koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi (0)
K igusoojasus ja p sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Raskete aegade leelamine.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cyanocitta-cristata-004.jpg
Karl P tsepp
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
2014
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel
tingimustel 3.0 Eesti CC
BYSA 3.0" alusel.
Sissejuhatus
piku teemad "Miks on hea, kui keha on soe?" ja "Kuidas rasked ajad le
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
elatakse?" (lk 98 105)
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Tv lk 44 47
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Loomade jaotamine kehatemperatuuri
keskkonna temperatuurist s ltuvuse j rgi
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Loomi, kelle kehatemperatuur s ltub keskkonna temperatuurist, nimetatakse
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
k igusoojasteks.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Loomi, kelle kehatemperatuur ei s ltu keskkonna temperatuurist, nimetatakse
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
p sisoojasteks.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
K igusoojased ja p sisoojased
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Kalalaadsed Linnud
Amfiibid Imetajad
Reptiilid
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Coracias_caudatus_%2
http://commons.wikimedia.org/
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Robust_Striped_Skink.JPG
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Amphiprion_ocellaris_%28Clown_anemonefish
%29_Nemo.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Salamandra_salamandra_MHNT_1.jpg
K igusoojaste tunnused
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Nende loomade kehatemperatuur s ltub otseselt v listemperatuurist.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
P hiliseks soojusenergia allikaks on p ike.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Kehatemperatuuri reguleerivad k itumisega.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Aktiivsed vaid soojas.
Vajavad v he energiat.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
K igusoojasuse miinused
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Soojenemine v tab aega.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
K lmas tardununa kaitsetud p sisooajste kiskjate ees.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Ei suuda elada, kus pidevalt jahe ning p ikest v he.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
P sisoojaste tunnused
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Keha pidevalt soe.
Keha toodab ise soojusenergiat.
Kehatemperatuuri reguleerib keha ise.
P sivalt aktiivsed.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Vajavad palju energiat.
P sisoojaste miinused
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Vajavad palju toitu energiat.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Milline v ib umbes olla looma
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
kehatemperatuur?
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hawaii_turtle_2.JPG
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Amadina_erythrocephala_%
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Zebu.JPG
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ameiva_fuscata_%28latera
Kas kaart iseloomustab k igusoojase v i p sisoojase
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
loomaklassi levikut? Miks?
http://amphibiaweb.org/declines/declines.html
Mida suurem keha seda parem
P sisoojastel s ltub keha jahtumise kiirus keha suurusest.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
V ikeste loomade keha jahtub kiirest, sest nende kehapind v rreldes nende
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
kehamassiga on suurem.
Kuna p sisoojased vajavad palju energiat, siis peavad v ikesed loomad
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
pidevalt toituma.
Hiir vs elevant
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Loxodontacyclotis.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Micromys_minutus_01.JPG
rmuslikud temperatuurid pole kunagi
�igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.
head
Loomad ei talu
rmuslikke temperatuure.
�igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.
Neil on keha soojendamiseks v i jahutamiseks tekkinud kindlad kohastumused.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Inimeste keha talitleb k ige paremini 37 soojakraadi juures.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
K igusoojaste kehatemperatuuri
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
reguleerimise viise
P rast jahedat
d liiguvad maismaaroomajad p ikese k tte end soojendama.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Nende keha talub otsest p ikesekiirgust (soomused, nahk pole n
rmeterikas).
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.
Kuuma eest poevad nad varju.
Kahepaiksed nahaehituslikel p hjustel otsest p ikesevalgust ei talu.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Nad vajavad niiskust.
Kalad liiguvad talvel p hja, kus vesi on k ige soojem.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Trachylepis_sulcata.jpg
Maismaareptiile v ime ikka n ha kividel, kus p ike neile
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
h sti peale paistab ja osa soojusenergiat ka kividesse
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
salvestub.
P sisoojaste kehatemperatuuri reguleerimise
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
viise
P sisoojased v ivad kehasisest soojust toota rohkem v i v hem.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Imetajatel hoiavad soojust karvad ja lindudel suled.
T htsaks soojusehoidjaks on ka rasvakiht.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
V risemine on ks moodus kiirelt soojust juurde toota.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Osadel imetajatel on karvkattevabades piirkondades hea verevarustus.
Liigsest kuumusest v ib vabaneda, kas l
tsutades v i higistades.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Ka kehaasendi kokkut mbamine v i v ljasirutamine reguleerib keha
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
soojenemist v i jahtumist.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Ka p sisoojased saavad k itumisega kehatemperatuuri reguleerida.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Kokkuhoides on soojem. Pingviinid (pildil
keiserpingviinid) vahetavad pidevalt kohti �igusoojasus ja p�sisoojasus.
kord oled r hma keskel, siis liigud j lle
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
rele l hemale. Nii saavad k ik v rdselt
�igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
olla nii soojas keskel, kui tuulek es grupi
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
servas.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:EmperorPenguinColonyCl
Kuidas
rmuslikud keskkonnaolud le
�igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
elada?
