Kokku 11 seminari 2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata. Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega. VÕS võiks ka kaasas olla. Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 kanne kehtib kolmand...
mingi tehnilise vahendi abil AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, standardid, audiovisuaalsed teosed jne AÕS ei kohaldata Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne. Rahvaloominguteostele Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele Riigiametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale Päevauudistele Faktidele ja andmetele Ideedelejapõhimõtetele,millelerajanevadarvutiprogrammielemendid,kaasaarvatudprog rammikasutajaliidesealuseksolevadideedjapõhimõtted Autoriõiguse teke ja kestvus Autoriõigus tekib koheselt koos teose loomisega ja kehtib avalikustamata kui avalikustatud teostele
Pacta sun servanda – lepingud on selleks, et neid täita; lepingut tuleb asutada Numerus clausus – ammendav loetelu ehk kõik, mis on seaduses loetletud, on kohustulik, mida seaduses kirjas pole, on lubatud. 4. Common Law õigussüsteem kehtib peamiselt inglise keelt kõnelevates riikides ja põhineb tavaõigusel. Kodifitseeritud õigus kui selline puudub (v.a põhiseaduse tekst ja veel mõned dokumendid), õigust luuakse pretsedentidele ehk varasematele kohtulahenditele tuginedes. 5. Siseriiklikult käsitleb äriõigus eelkõige eraõiguslike juriidiliste isikute asutamist, juhtimist ja tegutsemist. Rahvusvaheline äriõigus käsitleb eelkõige kaupade ja teenuste piiriülest liikumist. 6. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi- ja kohsutusi, v.a neid, mis on omased üksnes inimesele – juriidilise isiku teovõime. See algab Äriregistrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. 7
Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne); 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. Eesti ja EL Autoriõiguste kaitsel Euroopa raamistik ja koostöö
teistele paragrahvidele, mis muutis teksti väga meeldivaks lugeda. Kõik paragrahvid olid lahti seletatud loogiliselt ning arusaadavas eesti keeles. Teiste õigustloovate aktidega võrreldes olid Postiseaduses esinenud laused väga lihtsad. Ei olnud kasutatud keerukaid lausekombinatsioone ning kui ka esinesid, olid need väga selged. Teisi akte lugedes tekkis kohati tunne, et poole lause peal kaob mõte ära, sest laused olid väga keerulise ülesehitusega ning oli viiteid kohtulahenditele ning sama akti teise paragrahvi kolmandale punktile, mis kõik muutis teksti raskeks jälgida ning arusaamatuks lugeda. Postiseaduses olid paragrahvide alapunktid enamasti lihtsa ülesehitusega laused ning teiste loetud aktidega võrreldes keeleliselt tunduvalt lihtsamad lugeda. 6.1 Kõige problemaatilisem õigustloov akt. Kõige problematilisem tundub Ravimiseadus. Eelkõige väga spetsiifiliste nimetuste pärast, mis paragrahvides tihti esinesid
3. Keskkonnakaitse Avalik enampakkumine 1. Võib olla piiratud 2. Lisatingimused on lõplikud 3. Võib olla suuline või kirjalik 4. Määratud on alghind ja pakkumise samm 5. Võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping Autorikaitse Seaduse eesmärk on kaitsta autoriõigusi ja arendada kultuuri Autroriõigus tekib järgmistele asjadele: 1. Kirjandus 2. Kunst 3. Teadus 4. Koreograafia 5. Audiovisuaalne 6. Tarbekunst See ei laiene ideedele, kohtulahenditele, õigusaktidele, päevauudistele, üksikud väited, riigi ametlikud sümbolid, On olemas autori hüvitusfond. Autoriõigusi on kahte liiki 1. Mittevaralised - ta võib esineda teose loojana - Kasutab pseudonüümi - Lubavad lisada oma teostele illustratsioone 2. Varalised õigused a. Luba oma teost müüa b. Lubada teost tõlkida c. Lubada teost avalikult esitada d. Õigus saada autoritasu
3. Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne); 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. 4. Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust
iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e)Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario, argumentum a fortiori (seda enam) eituse argument, saame loendada seadusega reguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. f) Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele. g) Ajaloolised argumendid me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas see on varem olnud. Nt. PS §27 on ülevõetud 1938. A PS-st h) Komparatiivsed argumendid siin me viitame teiste maade sarnastele õigusinstituutidele Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole ja mujaleajaloos ja rahvusvahelisusele. 1
e. Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario, argumentum a fortiori (seda enam) – eituse argument, saame loendada seadusega reguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. f. Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele. g. Ajaloolised argumendid – me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas see on varem olnud. Nt. PS §27 on ülevõetud 1938. A PS-st h. Komparatiivsed argumendid – siin me viitame teiste maade sarnastele õigusinstituutidele Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole ja mujaleajaloos ja
iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e) Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario,argumentum a fortiori (seda enam) eituse argument, saame loendada seadusegareguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. f) Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele. g) Ajaloolised argumendid me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas see on varem olnud. Nt. PS §27 on ülevõetud 1938. A PS-sth) h) Komparatiivsed argumendid-siin me viitame teiste maade sarnasteleõigusinstituutidele Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole ja mujale ajaloos ja rahvusvahelisusele. 1
vaidlustajal. 32 5.05.2016 Autoriõigused Autoriõiguse seadust ei kohaldata: 1. Teoses kirjeldatud või selgitatud ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms. 2. Rahvaloominguteostele Autoriõigused 3. Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele 4. Kohtulahenditele ja nende ametlikele tõlgetele 5. Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale Autoriõigused 6. Päevauudistele 7. Faktidele ja andmetele 8. Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid. 33 5.05.2016 Autoriõigused Autoriõigus tekkib teose loomisega. Autoriõigus tekkib nii avalikustamata kui
kaitstuse vaidlustajal. Seadus sätestab ka õiguskaitse välistused: autoriõigust ei teki ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; rahvaloominguteostele; õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele; kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale; päevauudistele; faktidele ja andmetele; ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid. Sekundaarsed asjaolud, nagu teose eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusvorm või fikseerimise viis ei saa olla aluseks autoriõiguse mittetunnustamisele. Autoriõiguse kaitse on formaalsusteta. Autoriõigus tekib teose loomisega. Teos loetakse
väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele – rahvaloomingut võib kasutada oma loomingu alusena. Nt anekdoot on vaadeldav ühe rahvaloominguteose liigina ning selle täiendamine või edasine levitamine on vaba; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne) – siia loetellu ei kuulu nt rahatähed; 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. 6. Autoriõiguste ajaline kehtivus
Põhiõiguslike printsiipide üks olulisemaid omadusi on see, et nad võivad kollideeruda. Nõnda võib poliitiline meeleavaldus takistada kodanikke õigel ajal tööle jõudmast. Säärasel juhul on vajalik kaalumine. e) Spetsiaalsed juriidilised argumendid neist tähtsaim analoogia. Analoogia põhivorm seisneb normi rakendamises, ületades materiaalse võrdsuse nõudel sõnastuse piirid. f) Prejuditsiaalsed argumendid viited varasematele kohtulahenditele. Eelnevad kohtulahendid on ka siis õigussüsteemi osa, kui neil puudub formaalse õigusallika iseloom. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et neist põhjuseta kõrvale ei kaldutaks. c) Ajaloolised argumendid Eestis on nendeks eelkõige viited 1920., 1933. ja 1937.aasta põhiseadustele. Sel viisil tekib koherentsus aja dimensioonis, välistamata seamas muudatusi ega murranguid. g) Komparatiivsed argumendid nende eesmärgiks on koherentsus ruumi dimensioonis
sõnastustest. süstemaatilised argumendid: toetuvad ideele õigussüsteemi ühtsusest ja sidususest: kooskõla tagavad argumendid (“negatiivne sidusus”) kontekstuaalsed argumendid mõistelis-süstemaatilised argumendid printsiibiargumendid (nt üksikisiku enese-määramine; kaalumine kollisiooni korral jt) süstemaatilised argumendid: Nn spetsiaalsed juriidilised argumendid (analoogia eraõiguses) Prejuditsiaalsed argumendid on viited varasematele kohtulahenditele (meil Riigikohtu lahendid) Ajaloolised argumendid (sidusus ajalises mõõtmes) Komparatiivsed ehk võrdleva õiguse argumendid (eelkõige Euroopa õigusruumis) 56. Millised on tõlgendusargumentide allikad A. Aarnio järgi? Aarnio tõlgendusargumentide allikad: - üld- ja erialakeele semantika - süntaktika (grammatilised argumendid) - loogika - teleoloogilised otsused - väärtused ja hinnangud - analoogiaotsused 57
