasus ja p�sisoojasus. 


  Orienteerumine ja navigeerimine heks viisiks on r ndetee tunnetamine   suurte maam rkide (j gede, m gede �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  jms) meelde j tmine. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Lisaks aitavad maa magnetv ljad, t hed ning p ike. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus. 


     Toidu varumine nn sahvritesse Paljud linnud ja imetajad varuvad toitu nn halbadeks p evadeks. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  N iteks paskn r peidab talveks 6000 kuni 11 000 tammet ru. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Varusid korjavad ka n rilised, mutid jt. �igusoojasus ja p�sisoojasus. 


                    V hem liikumine �igusoojasus ja p�sisoojasus.  rmuslikes tingimustes tuleb kasuks ka v hem liikumine   nii kulutab loom �igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  v hem energiat. �igusoojasus ja p�sisoojasus. 


                         Varjete kasutamine Urgudes ja koobastes on temperatuur  htlane. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Urgudes elavad n iteks paljud pisiimetajad (nt uruhiired), surikaadid,  misejad, �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  m grad jt. �igusoojasus ja p�sisoojasus.     http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkat02_-_melbourne_zoo.jpghttp:// commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkats_Digging_1_


          K simused ja  lesanded �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Millised on p sisoojasuse eelised k igusoojasuse ees? �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Millised j rgnevatest liikidest on k igusoojased? �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.    Pruunkaru, rohe-k rnkonn, harikrokodill, kalakajakas, ahven, hiidpanda, �igusoojasus ja p�sisoojasus.  nastik, komodo varaan, rohukonn, viirpapagoi.


          K simused ja  lesanded �igusoojasus ja p�sisoojasus.  �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Kuidas saab oma kehatemperatuuri reguleerida hallj nes? �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Miks elab Eestis vaid 6 reptiili- ja 11 amfiibiliiki? Mis on taliuinaku ja talveune peamised erinevused?
Nimeta 10 Eesti r ndlindu. �igusoojasus ja p�sisoojasus.  Kuidas suudavad linnud pikkadel r nnetel navigeerida ja orienteeruda? �igusoojasus ja p�sisoojasus. 


Vasakule Paremale
koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #1 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #2 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #3 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #4 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #5 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #6 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #7 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #8 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #9 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #10 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #11 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #12 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #13 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #14 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #15 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #16 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #17 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #18 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #19 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #20 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #21 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #22 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #23 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #24 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #25 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #26 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #27 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #28 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #29 koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi #30
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 367492 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun