materjalide ringlussevõttu, kompostimist ja energiakasutust; jäätmete sortimise arendamisel eelistada nende liigiti kogumist tekkekohtadel; · korraldada tööstus- ja olmejäätmete osas ka selliste jäätmeliikide kogumine ja taaskasutamise korraldamine, mille edasise käitlemise kulud ületavad tulusid; · vähendada prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete osakaalu 45 massiprotsendini ladestatavate jäätmete kogumassist; · taaskasutada tekkivate pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50%, pakendijäätmete ringlussevõtuna vähemalt 25% ja igast pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas; · optimeerida tavajäätmeprügilate arv, viies selle maksimaalselt 8 10 prügilani; · rajada nõuetele vastavad prügilad ja jäätmekäitluskeskused ning kindlustada jäätmete ladestamine ainult nõuetele vastavatesse prügilatesse; · tagada kõigi nõuetele mittevastavate prügilate keskkonnaohutu sulgemine ja
Erinevaid kehatalitlusi tagavad elundid ja elundkonnad. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi ei suudaks. Ühise funktsiooniga elundid koonduvad elundkondadeks. Elundkonnad Ülesanne/funktsioo Kirjeldus n Katteelundkond Välisärrituste Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid vastuvõtmine elundeid (moodustab 15-25% keha kogumassist). Organismi Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos kaitsmine närvirakkudega. väliskeskkonnad Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, ebasoodsate võõrkehade sissetungimise ja veekao eest. mõjude eest Taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda
Meelde: 1. Makroelemendid e C H O N P S ; ligikaudu 98% organismi kogumassist. 2. Makroelemntide üldiseloomustus Süsinik org. keskne element Kõik organismid koosnevad neist. - annab püsivaid keemilisi sidemeid ( 4 ) Vesinik vesiniksidemed stabiliseerivad biomolekule ( nt DNA) Hapnik oksüdeerija. - Hapnik oksüdeerib rakkudes toitaineid ((vabaneb energia)) Lämmastik valkude aminohapetes, ATP's nukleiinhapetes ja os vitamiinides - osaleb vesiniksidemete tekkes eripärad: gaasilist lämmastikku omastavad mügarbakterid ja mõned vetikaliigid.
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päike on üks 100-st miljardist tähest meie galaktikas Läbimõõt: 1,390,000 km Mass: 1.988820 x 1027 tonni ehk 1,988,920,000,000,000,000,000,000,000 tonni Kaugus Maast: 149,6 miljonit kilomeetrit Moodustab 99,8% päikesesüsteemi kogumassist Päikese mass koosneb 92% vesinikust ja 7% heeliumist Temperatuur tuumas: 15,000,000 ° C Temperatuur pinnal: 5500 ° C Päikese magnetväli ulatub teisele poole Pluutot Päikese poolt väljastatav energia toodetakse tuumareaktsiooni käigus Igas sekundis muundab Päike 7 miljonit tonni vesinikku heeliumiks, mille käigus tekib 5 miljonit tonni energiat Tuumas tekkinud energial kulub pinnale jõudmiseks miljon aastat Päikese pinda nimetatakse fotosfääriks
MISTED - keemiline reaktsioon- ainete muundumine teisteks aineteks. - keemiline element- kindla tuumalaenguga aatomite liik. - aatom- livike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. - ioon- aatom vi aatomite rhmitus, millel on positiivne vi negatiivne laeng. - molekul- aine vikseim osake, koosneb omavehel kovalentse sidemega seotud aatomidest. - keemiline side- aatomite- vi ioonidevaheline vastasmju, mis seob nad molekuliks vi kristalliks. - lihtaine- aine, mis koosneb ainukt he keemilise elemendi aatomidest. - liitaine- keemiline hend; aine mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomidest. - metall- lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri- ja soojusjuhtivus,iseloomulik lige jm). - mittemetall- lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. - oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi hend. - hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone. - alus- aine, mis annab lahusesse hdrok...
