MEDUUS Aurelia Aurita Keha Läbipaistev, sültjas ja läätsekujuline Keha sisaldab 95% vett Läbimõõt kuni 40cm Suuava, suusagarad Keha küljes ripuvad kombitsad Ette on suunatud valgust-pimedust eristav silm, taha suu poolele aga liikumist fikseeriv silm Kõikjal meriristi ihul, võib leida kõrverakke. · 1. neel · 2. kombitsad · 3. suusagar · 4. kehaõõs · 5. sugunääre · 6. kanalid · 7. suu Liikumine ja toitumine Nad tõmbavad oma keha kokku ja lõdvestavad seda vaheldumisi nagu avatakse vihmavarju. Meduusid liiguvad tõugetega. Toituvad planktonist ja väikestest kaladest. Meduus ei jälita saaki Paljunemine ja areng · Paljuneb suvel · Emase meduusi sugunäärmetes arenevad munad, mis liiguvad suusagaratesse, kus nad viljastatakse ja millest arenevad vastsed · Vastne areneb polüübiks. · Järgmisel kevadel lõigustub polüübi keha ketasteks, millest arenevad uued t...
Organismid ,,vastavad" väliskeskkonna teguritele omapoolsete muutustega: näiteks ,,kananaha" teke külma puhul, hingeldamine hapnikuvaesuses, jäseme eemaletõmbamine torkamisel. 6. Kõrge organiseerituse tase. Elusorganimi osad on vastastikuses sõltuvuses ning koostöös. 7. Kasv ja areng. Kasv on millegi mahu ja mõõtmete suurenemine, aren millegi uue, teistsuguse teke. 8. Kohanemis- ja kohastumisvõime. Keskkonna tingimustega võib kohaneda üksikisend, kohastub aga terve organismirühm, kujundades ajapikku soodsamaid tunnuseid. 9. Mitmekesisus. Bioloogiline mitmekesisus tähendab nii geenide, organismide kui ka ökosüsteemide mitmekesisust paljusid nende erinevaid variante looduses.
Olelusvõitlus organismide elutegevuse/paljunemise sõltuvus keskkonnateguritest. Nt: sobiva elupaiga ja partneri otsimine, toidu hankimine, vaenlastega/konkurentidega võitlemine. Kohastumine 1)loodusliku valiku tulemus/tunnus 2)kõige väiksem evolutsiooniline muutus 3)organismirühma isendite kasulikud omadused, antud keskkonnas elamiseks/paljunemiseks hea 4)indiviid kohaneb, populatsioon kohastub Mimikri mittesuguluses olevate loomade kaitsekohastumuse tüüp, mis väljendub nende sarnanemises üksteisele, s.t. ühe looma mingi kohastumus (näiteks mürgise looma hoiatusvärvus) on "üle kandunud" teisele loomale, kes aga tegelikult pole mürgine. Liik populatsioon/populatsioonide rühm, mille isendid on sarnased ja annavad viljakaid järglasi. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. Mistahes bioloogilised omadused takistavad ristumist ühel
on üleliigsus ja otstarbetus ainult koormaks. Transgeenseid loomi kasutatakse peamiselt meditsiinilaborites ja farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikel eesmärkidel. Minu arvates on selline teguviis teaduslikel eesmärkidel senikaua õigustatud, kui neid katsetusi sooritatakse näiteks hiirte peal. Kohati tundub see mulle ka ohtlik, sest kunagi ei või teada, mis valesti läheb ning võibolla GMO pääseb mingi õnnetuse läbi laborist lahti, kohastub elama väliskeskkonnas ja hakkab külvama tohutut kahju. Võttes arvesse, et on kahte leeri kuuluvaid inimesi: ühed, kes pooldavad GMOd ja teised, kes seda ei poolda. Mina leian, et GMOsid võib luua, kuid mõistuse piires, sest loodusele lõpmatuseni vastu astuda pole võimalik. Linda Siska 11.B
KONVERGENTS - eripäritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega (nt veeloomad, delfiin, kalasisalik, hai, nende kehad on sarnased) SOTSIAALNE PÄRILIKKUS - kõik, mis eelnev põlvkond on omandanud, antakse edasi järglaspõlvkondadele. Antakse edasi kommunikatsioonivahenditega (kõne, kiri). On horisontaalne suund (antakse edasi mitte ainult oma järglastele vaid ka eri rahvastele ja kultuuridele). EVOLUTSIOONI REGRESS lihtsustumine. tekib kui organism kohastub keskkonnatingimustega, iseloomulik parasiitidele
rohkem eesti keele eksmi kui inglisekeele oma pärast. Öeldakse, „eesti keel on raske ja keeruline“, „mul pole eesti keelt vaja, õpin inglisekeele selgeks ja lähen välismaale“, millise jälje see aga tegelikult jätab arvestades seda, et noored on riigi tulevik ja eesti keele edasikandjad? Vene keelega on natukene teistsugusemad lood. Venelaste hulk Eestis kasvab iga aastaga ja selle asemel, et venelased kohastuksid Meie riigikeelega tundub, et meie riik kohastub vene keelega. Tallinna ühistranport on juba praegu rohkem vene- kui inglisekeelne. Vihjates siin reklaamidele, kuulutustele ja bussijuhtidele. Kas varsti juhtub nii nagu komikeelega? Lähme vene keelele üle puht sellepärast, et vene keele kõnelejaid on rohkem kui eesti keele kõnelejaid? Siin ei aita ka Eesti Vabariigi Ja Venemaa olematu riigipiir. Noorte seas kasutatakse ka vene keelt väga laialdaselt. Suur tegur on siin juba eelmainitud venelaste kasvav hulk eesti vabariigis
Areng on otsene ( roomajad, imetajad, linnud ) või moondega (kahepaiksed, kalad, putukad ). Reageerimine ärritusele Organismid ,,vastavad" väliskkeskonna mõjuritele omapoolsete muutustega : nt hingeldamine hapnikuvaeguses, kananaha teke külma puhul, jäseme eemaletõmbamine torkamisel, lehtede langemine jahedate ilmade saabumisel ja valge aja lühenemisel jpm. Kohanemis- ja kohastumisvõime Keskkonnatingimustega kohaneda võib üksikisend, kohastub aga terve organismirühm, kujundades ajapikku(evolutsioonis) soodsamaid tunnuseid. Kohanemine öökulli silmad jahti pidades Kohastumine mesilase mürgiastel, talveuni, hoiatusvärvus, ränne jne. Mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus tähendab nii geenide, organismide kui ka ökosüsteemide mitmekesisust paljusid nende erinevaid variante looduses. Mitmekesisus a)Rakuline ehitus 1.Biomolekulid, rakud, koed, elundid, organismid,
Eelistatud on tunnused, mis aitavad muutunud keskkonnas ellu jääda (keskmisest erinevad tunnused). Suunav valik viib uute liikide tekkimiseni. 3. Lõhestav valik- eelistatud on erinevas suunas keskmisest erinevad tunnused (inimeste rassilised tunnused) Mikroevolutsioon=kohastumine Kohastumise tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Kohanemine ei ole kohastumine. Indiviid kohaneb. Grupp kohastub. Kohastumused avalduvad: · Ehituses (keskkonna värvusega sarnanev värvus liblikatel, kameeleoni võime muuta värvust, mimikri, kajalokatsioon nahkhiirtel, lihakad vettvaruvad lehed mägisibulal jne) · Füsioloogias (antifriis arktlilistel kaladel, kahekordne hingamine, kahel jalal kõndimine inimesel, neli magu veistel, lindude toruluud) · Käitumises (lindude ränne, kisklus, sümbioos, parasitism, herbivooria)
talletavad lihased vaaladel, liblikõieliste sümbioos mügarbakteritega jne) 3.) käitumises (ränded, pulmamängud, talveuni) Kohanemus mingi isendi mittepärilid ja võib olla pöörduv kohanemine hetkeolukorraga (nt silmapupill pimedas ja valges, päevitumine suvel, lihasmassi suurenemine, immuunsus peale haiguse põdemist) Kohanemine protsess, mille käigus kohanemus tekib NB! Indiviid kohaneb, grupp/populatsioon kohastub 2. Kohastumuste suhtelisus - milles seisneb? 1.) Suhtelised ajas (nt jäneste valge kasukas); Kujunevad ajalise nihkega (keskkond muutub kiiremini kui kohastumus) 2.) Suhtelised ruumis/paigas (nt ränne: ühes kohas on tunnus soodne, teises mitte) 3.) Üksikisendile võib olla kahjulik, aga organismirühmale kasulik (nt mesilased näelates üks hukub, aga pesakond säilib, on kaitstud) 3. Liigi mõiste.
mis seisneb muutustes kromosoomide või geenide struktuuris. Mittepärilik muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine, nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. 20.Mutatsioonid, nende tähtsus evolutsioonis Mutatsioon muutus raku kromosoomides või geenide struktuuris või arvus. Tähtsus evolutsioonis: geenimutatsioonide tagajärjel tekivad uued alleelid; sagedaste mutatsioonide tõttu kohastub mõni liik muutuvate keskkonnatingimustega kiiremini kui teine. 21.Pärilikud haigused ( selgitus ühe näite põhjal ) Pärilik haigus isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. Näiteks nii ovo- kui ka spermatogeneesis võivad aset leida mitmesugused geen-, kromosoom- või genoommutatsioonid. Geenmutatsiooni
Biogeograafia tegeleb liikide levikuandmetega Maal ning toob evolutsiooni toimumisele kaudseid tõendeid. LOODUSLIK VALIK Looduslik valik on populatsiooni isendite valikuline ellujäämine ja paljunemisedukus, lühidalt: edukamate püsimajäämine. See sõltub isendite geneetlistest erinevustest ja keskkonnateguritest. Looduslik valik muudab järglaspopulatsioonide genetilist struktuuri soodsas suunas, liik kohastub keskkonnas. Valik toimub isendite avaldunud tunnuste vahendusel: kui need on ellujäämiseks ja sigimiseks soodsad, kantakse tunnuseid määravad geenid paljunemisel järgmisesse põlvkonda. Looduslik valik võib avalduda neljal viisil: Stabiliseeriv loodulik valik toimib vähemuutuvas keskkonnas, eelistatakse tavapäraste, aga kõrvaldatakse äärmuslike tunnustega isendeid. Suunav looduslik valik toimib kindlasuunaliselt muutuvas või uues keskkonnas,
Kohastumused avalduvad organismide: 1. Ehituses (kuju, värvus, jne) 2. Füsioloogias (fotosünteesi eripärad, "antifriis" putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel) 3. Käitumises (ränded, pulmamängud) Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused (mikroevolutsioon) on kohastumused. Kohastumise tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Indiviid kohaneb. Grupp kohastub. Kohastumine · Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Näiteks mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast. siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikri Hoiatusvärvus on tavaliselt mürgistel või ebameeldiva lõhna- või maitsega liikidel. füsioloogias talveuni käitumises ränne
Taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Populatsioon- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni. Ökosüsteem- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Kõige kõrgema eluslooduse organiseerituse tase. Pärilikkus- Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Kohastumine- Liik kohastub pika aja jooksul vastavalt keskkonnatingimustele. Kohastumused on kasulikud tunnused, mis võimaldavad liigil selles keskkonnas paremini toime tulla. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekul- Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu. Humoraalne regulatsioon- on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.
o Mikroevolutsioon on liigialane - kohastumine ja uue liigi teke, liigist madalam, o Makroevolutsioon on liigiülene - progress(vertikaalne evolutsioon), divergents(horisontaalne evolutsioon), konvergents(spetsialiseerumine), füleetiline surm(liigi väljasuremine) 7.1 Mikroevolutsiooni osad 7.1.1 Kohastumine · Toimub populatsioonides, väikseim evolutsiooniline muutus · Kohastumise tulemuseks on kohastumus · Indiviid kohaneb, grupp kohastub · Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. · Maskeerumine on teise organismi jäljendamine kehakujult ja värvuselt, võim sarnaneda ükmbritseva elukeskkonnagaa o mimikri on sellise organismi jäljendamine, mis on mürgine või ohtlik(merikuradi tilbendis, millega ta saaki püüab) · Kaitsevärvus - varje- või hoiatusvärvus o noolemürgikonn(hoiatus) o ööliblika tiivad(varje)
kus mullapinna sügava läbikülmumise ja võrdlemisi madala temp tõttu esineb vegetatsiooniperioodil ka igikelts. Mulla temp. avaldab suurt mõju eelkõige juurte imamistegevusele. Sügisel, seoses temp. langusega, algab parasvöötmes lehtede varisemine. Õhu ja mulla temp seletud ka see, et tundras vaatamata väikesele sademete hulgale, esineb suvel niiskuse küllus, sest aurumine on väike ja taimede kadu on on väike. Seega ebasoodsate tingimuste korral kas taim kohastub nendega või mitte. Isegi on võimalik, et taim sureb või liik omandab omapärase kääbusja taime kuju. (Laas 1967) 1.3 Vesi Vesi on temperatuuri kõrval olulisemaid tegureid taimede elus, sest rohelised taimed ei saa veeta eksisteerida, samuti on vesi soojuse kõrval oluliseks teguriks taimede tonaalsel jaotumisel.(Laas 1967) 9 Taimekoed on väga veerikkad, sisaldades kuni 80 protsenti ja isegi rohkem vett. Vee
Suunav valik- viib uute kohastumuste, liikide ja organismitüüpide tekkeni 3. Lõhestav valik- liigi levila on väga suur või tekib geograafiline isolatsioon Geenivool- ühe populatsiooni geenid tulevad teise Geenitriiv- juhuslik alleelide arvukuse muutus populatsioonis Kohastumine on protsess, mille tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Indiviid kohaneb, grupp kohastub. Ehituses, käitumises, füsioloogias, paljunemises. GEOGRAAFILISTE LIIGITEKKE ETAPID Geograafiline barjaar : eraldunud populatsioonide kujunemine, nt mäetekkeprotsesside, vulkaanipursete, jõe voolusängi ümberkujunemine Geneetiliste erisuste kujunemine: tekivad erinevad mutatsioonid, mille levimine populatsioonide vahel on raskendatud Ristumisbarjäär: tõkend vabaks ristumiseks ja normaalsete järglaste saamiseks
kohanemine elutingimustega- omastatud kohastumused päranduvad järglastele C. Darwin- Sünteetiline evolutsiooniteooria liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub edasi.- Liikide muutumise põhjus on Looduslik valik: järgalsi tekib rohkem, kui saab ellu jääda.( toidu, elukoha nappus) Tugevneb olelusvõitlus- konkurents Pärilik mitmekesisus, mille parema eelisega isendid jäävad ellu annavad tekkinud tunnused järgalstele tagajärg- populatsioon kohastub L. Pasteur- kõik elus pärineb elusast paleontoloogia- fosiilid Suhteline vanus-mis eksisteerisid varem, mis hiljem Absoluutne-tegelik, (radioaktiivsed elemendid, isotoop) Võrdlusmeetod: feneetilised võrdlused- anatoomia, elutegevus, embrüonaalset arengut süstemaatika takson: Riik.- Loomad- Hõimkond- Keelikloomad Alamhõimkond.- Selgroogsed Klass- Imetajad Selts- Kiskjalised Sugukond- Kaslased Perekond- Kass Liik- Ilves Inimene: Riik- Loomad Hõimkond- keeöikloomad
peitnud oma juurdekasvu võimaldavad koed maapinna lähedusse, seega nedne lehed kasvavad juurde altpoolt ja pealtpoolt neid ärasöömine ei häirigi. 61. Kisklus- liikidevaheline suhtevorm, kus üks loom sööb teist looma. Kisklus lõppeb ühe poole surmaga, ehk siis üks pool saab kasu, teine kahju. Kiskja on enamasti saakloomast suurem ja tapab oma saagi. Kiskja ja saaklooma vahel toimub sarnane koevolutsiooniline voidurelvastumine kui peremehe ja parasiidi vahel. Saakloom kohastub kiskjaid valtima (varjatud eluviis), nendele vastu hakkama (okkad, sarved, murgiastlad, kollektiivne eluviis) voi nende eest pogenema (pikad jalad, tiivad ja uimed). Kiskja kohastub aga saakloomi edukalt puudma arendades paremaid jahimeetodeid (varitsused, loksud, grupijaht), paremaid relvi (hambad, murgiastlad ja -hambad, puunisvorgud) voi kiiremaid liikumisviise (pikad jalad, tiivad ja uimed). Siin omab elu ja lounasoogi printsiip marksa selgemat tahendust. Nimelt on saakloom oma