, Riikluse areng tekitas ka uusi tavasid (näiteks parlamentaarsed tavad) 2. lepingud- Lepingu kui õiguse allika efektiivsuse tagab eeskätt kokkuleppe vabatahtlikkus, mis omakorda põhineb vastastikusel huvitatusel ja kasul. Riikidevahelistes suhetes ehk rahvusvahelises õiguses on leping tava kõrval õiguse allikaks. 3. kohtulahendid ehk pretsedendid- See õigusallikas on eriti oluline anglosaksi maades, kus kohtud tuginevad õigusemõistmisel varasematele kohtulahenditele. Kui varasemaid analoogseid lahendeid pole, siis kohtu otsus loob pretsedendi, mida hiljem arvestatakse. Nii loob kohus oma otsusega õigust, olles seega õiguse allikaks. Kuigi Eesti õigussüsteem on põhimõtteliselt erinev anglosaksi maades kehtivast, leiavad ka meil Riigikohtu lahendid madalama astme kohtutes arvestamist kohtuasjade lahendamisel. 4. õigusteadlaste arvamused- Vana-Roomas olid õigusallikatena tuntud autoriteetsete juristide arvamused
Autoriõigus ei kaitse õigusi: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne); 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. Autor Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Nagu kõik inimesed on millegi 1 RT 1992, 49, 615; RT I 2008, 18, 123
7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole i) Komparatiivsed võrdlev 4. Üldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist 12 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted § 5 Ülevaade I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole i) Komparatiivsed võrdlev 4. Üldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist 12 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted § 5 Ülevaade I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole i) Komparatiivsed võrdlev 4. Üldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist 12 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted § 5 Ülevaade I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne); 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. [RT I 2000, 78, 497 jõust. 22.10.2000] Varalised õigused
e. Printsiibilised – normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel, nende tagajärjeks on kollisioonid, mis tuleb lahendada kaalumise teel (nt sõnavabadus vs teise isiku au ja hea nimi) f. Spetsiaalne juriidiline argument – analoogia g. Prejuditsiaalsed – viited varasemateke kohtulahenditele h. Ajaloolised – viited ajaloole i. Komparatiivsed – võrdlev 4. Üldised, praktilised argumendid – eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist 13 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted § 5 Ülevaade
Riikidevahelistes suhetes ehkrahvusvahelises õiguses on lepingtava kõrval õiguse allikaks. Kuna riikidevahelised lepingudehk rahvusvahelised õigusnormidon ülimuslikud ehk tugevamamõjuga kui siseriiklikudõigusnormid, siis mõjutavad nadka paratamatult siseriiklikuseadusandlust. Kohtulahendid ehk -pretsedendid See õigusallikas on eriti olulineanglosaksi maades, kus kohtudtuginevad õigusemõistmiselvarasematele kohtulahenditele. Kui varasemaid analoogseidlahendeid pole, siis kohtu otsus loobpretsedendi, mida hiljemarvestatakse. Nii loob kohus oma otsusega õigust,olles seega õiguse allikaks. Kuigi Eesti õigussüsteem onpõhimõtteliselt erinev anglosaksimaades kehtivast, leiavad ka meilRiigikohtu lahendid madalama astmekohtutes arvestamist kohtuasjadelahendamisel Õigusteadlaste arvamused
Nt ajakirjandus vabadus vs isiku eraelu. Väärikus ja väljendusvabadus e. Spetsiaalsed juriidilised argumendid · Analoogia või argumentum e contrario või argumentum a fortiori · §8 lg1 mis saab siis, kui vanemaid on kaks? Kui kehtib õiguslik tagajärg ühe vanema puhul, siis argumentum a fortiori seda enam kahe vanema puhul f. Prejuditsiaalsed argumendid - argumendid, mis tuginevad varasematele kohtulahenditele g. Ajaloolised argumendid - viitavad õigusinstituudi ajaloole h. Komparatiivsed argumendid võrdlevõiguslikud argumendid, heidame pilgu üle piiri, kuidas mujal on asjad tehtud a.i.4. Üldised praktilised argumendid argumendid, mille aluseks on väärtushinnangud · Aluseks on see, et me leiame, et midagi on hea. · Nt kui käsitletakse objektiiv-teleoloogilist argumenti väide, et seadusel on
Seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne); 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. Autoriõiguse tekkemoment Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses,
annaabi.ee 
