Hea usu ja mõistlikkuse põhimõte võlasuhetes - referaat (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

71

docx

Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik

puudusi) temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt müügieset ja müüja esitatud andmeid üle vaadates ehk kas puudused, mida ostja oleks saanud ise avastada, olid varjatud puudused või mitte (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19). 3-2-1-30-16 p 11,12 ­ teavitamiskohustus käendaja suhtes Laenuandja suhtes käendajaga vastutustundliku laenamise põhimõte käenduslepingule ei kohaldu. Käendaja nõuded võivad tuleneda üksnes VÕS §-st 14 ja eelkõige juhul, kui krediidiasutus ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pidades avaldanud talle käenduslepingu sõlmimisel olulist informatsiooni võlgniku majandusliku seisundi kohta. Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et hea usu põhimõttest tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumine ei

Võlaõigus

67

docx

ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

- Sellesama tegeliku ja õigusliku võimu vahelise seose tagajärjeks on, et valdusest tuletatakse omandi eeldus. Seega pannakse valdus teenima võõrandaja legitimatsiooni õiguskäibes. - Valduse õigusliku reguleerimise eesmärgiks on välise rahu säilitamine - Siiski ei saa valdust nimetada õiguseks, sest see ei ole ei asjaõiguslik õigus ega võlasuhe ega ka koormatis - Valdust ei saa sisse kanda kinnistusraamatusse, seega ei ole ta ka õigus kinnisasjale - Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle, selle valdusse võtmiega. See lõpeb kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil - Seadus käsitleb valdust õiguspositsioonina a) Tegeliku võimu olemasolu

Asjaõigus

15

pptx

Kohtuotsus

Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004  Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart Susi vastu, paludes kostjalt välja mõista 2 252 117 krooni 24 senti. Hagi esitamisel maksis AS Hansapank hagihinnast lähtuvalt riigilõivu 84 000 krooni. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 3. veebruaril 2000. a Concordia Rahvusvahelise Ülikooliga arvelduskrediid

Majandusõigus

23

doc

Tsiviilkohtumenetlus

­ kohus peaks teada andma, millal istung algab ja sellel ajal ka alustama. Samuti ei tohiks töötajad võtta numbrit ja lubada tagasi helistada. Istung hakkab lõppema ­ alus saali mittelubamiseks? Kas rikkumised annavad aluse kohtuotsuse tühistamiseks? Kui apellatsioonikaebus laekuks, siis peab ringkonnakohus uurima, kas sellega on rikutud oluliselt avalikkuse põhimõtet § 656. V ei saa kaevata. Aga mingi kaebeõigus, et reaalselt avalikkuse põhimõte toimiks? Saaks ehk määruskaebuse ja kui see läheks riigikohtuni välja, siis riigikohus vb laiendaks määruskaebuse esindajate ringi. On küll õigus, aga pole õigust nõudmisi esitada. Kohus jätab taotluse rahuldamata. 6. Kohus arutas H hagi K vastu liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. K esitas taotluse, et asja arutataks üksnes poolte osavõtul. Teda häirib, et saalis on 8 noort inimest, kes kuulevad üksikasju tema vigastustest

Õigus

16

docx

Tsiviilõigus

See tähendab, et kogu tsiviilõiguslik regulatsioon rajaneb teatud aluspõhimõtetel, nn tsiviilõiguse printsiipidel, mis on alljärgmised:  tsiviilõigussuhte osaliste võrdsuse printsiip  rikutud õiguste taastamise printsiip  omandi kaitse printsiip  lepinguvabaduse printsiip  tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip  tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip laiemas plaanis ka  hea usu põhimõte  mõistlikkuse põhimõte  heade kommete järgimine, headest kommetest kinni pidamine. Õiguspõhimõtted on üldised, kaaluväärtusega juhised nii õiguse arendamiseks kui ka poolte käitumise hindamiseks. Näiteks on tsiviilõiguse kandvateks põhimõteteks õigusriigi ja eraomandi kaitse põhimõte; võlaõiguses hea usu ja lepingutruuduse põhimõte.

Ühinguõigus

65

docx

RIIGIKOHUS

on rendileandjal õigus lisada lepingusse ühepoolselt uusi rendiesemeid” VÕS § 26 lg 1 Kolleegium: “lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused).” Määratud tingimus peab vastama hea usu ja mõistlikkuse PM- le. VÕS § 26 kehtib ka üüri- ja rendilepingule, kui pooled on kokku leppinud, et üks pool võib lepingu tingimusi muuta – lahtine leppingutingimus. RKTKo 2-16-10721, p-d 10-15 lahtised tingimused Asjaolud:  Tulundusühistu PIIMA-VISSI (hageja) hagi Heilori (kostja) osaühingu vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks  Kostja ostis hagejalt lihaveiseid. Müügileping sõlmiti lahtiste tingimusega VÕS § 26 lg 1 mõistes

Õiguskaitseasutuste süsteem

194

pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

hüvitamised- kui ka intellektuaalse omandi vaidlusi, ühinguõigust. Tsiviilkohtus arutatakse ka pankrotiõigusest ja tööõigusest tulenevaid vaidlusi ning kohtulike erimenetluste alla kuuluvaid tsiviilasju, eelkõige hagita menetlus. Kohtulike erimenetluste alla kuuluvad ka kinnistamismenetlus ja registrimenetlus. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja üldised põhimõtted Ülesanne Eraõiguses valitseb Eesti õiguses privaatautonoomia põhimõte, mille tõttu sekkub riik isikute eraelulistesse ja eraõiguslikke suhteid puudutavatesse probleemidesse võimalikult vähesel määral. Isikul on valikuvõimalus käsutada oma vara vastavalt enda äranägemisele, sõlmida tehinguid või mitte sõlmida, abielluda, luua teoseid jne, kuid vägivalla ja omavoli kasutamine ei ole eraõiguslikes suhetes lubatud. Teisalt on riigi pärusmaaks normiloome ning jõu ja sunnivahendite kasutamine, muuhulgas ka

Õigus

21

docx

Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 2017

Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Tõendi eesmärk: TÕENDAMINE ON IGAS KOHTUMENETLUSES KESKSEKS KÜSIMUSEKS, KUIVÕRD SELLEST OLENEB KOHTU POOLT TEHTAVA LAHENDI LÕPPJÄRELDUS, MIS PEAKS OLEMA LEGITIIMNE, ÜHISKONNAS AKTSEPTEERITAV. KOHTUMENETLUSE ESMANE EESMÄRK ON VÄLJA SELGITADA TÕDE JA TÕENDAMINE ON SELLE EESMÄRGI VAHEND??? Tõendamisese: Õigusajalooline põhimõte da mihi facta, dabo tibi ius ( anna mulle faktid ja mina annan sulle õiguse). Faktiliste asjaolude esitamise ülesanne on pooltel ja õiguse tundmise ülesanne kohtunikul (iura novit curia- kohus tunneb õigust). Otsuse tegemiseks on vajalikud faktilised asjaolud ja tõendid. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagimenetluses: 1.hagi alus ( hageja poolt), 2.vastuväidete alus(kostja poolt), 3.vastuhagi alus(kostja poolt) 4

Õigus

Meedia

Kommentaarid (0)