Erinevates lookustes asuvate geenide mutatsioonisagedus (mutabiilsus) on isesugune. Populatsiooni genofondi täienemisintensiivsust uue alleeliga korduvate mutatsioonide tagajärjel nimetatakse sageli mutatsioonirõhuks. Õieti oleneb mutatsioonirõhk otse- ja pöördmutatsioonide vahest populatsioonis. Mutatsioonisagedus erineb liikide järgi. Sellel asjaolul võib olla evolutsiooniline tähtsus: sagedamate mutatsioonide tõttu kohastub mõni liik muutuvate keskkonnatingimustega kergemini kui teine. Et põllumajandusloomadel esinevad mutatsioonid suhteliselt harva ja nende esinemissagedust pole praktiliselt määratud, siis peab selektsionäär nendega arvestama vaid kahjuliku mõjuga geenide eemaldamisel populatsioonist. Loomade produktiivomadusi määravate geenide sagedusele pole mutageneesi mõju praktiliselt arvestatav, seda enam, et see protsess toimub väljaspool selektsionääri kontrolli. 4.2. Migratsioon
silmast pimedaks. Pime kala ei suuda normaalselt toituda, jääb nôrgaks, ujub veepinnale, heidab end külili ning langeb kergesti kajakate ja teiste kalatoiduliste lindude saagiks. Diplostomum´i vastsetega nakatunud kala allaneelanud kajakalise sooles saavad imiussid täiskasvanuks. Parasiitide areng toimub kiiresti, nii et juba 4. - 5. päevaks on nad juba muutunud suguküpseks. Diplostomum´i bioloogiline tsükkel on eredaks näiteks sellest, kuidas parasiit kohastub lôpp-peremehesse tungimiseks. Kasutades peremeeste toitumissuhteid, aitab parasiit antud juhul "aktiivselt kaasa" nende suhete realiseerumisele, garanteerides sellel juhul oma soo jätkamise. (Zenkevits, Naumov et al., 1981) 3.2.2.2. Cryptocotyle concava (Creplin 1825) (Trematoda, Digenea, Heterophyidae) Perekonda Heterophyidae kuuluvate trematoodide lôpp-peremehed on tavaliselt kalatoidulised linnud; kalu nakatavad larvi vormid.
AKTH vallandumist verrestimuleerib neerupealise koortes kortisooli väljutust. Kortisool põhjustab: a. Mitmed muutused org.ainevahetuses i. Aminohapete, glükoosi, glütserooli ja vabade rasvhapete sisalduse tõus ii. Suureneb võimalus glükoneogeneesi teel energia saamine b. Veresoonkonna reaktiivsuse suurenemine sümpaatilise NS mõjutuste ja adrenaliini suhtessüdame-vereringe kohastub kudede kõrgenenud nõudmistele O2 ja toitainetega varustamise suhtes 38 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks c.Põletikuliste protsesside kujunemis osalevate ainete tekke pidurdus ja antikehade tekke
adenohüpofüüfif AKTH vallandumist verre -> stimuleerib neerupealise koortes kortisooli väljutust. Kortisool põhjustab: 1. Mitmeid muutusi org.ainevahetuses: 1. Aminohapete, glükoosi, glütserooli ja vabade rasvhapete sisalduse tõus 2. Suureneb võimalus glükoneogeneesi teel energia saamine ii. Veresoonkonna reaktiivsuse suurenemine sümpaatilise NS mõjutuste ja adrenaliini suhtessüdame-vereringe kohastub kudede kõrgenenud nõudmistele O2 ja toitainetega varustamise suhtes iii. Põletikuliste protsesside kujunemis osalevate ainete tekke pidurdus ja antikehade tekke pidurdus: seega org loomulik kaitsevõime nõrgeneb b. Sümpato-adrenaalsüsteemi aktivatsioon: tõuseb sümpaatilise NS toonus -> suurendab adrenaliini vallandumist verre -> fight or flight reaktsioon a
Erinevates lookustes asuvate geenide mutatsioonisagedus (mutabiilsus) on erinev. Populatsiooni genofondi täienemisintensiivsust uue alleeliga korduvate mutatsioonide tagajärjel nimetatakse sageli mutatsioonirõhuks. Õieti oleneb mutatsioonirõhk otse- ja pöördmutatsioonide vahest populatsioonis. Mutatsioonisagedus erineb liikide järgi. Sellel asjaolul või olla evolutsiooniline tähtsus: sagedamate mutatsioonide tõttu kohastub mõni liik kergemini muutuvate keskkonnatingimustega kui teine. Et põllumajandusloomadel esinevad mutatsioonid suhteliselt harva ja nende esinemissagedust pole praktiliselt määratud, siis tuleb selektsionääril nendega arvestada vaid kahjuliku mõjuga geenide eemaldamisel populatsioonist. Loomade produktiivomadusi määravate geenide sagedusele pole mutageneesi mõju praktiliselt arvestatav, seda enam, et see protsess toimub väljaspool selektsionääri kontrolli. 88