MUNAD Sille Kingla TT05 Muna ehitus Muna koosneb Munakoor Munavalge Munakollane ehk munarebu Munakoor 1. Munamassist moodustab koor umbes 1114 % 2. Koore paksus on 0,4 mm ja enam 3. Kaitseb muna mikrobioloogilise saastumise eest Munavalge 1. koosneb veest ja valkudest 2. kogumassist moodustab 5460% 3. munavalges on 87% vett ja 12% valke 4. sisaldab valku avidviin, mis ei lase organismil omastada Hvitamiini 5. kalorivaene, sobib kaalujälgijatele Munakollane ehk rebu 1. Keskmiselt sisaldab 50% vett, 17% valku, 32% lipiide, lisaks mineraalaineid, vitamiine 2. Sisaldab letsitiini organism vajab rakkude ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks. 3. 1 munakollases on keskmiselt 260300 mg kolesterooli Kanamunade kaal 1
mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust, vähendavad nende läbilaskvust ning tromboosi tekkimise ohtu. On tõestatud, et rasvhapped tõstavad organismi vastupidavust nakkushaiguste, samuti pahaloomuliste kasvajate suhtes. Liigitus: Piimrasvad-Piima rasv on dispergeeritud plasmas rasvakuulikestena. Rasvakuulikesed on membraaniga ümbritsetud osakesed. Piimarasvas on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet, ainult 14-ne sisaldus küünib üle 1% kogumassist Taimsed rasvad- on toatemperatuuril tahke taimne rasvaine, mida kasutatakse toiduvalmistamisel. Taimerasva eelis on sobivus kasutamiseks kõrge temperatuuri juures praadimisel või fritteerimisel. Laialdaselt kasutatakse taimerasva toiduainetetööstuses, eriti näiteks kondiitritoodete valmistamisel. Looduslik taimerasv on näiteks palmiõli, kookosõli või oliiviõli Loomsed rasvad-on toatemperatuuril tavaliselt tahked. (va. Hülge-ja vaalarasv)
Makroelemendid e. põhibioelemendid-C, H, O, N, P, S: ligikaudu 98% org. kogumassist. (mittemetallid). Mesoelemendid-(Na, K, Mg, Ca, Cl) leidub org. ~1,5% Mikroelemendid-org. vajab väga väikestes kogustes(I, Co, Si, B, Zn, Cu)~0.00...%. Makroelemendid... Süsinik-kõik organismid koosnevad C ühenditest-annab püsivaid keemilisi sidemeid Vesinik-osaleb stabiliseerivate sidemete loomisel Hapnik-65-75%, massilt suurem osa-hapnik oksüdeerib rakkudes toitained Lämmastik-esineb valkude aminohapetes-osaleb H sidemete tekkes.
Ökoloogia teadus , mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga. Biootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tehurid. Kooslus ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Herbivoorlus taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Ökosüsteem on isereg...
maitsega ja selle pH on kõigest 23. Ø Ta kasvab kõigest 58 m kõrgeks. Ø Vilja hakkab kandma 23-aastaselt, täiskandeikka jõuab 1012-aastaselt ja annab siis 10001200 vilja puu kohta. Mis on sidrun? Ø Sidrun on hariliku sidrunipuu vili. Ø Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest. Ø Sidrunid sisaldavad 5...7% sidrunhapet. KOOSTIS... Ø Sidruni kogumassist moodustab koor 45 % Ø Seemned 2 % Ø Mahl 53 % VILJAD... Ø Viljad on 69cm pikad ja läbimõõduga 46 cm. Ø Viljad on ümarad, ovaalsed . Ø Vili on erekollase, raskesti eralduva koorega. Ø Koorel on kühmukesed või lohukesed. Ø Seemned on munajad, kollakasrohelised või valged, seest rohekad. TOITAINED... Vesi 88,98 g Kalorsus 29 kcal Valgud 1,10 g Lipiidid 0,30 g Tuhk 0,30 g Süsivesikud 9,32 g Kiudained 2,8 g
Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Heinrich Olbersi esitatud asteroidide tekkimise hüpoteesi järgi on asteroidid planeedi jäänused, mis kunagi tiirles Marsi ja Jupiteri vahel. See hüpotees pole kuigi tõenäoline, sest nii avastatud kui ka avastamata asteroidide kogumassiks arvatakse olevat alla 10% Kuu kogumassist. Samuti pole teada, kuidas planeet selliselt puruneda võib. Juba aastal 1760 leidis saksa õpetlane Johann Daniel Titius lihtsa valemi (Bode seaduse), mis seob planeetide kaugused nende järjekorranumbritega. Selles reas oli aga lünk: Marsi ja Jupiteri vahelt kaugusel 2,8 astronoomilist ühikut oli üks planeet puudu. Kui William Herschel oli 1781 avastanud uue planeedi Uraani, mis Bode seadust kinnitas, asuti avastamata planeeti innukalt otsima
piimavalgust. Vadakuvalgud koosnevad kahest piimanäärmes sünteesitud valgust- B- laktoglobuliinist ja a laktalbumiinist, verest pärinevast seerumalbumiinist ja immuno-glbuliinidest Tehnoloogilisest seisukohast on olulisim B-laktoglobuliin, mis esineb kahe põhilise isovormine A ja B Mõnede lehmatõugude piimas esineb variante C ja D B-laktoglobuliini leidub praktiliselt ainult mäletsejaliste piimas, kus ta moodustab kuni 50% vadakuvalkude kogumassist. Süsivesikutest piimas on põhiline laktoos, taandav disahhariid, mida on lehmapiimas kuni 5% kogumassist. Laktoos eraldati vadakust 1633 a ja 19 saj kasut seda meditsiinitööstuses ravimite täiteainena. Laktoos sünteesitakse piimanäärmes vere glükoosist. Piima osmootne rõhk Liiter lehmapiima sisaldab keskmiselt 7,3 g mineraalaineid Üle poole neist moodustavad kaltsiumi-ja fosforisoolad, tsitraadid, kloriidid, vesinikkarbonaadid.
Praeguses ajas saaksid nad kasvada umbes 1000 korda. Tumeda aine tsentraalne tihedus pole viimase 7 miljardi aastaga oluliselt muutunud. Tumedat ainet on igal pool, aga me teda ei näe ja ei tunne. Et määrata nähtava ja tumeda aine masse tuleb: 1. Mõõta galaktikate heleduse jaotust 2. Hinnata kui palju massi vastab ühele heleduse ühikule 3. Arvutada nähtava osa massi jaotus 4. Arvutada pöörlemise kogumassi jaotust 5. Lahutada kogumassist nähtava valguse mass Täpsem meetod oleks: 1. Hinnata kui palju massi vastab ühele heleduse ühikule Tuleks vaadata: · Kuidas tähtede teke ajas muutub · Millise massiga tähed tekivad · Kuidas iga massiga täht areneb · Milline on nende üksikute tähtede spekter praegu · Liita kõik spektrid kokku
laialdaselt kasvatatud. Sidruni esmakordselt registreeritud kirjandust 10. sajandi araabia traktaat põllumajandusele ja kasutati ka ilutaimedes, alguses islami aedates. Esimene oluline sidruni kasvatamine Euroopas algas Genova keskel 15. sajandil. sidruni hiljem kasutusele Ameerikas aastal 1493, mil Christopher Columbus tõi sidruni seemned Hispaanias oma reisilt. Sidrunist Ta kasvab kuni 4m päikeselises kasvukohas. Sidruni kogumassist moodustab koor 45 % ja seemned 2 %. Vilja koores leidub palju eeterlikku õli, mis juba koore vähesel painutamisel välja pritsib. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane, mõrkja maitsega, sidrunilõhnaline vedelik. Tuhande sidruni koorest pressitakse 475 grammi õli. Fakte sidrunist Teadlased Ohio State University'st leidsid, et sidruniõli lõhn ei mõjuta inimese immuunsüsteemi, kuid võib parandada meeleolu.
BIOLOOGIA UURIB ELU Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. O,C,H,N,P,S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste ekenebtude kogumassist. Need on makroelemendid. Mikroelementideks nimetatakse K,Cl,Ca,Na,Mg,Fe,Zn,Cu,I,F. Anorgaanilisi aineid on organismis ~ 80%, nende põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes enim valke. Valkude järel lipiide e rasvu ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos) ning nukleiinhappeid DNA ja RNA. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides.
VESINIK Leidumine looduses Vesinik on kõige sagedasem element terves universumis, moodustades 75% universumi kogumassist. Maa massist moodustab umbes 0,12%. Maal on vesinik oma loomulikul, puhtal kujul haruldane, kuna on põhiliselt ühinenud mõne teise ainega, näiteks hapnikuga, moodustades vee molekule. Esineb looduses enamuselt vee koostises. Leidub nii ehedalt kui ka ühendites: Ehedalt: päikeses, atmosfääri ülemistes kihtides Füüsikalised omadused Värvitu, lõhnatu mittemetalliline gaasiline aine. Koosneb 1 prootonist ja elektronist.
Enamasti on inimesel täiendavalt vaja tarbida vitamiine ja mineraalaineid. Inimene peab toituma mitmekülgselt ja jälgima toidu koostist,et saada toidust energiat ja piisav kogus toitaineid.Toit on inimese organismilie vajalik nii uute ainete moodustamisel kui ka elutegevuseks tarviliku energia saamiseks,Toidu valikul ei saa piirduda tähelepanu pööramisega ainult valkude (10-14%),rasvade(25-28%) ja süsivesikute(58-60%) üldisele protsendile toidu kogumassist,vaid ka sellele,milliseid vale,rasvu või süsivesikuid me sööme. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- TV lk 61 2.Lõpetaga laused. A.Toitumisel peab valkude koostise puhul arvestama kindlasti vajadust saada toiduga asendamatuid aminohappeid,sest organism ise neid ei sünteesi. B.Taimetoitlaste menüüs on suur tähtsus sojaubadest valmistatud toodetel,sest seal on palju asendamatuid aminohappeid.