Ebasoodne on loomale aeg, mil ...
Pole piisavalt toitu;
Ilmastik on liiga k lm, liiga kuum, liiga niiske v i liiga kuiv.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Talveuinak vs talveuni
Ainevahetus aeglustub Ainevahetus, s dametegevus,
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
hingamine v ga aeglane.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
v he. Kehatemperatuur langeb ka
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Kehatemperatuur langeb p sisoojastel peaaegu samale
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
vaid m ne kraadi v rra. tasemele, mis v liskeskkonnal.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Vajab v ga v he energiat.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Vajab v hem energiat kui rkab aeglaselt.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
aktiivsel perioodil, aga palju Nt kahepaiksed, roomajad, siil,
rohkem kui talveunes loom. unilased, kasetriibik, lagrits,
nahkhiired.
rkab kiiresti.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Nt m ger, k hrikkoer, karu.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Kas magab talveuinakut v i
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
und?
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eliomys_quercinus01.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ours_brun_parcanimalierpyrenees_3.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:%27Honey%27_the_badger.jpg
Loomade r nded
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Paljud imetajad ja linnud r ndavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
piirkonda.
Aafrikas r ndavad miljonilipealised s raliste karjad vihmaperioodide
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
vaheldumise t ttu.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
K ige pikemad r nded imetajatest vaalad, lindudest randtiir.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Hallvaalade r ndekaart
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
http://science.kqed.org/quest/2012/03/16/gigantic-journey-humpback-migration/
Lindude r ndet
bid
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.
K ige t
pilisemaks r ndet
biks on p hja-l una-suunaline kaugr nne
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
(randtiir).
Osade liikide, kelle areaal on suur, l unapoolsed asurkonnad ei pea r ndama,
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
ent p hjapool elutsevad asurkonnad peavad (suitsup
suke).
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.
Osadel lindudel esineb osar nne osa samast paigast samast liigist isendeid
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
lendab, osa mitte (k hmnokk-luik)
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Esineb ka vaid noorlindude r nnet.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Orienteerumine ja navigeerimine
heks viisiks on r ndetee tunnetamine suurte maam rkide (j gede, m gede
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
jms) meelde j tmine.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Lisaks aitavad maa magnetv ljad, t hed ning p ike.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Toidu varumine nn sahvritesse
Paljud linnud ja imetajad varuvad toitu nn halbadeks p evadeks.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
N iteks paskn
r peidab talveks 6000 kuni 11 000 tammet ru.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Varusid korjavad ka n rilised, mutid jt.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
V hem liikumine
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
rmuslikes tingimustes tuleb kasuks ka v hem liikumine nii kulutab loom
�igusoojasus ja p�sisoojasus. �igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
v hem energiat.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Varjete kasutamine
Urgudes ja koobastes on temperatuur htlane.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Urgudes elavad n iteks paljud pisiimetajad (nt uruhiired), surikaadid, misejad,
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
m grad jt.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkat02_-_melbourne_zoo.jpghttp://
commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkats_Digging_1_
K simused ja lesanded
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Millised on p sisoojasuse eelised k igusoojasuse ees?
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Millised j rgnevatest liikidest on k igusoojased?
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Pruunkaru, rohe-k rnkonn, harikrokodill, kalakajakas, ahven, hiidpanda,
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
nastik, komodo varaan, rohukonn, viirpapagoi.
K simused ja lesanded
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Kuidas saab oma kehatemperatuuri reguleerida hallj nes?
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Miks elab Eestis vaid 6 reptiili- ja 11 amfiibiliiki?
Mis on taliuinaku ja talveune peamised erinevused?
Nimeta 10 Eesti r ndlindu.
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Kuidas suudavad linnud pikkadel r nnetel navigeerida ja orienteeruda?
�igusoojasus ja p�sisoojasus.
Kasutatud allikad
Sarnased õppematerjalid
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
UNIVISIOON
Maailmataju
A
Auuttoorr:: M
Maarreekk--L
Laarrss K
Krruuuusseenn
Tallinn
Märts 2015
Leonardo da Vinci joonistus
Esimese väljaande kolmas eelväljaanne.
Autor: Marek-Lars Kruusen
Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste
seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste
vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine,
(õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma
autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine,
või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse
maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS
1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused
Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja
kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse
ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.
Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa
seisundi tagamine),
kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide
säilitamine,
loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine
2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste
Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,
ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise
vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Keskkonnakaitse ja säästev areng
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid