Sellega nähakse ette kõige karmimad kohustused. 2) Haldusvastutus järgnev väärteole, karistus leebem 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel 4) Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rkkumiste eest. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse: 1) Kohtulik vastutus juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus(kriminaalkaristust) või kohtunik(teatavad haldus- ja tsiviilõiguslikud sanktsioonid) 2) Haldusvastutus juriidiline vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid(politsei, toll, inspektsioonid jms). Sõltuvalt kaitsekorra tagamise viisist võib eristada: 1) Karistatavad mõjutusvahendid kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid,
õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustatud konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad. Põhitunnused: Sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme. Õigustrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile, ning see subjekt on personaalselt, nimeliselt määratletud. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse (kohaldava) iseloomuga. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub üksikakti pealkirjas rekvisiidina: otsus, korraldus,käskkiri jne. SEADUS üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogumehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Seaduste liigid: 1. Lihtseadused vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu istungil Riigikogu poolthäälte enamust (kohalolijatest rohkem poolt kui vastu). 2. Konstitutsioonilised on
Õigusrikkumise liigid: o Kuriteod o Väärteod o Tsiviilõigusrikkumised o Distsiplinaarsüüteod Juriidiline vastutus: o Vastutus aktiivses aspektis o Vastutus retrospektiivses aspektis Juriidilise vastutuse liigid õigusharude järgi: o Kriminaalvastutus o Haldusvastutus o Varaline vastutus o Distsiplinaarvastutus Juriidilise vastutuse liigid kohaldava organi järgi: o kohtulik vastutus o haldusvastutus Õiguse tõlgendamine Tõlgendamise olemus- Õiguse tõlgendamine on seaduse mõtte väljaselgitamine seaduse rakendamisel Tõlgendamise meetodid: o Keeleline tõlgendamine o Süstemaatiline tõlgendamine o Ajalooline tõlgendamine o Teleoloogiline tõlgendamine Tõlgendamise reeglid: o õigusaktide alluvus o üldnorm vs erinorm
Liigid: - Kuriteod - Väärteod - Tsiviilõigusrikkumised - Distsiplinaarsüüteod 34. Juriidiline vastutus. - Vastutus aktiivses aspektis: igapäevane vastutustunne - Vastutus retrospektiivses aspektis: hinnang antakse minevikus toimunud teole, millele antakse hinnang praegu. Juriidilise vastutuse liigid 1: kriminaalvastutus(kuritegu), haldusvastutus(väärtegu), varaline vastutus(tsiviilõiguslik), distsiplinaarvastutus Juriidilise vastutuse liigid 2 – vastutust kohaldava organi järgi: kohtulik vastutus, haldusvastutus(väärtegu, haldustrahv) 35. Õiguse tõlgendamise vormid. - Keeleline tõlgendamine (grammatiline) – uuritakse sõnastust ja lauseosade, väljendite mõtet. - Süstemaatiline tõlgendamine – analüüsitakse erinevaid sätteid koosmõjus. - Ajalooline tõlgendamine – kuidas olid püstitatud seaduse eesmärgid? - Teleoloogiline tõlgendamine – seaduse eesmärgi välja toomine
Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise osas on otsus, korraldus, käskkiri (käsund, käsk, lähteülesanne). Üksikakt on õigustrakendav akt. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad)
3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2) Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise 3) Normi rikkuja suhtes kohaldava mõjutusvahendi 1.1) Hüpotees- näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 1.2) Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 1.3) Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon) 5
reguleeritud KrMS §-s 4262 (kui kohtu hinnangul on ära langenud karistusjärgse kinnipidamise aluseks olev isiku ohtlikkus.) Süüdimõistetu või tema kaitsja võib karistusjärgse kinnipidamise täitmise algusest ühe aasta möödumisel esitada täitmiskohtunikule taotluse kontrollida karistusjärgse kinnipidamise põhjendatust. Uue taotluse võib esitada pärast ühe aasta möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest. Karistusjärgset kinnipidamist kohaldava asutuse juht võib igal ajal esitada täitmiskohtunikule taotluse kontrollida süüdimõistetu karistusjärgse kinnipidamise põhjendatust, kui tema hinnangul on ära langenud karistusjärgse kinnipidamise aluseks olev isiku ohtlikkus. Karistusjärgse kinnipidamise teostamine on reguleeritud vangistusseaduses ning üldjuhul kohaldatakse karistusjägsele kinnipidamisele vangistuse täideviimise regulatsioone.
eest. See on riiklik sunnivahed, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises ning kitsenduste tegemises. Juriidilise vastutusega viiakse ellu õigusnormi sanktsioon. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: ·Kriminaalvastutus järgneb kuriteole ·Haldusvastutus järgneb väärteole ·Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb varaliste suhete rikkumisel ·Distsiplinaarvastutus järgneb töödistsipliini rikkumisele Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse: ·Kohtulik vastutus kohaldab kohus või kohtunik ·Haldusorganite poolt rakendatav vastutus rakendavad politsei, toll, inspektsioonid jne 1. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. Tsiviilõiguse normid jagatakse viide ossa: tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. Tsiviilõiguse allikad on tsiviilseadustiku üldosa seadus, Perekonnaseadus,
14 Kui vormistatavas õigusaktis on kas või üks üldnorm, tuleb õigusakt vormistada üldaktina, sõltumata lisanduvate üksiknormide hulgast. Punkt 2.2 Üksikaktid Mõistete ja terminite seose osas: üksikakt õigustrakendav akt. Üldnorme realiseeriv iseloom määrab ka olemuslikult põhimõtte, et üksikakt ning õigustrakendavad üksisknormid on üldakti ning üldnormide suhtes eksekutiivse (kohaldava) iseloomuga. Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused on: 1. nad sisaldavad õigustrakendavaid õigusnorme, milles sätestatakse üldnormi aluse rakendamine just sellel, antud juhul, kusjuures olustik ammandubki selle juhu lahendamisega ning individuaalsete tunnuste kogumis ei kordu enam kunagi sellisena(nt. sõjaseisukorra tingimustes teeb X väeüksuse komandör konkreetse käsundiga talupidaja Y-
subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud kategooriale: pensionärid, yliõpilsed jne. Üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub üldakti pealkirjas nt põhiseadus, seadlus dekreet jne. Üksikakt- õigustkohaldav akt- individuaalakt. Üksikakt ning õigustrakendavad yksiknormid on üldakti ning üldnormide suhtes esksekutiivse, st kohaldava , täitmisele allutatud iseloomuga. Põhitunnused: Sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme. Õigustrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile, ning see subjekt on personaalselt, nimeliselt määratletud. Neist ilmneb kas juriidiline fakt , toiming, tähtaeg või tingimus , mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendubki.
Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: · kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole · haldusvastutus järgneb väärteole · tsiviilõiguslik e varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele 29 · distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele,kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest Juriidilise vastutuse liigitamine vastutust kohaldava organi järgi: · kohtulik vastutus on juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus või kohtunik · haldusorganite poolt rakendatav vastutust rakendavad selleks pädevad haldusorganid Sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist · karistavad on kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar- ja mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid · õigusttaastavad on üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid 9
kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest; 4) Nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina, nt põhiseaus, seadus, seadlus (dekreet), määrus; Üksikaktid Üksikakt= õigustrakendav akt Üldnorme realiseeriv iseloom määrab ka olemuslikult põhimõtte, et üksikakt ning õigustarendavad üksiknormid on üldakti ning üldnormidesuhtes eksekutiivse (kohaldava) iseloomuga. Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused: 1) Nad sisaldavad õigustrakendavaid õigusnorme, milles sätestatakse üldnormi aluse rakendamine just sellel, antud juhul, kusjuures olustik ammendubki selle juhul lahendamisega ning individuaalsete tunnuste kogumis ei kordu enam kunagi sellisena. 2) Õigusrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne
2) Haldusvastutus järgneb väärteole, selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes ka leebemate karistuste kasutamist. 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel võu kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisee ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. Kohaldava organi järgi: 1) Kohtulik vastutus on juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus või kohtunik. 2) Haldusorganite poolt rakendatav vastutus on vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid (politsei, toll). Õiguskorra kaitse tagamise viisi järgi: 1) Karistavad on kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar- ning mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid (leppetrahv) 21
ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste (lühiajalisem arest, rahatrahv) kasutamist. Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele, rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele, kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust. Kohtulik vastutus on juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus või kohtunik. Kriminaalkaristust võib kohaldada ainult kohus, kohtulikult kohaldatakse ka teatavaid haldus- ja tsiviilõiguslikke sanktsioone. Haldusorganite poolt rakendatav vastutus on vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid (politsei, toll, inspektsioonid jms). Sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist võib eristada karistavaid ja õigusttaastavaid
karistuste kasutamist. 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus Järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. // Juriidilise vastutuse liigitamine juriidilist vastutust kohaldava organi järgi: 1) Kohtulik vastutus Seda kohaldab kohus või kohtunik. 2) Haldusvastutus Seda rakendavad selleks pädevad haldusorganid (nt politsei, toll, inspektsioonid jms). // Juriidilise vastutuse liigitamine sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist: 1) Karistav mõjutusvahend Kriminaal ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar ning mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid.
selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus – Järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. // Juriidilise vastutuse liigitamine juriidilist vastutust kohaldava organi järgi: 1) Kohtulik vastutus – Seda kohaldab kohus või kohtunik. 2) Haldusvastutus – Seda rakendavad selleks pädevad haldusorganid (nt politsei, toll, inspektsioonid jms). // Juriidilise vastutuse liigitamine sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist: 1) Karistav mõjutusvahend – Kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar- ning mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Põhieesmärk on avaldada riiklikku hukkamõistu õigusrikkujale tema taunitava
1.1). Juriidiline vastutuse puhul rakendatakse riiklikku sundi, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise riiklikus hukkamõistmises ning temale iskliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. Õigusharude järgi võib juriidilist vastutust liigitada kriminaalvastutuseks, haldusvastutuseks, tsiviilõiguslikuks (ka varaliseks) vastutuseks ning distsiplinaarvastutuseks. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi saab eristada kohtulikku vastutust ning haldusvastutust. Kaitsekorra tagamise viisist tulenevalt saab eristada karistavaid mõjutusvahendeid (kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid ning distsiplinaar- ja mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid) ja õigusttaastavaid mõjutusvahendeid (üldjuhul õigusrikkumisele eelnenud olukorda ennistavad tsiviilõiguslikud sanktsioonid). 32 Õigusrikkumine+ja+juriidiline+vastutus+(2)+ Subjekt+
Kui vormistatavas õigusaktis on kasvõi üks üldnorm, tuleb õigusakt vormistada üldaktina sõltumata lisanduvate üksiknormide hulgast. P.3.2. Üksikaktid Mõistete ja terminite seose osas: üksikakt = õigustkohaldav (õigustrakendav) akt = individuaalakt. Üldakti üldnorme realiseeriv iseloom määrab üksikakti olemuse: üksikakt ning õigustrakendavad üksiknormid on üldakti ning üldnormide suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused on, et: 1) nad sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme, milledes sätestatakse üldnormi aluse rakendamine just sellel, antud juhul, kusjuures olustik ammendubki selle juhu lahendamisega ning individuaalsete tunnuste kogumis ei kordu enam kunagi sellisena (nt sõjaseisukorra tingimustes teeb X väeüksuse komandör konkreetse käsundiga talupidaja Y-
• Peavad olema avalikustatud • Konkreetne sõnastus • Peab olema vastu võetud selleks volitatud organi poolt • Õige vastuvõtmise aeg ja koht Vt ka üksikakt. Üksikakt e õigustrakendav akt e individuaalakt Üksikakt = õigustkohaldav (õigustrakendav) akt = individuaalakt — üldakti üldnorme realiseeriv iseloom määrab üksikakti olemuse: üksikakt ning õigustrakendavad üksiknormid on üldakti ning üldnormide suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Õigusaktide tõlgendamine — tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte). Tõlgendamise klassikalised viisid - Grammatiline tõlgendamine — filoloogiline, keeleteaduslik tõlgendamine. Selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Ühel sõnal võib sageli olla mitu tähendust, mis teksti mõistmist raskendavad
Juriidilise vastutuse lahutamatust seosest õigusrikkumisega tuleneb, et kohaldatav juriidilise vastutuse vahend peab vastama õigusrikkumise iseloomule ja raskusele. Sellest tulenevalt vastab juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi õigusrikkumiste samal alusel tehtud liigitusele. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: 1 kriminaalvastutus; haldusvastutus; tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus; distsiplinaarvastutus. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust. RIIGIÕIGUS Mida hõlmab riigiõigus? Riigiõigus on käitumisnormide kogum, mis reguleerib avaliku võimu organisatsiooni (riikliku korralduse) ülesehitust, mille osisteks on põhiseadusorganid ning mille omavahelised suhted on üheks aluseks toimivale riigile; põhiseadusorganite moodustamise korda reguleerib erinevate põhiseadusorganite omavahelisi suhteid
ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste (lühiajalisem arest, rahatrahv) kasutamist. o Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele, rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. o Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele, kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust. Kohtulik vastutus on juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus või kohtunik. Kriminaalkaristust võib kohaldada ainult kohus, kohtulikult kohaldatakse ka teatavaid haldus- ja tsiviilõiguslikke sanktsioone. Haldusorganite poolt rakendatav vastutus on vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid (politsei, toll, inspektsioonid jms). Sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist võib eristada karistavaid ja õigusttaastavaid
tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus Järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. // Juriidilise vastutuse liigitamine juriidilist vastutust kohaldava organi järgi: 1) 36 Kohtulik vastutus Seda kohaldab kohus või kohtunik. 2) Haldusvastutus Seda rakendavad selleks pädevad haldusorganid (nt politsei, toll, inspektsioonid jms). // Juriidilise vastutuse liigitamine sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist: 1) Karistav
annaabi.ee 