ORGANISMIDE KOOSTIS Üldine keemiline koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Organismides leiduvad peaaegu kõik keemilised elemendid, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, ja väävel moodustvad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismis on avastatud 16 elementi, mida on väga väikestes kogustes, kuid nad on siiski väga olulised ja neid nimetatakse mikroelementideks. Anorgaanilised ained: · Sisaldus enamasti üle 80% · Põhiosa moodustab vesi: - hea lahusti - reaktsioonide lähte-ja lõpp-produkt - hea soojusmahtuvusega( rakkude tasandil säilitab temperatuuri) - energeetiline · enamus anorgaanilisi aineid on rakus lahustunud kujul
· Selle mudeli järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivse ja negatiivse laenguga elektronidest, mis selles liiguvad. Planetaarne aatomimudel: · Elektronkihiga kaetud aatom, kus tiirlevad elektronid. · Tuum olemas. Laetud positiivselt · Aatomi sisemus on ebaühtlane · Elektronid liiguvad tuumale järjest lähemale Bohri aatomimudel : · Elektron liigub aatomis mööda kindlat teed. · Tuum olemas · Tuum modustab põhilise osa aatomi kogumassist. Kõigi sarnasused: · Aatom on ümmargune. · Sisaldavad positiivselt ja negatiivselt laetud osakesi. 3. Sõnasta Bohri postulaadid 1) Elektron liigub aatomis ainult kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel elektron ei kiirga. 2) Elektroni üleminekult ühelt lubatud orbiidilt teisele ta kas kiirgab või neelab valgust kindlate kvandite kaupa. 4. Millal aatom kiirgab ja millal neelab energiakvandi? · Aatom kiirgab energiakvandi, kui elektron läheneb tuumale.
avades (läbi plastmassi,kautsuki, portselani; kõrgemal t°-l ka läbi klaasi ja terase muutes viimase hapraks -vesinikkorrosioon). Lahustub halvasti vees, kuid hästi mõnedes metallides näit.pallaadiumis. Vesiniku leidumine looduses Seotud olekus on vesinik Maa peal väga levinud. Maa massist moodustab vesinik umbes 0,12%. Maakoores ning hüdrosfääris ja atmosfääris kokku on umbes 1/6 aatomitest vesinikuaatomid. Nad moodustavad 0,74% nende kogumassist. Levinuima vesinikuühendi vee massist moodustab vesinik 11,9% või 11,2%. Vesinik esineb ka näiteks savides, kivi- ja pruunsöes ja naftas, samuti kõigis organismides. Universumis on vesinik kaugelt levinuim element. Päikese massist moodustab üle poole vesinik. See moodustab ka suurema osa Päikesesüsteemi massist. Aatomituumade arvu järgi arvestatuna on vesinikku Päikeses 80%. Vesinik moodustab ka suurema osa Jupiteri,
Kontrolltöö kordamine. 1. CHNOPS leidub rakkudes kõige enam, kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse, need 6 elementi moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Need on makroelemendid, sest organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes. 2. H2O omadused: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas
(Allium sativum) BOTAANILINE ISELOOMUSTUS Riik: Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Asparilaadsed Sugukond: Laugulised Perekond: Lauk Liik: Küüslauk Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja kergelt lenduv antibiootikum
Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. C, H, N, O, P, S / Cl, Ca, Na, Mg, K / Fe, Cu, Zn, I, F 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? C (süsinik), H (vesinik), N (lämmastik), O (hapnik), P (fosfor), S (väävel) 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? Sest need (O,C,H) kuuluvad pea kõigi orgaaniliste ühendite koostisse ja (N, P, S) esinevad valkude ja nukleiinhapete ehituses. Nad moodustavad kokku 98% raku keemiliste elementide kogumassist. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? Makroelemendid 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? Sest need on hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? Anorgaanilisi aineid on üle 80% ja ülejäänud on orgaanilised ained. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? O (hapnik) 8
Kõvendi molekuli mõlemas otsas on aktiivsed funktsionaalsed rühmad /nt -NH 2, -COOH), mis on võimelised seostuma põhipolümeeri vastavate rühmadega. Kõvendi toimel põhipolümeeri molekulide vahele tekkivad põiksidemed lahustites enam ei lahustu. Pöördumatute liimide kõvenemisel nende ruumala ei muutu (erinevalt pöörduvatest liimidest). Liimi nn "kuivamine" sõltub nüüd põiksidemete tekke kiirusest. Nt EPO liimil on see paar tundi. Kõvendi segatakse (ca 10% kogumassist) liimi juurde vahetult enne kasutamist. Soojendamine kiirendab kõvenemist. Osal pöördumatutest liimidest kõvendit pole: neil on nn kõrvalharud (põiksidemed) juba põhipolümeeri küljes ja seostumine toimub näiteks kuumutades või õhuniiskuse toimel. Liimühendused võivad täieliku kõvenemise asemel jääda ka elastseks (kummiliimid; "Moment"),need sobivad siis nt jalanõude ja tekstiili puhul. Kui liimi põhipolümeer
Stabilisaatorid ja tiivikud pole vajalikud, kuna õhutakistus puudub. (Ulmefilmides näidatavad tiibade ning stabilisaatoritega kosmoses lendavad raketid on väga kaugel teaduslikust lähenemisest). · Mass Stabiilse lennu saavutamiseks on tähtis arvestada raketi massi. Eduka stardi eeltingimuseks on see, et mootori tekitatud surve oleks suurem raketi kogumassist. On üsna ilmselge, et ülearuse massiga rakett ei ole nii kindel kui see, mis on varustatud vaid olulisega. Ideaalses raketis on kogumass kaotatud järgmiselt: 91% kogumassist moodustab kütus; 3% kütusemahutid, mootorid, stabilisaatorid jne.; 6% kasulik last.
kosmoseaparaat "Luna 2" , samal ajal pildistas "luna-3" esmakordselt Kuu nähtamatut külge. Ülimalt edukas oli ameeriklaste Kuu-missioon aastatel 1968- 72 " Apollo" -seeria lendudega , mil Kuu pinnal käis kokku 12 astronauti. Esimese inimesena astus 21.juulil 1969.a Kuu pinnale Neil Armstrong .Teiselpool asteroidide vööd on 5 planeeti : neli hiidplaneeti : Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun ning väike planeet Pluuto . Hiidplaneetide kogumass moodustab 99% kõigi planeetide kogumassist . Kõik nad on võrdlemisi ühesuguse ehituse ja koostisega hiigelsuured gaasilised kerad , koosnedes põhiliselt vesinikust ja heeliumist mõningase metaani , ammoniaagi ja vee lisandiga . Arvatakse ,et neil puudub üldse mingisugune eristattav pind .Arvatavasti on kõigil hiidplaneetidel metallidest ja räniühenditest südamik. Hiidplaneetide omapära on kuude rohkus ja rõngad.Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. olles 3 korda suurem kui kõik teised planeedid kokku . Oma
Jupiter Saturn Uraan Neptuun Pluuto Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteem mis see on? Päikesesüsteemi tsentriks on Päike - hõõguvkuum gaasikera, mille mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist Lisaks päikesele kuulub päikesesüsteemi üheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas Plaaneedid on päikesega gravitatsiooniliselt seotud Planeedid live-s Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://www.theplanetstoday.com / Pluuto planeet või mitte? Pluuto on piklik Pluuto orbiit, mis teiste planeetidega võrreldes on
Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest, siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust. 1.1 Päike ning Päikesesüsteem Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht. Päike katab endas tervenisti 99.8% Päikesesüsteemi kogumassist. Päikesesüsteem ise kujutab endast aga Päikest (täht) ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilisi objekte, millest suurema osa katavad endast kaheksa planeeti. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli lähimat planeeti, Merkuur, Veenus, Maa ja Marss nimetatakse ka Päikesesüsteemi siseplaneetideks. Neile järgnevad Jupiter, Saturn, Uraan ning Neptuun, kuid
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Organismide keemiline koostis) MAKROELEMENT kuus elementi (C,O,H,N,P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid makroelementideks. MIKROELEMENT keemilised elemendid, mis esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks (Fe,Zn,Cu,I ja F) BIOMOLEKUL organismi koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVNE AINE orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes
Astronoomia mõisted Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik tema kohta kirja pandu kehtib ka teiste tähtede kohta. Päike on päikesesüsteemi ainus energiallikas ja moodustab 99,8% selle kogumassist. Päikesesüsteemi kuulub Päike ja 8 suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Lisaks planeetidele tiirlevad Päikese ümber planeetide kaaslased, hulk asteroide ja komeete. Planeedid on Maa sarnased, ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus
Kasvutingimused Optimaalne kasvutemperatuur +20…+24°C , seemnete idanemiseks vaja +8 °C Kasvuaeg varieerub olenevalt sordist 70-210 päeva Sobivad soojapõhjalised mullad reljeefi kõrgemal osal Põllu madalamad osad ja lohud maisile ei sobi, tihendatud mullaga maisi saagikadu kuni 25% Muld huumusrikas, hea struktuursusega, vähese umbrohu sisaldusega viljakas mineraalmuld, liivakas, mille pH on 6-7,5 Sordivalikut mõjutavad tegurid Külmataluvus Tõlvikute osatähtsus kogumassist Kiudaine ja kogu massi seeduvus Tärklise osa kuivaines Kiire algareng Hea seisukindlus Külvamine Enne künd või sügavkobestamine Sobiv külvisügavus on 4-6 cm, sõltuvalt seemne suurusest ja mulla lõimisest, reavahe 70-80 cm Pilt 3. Pöördader Maschio UNICO M Soovituslikult külvatakse kui mulla temperatuur on 8-10°C, varaseim külvamine 6 °C juures Põimkülvik Väderstad Rapid 300-400C/S „… ühe töökorraga valmistab
4) Õitsemine (selle faasi lõpus lõpeb lina pikkuskasv) 5) Valmimine (roheline küpsus, varajane koldküpsus, koldküpsus, täisküpsus) 28. Kahe- ja kuuerealise odra erinevus. Kaherealised odrad on pikema kasvuajaga kui kuuerealised odrad. Kuuerealised on saagikamad. Peatelg koosneb lülidest, igale lülile kasvab tera, kuuerealistel kasvab igale reale 3 tera. Kuuerealistel on ka sõklasus suurem (10-13% terade kogumassist), taluvad paremini mulla happelist reaktsiooni. Kuuerealisel odral on varavalmivaid sorte, mida saab kasvatada kõige põhjapoolsema teraviljana. Kaherealise odra terad on ühtlased, tuumakad ning sobivad mitmeks otstarbeks ka õlleodraks. Sõklad moodustavad kaherealisel odral 9-11% terade kogumassist. 6-realine: igal peateljelüli astmel astmel 3 normaalselt arenenud pähikut.
järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas. Seal toimub pidev termotuumareaktsioon, mille käigus vabaneb energia. Päike on hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2 x 10astmes30 kilogrammi. Päikese mass on 330 000
Tumedast ainest koosnevate massiivsete kroonide ulatust on püütud määrata, jälgides galaktikate liikumist galaktikaparvedes või -rühmades. Need määrangud põhinevad oletusel, et galaktikaparved (-rühmad) on stabiilsed moodustised, kus liikmete kineetiline energia on tasakaalustatud rühma liikmete poolt tekitatud gravitatsiooniväljaga. Tulemus näib kinnitavat massiivsete kroonide jätkumist galaktikatevaheliste kaugusteni; sellele vastav tumeda aine osakaal ulatub 90%-ni kogumassist Esimesed galaktikad tekkisid, kui Universum oli alla ühe miljardi aasta vana. Galaktikate teke sarnaneb tähtede ning planeedisüsteemide tekkegaja galaktikate magnetväljad mängivad tihedate molekulaarpilvede moodustumisel olulist rolli, valmistades ette tähtede sündi. Galaktikad oma arengu käigus kasvavad oluliselt. Suured galaktikad tekivad väiksemate galaktikate ühinemisel suuremate galaktikatega. Selliste liitumiste käigus nad jätavad maha osa
15. Hüpoteesi saab kontrollida katsete ja vaatluste abil 16. Etoloogia on loomade käitumist uuriv teadusharu 17. Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest . 18. Peamiseb biomolekulid on ahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 19. biopolümeerid on valgud, polüsahhariidid ja nukleiinhapped 20. elusorganismide talituseks on vaja vähemalt 27 biolelementi 21. CHNOPS need 6 elementi moodustavad 98 % raku keemiliste elementide kogumassist makroelemendid 22. rasketes elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist 23. Kõikidel valkudel on erinev struktuur 24. Aminohapped on karboksüülhapped 25. RNA molekul on kaksikahelaline 26. Rohelise värvuse annab klorofüllile Mg 26. riboos on monosahhariid 27. glükoos on taimele kasutusel põhiliselt energia allikana 28. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest 29
-läänemeri 7. Biosfääriline tase kõige suurem ökosüsteem on biosfäär -hõlmab kogu Maad ümbritseva elu sisaldavaid kihte TEADUSLIK UURIMISMEETOD lk 18 joonis ORGANISMIDE KOOSTIS O, C, H on kõige enam rakkudes, sest nad kuuluvad kõigi orgaaniliuste ühendite koostistesse Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus O, C, H, N, P, S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist Makroelemendid, sest organismid vajavad kõiki suures kogustes ja rakus esineb neid palju Mikroelemendid, mida rakkude vähe, kuid on hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks orgaaniliste ainetest on rakkudes kõige enam valke, täidavad rakus mitmeid ülesandeid ja siis lipiide ja sahhariide -mitmete rakustruktuuride koostises ja on organismi põhiliseks energiaallikaks ANORGAANILISED AINED
4.6 Jäägid sõeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajäägid (valem nr.5), kogujäägid (valem nr.6) protsentides ja peenusmoodul (valem nr.7). 4.7 Plaatajate ja nõeljate terade osakaalu määramiseks võetakse kilo killustikku ning visuaalselt eraldatakse osaksesed, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Valtitud terad kaalutakse ja arvutatakse nende protsentuaalne osa kogumassist. 4.8 Tugevusmargi määramiseks puistatakse killustik 75mm diameetrilisse silindrisse 5cm kõrguselt, mille järel asetatakse silindri peale kolb. Kolvi ja silindri ääred peavad jääma kohakuti. Silinder asetatakse hüdraulilise pressi alla ning koormatakse 5 tonnini. Silindris muljutud killustik kaalutakse ning sõelutakse kontrollsõelaga. Katsetulemused kantakse valemisse nr.8.