Õpilaste ja õpetaja tagasisidet kasutatakse seejärel ühise taaskeh- • See protsess algab klassi õpetava töörühma koosolekuga nii varajases etapis kui või- testamiskava välja töötamiseks klassis. Nõnda antakse õpilastele taaskehtestamise või „uue malik, enne kui raske klassi probleem kohastub ja kandub teise veerandisse. Kui klassi alguse“ protsessis teatav osalus. käitumisprofiil on selgeks tehtud, tuleb kohtuda kõikide õpetajatega, kes kõnealuse klas- siga töötavad. Teemad, mida tuleb käsitleda: Klassikoosolekud taaskehtestamiseks raskes klassis
Ka maavälistes tsivilisatsioonides esineb olendeid, kelle olemus ,,ei ole mees ega naine". Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel juhul läheb inimestel juba 25 tunduvalt keerulisemaks oma hoiakute jäämisel ja arusaamadega elust ning ebanormaalsusest. Tegemist ongi ühe peamise põhjusega, et miks tulnukad inimestega otsest kontakti väldivad. Inimesed on enamasti riukalikud ja sallimatud millegi teistsuguse üle. Inimpsüü- hika kohastub maaväliste tsivilisatsioonide keskel üsna raskelt. Kuid kujutlegem äkki lihtsalt seda, et mida inimesed siis teeksid kui nad äkki leiaksid ennast ümbritsevat paljudest maavälistest tsivili- satsioonidest. Homoseksuaalsus ei paistaks siis enam kaugeltki mingisuguse ebanormaalse orgiana. Homofoobia muutuks siis sellisel juhul ainult ajalooliseks nähtuseks. Kuid tulnukate ,,sugu" on alguses ilmselt inimeste mõistes veel üsna tundmatu nähtus. Võib öelda seda, et nende sugu on
dakse taga nii nagu praegu seksuaalvähemusi? Ka maavälistes tsivilisatsioonides esineb olendeid, kelle olemus ,,ei ole mees ega naine". Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel juhul läheb inimestel juba tunduvalt keerulisemaks oma hoiakute jäämisel ja arusaamadega elust ning ebanormaalsusest. Tegemist ongi ühe peamise põhjusega, et miks tulnukad inimestega otsest kontakti väldivad. Inimesed on enamasti riukalikud ja sallimatud millegi teistsuguse üle. Inimpsüü- hika kohastub maaväliste tsivilisatsioonide keskel üsna raskelt. Kuid kujutlegem äkki lihtsalt seda, et mida inimesed siis teeksid kui nad äkki leiaksid ennast ümbritsevat paljudest maavälistest tsivili- satsioonidest. Homoseksuaalsus ei paistaks siis enam kaugeltki mingisuguse ebanormaalse orgiana. Homofoobia muutuks siis sellisel juhul ainult ajalooliseks nähtuseks. Kuid tulnukate ,,sugu" on alguses ilmselt inimeste mõistes veel üsna tundmatu nähtus. Võib öelda seda, et nende sugu on
mees ega naine“. Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel juhul läheb inimestel juba 26 tunduvalt keerulisemaks oma hoiakute jäämisel ja arusaamadega elust ning ebanormaalsusest. Tegemist ongi ühe peamise põhjusega, et miks tulnukad inimestega otsest kontakti väldivad. Inimesed on enamasti riukalikud ja sallimatud millegi teistsuguse üle. Inimpsüü- hika kohastub maaväliste tsivilisatsioonide keskel üsna raskelt. Kuid kujutlegem äkki lihtsalt seda, et mida inimesed siis teeksid kui nad äkki leiaksid ennast ümbritsevat paljudest maavälistest tsivili- satsioonidest. Homoseksuaalsus ei paistaks siis enam kaugeltki mingisuguse ebanormaalse orgiana. Homofoobia muutuks siis sellisel juhul ainult ajalooliseks nähtuseks. Kuid tulnukate „sugu“ on alguses ilmselt inimeste mõistes veel üsna tundmatu nähtus. Võib öelda seda, et nende sugu on
annaabi.ee 