on 1. On looduses esinev tugevaim jõud 2. Ei sõltu osakeste laengust 3. Mõjuulatus lõpeb tuuma välispinnalt järsult Aatomituum on kihilise ehitusega, kus erineva raadiusega orbiitidel tiirlevad vaheldumisi prootonid ja neutronid. 2) Milles seisneb massidefekt? – Prootonite ja neutronite üldnimetus on nukleonid. Kui mingi arv nukleone ühinevad aatomituumaks, siis moodustunud tuuma mass on väiksem ühinenud nukleonide kogumassist – seda erinevust nimetataksegi massidefektiks. Osa nukleonide massist muundub energiaks, mis hoiab tuumaosakesi ehk nukleone koos. Seda massi vähenemist nimetatakse massidefektiks. 3) Mis on tuuma 1) seoseenergia, 2) eriseoseenergia, millise ühikuga seda mõõdetakse? – Tuuma 1) seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis kuluks tuuma lõhkumiseks üksikuteks osadeks – prootoniteks ja neutroniteks
juures minimaalne. 8. Mida nimetatakse tuuma seoseenergiaks? Energia, mis vabaneb, kui üksikutest neutronitest ja prootonitest panna kokku mõni elemendi tuum. 9. Mida nimetatakse tuuma eriseoseenergiaks? Energia, mis kulub ühe osakese ühe tuumaosakese eraldamiseks antud tuumast. 10. Mida nimetatakse massidefektiks ? Massidefekt e. tuuma moodustanud osakeste ja tekkinud tuumamassi vahe. Osutub tuumamass alati väiksemaks teda moodustanud prootonite ja neutronite kogumassist. Einsteini energia ja massi seos viitab sellele, et osa massist on muutunud energiaks, st. seoseenergiaks. 11. Mis on tuumareaktsiooni energiaväljund ja kuidas seda leida? Tuuma reaktsiooni energiaväljundiks nimetatakse reaktsioonis osalenud tuumade ja osakeste ning selle käigus tekkinud tuumade ja osakeste seoseenergia vahet . Leitakse massi muutuse kaudu. 12. Milline ebastabiilsus põhjustab -kiirguse ja milline muutus sellega tuumas kaasneb? -
8.Mida nimetatakse tuuma seoseenergiaks? Seoseenergia on energia, mis vabaneb, kui üksikutest prootonitest ja neutronitest panna kokku mõni elemendi tuum. 9.Mida nimetatakse tuuma eriseoseenergiaks? Eriseoseenergia on energia, mis kulub ühe tuumaosakese eraldamiseks antud tuumast. 10.Mida nimetatakse massidefektiks ? Massidefekt e. tuuma moodustanud osakeste ja tekkinud tuumamassi vahe. Osutub tuumamass alati väiksemaks teda moodustanud prootonite ja neutronite kogumassist. Einsteini energia ja massi seos viitab sellele, et osa massist on muutunud energiaks, st. seoseenergiaks. 11.Mis on tuumareaktsiooni energiaväljund ja kuidas seda leida? Tuuma reaktsiooni energiaväljundiks nimetatakse reaktsioonis osalenud tuumade ja osakeste ning selle käigus tekkinud tuumade ja osakeste seoseenergia vahet . Leitakse massi muutuse kaudu. 12.Milline ebastabiilsus põhjustab -kiirguse ja milline muutus sellega tuumas kaasneb?
Hapnik, süsinik, vesinik. (+lämmastik, fosfor, väävel) 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad markoelementide hulka? Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel 3. Miks vajab organism markoelemente suhteliselt suurtes kogustes? Sest need (O,C,H) kuuluvad pea kõigi orgaaniliste ühendite koostisse ja (N, P, S) esinevad valkude ja nukleiinhapete ehituses. Nad moodustavad kokku 98% raku keemiliste elementide kogumassist. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? Hapnik, süsinik ja vesinik. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? Sest mikroelemendid on paljude bioaktiivsete ühendite keemilised komponendid, milleta häirub organismi elutegevus, tekib millegi vaegus. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? Anorgaanilisi 80%, orgaanilisi väiksemas koguses, aga palju esindatud. 7
REFERAAT ROOSTEVABA TERASE KEEVITAMINE Õppeaines:Keevitamine Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Õige terasetüübi valimisega on enamus keskkondades võimalik korrosiooni täielikult vältida. Roostevaba terase erilised omadused on tingitud kroomist, mida peab teras sisaldama vähemalt 12% kogumassist. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht. Lisaks kroomile saab korrosioonitõket täiustada selliste metallide abil, nagu nikkel ja molübdeen. Üldiselt võib öelda, et roostevaba terase vastupanuvõime korrosioonile paraneb reeglina legeerivate elementide sisalduse suurenemisega. 3. KASUTUSALAD
Küüslauk Küüslauk on 20-60 cm kõrguseks kasvav lauk, väidetavalt Indiast pärit. Looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias ja Altai mäestiku ning Pamiiri piirkonnas. Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja kergelt lenduv antibiootikum
sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. 2. Organismide koostis 2.1 Üldine keemiline koostis Orgaanilised ühendid on peamiselt iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes Hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Lisaks sisaldavad rakud lämmastikku, fosforit, väävlit mis esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi( O, C, H, N, P ja S) moodustavad 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Kuna organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Kümnendik ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I ja F. Kokku on organismis 16 sellist keemilist elementi, mida on kül vähe aga neid läheb meil tarvis organismi normaalse talituse jaoks. Neid nimetatakse Mikroelementideks. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi.
anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks. Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud normaalseks elutegevuseks. Neid nimetatakse mikroelementideks. (Tabel 2) Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid (enamasti üle 80%). Nende põhiosa
- Organismides leiduvad peaaegu kõik keem elemendid mis eluta looduseski. - Erinevate rakkude keem elementide sisaldus on üldiselt ühesugune. · Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. - Need kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. · Veidi vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. - Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P, S) moodustavad 98% raku keem elem-de kogumassist. - Nimetatakse makroelementideks. - Mikroelementideks nimetatakse teisi keem elemente, mida leidub ülivähe kuid mis on hädavajalikud organismide norm-ks elutegevuseks (soolad). · Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. - Kõige enam on organismides anorgaanilisi aineid (üle 80%). · Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. - Neil on täita rakus palju ülesandeid (14%). · Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid ja sahhariidid.
sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke, sp et neil on rakus täita palju ülesandeid. Järgmisena lipiidid(rasvad,õlid,vahad) ja sahhariidid(glükoos,tärklis,tselluloos) need on org peamisteks energiallikateks. Dna on
kujunes laial alal Eestis fosfaatsete brahhiopoodikaante rikas liivakivi, mis mõnes piirkonnas esineb fosfaatse maavarana. (www.ut.ee) 5 Joonis 2. Ordoviitsiumi kivimite stratigraafiline liigestus (www.ut.ee) Välimuselt on vaadeldav kivim kollakas-, hele- või tumehalli värvi, peene-, vahel keskmise- ja ka jämedateraline liivakas setend. Tavaliselt on see nõrgalt tsementeeritud või päris pude. Tugevalt tsementeeritud erimid on haruldased ja moodustavad vaid 20-30% kivimi kogumassist. (Viiding 1984: 17) 2. FOSFORIIDI KASUTAMINE Tartu Ülikooli professor Carl Schmidt juhtis 1861. aastal tähelepanu oobolusfosforiidile kui fosforväetiste võimalikule toorainele ja selle kergele rikastatavusele sõelumisel. Sealtpeale algas fosforiidi teaduslik uurimine. Oobulusfosforiidi tõsisem uurimine algas aga alles pärast 1. maailmasõda (Lauringson, Reier, 1981). 1920. aastal asutati AS "Eesti Vosvoriit" ja Tallinna lähedal Iru küla juures alustati uuringuid
Hariliku pirnipuu2 sortide viljad on pirnikujulised, liiv-pirnipuu omad aga pigem ümarad, õunakujulised. Nagu õunalgi, moodustab pirni söödav lihakas viljaliha hüpantiumist (õiepõhja servadest). Viljaliha sisadab rohkelt puitunud seintega kivisrakke (brahhiosklereiide). Seemned on tavaliselt kahekaupa viies õõnsuses. Ühe pirni mass 60-300 grammi ja rohkemgi, keskmine mass on 150-180 g. Südamiku, seemnete ja kesta massi osakaal pirni kogumassist on 10%. Pirni värvus võib sõltuvalt sordist olla roheline, kollane, punane, pruunikas vms. 1.2 Ajalugu Inimesed on pirne söönud juba tuhandeid aastaid. Algselt söödi looduslikke pirne. Arheoloogid on ligi 10 000 aasta vanused pirniseemned leidnud Šveitsi Alpidest Robenhauseni lähedalt. Sumerlaste kirjalikud allikad (umbes aastast 2750 eKr) kirjeldavad pirnide kasutamist meditsiinis kuuma mähise komponendina. 1.3 Levik Pirnipuu perekonda kuulub veidi üle 20 liigi
(Kanti-Laplace´i nebulaarhüpotees).Need olid puhtspekulatiivsed, sest nii vaatluslikud, kui teoreetilised teadmised tähtede maailmast olid tol ajal veel väga puudulikud. Taevakehade moodustumine hõredast ainest tihenemise teel on kaasaegne teooria ja vaatlused on seda igati kinnitanud. Meie Galaktikas on hõredat ainet (gaasi ja tolmu) kokku umbes 5 miljardi Päikese massi jagu ( Päikese mass 1,99 x10 astmel 33 grammi), mis moodustab umbes 2% Galaktika kogumassist. Hõre külm aine paikneb põhiliselt Galaktika ekvaatori tasandis, see aine sisaldab umbes 70%vesinikku, 28% heeliumi ja 4 % raskemaid elemente.Tervikuna on see aine väga hõre: vaid üks vesiniku aatom kuupsentimeetri kohta. Käesoleval ajal tekib aastas umbes viie Päikse massi jagu uusi tähti. Materjali tähtede tekkeks on umbes tuhat korda rohkem, kui tähti tegelikult tekib, siit järeldub, et sobilikust algmaterjalist tekib tähti vaid teatud soodsate tingimuste olemasolul
annaabi.ee 
